Ega´s midagi, jope selga ja väike tiir õuele. Selgus, et jõe ääres on kollased võhumõõgad õitsema hakanud. (Uut fotokat veel hästi ei tunne - zuumimise nuppu üles ei leia.)
Lõhnav kuslapuu õigustab oma nime eriti õhtusel ajal.
..........
Tormikahjustuste likvideerimine. Potsu oli ka hakkamist täis,ainult et tema tassis oksi laiali, mitte ühte kohta kokku. Aga vähemasti oli lõbus!
Väikeste murulappide niitmine. Oh, küll on ilus see värskelt niidetud muru! Puuhoovi ääres kasvavate kaskede alt niitsin ka kõrged võililled maha. See koht tahab natuke kosumise aega, teistkordse niitmise järel on see ka ilus.
Ma pole aiale õigupoolest ringi peale jõudnud tehagi, kuid alles äsja rohitud peenardes on jälle mingid kahtlased taim-isendid lokkama asunud. Kõik aiapidajad muudkui jagavad erinevaid taimi ja taimekesi. Mei on aga kõige lopsakam taim üks pahalane - vesihein. Ma peaks katsetama näiteks lillepotis, milline taim oleks vesihein siis, kui keegi teda ei katkuks, siunaks ja kõikvõimalikul moel selle vaese umbrohu elu kibedaks ei üritaks muuta. Võib-olla oleks tegemist ühe ilusa padjandtaimega, mis värvuselt selline heleroheline ning lisaks ka imetillukeste valgete õitega :)
Peaaegu terve päev kahe masinaga niita ja kui palju valmis sai?.... Kõige rohkem silma alla jäävad osad. Niita on aga veel ja veel....
Nojah, nüüd see muld on pehme. Kiikasin üsna pahuralt kahe porgandipeenra poole... Porgandeid polnud näha... Umbrohi oli üsna nähtav. Läksin siis külg ees ja vastumeelselt neid peenraid rohima. Aga .... küll on kärss kärnas, küll on maa külmunud... Noh, igal juhul pärast kahetsusväärselt lühikese jupi rohimist (umbes 2m) andsin loobumisvõidu ... sääskedele. Nad, saadanad, tahavad inimeselooma elusast peast nahka panna!
Rohelisel elukäsitlusel on omad miinused ka. No kuhu see prügi siis panna tuleb? Keeran vana T-särgi sisse? Eh? Selleks ju ometigi läheb vaja neil killer-kotte! Nii olemegi paaril viimasel poetretil pakkinud ostud vana tava kohaselt kilekotti. Nokk kinni, saba lahti.
Linavästrikel on praegu tuline kiire - tuleb ju pidevalt näljasele pisiperele maiuspalasid otsida. Olin täna ühe sellise linnuga päris hädas! Endal nokk mutukaid ja ussikesi pungil täis, aga ikka veel sibab mööda muru, ilmselt lootuses leida veel mõni paluke. Oi, ma oleksin tahtnud näha, kuidas selle täisnokaga uusi siplasi püütakse! Nii ta siis sibas ja ma pidin muudkui jälgima, et hulljulgele linnule viimati peale ei astu. Siis aga tuli Potsu. Tema peab meil aias linnuhordide seas korrapidaja ametit. Niipea kui linavästrik koera nägi, nii ta minema lendas. Koer ei ole ikka nii usaldusväärne kui inimene.
Küll on lugu! Puhkus on algamas ja hädasti oleks vaja terrassile päevavarju, aga mida pole, seda pole. Noh, eks on ju kah, aga pakutud kahest artiklist ei sobi kumbki. Üks on selline väike ning kipakas ja selline pluti-pluti mustriga, teine jällegi 3m diameetriga. Võib-olla selle laimirohelise värviga suudaks ehk kuidagi harjuda, aga 3m on meie terassile ikka liig mis liig. Samahästi võiks kogu terrassile katuse peale ehitada. Vaja veel veidi ringi vaadata!
Tähelepanuks aiapidajatele: öösel püsib sooja veel üle pluss viie kraadi, kuid selge taeva korral võib paikkonniti halla (temperatuur null kraadi lähedal) teha või tekitada maapinnale külma udu ja kastet.
Nädala esimeses pooles on äikese ja hoovihma võimalus, hiljem üldise jahenemise järel seisab ilm kuivapoolne, sest tulemas on täiskuuaeg.
Puhkajad, hoiduge külmetamast. Paraku jõuab hammustavate putukate hulk kiusama neidki, kes peavad jutte tänavusest sääskede ja kihulaste rohkusest naljaks. Tõehetk saab olema valus.
Artikkel asub siin.
Ja ei midagi enamat! Ahjaa! Ikka muud ka - meie Potsu saab homme aastaseks. Tegin sel puhul ühe küpsisetordi. Põhjus tordi söömiseks ju seegi :)
Lõpuks kogu pere kodus!
Edasised tööd:
Talgud... Meie, suured individualistid, töötame oma kodu heaks. Vaba päev on kulla alusel käes ja seda tuleb maksimaalselt kasutada (isegi külmale vihmale vaatamata).
Igal juhul puuhobune üritab ka täna midagi korda saata. See, mida ja mis ulatuses sõltub muidugi teatavatest asjaoludest, nimelt sellest, kui "puitunud" ja kui suures ulatuses "puitunud" see puuhobune juhtub olema.
Päeva keskel oli tuul nii tugev, et ajas või sea püsti. Nüüd, õhtupoole on ta jälle veidi taltunud.
Elutoa aknalauad on momendil tühjad, aga ega nad tühjaks ei jää. Kui unimütsid lõpuks jalad alla võtavad, siis tuleb paprikataimed ülakorruselt alla tuua. Ma pidevalt unustan nende kastmise ära, kui taimed silma all ei ole.
Paprika ja Jelenalt saadud piprataimed teevad kokku 43 taime. Need on sellised külmaõrnad. Istutan nad kasvuhoonesse millalgi mai lõpus. Ilmselt.
Kella kaheks on pikeeritud kolm suurt pikeerkasti lõvilõuataimedega. (Täidisõieline lõvilõug F1 üldse ei idanenud. Aga seemnepakk maksis üüratut hinda.)
Jookse nagu orav rattas, aga palju siis selle jooksmise peale ka tehtud saab? ..... Mingi mannetu hulk tegemist ootavatest töödest.
Igal juhul tööde nimekirja koostamisele olen käega löönud. Selle pika nimekirja lugemine tekitab vaid stressi.
Käisin pargis jalutamas, et üle vaadata noorte mändide seisund. Pargis nähtu asub siin.
Võtsin käsile väikese aiamaa kaevamise. Muld on kaevamiseks küps. Algul läks päris kenasti, aga varsti avastasin, et kipun labidavarre najal ringi vahtima - see on aga ammusest ajast teada kui väsimuse märk. Siis olin kaval - rehitsesin kaevatud maajupi tasaseks ja märkisin peenra maha. Nii kõik peenrad üksteise järel. Lõpuks mõtlesin, et nüüd aitab küll, aga selleks ajaks oli kaevamata maad narrilt vähe järele jäänud. Nii ei jäänudki muud üle kui labidas jälle mulda ja nii ta läks. Tehtud!
Üle tee asub aga Kuimetsa Algkool. Käisime ka nendel külas. Koolis on 21 õpilast. Kolm õpetajat. Ei saanudki nüüd aru, kas juhataja pluss kolm õpetajat või on juhataja nende kolme seas.
Tunnid olid koolis juba lõppenud (imelik küll, aga olid). Võimlas käis treeningtund. Pidasime maha ühe ekspromt rahvastepallilahingu. Ajasime juttu kehalise kasvatuse õpetajaga. Vaatasime klasse.
Koju sõitma asudes tahtsime minna ka Kuimetsa karstialale Iida urkeid vaatama, aga kõik oli vee all. See ettevõtmine lükkus edaspidiseks.
Oi, ma tahaks nüüd jalad seinale viasta ja mitte millegi tegemisega tegeleda, aga kus sa saad...
Kell on pool viis. Lehed on riisutud joonel maja - ploomihekk. Õunaaeda ma vist ei jõua. Seal saavad lehed purustatud koos esimese muruniitmisega. Nagu see alati toiminud on.
Mustsõstrapõõsad on üle vaadatud ning lõigatud. Lõke põles ja kohe sai ka kõik sodi ära põletatud. Mina poleks küll osanud valida, mis oks alles jätta, mis ära lõigata. Aga nüüd on põõsaid kohe kena vaadata.
Tänase tööpäeva järel on kõik kohad kanged ja tuld täis. Pärast väikest pausi uuesti rehavart kätte võttes oleks tahtnud ulguda - nii valus oli!
Vaatamata kangetele kontidele ja valutavatele lihastele oli väga-väga-väga kasulik nädalavahetus!
Ahjaa! Lõpuks sai ka 15 piprataime (mitte paprika) pottidesse pikeeritud.