pühapäev, 12. september 2010

Pühapäev

Hommikul pahaaimamatult e-Postimeest avades kukkus suu ehmatusest lahti. See pole võimalik! Aga kahjuks ikka vist on... Kuulitõukaja Taavi Peetre on järjekordne noor Eestimaa mees, kelle vesi võttis. Kohutavalt kahju!

Kõige koledam, et see oli juba teine samalaadne surmateade ühe nädala sees. See on ikka liig mis liig!

Kahjuks kujunes ka tänane puhkepäev selliseks, et metsa ei saanudki. Ega siis muud - jälle oma parki! Ja seenesaak ikka endiselt suur! Sellegipoolest tahaks metsa. Just männimetsa. Lapsepõlve seenemetsad jäid Klooga kanti ja saagiks olid seal imeilusad männiriisika - seenenööbikesed. Ma ei tunnista ühtegi teist seent marineerimise kõlbulikuks.

Mis siis veel tehtud sai - pumbamaja korrastatud. Purgid, mis heauskselt olid jäetud õunamahla ootama, said nüüd talvekorterisse pakitud. Mida ikka ei ole, need on õunad. Väikesed ubinavissid kukkusid maha ja nii ta läks. Põud.
Prahti sai põletatud.
Tänane ilm ei olnud eilse vend - soe ja päikeseline ning parajalt tuuline. Kolm masinatäit hilpe jõudsid peaagu ära kuivada, alles vastu õhtut hakkas udutama.

Ühe pildi tegin ka. Mulle nii väga meeldivad kikkapuud, kui nad on roosasse pitsivahtu mähkunud.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmajaam sooja ja mõnusat varasügisest ilmakest. Saame näha!

Kommentaare ei ole: