Õhtune jalgrattasõit

Pärast õhtust uudistesaadet käisime veel ratastega sõitmas. Tegime oma tavalise 10 kilomeetrise ringi: Tuhala - Nõmme - Kata - Tuhala.

Põhiline, millega inimesed kodudes tegelesid, oli muru niitmine. Ühed julged olid ka Tuhala paisjärves ujumas.

Pildid ringil nähtust asuvad siin.

Hullumaja ehk häda mõistuse pärast

....või pigem selle puudumise pärast.
Meil on 29 kraadine leitsak, aga vaja ikka väljas ukerdada. Plaan siis selline, et võtaks õige kätte sauna ümbruse korrastamise. Pesumasin toimetab omasoodu, samamoodi saab kastmisvoolik kasvuhoones enam-vähem iseseisvalt hakkama (kui välja arvata aeg-ajalt koha vahetamise vajadus). Nojah, eks see saunaümbrus käib juba pikemat aega südametunnistuse peale ja kaua see siis kannatama peab... võtadki jalad selga ja - tööle.

pilt nr 1. Sauna taga on naadid rinnuni, pargipuude tüvede ümber rohi samasugune. pilt nr 2. Saunakuuri katuseservas siis see õnnetu varase floksi ja tõnnikese "peenar" - momendil naadipeenar. On ikka kõigevägevam andnud taimedele jõudu - vaatamata ebasoodsatele elutingimustele nad on ikka veel elus ja isegi õitsevad mingil määral.

pilt nr 3. Peenar on välja prepareeritud. Armas aeg! Lehise ja peenra vahelt sõitsin ma vanasti muruniidukiga kaks korda läbi! Nüüd lehise oksad peaaegu katuseni.

pilt nr 4. Kas sa näe! Sauna varjualune on naatidest välja tulnud! Aga metsviinapuu jaoks on suureks kasvanud puude taga pime mis pime - pergola on na hõredaks jäänud.

Kui nüüd Issanda tulemine vähegi viibib, ma päikesepistet ei saa ja see vähene mõistuseraas, mis veel alles on jäänud, pole ka kuumaga otsi andnud, siis reportaaž jätkub.... millaski, aga ma pole midagi lubanud.

pilt nr 5. Palavus jätkub. Vahetevahel küll sõuab mõni valge rünkpilvetutsakas päikese ette, aga seda pole kauaks ja ega suurt ei aita ka. Nii ma siis täna labidat maasse ei löö. See oleks ümberistutamisele kuuluvate taimede suhtes alatu - neid niimoodi, juured maast lahti kistuna janusse jätta. Korrastan sauna taga vana pargi osa. Ja kui seal niimoodi niita ja puutüvede ümbrusi kõrtest vabastada, siis mõtlen küll, et õige on ütlemine: nii ilus, et nutt tuleb peale.

pilt nr 6. vaade sauna poole natuke kaugemalt. Mõelda vaid, et see oli suure maaparandusprojekti käigus päris tühi maa. Saun seisis oma õnnetus lagunevas alastuses täiesti lageda peal. Ei mäleta täpselt, kas just seetõttu tuli meil plaan vana palksauna otsa ehitatud mingi ehtnõukalik lobudik lammutada (selle põrandal nüüd see katusealune puhkenurk), natuke sauna katust tõsta ja tuuletõkkeks valdavate tuulte küljel katus maani venitada.
pilt nr 7. Kui juba, siis juba. Nüüd sai tehtud natuke saetööd. Alumised oksad kippusid kuivama ja takistasid ka niitmist.
pilt nr 8. Korrastatud pargiala õhtupäikeses.
pilt nr. 9. Arne sõitis murutraktoriga jõe ääres "promenaadil". Ülejäänud osa - nii kaldanõlv kui ka heinamaa poole jääv ala tahab trimmerit.PS: Kala ei võta ikka veel.

Poisid läksid Kauri poole filmiööle.

Ja mida kogu selle päevatöö reportaaži põhjal võin järeldada? Aga eks ikka seda, et PLAANITUD SAI ÜHT, LÄKS AGA NII, NAGU TAVALISELT :)))))

Laupäeva hommik

Küll oli täna hommikul "kuden´d räime" tunne! Õhtul, ah, mis õhtul, öösel ikka sai fotosid Flickrisse üles laetud ja set´i koondatud. Kuna mõlema poisi arvutisse käis samal ajal mingite filmide tõmbamine, siis Internet oli nii aeglane, et no anna kannatust... Kell oli peaaegu kaks, kui ühe set´iga ühele poole sain. Hommikul polnud Pontsul sellest sooja ega külma, et mõnel vähe magatud on - tema tahtis ikka õue ja siis mängida ka. Nii olemegi kõik poole seitsmest jalul. Isegi poisid, sest kutsika kileda klähvimise juures pole võimalik magada.

Ilm hakkab vist muutuma. Lõikasin peenral lillede närbunud õievarsi ja nottisin samal ajal parme. Natuke juba vahva rätsepa moodi - temal 7 ühe hoobiga, mul 4. Võimatu on õues olla :(

Pannkookide juurde tegin maasikatest toormoosi. Juba tuli tükk aega otsida, vist läbi hakkab saama see maasikaaeg. Mis omakorda tähendab seda, et maasikamaale tuleb suunduda labidaga ning lõpetada see töö, mis juuni alguses maasikate õitsemise ajal pooleli jäi. Kole küll, kuidas aeg lendab - praegu ees ootav töö tundus suve hakul nii- nii kaugel olevana. Nüüd aga käes.
Niisugune kurb tõsiasi tuletas meelde, et tuleks vaadata, mis see Sirje saadetud meil tööle ilmumise kuupäevaks siis ütleb. Mul korraline puhkus kahe käskkirjaga katkestatud - seega lükkub puhkus päris mitu päeva edasi augustisse.

Varahommikul jõudsin Flickris veel ühe väikese set´i täita. Kolmandat enam ei lasknud, sest minu selle kuu limiit on praktiliselt täis. Ju ma õhtul katsetan siis Slideshare´ga.

Igas aias on kohti, mis muutuvad kas üleüldiseks lemmikuks või siis lemmikuks mingil aastaajal või kellaajal. Nii on minu hommikutundide lemmikuks majatagune õunaaed. On ju ilus? Okstest on moodustunud mõnus päevavari, mis muudab õhu veidi jahedamaks, samas aga päikesekiired pääsevad okste vahelt läbi ja mängivad muru peal. Roosiaiast natuke spikerdades tekkis mõte, et võiks sellise ümber-puutüve-istepingi teha. Too pingipuu oleks siis see pildil kõige jämedama tüvega magus suveõun. Sordist ei tea keegi midagi - see on asundustalu rajamise aegne "pärandus". Selle õunaaia pingi keskel oleks auk, kus puul kenasti kasvuruumi, neljas küljes aga istumiskohad (no ikka ühes tükis, mitte neli eraldi pinki). Praegu ainult jaluta, siis saaks ka istuda ja kasvõi lugeda...või näputööd teha .... või pingil pikutada ja linnulaulu kuulata...

Ma pean selle plaani ette söötma. Usun, et läheb läbi.

Reedene palav päev

Hommikul tegutsesin ikka kasvuhoones ka. Ma arvan, et välja kaevatud maasikate asemele võiks kevadel külvata salatit, tilli, võib-olla ka redist. Tarisin küünist vana arvutitooli kasvuhoonesse. Noh, et teinekord hea istuda ja taimi tubli kasvamise eest kiita. Korjasin ära suure-suure hulga punaseid või peaaegu punaseid tomateid. Sidumisnöörid ei pea raskusele vastu ja kipuvad juba katkema.
Kõikse palavamal ajal leidsin ühe varjulise koha. Mitu aastat ei ole keegi Rootsi Tee ja vana kartulipõllu vahelist kuuskede ala masinaga niitnud. Ragistasin siis seal. Trimmer niidab küll paremini, aga peeneks ei hekselda. Muruniidukiga edasi-tagasi sõites sain tulemuseks sellise platsi. Ikka natuke viksim ja viiskam väljanägemine!

Küürisin terrassi kiviplaate. Natuke ikka oli seda va tolmukest sinna krobelisele pinnale talletunud.

Aga kaubaauto täna ei tulnudki. Arne peab siis homme Pargi poodi helistama ja küsima, et mis värk.

Ma ei oska kohe välja mõelda, mida teha kuurirõdu lillekastides nende võõrasemadega. Õitsesid mitu kuud kuninglikult, kuid nüüd on nende aeg otsa saamas. Vaatasin ükspäev Kose lillepoodides ka ringi - no kaubavalik on pehmelt öeldes kesiseks jäänud ja need, mis müügis, on sellised kipakad, et ostma küll ei ahvatle. Hind on aga sellele vaatamata ülearu suur. Ja Hansaplanti pole ka lähipäevil plaanis minna.

Mul on kasvuhoones suvitamas toalilled, mille kodu on muidu klassis aknalaudadel. Paneks need rõdu kastidesse? Kardan, et päike võib neile seal liiga teha. Ei teagi nüüd, mida peaksin tegema.

Pildid on kadunud!

Mida see siis nüüd peaks tähendama????????
Minu pildipank (My pictures) on täiesti tühi!!!! Kas see peabki mingi aja tagant tühjenema? On see normaalne? Hakkab aga jälle mingi jama peale? Ma ei julge Arvoga konsulteeridagi. Ta ähvardab mu vanale ja vaevatud läpakale siis kohe järjekordse Format C teha.

Ma pean kiiremas korras mõned plaadid ostma ja oma fotode kaustad plaadile kõrvetama. Praegu on nad mul kaustas kõik olemas, aga ei või ette teada... Elu (töö) on näidanud, et ühel heal hetkel võib jumal -teab- mis- aegseid pilte vaja minna.

Vot see oli nüüd küll jama üllatus! Niimoodi ei tohiks mu läpakas mind alt vedada - oleme ju koos palju vaeva näinud :((((

Anti karm käsk puhata :)

...Aga ma ju puhkangi! Sõbrantsil oli selles osas jälle oma arvamus...
Ta tuli meile, kui ma parajasti lebotasin terrassil ja lugesin. Lektüür ei pidavat sobima. Pidavat olema töölektüür. (Lugesin raamatut "Haridustehnoloogia käsiraamat"). Et kui ma just tingimata pean lugema, siis lugegu ma krimkasid. Aaa ma ei salli neid krimkasid, asi on selles!

Siis oli ta veel nii tark, et soovitas mul perega kuskile väljamaa reisile minna. Jee me läheme aga küll! Kõigepealt suvel ei raatsi, omalgi ilus ja seda lühikest suve tuleb viimase päevani nautida. Talvel oleks see ettepanek igati tervitatav. Kuid siis kahjuks mitte perega. Küll aga loodan ise seoses uue rahvusvahelise projektiga mõne lennureisi teha.

Siis ei meeldinud "inspektorile" õpikud-töövihikud arvuti kõrval laua peal. Kus kargas neile kallale nagu kull! Ma siis süüdlaslikult korjasin selle keelatud kirjanduse kokku ja pistsin riiulisse. Riiul ka ei sobinud - kuna on elutoas ja mul kogu aeg silma all. Soovitas õpikud pööningule viia!

Ühesõnaga - inspekteerimine oli karm ja halastamatu. Käisin "inspektori" kannul nagu suur süüdlane. Kui ta ära minema hakkas, küsisin: "Aga akt?" Ta, narr, ei saanud aru, millest jutt!!!
Ütlesin siis, et kas akti ka saan kõigi ettekirjutuste ja muu sinna juurde kuuluvaga. Et mul koopiamasin olemas, üks koopia sulle, üks mulle...

Tegin ka "inspektorile" märkuse, et niimoodi ette teatamata inspekteerima ikka ei tulda küll. Selle peale arvati, et nii oligi taotluslik ja et eesmärk oli inspekteeritav "teolt tabada".

Inspekteerimine lõppes suplemisega. Küll on ikka külma veega see Tuhala jõgi! Selle 2, 5 kilomeetriga, mis ta peale Veetõusme allikates maapinnale ilmumist meieni voolab, ei jõua päike vett kuigipalju soojendada. Aru ma ei saa, miks peab inimene ennast külmas vees piinama!
Prrr! Suplus või asi!

Kuumalaine

Foto ajalehe Postimees veebiversioonist. Foto autor: Priit Pullerits.

Kui laupäeval kerkib temperatuur 26 kraadini, siis pühapäeval on oodata ligi 30 soojakraadi koos lämmatava niiskusega.

Pühapäeval lisandub kuumusele õhuniiskus, mis muudab kõrge temperatuuri raskemini talutavaks. Õhtul võib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilaini sõnul alata vihmasadu.
Merilain ütles, et kuumust jagubki vaid korraks, sest esmaspäeval algavad suured vihmad.
Pühapäeval tekib väike äge tsüklon tõenäoliselt Poola kohal. Selle eel liigub Eestisse väga soe ja niiske õhk. Rohked sajud ja äike võivad õhtuks haarata peamiselt Lõuna-Eesti. Kagutuul tugevneb. Sooja tuleb 23 kuni 29 °C.

Artikkel kogu pikkuses on siin.

Unine hommik

Häbi lugu küll - kell varsti juba kümme ja ma pole mittttte midagi kasulikku teinud.

Varahommikul sai mees tööle saadetud. Arvasin, et no hakkan aga kohe toimetama, ju siis saab päeva jooksul ka palju ära teha. Jee, ma hakkasin!

Tegin pildi kartuliõiest. Kartulipõld näeb sel suvel väga uhke välja - mitu korda kõblatud ja mullatud ning väetist saanud. Ju sellepärast! Eelmisel aastal jätsime suurema jao vagusid üldse üles võtmata, polnud mõtet tühja maad "kratsida".

Mustsõstrad hakkavad ka varsti küpseks saama. Pilt on ladvaosast, põõsa sees on marjad ikka enamasti pooltoored.

Tegelikult tuleks lisaks eile tegemata jäänud töödele ka marjapõõsaste all roomata ja seal võimutsevate nõgeste ja veel mingi heintaimega midagi ette võtta. Aga .... ma olen juba praegu peaaegu kindel, et plaaniks see jääbki. Põhjuseid on õite mitu: esiteks jään seal mesilaste lennuteele ja neil rapsis käimisega kiire. Igasugused tõkestavad tegurid on nad valmis juba eos elimineerima. Selleks puhuks ei ole paaril mesilasel kahju ka oma elu ohvriks tuua. Teiseks on tikripõõsad teadupärast okkalised ja see on juba piisav põhjus neist eemale hoida.

Poisid ei ole kohe kindlasti mitte eriti varmad Kauri pool peetud võrgupeolt koju tulema. Nad teavad, et isa pidi välitöödele minema ja arvutid - poisid oleks alles koju tulles auto peale pakitud. Poisid ei teagi, et tegelikult on isa tööl ja auto kodus. Aga las nad olla. Seekord on siis Urve kord nelja suurt söödikut toita :)

Tänase päeva kokkuvõte

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et oli ikka mõnus soe päev küll. Mis sellest, et pärastlõunased plaanitud tegevused kolinal läbi kukkusid. Pilt on tehtud Imepeenra ühe päevakübarate sektori juures. Need, sindrid, vist külvavad end ise. Mina ju ometi neid taimi nii tihedalt ei istutanud! Aga võib-olla tänu tihedalt külg külje kõrval kasvamisele pole ka lamandumise ohtu. Aga ilusad on need õied küll! Täna tuli teha veel üks "äraspidine" tort (Anu tort). Meil oli ootamatuid külalisi. Õnneks on mul aeg-ajalt ikka selliseid strateegilisi varusid, mis hädakorral käiku lähevad. Nüüd kulus marjaks ära üks tordipõhi. Külalised saatsin kausiga maasikamaale, ise hakkasin kreemi keetma.
Naljakas oli külaliste imestunud nägusid näha, kui tort ei pandudki lauale viksilt ja viiskalt tordialusel, vaid mingi kausi sees! Ja siis tuli seda torti veel ka lusikaga koukida!
Vaatamata väheke harjumatule väljanägemisele ja tavapärasest erinevatele söömisnõuetele sai tort suure vaimustuse osaliseks ning külalised viisid retsepti ka kaasa.

Homme pidi olema Arne suvise puhkuse viimane päev. Olime juba jõudnud unustada, et baasist võidakse helistada. No ja õhtul oligi üks kolleeg telefoni otsas - ole aga hea mees ja tee vahetust, tule homme hommikul tööle. Mis sellest ühest puhkusepäevast siis saab???
Kurb küll, aga Arne tööle minekuga saab natuke nagu otsa ka minu puhkus. Miks otsa saab? Aga sellepärast, et algab jälle see sundärkamise aeg. Homme hommikul siis äratus pool kuus. Järgmiseks hommikuks on ka äratus igaks juhuks valmis, sest mine sa tea, kui hea uni võib olla. Kuigi jah, suvel ei ole poole üheksast äratust vaja läinud, ikka ammu enne seda üleval. Aga kooliaasta lõpus oli küll väsimus nii suur, et ka pool üheksa oli piin üles tõusta.
Aga midagi pole teha, algab tööaeg.

Lämbe suvepäev

Tänane ilm oli juba varahommikust peale selline lämbe, et mõtlesime: kui nüüd pauguga vihma ei tule, siis teda ei saagi tulema. Varahommikul, kui veel kaste murul oli, toimetasin kasvuhoones - vähendasin alumisi lehti ja toestasin abivajajaid. Pildil ka näha, et kasvuhoones on nagu natuke rohkem valgust. Hiljem hakkasime niitma. Poisid vaheldumisi traktoriga, mina vana muruniidukiga. Sellega võib igasuguseid katseid teha. Täna katsetasin, kuidas oleks vanal kartulipõllul niita. Niitis - vaevaliselt ja mõnikord kivide krigina saatel. Rohkem siiski ei julgenud, mõni teine kord ehk veel. Palavus hakkas aina hullemaks minema - ega saanudki muud, kui viluvarju istuda ja natuke fotokaga klõpsida. Muruniidukit ebasihipäraselt kasutades jäid heinamaal silma ühed putked. Need on sellised suht hilised õitsejad. Tõin neid põrandavaasi. See ka nagu väike katse - kas püsivad vaasis ja kui kaua püsivad.

Poistel ammu puude lõhkumine lõpetatud, aga mul ladumine lõpetamata. Täna sain siis selle asjaga ka ühele poole. Kuuri põrand on nüüd küll veel puhastamata, aga ma ei pääse käruga tagumise ukse juurde - saag on veel ees.Nii paljuke me neid puid siis seekord saime - vähevõitu nagu. Aga Arnel puhkuse teine pool novembris. Küllap ta siis metsateoga jätkab. Nii tobedal ajal puhkusega polegi ju midagi muud peale hakata.

Kell pool kolm kostus esimene müristamine. Lõpuks podises taevas nagu pudrupada - ainult Tallinna suunal polnud ühtki äikesepilve. Saime kätte oma pauguga vihma! Õnneks hoidis ta seekord viisakat distantsi ja ei olnud ka eriti pahur. Aga vihma kupatas küll alla, et vähe polnud.

Tänastest plaanidest tegemata (vihma, mitte laiskuse tõttu):

• Uurimata, kas kartul lõpuks õitseb või ei õitse. Kaugemalt vaadates tundus, et äkki siiski õitseb. Pilt tehtud. Kartul õitseb!



• Kuuriesine peenar läbi kaevamata.



• Aedhortensiate tagant liiliad välja kaevamata ja ümber istutamata.



• Sauna taga (jõe ääres, mitte tiigi ääres) "hullumaja" likvideerimisega alustamata. See on see koht, kuhu kunagi 12-13 aastat tagasi sai peenar rajatud - tagareas varased floksid, esireas tõnnikesed. Praegu on seal park suureks kasvanud ja lilled on pimeda kätte jäänud. Sellest ei maksa rääkidagi, et nad on naatidesse uppunud. Vot ja nüüd plaan nad sealt välja kaevata, juured umbrohujuurtest vabastada ning lilled Imepeenrasse ümber istutada.



• Kasvuhoonest tomatitelt roogitud lehed minema vedamata. Veetud!



• Kasvuhoonest paprikate peenra otsast maasikad välja kaevamata. Välja kaevatud!

Vihm jäi järele. Kas õhk on klaarim? Jee ta on! Ikka samasugune. Nüüd veel niiskem ka - justkui saunas!

Otsisin vikatit - ei mina aru saa, kuhu see pistetud on-. Plaanisin minna tänava äärt niitma - vihmaga ju ikka minnakse heinakaarele. Vikatit ei leidnud, leidsin sirbi moodi asjanduse :( Sellega ei kannatanud teha muud, kui takjaid nottida tee ääres. Teisel pool teed - jah, ep ole mede maa... aga on meie "ukseesine". Ja vot seal need takjad ei ole mitte soovitavad.

Seoses sellega veel üks eksperiment: tea, kas takjas on ka vaasilill? Karta on, et pole teps mitte, aga katseaja teeme läbi.

Anu koogist

Anu kook tuli välja tõesti hea. Isegi maasikatega tehtuna. Selle retsepti keedukreem on teistsugune, kui ma seda tegema olen harjunud. Minu retsept näeb ette 1 l piima kohta 4 muna, Anul 2 muna. Minu retseptis käib sekka nisujahu ka, Anu omas polnud jahu. Kahtlustan, et see võis peomelus dikteerimisel lihtsalt ununeda. Ma siis igaks juhuks ikkagi panin jahu - hästi natu-natukene.
Kreem tuli tõesti veidi teisem: vedelam (jahu vähe), heledam (muna vähe). Kuna keetmise ajal kogu aeg vispeldasin, siis jäi see kreem hästi õhuline. Täiega hea!
Ja nagu ikka - ega ma ei viitsi ühtegi retsepti üks-ühele järgi teha. Seekord läks teistmoodi immutamine: apelsini mahla ja sidrunilikööri asemel kasutasin ainult amaretto likööri (21% vol). Nu jah, õnneks meite peres enam ühtegi alaealist pole. Seda vol-i oli ikka tunda küll :) Õnneks kuulas Arne hommikul ilmateadet, mis lubas hoovihma ja äikest. Ta ei läinudki välitöödele. No ja me siis sõime seda torti ikka mõnuga!

Tänased toimetused. (2 x täiendatud)

Meie pikka kasvu meesperel sai täna villand õunapuu alt läbi "roomamisest" ja toodi metsast paar toekat lepatoigast. Krügeri tuviõun jääb just meie peamisele liikumistrajektoorile. Ilmselt tuleb sama opetatsioon läbi viia ka teiste õunapuudega, aga kõnnitee äärde jääva puuga oli olukord kõige segavam. Redelitest enam ei jätku. Täna meisterdatakse mingeid "kah tellinguid". Mina nüüd igatahes loobun. Mitte ükski vägi ei saa mind sundida sellise kipaka raagenduse peale ronima. Mul läheb juba redeli kolmanda pulga peal süda pahaks :) Mees ainult naeris, et kui juba nii karmi avaldusega esinetakse, siis ei jää muud üle, kui minule tuleb anda eriti vastutusrikas ülesanne: all seista ja õpetada. See sobib!

Üks uus plaan on ka jumet võtmas. Mis oleks, kui teeks ka selle ukse ette terrassi? Ka selle vundament (sein?) võiks olla maakividest. Kõrgus just vundamendi ülaservani. Siis jääks asi välja nägema nii, et terrassi kõrgus oleks trepi teise astme kõrgusel. Pakkusin ka välja, et sellel võiks olla ka miskitmoodi käetugi. Vanaemal on selle käimisega natuke kehvasti. Ja sellele terrassipiirdele saaksin jälle mõne lillekasti sokutada....
No ja selle terrassi peal võiks siis olla mingi pehme madratsiga aiatool ja võb-olla ka väike lauake. No mõte selles, et vanaema saaks siis seal viluvarjus istuda. Iseasi, kas ta sellest nii väga vaimustuses oleks - kuurirõdul on see ainumas koht, kust ka külatanumale näha on. Ja see on ju nii ütlemata oluline vanainimesele näha, et kes tuu autoga sõit või näe, .... väntab jälle Orgu õltsi järele. Nojah, eks eluga pea ju ikka kursis olema.
Ja mis kõige olulisem - minu mees ei ajanudki selle "geniaalse" plaani peale nii väga sõrgu vastu.

Muld on vihma järel pehme ja nii mõns on rohida. Praegu annavad meie aias tooni tõnnikesed. Astrataimed on ka kenasti võrsunud ja kasvatavad õienuppe.
No on ikka vihmane suvi - tavalise suve puhul peaks juba ammu muru vihmutamine käima ja kivikõrb oleks ammu krõbisev-kuiv, aga sealgi lokkab praegu rohi nagu mullu ja muiste. Küüni majapoolse seina äärde rajatud talinelkide alast polegi veel pilti. Kasvama on nad kõik kenasti läinud. Katuselt maha valgunud vihmavesi on aga koleda kruusa jälle välja loputanud. Küll oleks tore, kui talinelgid suudaksid nii hästi kasvada, et selle koleda koha enda alla mataksid.Miski jama on tänavu tsinniatega. Meil on nad alati tohutult võimsaks kasvanud. Tänavu aga sellised äbarikud ?!?! Hale kohe vaadata teisi! Ja mis kõige imelikum - eelmisel nädalal tööl olles vaatasin üle ka kooli aiamaa. Seal on tsinniad täpselt samasugused õnnetud. No aru ma ei saa, mis lugu see siis nüüd on!Tegelikult on mul täna veel plaan minna küüni tagaküljele ning vaadata, kas saa koera saba (peenra värgeldus) on ikka nii suur, et sellest kohe kuidagi üle ei saa. Igal juhul praegu küll ei saa, kuna päike lõõskab just joonelt vastu küüni seina. Sinna katlasse ma nüüd küll ei lähe!

Ja veel oleks vaja üks tort või kook või miski kakk valmis teha. Arne kipub homme jälle välitöödele. Pikavere ja Kose taga on alad tehtud. Plaanib homme Paunküla alad ette võtta. Seepärast teeme vanaemale sünnipäevalaua hommikul.
Plaanin teha Anu kooki. retseptis kirjas olevat likööri mul küll pole, aga äkki ajab asja ära Amaretto liköör. Vähemasti lõhn on teisel küll hea, maitset ei tea, aga ju ta käib küll.
Jube narr on Kose poes seda paganama alkoholiriiulit takseerida ja iga üksikut pudelit uurida, et mis asi see on ja mis ta ka maksab, nagu mingi ..... noh, seesamune.... Aga ära tõin!

Ja lõpuks viimane täiendus. Küüni jõepoolse külje peenar on nüüd ka korrastatud ehk teisisõnu - taaskasutusse võetud. Siin nüüd pikk rida lupiine. Ma väga loodan, et nad ei ole kõik need tavalised tumesinised.

Päeva aruanne

Tänane päev on õhtusse jõudnud nii, et selle kohta võib öelda "ne mjaso, ne rõba". Kogu aeg nagu teeks midagi, aga samas ei tee ka. Selline päeva õhtusse veeretamine on andestatav ainult ja ainult puhkuse ajal. Sellepärast erilisi süümekaid pole ka.
Mis siis tehtud sai?
1. Kuna sirelid jäävad sel suvel nö eksperimendi korras tagasi lõikamata, siis võtsin ette jasmiinipõõsa. Kedagi pean ju ometi pügada saama!
2. Kasvuhoones võtsin tomatitaimedel ladvad maha. Aitab kõrgustesse kasvamisest! Aeg on viljadele jumekust ja prullakust lisada.
3. Heegeldasin. See tegevus eriti ei istunud, sest ma ei mäleta, kas lõnga on veel teine kera ka või polegi. Otsida ka ei viitsinud.
4. Õmblesin lõpuks valmis ühe suveseeliku.
5. Valmis on ka suvine kott.

6. Mässasin Wordpressi ajaveebiga. Ei saanudki aru, kuidas seal embed code kleebitakse :(((
7. Vaatasin üle oma materjalid Googlepages`s. Noh, et kas on juba Googlesites keskkonda üle kanditud. Ega ei ole küll! Mis ma siis nüüd tegema peaksin? Mu e-portfoolio ootab kevadel soiku jäänud töödega jätkamist. Kas võin samasse materjale lisada või ei või?

8. Jooksutasin kutsikat. Eile õhtul käisid poiste sõbrad kutsat vaatamas. Naljakas, kuidas suured mehed, mõni neist suisa karm neete ja kette täis heavy-mees, muutusid kutsikat nähes väikesteks tüdrukuteks. Küll oli nunnutamist! Kutsa muidugi mõnules täiega sellise üleüldise tähelepanu keskpunktis!

Poisid läksid sõpradega Järlepa järva äärde kalale. Eks homme siis ole kuulda, kes öösel nende laagripaika külastavad. Eelmisel suvel rebisid kaks mäkra nende kilekoti puruks ja pistsid pintslisse kogu hommikusöögiks jäetud toidumoona. Poisid ei saanud teha muud, kui suu ammuli pealt vaadata :)

Hädas pisikese röövliga!

No tõepoolest - elu on täiesti sellesse "titerööpasse" keeranud :)
Mitte midagi ei saa teha! kogu aeg tuleb väikesel ulakal röövlil silma peal hoida. Tahtsin hakata lilleherneid toestama. Ühel hetkel oli kadunud nöörikera. Muidugi - toas!
Siis nägin, kuidas kutsikas haaras peenra juurest suure noa - no ikka paras pussnuga teine. Ja kus pistis punuma toa poole, endal nuga ristipidi hammaste vahel. Nagu mingi sõjakas mereröövel!

Pontšo

Lugu sai alguse tol päeval, kui meil oli kursuse kokkutulek. Kuna läksin linna selle ainumase bussiga, mis meite külast läbi sõidab, siis oli kella kaheni ikka kole palju aega. Nii ma siis tuuseldasin ringi peamiselt turgudel. Hommikul oli olnud ilus ilm ja ma ei kannata, kui kaasas on üleliigseid asju, nagu vihmavari või mingi äkki-läheb-külmaks-hilp. Aga hakkas sadama. Ja kõvasti sadama. Nii tegin esimese "olude sunnil" ostu - ostsin turult vihmavarju.
Vihm tõi kaasa ka jaheduse. Mis sa hädaga teed - turul kaardiga maksta ei saanud. Ja ei öelda ilma asjata, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem... Ei olnud see just mingi eksklusiivkaltsukas, aga paarikümne krooni eest sain omale pontšo. Must värv sobib iga riidega ja mõtlesin, et ah, käib kah.

Ühel hetkel tekkis aga mõte, et tuuniks õige seda pontšot. No kuidas kootud asjandust tuunida? Eks ikka lõngaga ja mis sa muud ikka oskad välja mõelda - mõned lilleõiekesed-lehekesed peale ja jälle nagu uus asi.

Üks probleem on ka - praegu on tikand pontšo esiosas. Kas teha tikand ka teisele küljele? Vaja veel mõelda. Igal juhul lõngasid veel ära ei pane, küllap õhtuks on plaan valmis mõeldud.

Pilt on tehtud ereda päikese käes. Värvid on kõik valed.

Kesksuvi

Kui suve alguseks lugeda 1. juunit ja lõpuks 31. augustit (kui kool peale algab, pole enam mingit suve, rääkigu kalender, mida ta iganes räägib), siis praegu on veel tegelikult pool suve ees, paar päeva lisakski. Aga... miks siis on mõtted juba sügises? Mis sügises, mõnikord isegi sügise järel tulevas lõputu-lõputu pikas talves...

Lapsest saati pole mulle meeldinud põdrakanep. Kunagi keegi on öelnud, et kui põdrakanep lõpetab õitsemise, on sügis käes. Nii ma siis hoian sel taimel silma peal ja jälgin, kuidas õied avanevad üksteise järel - ikka sammukese võrra õisiku tipule lähemale... Ometi on see ju ilus lill! Ja hea meetaim. Mesilased armastavad seda lille. Erinevalt minust nad ei kurvasta iga puhkeva õie puhul. Vastupidi. Nad tantsivad meetantsu ja lendavad õndsa rahuloluga põdrakanepi ja taru vahet.
Ahjaa! Olen vist siia päevikusse jätnud kirja panemata, et üleeile panime tarule magasini peale - raps ju õitseb. Ja põld pole meist isegi mitte kilomeetri kaugusel. Asi see vahemaa usinatel mesilastel viluga visata!
Linnud on vait jäänud. Mõned kogunevad aegajalt isegi parvedena elektritraatidele. Ei tea, kas panevad sügisese äralennu marsruuti paika? Või kiidavad naabriperele kurna õnnestunud üleskasvatamist? Ei tea. Inimestel oma elu. Lindudel oma.

Aga taevas sõuavad sünged pilved. Juulikuus ei tohiks nad veel nii sünged olla. Minu arvates vähemasti. Aga nad on sünged. Ja tumedad. Ja alatihti sajab. Ka täna. Ja eile. Ja üleeile...

Aed näitab ka sügise poole sammumise märke. Juba paistavad õunad lehtede vahelt välja. Paistab, et saak tuleb tänavu hea. Mis maha pidi pudisema, see on juba pudisenud. Ülejäänutel on nüüd õnn suureks ja küpseks kasvada.

Kuidagi nukker tuli see viimane postitus. Suveinimese hirm suve peatse lõpu ees? Teda ju veel on. Ja jätkub tervelt poolteist kuud. Aga suvi on kuidagi selline.... noh, mitte suvelik. Täna näitas Raplas termomeeter 14 kraadi. Peaks olema vähamalt 10 kraadi rohkem!

Viinamäeteod ja toonekurg

Kiritigusid ma hästi ei salli, aga viinamäeteod on asjalikud. Arne kunagi tõi vist paar-kolm tigu Siniallikate juurest meie jõe kaldasse. Nüüd on nad siin ammu kohanenud ja neid on palju. Aeda nad ei trügi, püsivad viisakalt neile elamiseks antud territooriumil. Pilt on tigude Suurkogu käimasolevast koosolekust.
Ma nüüd ei tea, kas see kõige suurem ja heleda kojaga isend on Tigu Teodor isiklikult või on see mõni tema noorem sugulane. Isand Teodor oli esimeste asukate seast see kõige suurem. Tema sai siis ka nime.

Ja valge toonekurg patseerimas meie õue peal.

Suvine tikand sai valmis!

Yes! Valmis sain! Ja pean tunnistama, et olen rahul. Täiega.

Nagu ikka, jäi esialgne visand tõesti vaid visandiks, millest tegelik muster tuletatud sai.
Algul tegin need nn sarikalised ainult valgega - jäi lahjavõitu. Roosa lisab natuke varjundit juurde.
Need roosad, mis peaksid nagu käokanni meenutama, on nüüd küll sellised.... eee, noh ütleme siis nii, et - ülimalt stiliseeritud. Aga vahet pole.
Tegelikult kõige rohkem olen rahul hoopiski teistmoodi meelespeadega. Ma pole neid seni niimoodi tikkinudki. Aga minu meelest tulemus on täitsa OK.
Viimase hetkeni kavatsesin need meelespead jättagi nii - ainult õitena. Siis aga proovisin halli mulinee ühekordse niidiga natuke nagu varsi ka kujutada. Olen ka selle tulemusega rahul.
Nojah, see nüüd kena küll, aga asja point on ju selles, et lõpuks peaks valmima üks suvine kott. See aga nõuab õmblemist. Masin on valmis pandud, isegi valge niidi poolisin peale, aga .... ma ei ole suutnud veel välja mõelda, mismoodi need paelad kotisuus jooksma peaksid, et kott ka mingit moodi kinni hakkaks käima. Selle peale ma nüüd õhtul enam mõelda küll ei viitsi. Ja millest need paelad üldse teha? Tuleb keerutatud pael? Midagi muud?

Täienduseks minu looduse blogisse

Pilves ilm ja suhteliselt hiline õhtutund - pildid on tumedad ja kontrastsetes toonides.
Jõe kallas juuli keskel

Imelised värvivarjundid

Ilm läks jälle pilve ja sain mõned pildid teha.
Ma nüüd täpselt ei tea, mis on selle lille nimi, aga õis meenutab kangesti floksiõit. Äkki on suvifloks? No olgu ta mis on, aga õied on küll ilusates toonides!

Juhtusin Internetis ajalehte lugedes vaatama ka veekogude temperatuure. Tule taevas appi! On see tõesti juuli keskpaik? Kakumäel ja Pirital 11 kraadi, Stroomi rannas kogunisti 10 kraadi. Mujal näpuotsaga peale. Masendav! Ma tahan Vahemere äärde! Perekond Petousise hotell Heraklionis ootab!