pühapäev, 22. august 2010

Lubage esitleda: kiviktaimla!

Täna öösel oli veidi sadanud ja nii võtsingi kätte ning istutasin kiviktaimlasse ära ka alpi astrad, mis olid Imepeenras selle suvega väga tublisti kasvanud. Nüüd on vaja veel paari-kolma taime (mille hulka võiks kindlasti kuuluda ka kirjulehine hosta) ning esimese etapi võin lõpetatuks lugeda. Selline ta siis meil tuli ja olgu ta abikaasale sünnipäevakingiks!



Kiiduavaldused. Kestvad kiiduavaldused. Kiiduavaldused, mis paisusid ovatsioonideks (Lenini teosed) :DDD

7 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Kiiduavaldused muidugi! Suur tükk tööd ära tehtud.

Helve ütles ...

Kestvad ovatsioonid!
Õnne Abikaasale!

Nodsu ütles ...

Vau, vägev tükk ja tubli töö! Hea, et enne talve valmis said, rahulolu tehtust peaks küll nüüd päris mõnus olema :). Abikaasale palju õnne!
Nagu oma blogis kirjutasin, saaksin anda jupi oma 'June'st, kui soovi on. Hetkel meil aga auto katki ja ise liikuma ei pääse teadmata aja :(.

Eelmise teema kommentaariks: miks Sulle küll sügis ja talv ei meeldi?! Sügis on ju oma kirjus kuues üks põnevamaid aastaaegu vihmasabinate ja päikesekiirtega vaheldumisi. Kuigi suve lõpp teeb meele natuke nukraks, on sügis selline "värviline ja lõbus sild" talvisesse pimedusse. Lumeta talv on jah, raske, kuid ilma talveta oleks ka natuke üksluine. Olen sellega päri, et talv võiks kuu-kaks lühem olla. Kuid minu meelest on see nii imearmas, kui peale talvist pööripäeva päike end üha julgemalt ilmutama hakkab ja kuidas need kiired siis lumevalgel sätendavad (juhul muidugi, kui lund on)... Ja siis, kui saabub kevadeootus ja justkui uue alguse lootus... see annab edasiseks jälle nii palju energiat ju :).

deia ütles ...

Kiiduavaldused minugi poolt! Ei ole see kerge teha heinamaast kultuurmaad. Kas sa sinna mõnd okkalist ei taha panna? mõnda roomama?

Mariihen ütles ...

Nodsu! Vaata, ega mul sügise ja talve vastu seni suurt midagi polnud, kuni elasin Tallinna äärelinnas Laagris. Kui aga asusin elama maale (kolkasse), kus muda põlvini ja lumelükkamine on igaühe isiklik hobi, siis.... Pimedust ei hakka aga mitte mainimagi.
Meie auto ikka "kodib" veel kuidagimoodi, aga kas ja millal me teite kanti satume, seda ei oska mitte öelda. Äkki millaski ikka õnnestub, kes teab :)

Deia! Mõne roomava okaspuuvormi peale olen jah ka mõelnud, aga see jääb nüüd küll uude kevadesse.
Õigupoolest jääb ootama aega, mil traktor on ära mütanud ning kasutult seisvad/lagunevad paneelid rosaariumi servadesse paika pannud. See praegune valminud osa on alles väike istutusala pojuke. Suurem osaplaneering vajab talvel peas läbi mõtlemist ning jääb ootama uut suve ja uut puhkust.

Köögikata ütles ...

Kiiduavaldused, jah, ja õnne abikaasale ka!

MUHEDIK ütles ...

Kiiduavaldused, kiiduavaldused!
Nii kaunist kingitust pole igaühele osaks saanud.

Ma olen ka linnast maale kolinud, aga vaatamata kõigile raskustele olen hakanud sügist ja talve hoopis rohkem armastama. Linnas me sellist ilu ei näinud. Kui hing on rahul, tuleb ka füüsis järgi.