Hostade ala

Kevadel jäin väga rahule kasvuhoone kõnnitee veerde istutatud hostade kolmese pundiga.
Sinna naabrusse jääb aga see nn "ootepeenar", mis vahelduva eduga on oodanud oma saatust küll ühes, küll teises suunas. OK, kui ei tule niidetav ala, siis saavad sinna oma koha minu suured lemmikud hostad. Mulle tohutult meeldivad nende massiivsed puhmad! Katavad kenasti ja kasvavad ka kiiresti.
Kasvuhoone kõnnitee vasakusse veerde said Kadaka valgekirjud hostad - mulle meeldib, kui palju ühesuguseid taimi moodustavad ilusa värvilaigu. Töötoa otsas on vaheldumisi Kadakalt saadud tumedate kitsaste lehtedega hostad ja meie oma sort, mida sai päästetud raisku läinud alalt ja pojengide alt. Ja neid hostasid on veel seal pojengide all...
Tänane töö sai siis selline.

Uus istutusala vol 3

Peremehel puhkuse viimane nädal ja neiu Mulgimaalt külas - oleme palju ringi sõitnud ja tööd on lohakile jäänud. Eile siis tegime pooliku töö lõpuni... Peaaegu lõpuni, sest täna saime Köögikatalt veel hea posu väikeseõielise elulõnga tittesid, mis leidsid uue kodu küüni seina veeres.

Homme pikemaid sõite plaanis ei ole. Algab uus kaevamise ralli. Tänu Kadaka lahkusele on meil nüüd terve hulk uusi taimekesi. Suurem jagu nendest hostad.

No ei ole inimesel seda mõistust peas - pidasin ju ometi plaani, et kasvuhoone taga varjulises aianurgas likvideerin istutusala ära ja maa jääb niidetavaks. Nüüd aga vaja sinna hostade väli tekitada...

Üleüldse neid taimealasid ette valmistades saab pidevalt ennast siunatud, et ei oska inimene soliidselt käituda ja olemasolevaga rahul olla. Et oleks juba aeg suve nautida selle asemel, et igal õhtul valutavate lihaste ja liigestega tuppa roomata. No OK, ma teen selle hostade ala veel ära ja siis hakkan nautima. Kuigi.... maja sein on ka teisel maja poolel juba värvitud ja hommikupäikeses on õunaaed nii ilus... ja maja seina ääres on üks sobilik koht varjutaimedele..... ja üle-põllu-vanatädi käis meil valge pojengi oksakesega, et kas ma ei tahaks sellist. Nüüd vaja täpsustama minna, kas memm mõtles tervet põõsast või soostub ta andma ühe jupikese suurest põõsast. Sellest teadmisest sõltub, kuhu see pojeng sättida.....Noh ja  keegi pidi ju maa sonkimise lõpetama ja aeda nautima hakkama?.... 

Uus istutusala vol2

Uskumatu küll, aga täna edenes kaevamine vaata et paremini kui eile. Aga noh, ikkagi pole isegi mitte pool sellest alast veel läbi kaevatud. Ja kivide alused on tegemata, kuna peremehel ei ole hetkel maa sonkimisega aega tegeleda.

Uus istutusala vol1

Kõigepealt eilsest: Saime maja tagakülje voodrilaua löömisega sinnamaale, et tehtud on ka tuulekastid. Nüüd tuleb maja otsasein värvida, liistud paigaldada, siis saab tellingud teisaldada ja tagakülje vintskapi ka korda teha.

Maja otsaseinas on pojengide ala. Nad said ümber istutades ikka väiksemaks ka jagatud ja et must maa liiga suur ei oleks, istutasime pojengide ette rea hostasid. Nüüd on hostad pojengide all ja vaid mõni üksik leheke piilub välja, nagu hiir mütsi alt.
Need pojengid on ühed hullud kohvijoodikud! Kohvipaks saab elutoa aknast neile kaela visatud ja kuna kogu istutusalale ei ulata viskama, siis on need kaks-kolm puhmast, mis rohkem kohvi saavad, kohe eriti palju teistest suuremad.

Nüüd tänasest päevast.
Suurest rõõmust, et maja tagasein uue näo sai, pesin hommikul selle külje aknad puhtaks :)
Kui nipet-näpet igapäevased toimetused tehtud said, asusime kive otsima. Suuremad nendest said juba alale veetud ka. Käisime ka Raudismäe kivihunnikut takseerimas. Seal on mõned ilusad, millele ramm peale hakkab. Aga kuna seal on haljasmassi varumine veel pooleli, siis täna me sealt kive ei toonud. Jääb mõneks teiseks korraks.

Ja siis asus igaüks oma tööde kallale. Kes pintseldas voodrilaudu puidukaitsevahendiga, kes lõhkusid puid, ja... kes hakkas kaevama.
Poiss takseeris seda asja ja leidis, et madalate okaspuuvormide ala on väga ilus (kogu aeg roheline ja hooldusvaba. Lilledest on tal suht suva (peab kogu aeg rohima).

Ja nagu ikka, hindasin ennast kõvasti üle. Õhtuks sai tehtud just nii palju. Või õigem oleks öelda - nii vähe. Aga põõsad on tõesti palju ilusamad, kui nad on oma rohelise rüü muru roheliselt taustalt välja saanud.

Kui homme jalad kannavad ja lausa hullult ei saja, saab jätkatud.

Ja Rohelisse Kaubamajja on vaja minna igihaljaid põõsaid varuma.

Hull plaan

ehk häda mõistuse pärast või pigem selle puudumise pärast.

Asi selles, et nagu varem sai mainitud, on üks suur (minu jaoks suur) istutusala pehmelt öeldes .....
Eile vaatasime seda kriitilise pilguga ja ma söandasin välja käia mõtte, et mis oleks, kui tõstaks taimed ära kuskile majale lähemale. Niiöelda päästeaktsiooni korras või nii. Kui aga peremees lisas, et viime kivid ka ära, need, millele ramm peale hakkab, siis... Ohhoo! Mõte hakkas hoopis teist rada käima. Ja kui mõte tekib, tuleb see kohe teoks teha, muidu jääbki kuskile mälu perifeeriaaladele tiksuma.

Vot on üks koht, mida on suht tülikas traktoriga niita ja ma pean alati neid põõsaste ümbrusi kitkuma, sest trimmerit ma päris õue peale lasta ei tahaks.

Täna tõmbasin sellele probleemsele alale kastmisvoolikuga orienteeruvad piirjooned. Nüüd on veidi koondatum see idee genereerimise areaal.

Koht iseenesest on hea - küün varjab külmi kirdetuuli, päeval on sellel alal alati päikeseline, majale lähedal, hea vaadata alumise korruse akendest.
Pilt esialgsest alast on siin.

Jaanilaupäev

Oh sa sinine sitikas, küll ikka sajab! Harva seda küll juhtub, aga no tänase prognoosiga pani ilmajaam küll kümnesse.
Õues suurt midagi teha ei saa, kui just kuuris puude ladumine õuetööde kirja ei lähe.
Käisime linnas, käisime Kiilis, ühesõnaga - põletasime kütust. See on aga ilmselge igavuse tundemärk. Aga me veel hakkame tööle! Esmaspäevast algab peremehel ka puhkus. Napp kaks nädalat, aga õnn, et suisel ajal niigi natukest antakse.

Eilne päev oli aga see-eest väga töine. Jäin endaga suisa rahule! Kuigi peremees oli tööl ja kamraadi seetõttu polnud, seadsin endale tärmini - jaaniks peavad tehtud olema need ja need ja....need tööd ka. Ja nii ma siis müttasin.
Kivikõrbe roosipeenras kolletunud piimalille lehed kitkutud, muld kobestatud, roosid kastetud. (See oli juba ilmselge enne, et läheb sajule).
Pumbamaja kiviktaimla üle vaadatud ja üksikud umbrohulibled välja kaksatud.
Pikk peenar rohitud-kobestatud-korrastatud.
Kuurirõdu püsikupeenar rohitud.(Võttis ilmatu aja - et susi teda sööks!)
Ja kõikse suurem töö: väikese kartulimaa kõplamine. See on see ala, mis mullu oli täiesti harimata ja seal ilutsesid piimohakad, muidu ohakad ja maltsad. Tänavu, kuna kasvumaja kokku kukkus, tuli selle õudukaga midagi ette võtta - see ala ju nüüd silma all...
Panimegi siis kartuli maha, et maa  siis pehmem ja kõblas hakkab peale.
Noh, eks ma olin nii umbes-täpselt pool sellest põllust juba varem ära kõblanud, aga see teine poole osutus kuidagi väga suureks pooleks ja nii ta jäi... Eile siis seadsin end fakti ette, et enne ma tuppa ei lähe, kui põld korras. (Lootsin kella üheksasteks uudisteks valmis saada, aga kus sa...). Noh ja siis läksin nii hoogu, et kõplasin selle esimese, varem kõblatud osa ka veel üle - noh nii profülaktika mõttes või siis ohakatele hoiatuse mõttes - vahet pole. Töö sai valmis, aga kael oli nii kange, et pea otseks käänamine oli omaette ettevõtmine - nuta või naera...

Kuskilt aiablogist või FB-st vaatasin pilti ja lugesin, et taim pildil on varjukivirik ja et tema pidi olema säänne taimeke, kes eriti rikkalikult õitseb just varjulisemas peenras.
Noh, mul see taimeke aastaid olnud lipumasti ringpeenras. See meil aga üleüldse kõikse päikeselisem paik kogu majaümbruses. Kivirik on seal juba aastaid kasvanud, tahaks teist nüüd veidi noorendada. Millisele istutusalale ta aga maha kükitada, nüüd ei teagi - kas varjulisemasse paika või päikeselisemasse paika. Pilt sellest kivirikust on siin. Mu meelest õitseb ta küll rikkalikult.

Poiss uuris internetist jaanipäeva kohta, et seda siis ühele oma väljamaisele sõbrale selgitada. Nii selguski, et üks jaanitule tegemise põhjuseid on vaimude peletamine (nende kurjemate ja õelamate isendite). Ei ole siin nüüd miskit - sadagu aga edasi, varsti läheme vaime peletama ja ühtlasi liha küpsetama (Two in one, nagu öeldakse.)

Hääd jaani kõigile!

Pärast jaani tuleb tõeline suvi!

Enne ja pärast

Astilbed on mullu suvel hästi edenenud. Mulle nad väga meeldivad ja neid tahaks ikka rohkem... See aga eeldab peenra pikendamist.
Noh ja eks murutraktoristid on näidanud ka ette selle joone, kus ei peaks rohumaad (muru) olema - nad lihtsalt ei võta traktoriga neid nurki välja. (Need pikad võilillevarred astilbepeenra otsas.) Kaks "enne" pilti on tehtud 20. juuni pärastlõunal.

Täna hommikul pärast mõningast küttepuude riita ladumist hakkasin seda peenart pikendama. Alguses oli plaan teha peenar kuni terrassi otsani veranda ukse ees. Aga tüüpiline - ikka sai teist pikemaks venitatud. Seekord siis maja otsani.

Ma veel kaalun seda asja, kas mitte võtta see majapoolne rohumaa "kurv" laugemaks (peenar laiemaks) või jätta nii, nagu hetkel on. Näis... 

Selle nurga all ei paista see "kurv" enam teps mitte nii häirivalt sügavana. Tont sest aru saab... 

Noh ja muidugi pole sinna peenrasse hetkel midagi panna - jääb niiöelda ooterežiimile.

Udutab...

Uduvihmane ja suht jahe on see tänane ilm. Just paras tubaste asjadega tegelemiseks. Õues oleks ju ka tööd, nii et tapab, aga loll, kes viilimiseks põhjust ei leia. Ikka nii, et maa külmunud ja kärss kärnas.

Aga eile oli väga hea päev! Saime hakkama suure töövõiduga  - küttepuud on saetud. Teine hea ja pingest vabastav on gümnaaiusmi lõpueksamite tulemuste saabumine. Nüüd on selle asjaga siis ka ühel pool!

Kollased võhumõõgad jalgupidi jõe kaldamudas. Pilt on tehtud suure suumiga, ilmselt seepärast veidi udusevõitu.

Kivikangru kõrval õitseb lodjapuu. Mullu oli ta väga rääbakas - mingid suure isuga siplased mugisid teist kahe suupoolega. Tänavu on seis märksa parem. 

Fragment Imepeenrast. See peenar on meil peamiselt suve teises pooles värviküllane. Praegu on õitsemas vaid iirised. Peagi alustavad tõnnikesed ja mõni nõgeseõis on ka juba avanenud.

Roosa õievaht pumbamaja kiviktaimlas. Mulle see pilt meeldib!

Tumeroosad õiemütsakad hakkavad Pikas peenras väge koguma. 

Hommik fotokaga

Lõpuks ometi on ka meitele suvi saabunud. Soojad päevad ja ööd on meelitanud uusi taimi õitsele. Lipumastitu lipumasti ringpeenar

Isegi sinised siberlased on õide puhkenud. 

Esimene "pääsuke" 

Istutasin kevadel päevaliiliad ootepeenrast kuurirõdu püsikupeenra pikendusele. Esimene päevaliilia näitab ka värvi. 

Samuti kuurirõdu peenrast. 

Iirised ikaldunud peenras.:( 

Aga vot see on mu uus unistus. Ma kohe pean omale tiarelle saama! Ma pole kuskil "elusas aias" neid lilli näinud ja seepärast pole osanud ka tahta. Nüüd Tii postitust lugedes tekkis kange "isu". Vaatasin netist veel pilte lisaks ja isu läks veelgi suuremaks. Tea, mida sellisel puhul ette tuleks võtta ? :D

Ja läbi ta saabki...

... see imekaunis suvi 2010.

Öeldakse küll, et vanasti olnud rohi rohelisem, taevas sinisem, inimesed töökamad ja mida kõike veel. No ma arvan, et oli nende muude asjadega, kuidas oli, aga nii ilusat suve ei olnud isegi mitte sel õndsal vanal ajal.

Mingil seletamatul moel juhtus nii, et suvepuhkus sattus just sel suvel niisugune hästi pikk olema. Rohkem sellist puhkust ei tule kunagi. Ja just samale ajale juhtus selline soe ja päikeserohke suvi.
Minusugusele külmavaresele olid need kolmekümne külje alla ulatuvad temperatuurid väga meelt mööda. Vaid siis, kui kraadiklaas kippus 35 kraadi näitama, läks vist sutsu liiale küll. Noh ja aiapidaja unelmate suvi, kus paaril ööl nädalas sajab ning päeval särab päike - seda oleks vist natuke ulmeline loota ja oodata. Ilmataat pole ka kõikvõimas.

Olgu selle kauni suve sepitsemise taga globaalne soojenemine, saabuv uus jääaeg, vanajumal, ilmataat või rahvusvaheline imperialism, igal juhul olen ma talle tänulik. Möödunud suvekuid meenutades on ehk natukenegi kergem üle elada kuut pimedat, külma ning kõledat kuud, mis paljude meelest meie laiuskraadile just selle erilise võlu annavad. No ei oska mina näha pimeduses ja külmas midagi võluvat! Isegi täna oli toas jahe ning ma-ei-tea-miks, aga justkui kiusteks ma kaminasse tuld üles ei saanudki.

Lisaks imelisele suveilmale oli suvi ka üsna tegus. Kohaliku tähtsusega majanduskriis maja teisele poolele uut voodrit panna ei lasknud (oli viga sellele tobedale avaldusele alla kirjutada), aga kui ei saa üht, tuleb teha teist. Nii ongi meil nüüd uus ringpeenar, millel kasvavad neli pinnakatteroosi. (Ma juba praegu närveerin, kas oskan ja suudan nad ka üle talve pidada). Täiesti võimatuna tundunud plaan rajada kiviktaimla istutusala peaaegu absurdsesse kohta, sai reaalsuseks. Aastaid seisnud ning võsastunud kivikangur on jälle välja prepareeritud. Imepeenra sain kontrolli alla. Teise ukse all saab terrass ka hiljemalt septembrikuus valmis. No mida sa hing veel tahta võid ühelt suvelt! Labidaga vehkida ma oskan, aga vot saagijat, hööveldajat, lihvijat ja mis kõige hullem - projekteerijat minust küll ei ole. Ja mitte igaühel pole mitme kuu pikkust puhkust, et iga jumala päev koduseid asju toimetada. Isegi hästi oleme toime tulnud!

Oli tõeliselt tore ja unustamatu suvi!
Kui nüüd tööasjad ka kenasti "jooksma" saaks, võiks eluga edasi minna. Mis võiks, tulebki minna! Ja juba neljapäeval.
Homme siis viimane puhkusepäev. Kurb, aga tõsi.

Veel kaks päeva

...puhkust :S

Hommikul kell 6 oli ilm peaaegu selge ja metsa tagant tõusnud päike pimestas silmi.
Uuesti peale üheksat üles ärgates krõbistas akna taga vihm. Vihm! Kuivanud ja janune maa saab enne talve tulekut endasse veidikenegi vett koguda.

Eile toimetasin pika peenraga. Jõudsin järeldusele, et antud juhul ei mängi välja, et kõigepealt üks peenar, siis teine. Selgus, et tuleb korraga ette võtta pikk peenar, Naadipeenar ja lõpuks (ning kõige olulisemana) ka kiviktaimla pikendus kikkapuu suunas. Kuna aga viimases on mättad endiselt välja soputamata, jäi töö seisku. Ja nüüd sajab...

Tuleb tubaste töödega tegeleda. Ei tea, kus on 5. ja 6. klassi inglise keele õpikud? Hmm.... Kas tööga tegelemiseks ka vaim valmis on, seda tuleb alles tuvastama hakata.
....
Muudkui sajab. Külm on ka, hakka või kütma! Minusugune külmavares igatseb taga 28 - 32-kraadist suvesooja. Ehk järgmisel suvel jälle!

Veel kolm päeva

... puhkust.

Eile õhtul jõudis vihm lõpuks ka meieni. Kuskil südaöö paiku sadas mõni minut lausa padukat!
Hommikul taevas pilvitu, temperatuur kella poole üheksa ajal 14 kraadi.

Pühapäeva hommik

Öösel on meite kohal olnud vihmapilv! Ja isegi nii tugevasti on sadanud, et vahtra all on kõnnitee märg. Praegu on taevas täiesti pilvitu. Tuleb vist ka suht normaalse temperatuuriga päev.

Kaks viimast päeva lihtsalt olin. Ei teinud midagi märkimisväärset. Vedru on täiesti maha käinud ja kole väsimus on kallal. Suvi läbi sai rassitud, aga nüüd lõpuks on viimanegi tahtmine miskit korda saata .... kadunud. Järgmise nädala teises pooles vaja juba tööle ka minna. Eks see peatselt tööle minemise sundus on ka üks meeleolu ja töötahte hukutaja.Tööle minemine tähendab sügise saabumist. Sügis ja talv on aga aastaajad, mida ma ei salli. Kohe üldse mitte.

Hommikul küpsetasin kaks banaanirulli põhja ning panin pärmitaigna kerkima.
Sünnipäevalapsel täna vaba päev ja asus kohe usinasti terrassi karkassi materjale valima. Saaks ikka enne sügise saabumist asjaga ühele poole!

Veel kümme päeva

.... ja läbi saabki sellesuvine hiiglama pikk puhkus.
Nüüd tuleb ennast liigutama hakata, sest nagu arvata võis, hakkab ajanappus kätte tulema. Uskumatu, aga tõsi. Nimelt pole ma sel suvel mitte kõige vähematki tööasjadega tegelenud. Tegelikult oli see ju ka õige valik - nii tulebki puhata. Aga... On asju, mis tuleks ära teha juba enne 1. septembrit. Nagu eelnevad sügised on näidanud, muutub tööle minnes kodune töövõime nullilähedaseks. Ja pealegi sobib just selle algava õppeaasta puhul kasutada vana ja kulunud fraasi: "Kõik on uus septembrikuus".

Ilmarindel on ka muutused toimumas. Varahommikune ilmaprognoos ähvardab juba selle nädala neljapäevaseid temperatuure alla 20 kraadi jäävat. Sealjuures on see alla kahekümnene temperatuur päevasel ajal, mitte öösel! Oi, küll saab raske olema see jahedusega harjumine, kui jaanipäevajärgsest ajast siiani on olnud troopiline suvi!

Mis siis veel teha tuleb:

• Pika peenra ümberkorraldamine (tõnnikesed "noorendada" , Imepeenrast need tohutult edenenud kukeharjad jaotada ning pikale peenrale sättida, purpur siilikübar mitmeks jagada, jätta peenrasse kohad valgetele siilikübaratele ning kollastele päevakübaratele).
• Uuele istutusalale taimede istutamine x
• Naadipeenrast sinised siberi iirised välja kaevata, (Ei tea küll, mis väega see küll peaks õnnestuma!), puhmad "noorendada" ning uuele kasvukohale ümber istutada. (Lugesin Thela blogist, et vähese õitsemise põhjus võib olla risoomide liiga tihedalt läbipõimumine).
  
• Suurte kivide hunniku (maaparanduse jäänuk) ümbruse tuunimine
• Tulevase rosaariumi ala puhastamine kuivanud umbrohu sodist
• Uue istutusala pikenduse-laienduse jätkamine visuaalselt rahuldava suuruse ja kuju saavutamiseni.
• Kartul üles võtta X
• Kasvuhoone korrastada x
  
• Väike kartulimaa kaevata (porgand jääb veel peenrasse). X
• Inglise keele tööplaanid 5. ja 6. klassile.
  

Mehed:

• Uus terrass ehitada
• Kartulipealsed maha trimmerdada X
  
• Korstnad parandada
• Paneelide-case!!!

Nojah! Neid minu töid sai tubli 10 punkti :S On ju õigus, et ajanappusesse kipun jääma! Ja need on ainult õuetööd. Sel nädalal lähen ühel päeval koolimajja oma klassi sättima, lisaks võtavad oma aja ka tavalised tubased tööd, millest ühelgi perenaisel pääsu pole. Oh, jah! Marss tööle!

Esmaspäeval tehtud tööd:

• Uuele istutusalale taimi istutatud (jätkub)
• Küüslaugud välja kaevatud
• Maasikapeenar korrastatud - väädid lõigatud, muld kaevatud
• Köögikatalt saadud elulõnga-tited pottidest oma kasvukohale istutatud
• Kasvuhoones kurgitaimi "rapitud" - aga veel tuleb kurke, ei saa taimi välja visata
• Tillilehed hakitud ja sügavkülmas
• Väike aiamaa kaevatud
  

Vihm hommikul, päike päeval

Sel suvel on täiesti ainulaadne kogemus ärgata läbi avatud akna kostva vihmakrabina peale. Ja sajab tõesti! Mitte küll tugevasti, kuid siiski. Kusjuures see on täiesti tavaline vihm, mitte koos välgu ja kõuekõminaga saabuv väike sahmakas.

• vihmasaju ajal retseptiraamatut täiendatud
• sibulad puhastatud
• uue istutusala ettevalmistustööd - kohe satub nii, et kui ilm palavaks kisub, on kohe vaja maad kaevama minna :) Tegelikult oli väga hes süsteem kaevata mättad lahti ning jätta nad hunnikusse "laagerduma". Nüüd on päris hea neid mättaid soputada.

Kosel oli kõue kõminat kuulda ja veidi isegi tibutas. Väga selgetes vävitoonides vikerkaar kaardus üle kaupluste. Pole vikerkaart sel suvel näinudki!

Täiesti hämmastav, kuidas võib ühel 10-aastasel tüdrukul olla selline hääl! Kui laulu kuulata, võiks arvata, et laulab professionaal. Täskasvanu. Link Youtube videole.

4. august

Varahommikul selge, temperatuur juba poole seitsme ajal 20 kraadi. Õhk on nii kuiv, et ma ei mäletagi enam, kas sel suvel kastemärjal rohul kõndida olen saanud. Vist mitte.

Täna tegime veranda ukse ette planeeritava terrassi esialgsed mõõtmised ära. Postid tulevad maakividest, muidu puidust terrass. Puidumaterjali on, kui nüüd vaid mingi valemiga õnnestuks välja peilida, kas kellelgi lähiümbruses on olemas höövelmasin (või on see paksusmasin, tont neid asju teab), et saaks abi paluda ning servatud lauad vähe siledamaks lasta.

Juulikuu viimane päev

Täna hommikul Tartu maantee äärde töömehele vastu sõites nägin, et meie küla sildist kuni Pirita jõeni olid asfaldil veeloigud! Sellel kitsalt piiritletud alal oli öösel vihma sadanud. Mul on sellest põuast tõsiselt kõrini, aga et vihm võib nii lähedalt (1km) mööda minna meie õueala riivamata, see on juba liig mis liig!

Ilm on päikeseline, taevas sõuavad üksikud valged rünkpilvetupsud. Tuul on tugev. Temperatuur 23 kraadi. Inimene jõuab kuumusega harjuda, muidu tavaliseks soojaks suveilmaks peetud ilm tundub praegu nii jahedana.
Tammiku floreaalile kogunenud inimestest oli enamusel jakid või joped kaasas.

Tammikule nime andnud iidsed tammed hakkavad üksteide järel kuivama.

Vanade mõisavaremete käsi käib paremini, kui nende eluea pikendamise võtavad enda südameasjaks noored kultuurihuvilised inimesed.Pärast matka algab maalimine. Ettevalmistused on juba tehtud.Matkal olid giidideks Tartust kohale sõitnud Ülle Kukk ning muidugi kohalik taimetark Arne. Pildil on ülimalt dekoratiivsed palderjani õisikud.Siumari. Väga mürgine!Harva võime kuskil võpsikus kohata nii hästi säilinud kiviaeda. Ja kui kõrge see aed veel on!

...

Tuul on päeva peale aina hoogu kogunud ja nüüd vuhiseb ja ulub ümber maja kui meelest ära. Puhub nii tugevasti, et kõrvad laperdasid tuules ja iga natukese aja tagant oli tahtmine kontrollida, kas ehk marutuul pole neid endaga kaasa viinud. Lõpuks sai mõõt täis - ega`s inimene omas aias pole mingi pärisori, et varavalgest hilise õhtutunnini rügada tuleks. Tutkit brat - kaugel sellest. Nii korjasingi kodinad kokku ning läksin tuppa sooja. Vaja end vahetevahel telemaastiku hetkeseisuga ka kurssi viia.

Kuum suvi jätkub

Jesss! Täna tõotab tulla soe ja mõnus suveilm! Taevas on pilvitu, juba varahommikul on õhk väga soe, tervelt 22 kraadi poole kaheksa paiku. Keskpäevaks 30 kraadi. Küll küpsetab!

Hommikul alustasin eilsel tööpõllul - maa ootas kaevamist. Nüüd, lõunaks on see etapp ka valmis. Siia istutame pojengid. Ebajasmiin jääb siiski peenra serva. Thelal õnnestus vana põõsa uude elupaika istutamine ja see andis lootust, et ehk teeme sama, aga kui ikka sobivat kohta, "vot just siin peab ta kasvama" ei ole, siis las ta olla edasi seal, kuhu ta kunagi on kasvama pandud. Aga... ebajasmiinist ühele poole tulevad siis pojengid.OK! Teisel pool põõsast terrassi servas on siniladvad. Tundus, et asi pole ikka päris hea - niimoodi kaks peenrajuppi üksteise läheduses. Ühendasin need kaks ala omavahel ning ebajasmiin jäi neid kahte ala omavahel siduma. Mu meelest on tulemus päris hea. Lisaks on selles paigas murutraktoriga palju lihtsam niita.Raske oli see 30-kraadises palavuses müttamine, aga lõpp hea, kõik hea!

Mõtlesin küll, et enam õues ei tegutse, aga lõpuks leidsin end ikkagi musta sõstra põõsast. Üks ämbritäis marju saab homme moosiks keedetud.

Seda päikest oli ikka natuke liiga palju - sain paraja peavalu. Tean jah, et eriti tumedapäised inimesed peaksid päikese käes peakatet kandma, aga noh, siin kehtib see lugu, et: "Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi."

Võrratu suvi

Fantastiline suvi on tänavu! Nüüd oleme siis sealmaal, et ilmateate +25 kuni + 29 kraadi pole enam mingi näitaja (vaata et isegi jahedavõitu veidi). Ilmakaardile tasub pilk heita alles siis, kui ilmapoisid-tüdrukud kõnelevad temperatuuridest üle kolmekümne kraadi (sel suvel siis isegi + 34 ja +35 kraadi).
Samas - küll on see inimese mälu imelik! Juuni esimene pool oli ju üsnagi aprilli meenutav, aga kes see vana asja ikka....
Ilus on! Soe on! Viimase peal suvi!
On see nüüd ilmataadi kompensatsioon karmi talve eest või on lihtsalt üle tüki aja üks normaalne aasta meie laiuskraadile kohase talve ja suvega. Vist ikka ei ole päris kohane. Miks muidu räägitakse/räägiti erinevatest temperatuurirekorditest küll miinuspoolel, küll plusspoolel.
Igal juhul mulle meeldib! Ma isegi ei suuda meenutada, millal viimati see suvi oli, kui ujumas sai käidud. Viimased ujumised olid millaski ammu Paunkülas,Värskas ja Järlepa järves. Sel suvel aga on vesi isegi jões minu jaoks piisavalt suppsoe olnud.

Võrratu puhkus on! See pole mitte kuidagi võrreldav viimaste aastate puhkustega. Kaks ja kolm suve tagasi oli mõisamäng, kus olin kohal kõigil kuuel päeval - tore üritus küll, aga hekseldas suve ära ja minu jaoks oli see mõisapäev ikkagi tööle sõitmise päev. Eelmine suvi - mõisamängus paus ja kogu suvi vaba, aga suvi ise oli selline vihmane ja suht vilu. Muud nagu ei mäletagi, kui et muru kasvas sügiseni jaanieelsel kiirusel, aga niitmiseks sobivat päeva oli keeruline leida.

Praeguse suvega olen rahul ka aiatööde osas. Niisugust meeletut "rinnuni" rohu kitkumist pole juskui olnudki. Kõik on vägagi kontrolli all (mida näitas ka tänane õhtu). Tomatisaak on superhea - me ei jõua kõige parema tahtmise juures nii palju tomateid süüa, et kasvuhoones küpsete tomatite järje eest ära saaks. (Noh, kurkidega on vähe viletsam, aga nad said ju ka palju-palju hiljem maha pandud, kui võrrelda tomatitega). Paprikatel pole ka seda tõbe, mis eelmisel suvel. Ja see viinapuu! Oh sa heldus küll!

Mis aga kõige olulisem - puhkus on olnud puhkamiseks. Amet selline, mis annab tavalisest 28-päevasest märksa pikema puhkuse. Tänavu see pikk puhkus veelgi pikem. Esimest korda on suvi, kus ma ei hakka juuli keskel närveerima ja rabelema, et puhkus saab läbi ning see, ja see, ja see veel tegemata. Ma isegi ei mõtle veel tööle minemise peale. Pole isegi seda vaadanud, mis on selle nädalapäeva nimi, mis esimeseks puhkusejärgseks tööpäevaks on märgitud - aega veel maa ja ilm. Jõuan aias toimetada, hoidiseid teha, huvitavatel üritustel käia, raamatut lugeda, näputööd teha ja mis kõige olulisem - lihtsalt lebotada :) Super suvi!

Kolmapäevased tegemised

Taevas pilvitu, temperatuur hommikul kell pool kuus juba 18 kraadi. Keskpäeval 26 kraadi.

Tänased tegemised:

• Mustsõstramoos keedetud.
• Mustsõstrakook hommikukohvi kõrvale (biskviittaigen, marjad, peale veidi kaneeli).
• Harkjalapeenar korrastatud. Uus peenar ja muld selles oli natuke vajunud. Tassisin mulda juurde. vaatasin, kuidas mutt maad tõngus. Suure kuhila tegi, aga muld oli juba maa seest tulles kuiv. Täiesti kuiv!
• Korjasin raudrohu õisikuid. Raudrohuta ei söanda talvele vastu minna.
• Lillepeenarde rohimine. 24-st ühikust 17 on tehtud. Nüüd, mil väikse pargi puud Imepeenrale varju annavad, sain seal rohimisega alustada. Olen väga-väga rahul mutiga kahasse tehtud mullatööde tulemusega. Imepeenra sektorites on muld pehme, isegi umbrohtusid kasvab tunduvalt vähem kui varem. Ei domineerigi enam paiseleht ja mingi osi. Nüüd on tulnud maltsad, aga need on hästi üksikud ja hästi väikesed. Väga hästi on võrsunud alpi aster. Täiesti uskumatu kohe! Praegu on üksik puhmake juba nii suur, kui oli see puhmas, mille suve alguses osadeks jaotasin! Järgmisel suvel on see osa peenrast juba väga ilus!

Olen hakanud mõtlema, et mul on hulgaliselt uusi püsikuid vaja. Selliseid, mis õitseksid suve teises pooles. Mis need olla võiksid, mille peale panustada? OK! OK! Roosid! Nendega saab vaikselt, külg ees hiilides hakatust tehtud. Aga sellised "tavalised" püsikud?

Mõni aeg tagasi lugesin Maalehest lillede kohta, mis õitsevad kaua ja rikkalikult. Panin vastava postituse oma ajaveebi ka. Arvan, et sellest nimistust tuleks aed-kivikilbik maha võtta. Pole ta nii väga pikka aega õitseja midagi. Eile kitkusin nad peenrast välja.

Üks tähelepanek suvest ja puhkusest: minu suvi kulgeb tsükliliselt. Pea terve juunikuu on kiire-kiire, kuna pingeline aeg õppeaasta lõpus ei ole jätnud piisavalt aega aiale pühendumiseks. Juulikuu on puhkamise ja lebotamise aeg (ega muud suurt teha saagi sel aasta kuumimal kuul), augustis algab jälle kiire-kiire. On ju vaja hoidised teha, aias ümberkorraldusi alustada, uueks õppeaastaks valmistuda. Ja nii ta läheb, see aasta ilusaim aeg.