Pärnad on meil kollased
vahtrad, kes rohkem, kes vähem punased
Toimetasin Imepeenras. Vot see on see asi, kui klaasikildu leides ei viitsita seda ära korjata, vaid peidetakse kivide vahele, arvates, et nüüd on terav asi peidus. Tutkit! Põldosja välja katkudes ja sõrmi sügavale mulda surudes leidis sõrm kohe selle klaasikillu üles :(
Sinna see mullas sonkimine siis jäi. Kui on üks asi, mida ma koledasti kardan, siis on see just teetanus.
Nii tuligi hakata hoidist tegema. Seekord siis sellise retseptiga letšo. Kogused on minu puhul väga vähe arvesse minevad.
2 kg tomateid
5 paprikat
5 suurt sibulat
soola
100g suhkrut
pipart
õli
Kosel oli kõue kõminat kuulda ja veidi isegi tibutas. Väga selgetes vävitoonides vikerkaar kaardus üle kaupluste. Pole vikerkaart sel suvel näinudki!
Täiesti hämmastav, kuidas võib ühel 10-aastasel tüdrukul olla selline hääl! Kui laulu kuulata, võiks arvata, et laulab professionaal. Täskasvanu. Link Youtube videole.
Kollane päevkübar - tema on teada-tuntud oma headuses, aga kuna ma olen kooliaasta alates justkui halvatud ning ei suuda aias enam midagi mõistlikku teha, siis pudistasid need lilled seemneid, kuhu aga tahtsid ja asi läks pehmelt öeldes käest ära. Seega on nad nüüd selle suve olnud boikoti all. Aga karistusaeg saab läbi ja tuleb taas tunnistada, et nad on ikka väga tänuväärsed taimed oma säravkollaste õitega. Ainult sellest ma päris hästi aru ei saa, kas nad on ühe- või kaheaastased taimed või sootuks püsikud.
Valge siilikübar - nägin teda Kadaka aias ja ta on tõesti ilus taim. Eriti hea mulje jättis ta tänu oma tugevatele vartele, mis ilmselt nii väga kergesti lamanduma ei kipu.
Purpur siilikübar - üks väga ilus taim! Ilmselt on teda ka mitut sorti, sest minu siilikübar kipub lamanduma, aga Thela aias oli ta väga kenasti püstiste vartega.
Pildid on saadud seemnemaailma lehelt. Nagu pakenditelt näha, on tegemist Venemaa toodetega. Kogemused lubavad Vene päritolu taimeseemneid usaldada. Vot, aga kas see seemnemaailm on ainult neti-pood või on tal ka klassikaline kauplus kuskil olemas, seda vaja veel uurida.
Õied paiknevad koos pealt lamedates kännastes või piklikes pööristes. Õisikus on välimised õied steriilsed, neis puuduvad emakad ja tolmukad, ning nende tupplehed on suurenenud ja värvunud. Mitmetel sortidel on õisikus enamik õisi steriilsed.
Kõige levinum on Eestis umbes meetrikõrgune paljuharuline puishortensia (Hydrangea arborescens), eriti aga tema steriilsete õitega sort ’Grandiflora’. Tema puhkedes rohekaid, hiljem valgeid 20–30 cm laiustes kännastes paiknevaid õisi saab nautida juulist oktoobrini.Harvem kohtab aedhortensiat (H. paniculata). Aedhortensiast saab kujundada kuni 2,5 (3) m kõrguse väikse puu. Õied paiknevad kuni 30 cm pikkustes pöörises ja muutuvad õitsedes valgest roosaks. Õitsemisperiood nii liigil kui sortidel kestab juuli teisest poolest septembrini. Aedades kasvatatakse peamiselt steriilsete õitega sorti ’Grandiflora’. Teistest varasema õitsemisega on sort ’Praecox’, mis alustab õitsemist jaanipäeva paiku.Kasvukujult aedhortensiat meenutavad, kuid kännastes paiknevate õitega himaalaja hortensia (H. heteromalla) ja Bretschneideri hortensia (H. bretschneideri) on Eestis haruldased. Need liigid võivad kasvada 4 (5) m kõrguseks väikseks puuks.
Ronijuurtega alusele kinnituv liaan roniv hortensia (H. anomala) kannatab väga karmidel talvedel pakase käes, kuid enamasti taastub mõne aastaga.
Peamiselt kalmistulillena pottides kasvatatav igihaljas suurelehine hortensia (H. macrophylla) on külmaõrn, kuid võib kuivades kohtades õues talvituda ja isegi mitmeid aastaid õitseda. Kuna enamik taime vartest hävib, siis vajab ta kindlasti väetamist.
Hortensiad on hapulembesed taimed ja nende istutusauku tuleks segada neutraliseerimata turvast. Mulla niiskuse suhtes on üsna leplikud, kuid paremini kasvavad parasniiskel mullal. Õitsevad rikkalikult täisvalguses, kuid kasvavad hästi ka poolvarjus. Kõige paremini pääsevad hortensiad mõjule rühmades. Naabriteks sobivad hortensiatele rodgersiad (Rodgersia), kobarpead (Ligularia) ja sõnajalad.
Kuivõrd hortensiatel on kevadel tugev mahlajooks, siis tuleb neid lõigata keset talve, eelistatult detsembris. Puishortensial tuleks ära lõigata vanad õisikud ja harvendamiseks põõsast välja mõned nõrgemad oksad.
Aed-, himaalaja ja Bretschneideri hortensial tuleks ära lõigata õisikud koos varre ülaosaga, jättes alles 2 kuni 3 sõlmevahet.
Roniv hortensia üldjuhul lõikust ei vaja. Suvel tuleks ära lõigata vaid kahjustunud võsud.
Hortensiate lõikamisest. Ajalehest Maaleht :