neljapäev, 1. juuli 2010

1. juuli - kuum suvi jätkub

Juba hommikul poole kuue ajal näitab termomeeter 15 kraadi sooja.
Tänased tegemised:
  • Mullu loobusin terrassi ääres kitsukeses peenras suvikute kasvatamisest. Noh, et las niidavad muruks. Tutkit! Keegi ei hakka manööverdama sellise nurga all. Seega: kaevan selle maatüki uuesti üles ja teen seekord ka natuke laiemaks. Seda selleks, et peenral kasvavate lillede ja muruserva vahele jääks ka veidi õhku ja niitmise käigus ei hakitaks ära ka pooli lillelehtedest. Tegelikult on sel kaevamisel ka üks konkreetne põhjus. Nimelt olen sinilatvade kõrguse osas äraootaval seisukohal. No mulle mitte ei meeldiks, kui keset õue pikas peenras kukuksid vohama 1,5m kõrgused lilled. Need, sindrid, varjaksid ju ära vaate jõekaldale! Seega ma ikkagi istutaksin need siniladvad terrassi äärde. Las nad siis seal kasvavad kasvõi kahemeetriseks.

  • Kevadel transportisin kasvuhoone tagant taimed küll Naadipeenrasse, küll Imepeenrasse. Nüüd see ala on ..... noh jah, ta ootab oma aega, oma missiooni... Tegemist on üsna varjualaga. Olen aiablogidest lugenud nn varjupeenardest. Hei, aiaspetsid! Mis taimi sobiks kasvatada peenras, millele otsene päike paistab varahommikul ning lühikest aega ka keset päeva?

  • Juba mitu päeva on roosad lilled ukse kõrval amplis tundunud imelikena. Pistsin näpu mulda - jeerum! See oli ligemärg! Nojah, mäletan küll, kui seda amplit Hansaplantis ostma hakkasin, et vaatasin ja imestasin, miks korvis selline paks kile on. Kusjuures kiles auke polnud. Instruktsiooni ju ka kaasas polnud, kus kirjas, et tee aga augud ise selle kile sisse. Mõtlesin, et ju on mingi spetskile, kes jõuab kõigi nende tänapäeva ilmaimedega end kursis hoida - hullemaid ja imelikumaidki asju nähtud. Nojah, ega`s muud - kogu kupatus kompostihunnikusse, uus muld korvi ja varuks olnud lobeeliad asemele. Noh ja augud tegin selle kile sisse ikka ka :) Ehk nüüd sai parem.

Väljas on palav. Normaalsed inimesed peesitavad rannas või unelevad võrkkiiges, kuulates mesilaste suminat ja parmude põrinat. Mõni mitte nii väga normaalne kaevab maad...

Vanasti, kiviajal või millaski sinnakanti pandi inimestele hauda kaasa küll ehteid, küll tarbeesemeid. No näiteks võis seal teispoolsuses ka mõõka vaja minna. Mine sa tea. Nojah, aga mulle tundub, et mõnele pandaks kaasa labidas. Sest kus sa hull hukas - kes see siis ilma vajaliku tööriistata kuskile läheb...

  • Kasvuhoone taga vana ja mahajäetud peenar korda tehtud. Ühtlasi sai korda ka talvel elektriposti vahetamise käigus tekitatud hmmm.... noh, segadus või nii. Andisn tollele uuele varju- (poolvarju-)peenrale ka uue kuju. Nüüd jääb see ala uusi asukaid ootama. Loodus tühja kohta ei salli - küllap peagi on seal midagi ilusat.
  • Istutasin siniladva taimed terrassi äärde hommikul kaevatud peenrasse. Hmm... tassi nagu kass poegi ikka ühest kohast teise ja teisest kolmandasse.


3 kommentaari:

Köögikata ütles ...

Ohh, neid ikka jagub ju. Helmikpööris, hosta, hiina astilbe, siberi valdsteinia...No tegelikult on neid varjutaimi, mis ka päikest taluvad, ikka väga palju. Muide, olen kasutanud hansaplanti lehte, seal saab piiritleda taimevalikut tingimustega. Pane sinna poolvari ja vaata pakutavaid. Ja siis Sind huvitavate kohta küsi meilt isiklikke kogemusi. Näiteks.
Lugesin vastu ööd Su eelmisi postitusi ka, aga olin liiga väsinud kommenteerimaks. Väga tubli oled ja nii põnevaid projekte algatad!

Kadakas ütles ...

püha müristus, kõik see mehine tegemine ühe päevaga!
Nt kirjulehelised hostad tahavadki just tibake päikest ka-siis eri värvid selgemad. Vägiheinad on mul kah päikese eest ära tõstetud - õitsevad pikemalt ja üldse enamus tavalilli tulevad sellises peenras kenasti toime - päris varjus ju see peenar pole ja valgust on küllaga.

Mariihen ütles ...

Vaatasin Hanasplantist järele. Enamus taimi tõesti kannatab poolvarju. Eks näis, kes sellesse peenrasse siis tulevad. Mul näituseks pole ühtegi astilbet, helmikpöörist, mets-salveid, suureõielist kellukat, aedmonardat jne, jne. On, kellele jahti pidada :)