Täna oli metsaveo talgupäev. Metsas puude peale - ja kodus mahalaadimine kestis 9.15 - 14.15. Selle tööga nüüd ka ühele poole saadud! Meeskonnatöö sujus kenasti: kaks meest tõstsid puud peale, kaks meest tõstsid kodus puud maha. Minu ülesanne oli nuputada, millal meestel töö võiks valmis saada, et siis õigeks ajaks lõunasöök valmis teha. Suuremalt jaolt on ilusad lepad. Tahaks juba saagimisega peale hakata, aga poisid sel nädalal mõlemad koolis. Minul jube tihe töögraafik. Üks mees aga puid ei sae. Jääme soodsamaid aegu ootama!
Pilt eileõhtusest "töövõidust" varahommikuses valguses.
Mõnikord loen, mida kõike aiapidajad ühe päeva jooksul ära jõuavad teha ja masendus tuleb peale, et miks küll meie ei jõua ei puist, ei maist... Siis aga, vaadates lisatud pilte, selgub, et neil inimestel on normaalne aed - piiritletud taraga ning naabritega. Ju siis see territoorium ei olegi nii üüratult suur ja inimene jõuab päeva jooksul tõesti midagi märkimisväärset ära ka teha. Vahel, kui oma jõuetusest süda koledasti täis saab, siis tahaks, et oleks ka selline normaalne aed - 1000 ruutu või miskit sinnakanti. Samas, kuna meil naabreid silmaga nähtavas kauguses pole, siis hakkaksime nii või teisiti ka selle tara taga toimetama... Võta siis kinni, mis hea, mis halb!Igal juhul puuhobune üritab ka täna midagi korda saata. See, mida ja mis ulatuses sõltub muidugi teatavatest asjaoludest, nimelt sellest, kui "puitunud" ja kui suures ulatuses "puitunud" see puuhobune juhtub olema.
- Leht - ja juurselleri taimekesed kasvuhoonesse pikeeritud.
- Porgandiseeme külvatud. (Väike aiamaa, kompostist lugedes 4. ja 5. peenar). Külvasin hästi hõredalt, et laisa aiapidajana pääseks harvendamisest.
- Lillepeenar terrassi ees kaetud kompostmullaga.
- Krookused naadipeenrast :( välja kaevatud. Istutasin need aedhortensiate ette. Millal naaipeenraga jätkata saan, seda mitte ei tea.
Päeva keskel oli tuul nii tugev, et ajas või sea püsti. Nüüd, õhtupoole on ta jälle veidi taltunud.
1 kommentaar:
Oh, pole see asi sugugi nii troostitu.
Eks paljud raporteeri sellest, mis tehtud ja targu jätavad mainimata, millised tööhunnikud ees ootavad. Ma mõtlen igal kevadel, et ei jõua sügisekski oma asjadega valmis, aga mingiks ajaks on kõik asjad kenasti laabunud ja see, mis jääb tegemata, jääbki järgmisse aastasse:) Nagu miinimum-ja maksimumplaanid või nii:D. Vahetevahel tuleks Karlssonit meenutada...:)
Postita kommentaar