Tööpäevad on nii kiired, et pole mitte aega ringi vaadata. Igapäevasel teel kodu ja kooli vahet sõites ei jää silme ette suuri vahtrapuid. Või vähemasti ei pane neid tähele. Täna aga sõitsin keset päeva hoopis teises suunas ning oh imet - Ojasoo mõisa ümber on vahtrapuud juba punasekirjud! Päike paistis, taevas oli eresinine ning siis need vahtrad! Kuldne sügis on käes - vahtrapuu sünnipäev!
Raadio hommikprogrammi ilmateates öeldi, et tehku inimesed oma vajalikud aiatööd ära nädala sees ning vihmasel nädalavahetusel puhaku. Nu daa...... teen ma jah midagi nädala sees! Täna sain koju napilt enne üheksat (erandlik muidugi), kuid ega muidu ka õhtul õue ei jõua. Kui nüüd nädalavahetusel ka ilma kihva keerab, siis tuleb lihtsalt leppida ning oodata uut kevadet. Lõppude lõpuks, ega siis oma kodus pole tööde puhul vaja tähtaegu taga ajada, ikka omaks rõõmuks tuleb tegutseda.
Tegelikult tahaks hoopis metsa minna. Meie kandis pole seentega just laiutada - eks suvine põud annab siingi tunda, kuid natu-natuke ikka midagi leiaks. Äkki ikkagi annab vähemasti ühe vihmavaba puhkepäeva.
1 kommentaar:
Käisin eile kesklinnas ja seal jäid mullegi vahtrad silma, ent hoopis seetõttu, et nad ei olnud üldse ootuspäraselt kirjus sügiskuues vaid täielikult roheliste lehtede servad olid tõmbunud pruuniks ja krimpsu (huvitav, miks nii?). Ja suur kurbus tabas mind, et kas tõesti siis sel aastal sedasi?! Su blogi aga rõõmustas mind, kõige ilusam aeg sügisest on siis veel ees :)
Postita kommentaar