esmaspäev, 27. detsember 2010
Veidi näputööd
Üks väike kassKoemustrilised sokidLihtsad träpsukindad
pühapäev, 26. detsember 2010
Olukorrast lumerindel
Lumesadu on tihe-tihe.
Eile vedasime puukuurist suure hulga küttepuid tuulekotta, et kogu aeg ei peaks lumes sumpama. Hää oli, et selle töö ära tegime! Täna pole sellest sisselükatud jalgrajast enam jälgegi.
Praegu ei kavatse suuremat lumerookimist ette võtta. Las sajab! Ainult lindude toidumajani viskasin raja sisse.
Sahk käis.
Külatee on täpselt nii lai, nagu see ühe suht väikese traktori saha järel jääb. Miinus vallilt tagasi veerenud lumi.
Oh sa juttas, kus sissesõidutee otsas oli vall! Pelgalt lumelabida laiuse tunneli uuristamine oli juba üksiti üks paras jõu- ja ilunumber!
Aga lõpuks on meil tee puhas. Kahe lumelabidaga tükk aega tubli tööd, aga tehtud ta on. Natuke pehme see teepõhi küll on, aga ju kuidagi ikka välja pusime.
laupäev, 25. detsember 2010
Lumevangis
Autot varjualusest välja ei saa. Ukse saame lahti, seal hange pole (tumedam ala), aga tagurdada pole mujale, kui vaid joonelt tuisuvaalu. Ja sellel hangel on nii kõrgust kui laiust.
Otse loomulikult ei ole külateel mitte mingisugust liikumist. Ei autoga, ei jalgsi. Tee sahkamine on täiesti tundmatu teema.
reede, 24. detsember 2010
Jõuluõhtu tegemisi
Juuru kirikusse jõudsime kella neljasele teenistusele. Juuru jõudmise ajaks oli pinnatuisule lisandunud juba ka päris tubli lumesadu.Tuhala kalmistul tuli tõsiselt lumes sumbata ja ka lumme kaevuda, et oleks koht, kuhu küünal asetada.
Selline, lumme mattunud vaikuses, on kalmistu uuem osa. Vana, kabeli ümbrusesse jääv osa on suurte puude all ning seal ei olnud orienteerumine nii keeruline.
Scarlett? O´Hara?
Ilmaennustus Tallinna kohta:
http://www.weather-forecast.com/locations/Tallinn/forecasts/latest
Lund ja tuisku pelgava inimesena ei julge sedasi jõulukirikussegi minna. Häda selle ilmaeluga!
neljapäev, 23. detsember 2010
Kohvikreem
100 g tumedat šokolaadi
1 dl kanget kohvi (või kohvimaitselist šokolaadi)
200 gr maitsestamata toorjuustu
1 dl suhkrut
2 dl rõõska koort (35%-list)
Valmista kohv, sulata vesivannil šokolaad, sega need omavahel kokku ja jäta jahtuma. Vahusta rõõsk koor suhkruga, lisa toorjuust ja mikserda mass ühtlaseks. Sega omavahel kohvi-šokolaadisegu ja vahukoore-toorjuustusegu. Tõsta 20 minutiks külmkappi. Tõsta pokaalidesse ja kaunista pealt lahustuva kohvi või shokolaadipuruga.
Usutavasti eriti meelepärane suuremat sorti kohvisõbrale.
kolmapäev, 22. detsember 2010
Väljavõte päevikust
Mäed on nii võimsad. Ei suuda ära oodata aega mil saan neid lumistena näha.
Okt. 14 - Põhjamaa - kõige ilusam koht kogu maailmas. Lehtedel võib näha kõikvõimalikke värvide kombinatsioone punaste ja oranžide varjunditega.
Läksin väiksele väljasõidule imeilusasse loodusesse linnast väljas ja nägin seal hirvi. Nad on nii elegantsed. Kindlasti on nad kõige imelisemad loomad kogu maailmas. See siin peab olema paradiis. Oeh kuidas ma seda paika armastan.
Nov. 11 - Algab hirvede jahihooaeg. Ma ei suuda ette kujutada, et keegi tahaks tappa selliseid meeldivaid loomi. Loodan, et varsti tuleb lund. Mulle hirmsalt meeldib siin.
Dets. 2 - Öösel sadas lund. Ärgates avastasin, et kõik on valge vaibaga kaetud. Kõik näeb välja nagu postkaardil. Läksime välja ja puhastasime trepi ning garaažitee. Mängisime lumesõda (mina võitsin). Kui lumesahk mööda sõitis, pidime garaažitee uuesti puhastama. Milline ilus koht. Ma armastan Põhjamaad!
Dets. 12 - Öösel sadas veel lund. Lumesahk ummistas jälle väljapääsu garaažist. Mulle meeldib siin.
Dets. 19 - Veel lund. Ei saanud garaažist välja, ei saanud tööle. Siin on ilus, aga see kühveldamine hakkab ära tüütama. Kuradi lumesahk!
Dets. 22 - Veel seda valget jama. Mul on villid kätel ja selg on ka haige. Mulle tundub, et lumesahk peidab end senikaua nurga taga, kuni ma oma kühveldasime lõpetan. Lollpea!
Dets. 25 - Merry Fucking Christmas! Veel külma lund. Kui ma peaksin selle värdja kunagi kätte saama, kes lumesahka juhib, siis ma vannun, et tapan ta. Ma ei saa aru miks nad ei võiks rohkem soola teedele panna, et seda kuradi jääd ära sulatada.
Dets. 27 - Veel valget s...a läinud öösel. Olen kolm päeva toas kükitanud, väljaarvatud lumekühveldamine garaažiteel peale lumesaha möödasõitu. Ei saa kuhugi minna, kuna auto jääb mägedes lumme kinni ja pealekauba on kuradi külm. Ilmatark ennustas, et veel kuni 30cm lund võib täna öösel sadada. Kas teate mitu labidatäit on 30cm lund?
Dets. 28 - See kuradi ilmatark eksis. Sadas hoopis terve meeter p...a. Selline kogus ei sula kindlasti enne suve. Lumesahk jäi lumme kinni ja see värdjas tuli minu juurde ja palus, et ega ma ei saaks talle labidat laenata? Seletasin siis talle, et olen juba kuus labidat murdnud, loopides minema kogu seda lund, mida ta mu majateele on lükanud. Ma peaaegu murdsin oma seitsmenda labida vastu tema lolli pead.
Jan. 4 - Lõpuks õnnestus majast välja saada. Läksin poodi toitu ostma ja üks kuradi hirv jooksis teele ette. Kahju autol umbes 10000.- Need kuradi värdjad tuleks maha lasta. Neid kuradeid on igal pool. Soovin, et kütid oleksid nad kõik novembris maha lasknud.
Mai 3 - Viisin auto linnas asuvasse töökotta. Lausa uskumatu kui ära roostetanud ta oli kogu sellest soolast, mis teedele laotati.
Mai 10 - Kolisin Lõunamaale. Ma ei saa aru, miks keegi täie mõistusega inimene peaks iialgi tahtma elada sellises jumala poolt hüljatud kohas nagu Põhjamaa.
Paradoksaalne, kas pole?
esmaspäev, 20. detsember 2010
Tuleb jaht või ei tule?
Sel juhul, kui prognoositud pakasekraadid siiski tulevad, lubas meite loodusemees ilma ennustamise teemal edaspidi oma suu kinni hoida ja selle tänamatu "ameti" sootuks maha panna. Saame näha :)
Ei tulnud! Hommikul kell 6 on -12 kraadi!
Kollane kass
pühapäev, 19. detsember 2010
Kollane kala ja kollane lind
Üks suur must kass jäi pildile jäädvustamata. Nii kiire oli. See kass läks väikese tüdruku jõulusussi sisse. Kingituseks jõulumemmelt.
teisipäev, 14. detsember 2010
Lillepottidest lumememm
Rõõmsa olemisega lillepotilumememme on tore meisterdada, puuoksal rippudes püüab see pilku ja toidab linde.
Memme kehaks, peaks ja kaabuks sobivad kellukesekujulised savist lillepotid, läbimõõduga 10 cm. Need on raskemad ja ei lenda tuule käes. Käteks sobivad aga kerged väikesed plastpotid läbimõõduga 5 cm.
Kõigepealt värvi veekindla värviga lillepotid – kaabu mustaks, ülejäänud valgeks ning lasta neil korralikult kuivada. Kuivanud potid tuleb omavahel kinnitada nööridega, jättes kaabust välja aasa hilisemaks kinnitamiseks. Tugevuse andmiseks ja kindlamaks kinnitamiseks võib potid fikseerida lisaks ka liimiga. Liimiga kinnitatakse ka lumemme silmad, nina ja nööbid. Need võib aga ka joonistada nt kasutades veekindlat markerit. Lumememme kuue alla kinnitatakse tugevamast traadist konks, kuhu hiljem läheb linnukestele mõeldud rasvapall.
Kaabust väljatuleva nööriga kinnitatakse memm hiljem kas puu külge, verandale või muude sobivasse kohta, kus lindudel oleks hea keha kinnitamas käia. Päris akna lähedale kinnitamisega tasuks olla ettevaatlik, iial ei tea, millal tugev tuul võib memme aknasse puhuda.
Sedasi võib vahva lumememme asemel fantaasiat rakendades teha ka muid tegelasi. Meisterdamist on eriti tore ette võtta koos lastega nt mõnel tuisusel päeval või kui lapsed on haiged ja õue minek seetõttu võimatu.
pühapäev, 12. detsember 2010
Mure võtab võimust
Kopeerin siia artikli Postimehest, mis hoiatab üliraskete liiklusolude eest Tallinn - Tartu maanteel.LINK.
Äsja Tallinna-Tartu maanteelt naasnud Järva Teataja piltniku hinnangul on teeolud antud teel eriti keerulised.
Päästeamet andis teada, et rohke lumesaju tõttu on paljud inimesed endiselt lumevangis ning lumest lahti lükkamata teede tõttu on operatiivabi jõudmine nendeni oluliselt raskendatud. Kriitilisemad piirkonnad Eestis on Virumaa, Harjumaa, Kesk-Eesti ja Läänemaa. Üliraskete teeolude tõttu tuleks eelpool nimetatud piirkondades autosõitu vältida. (NOJAH! Ja kindlasti on otsetee lumevaaludest umbes! Homse tööle sõitmisega seoses hakkab mure, hirm, paanika pead tõstma. Poiss tänitab küll, et sellise lolli kohusetundega ei pidavat õnnestuma maailmarevolutsiooni käiku väärata, aga .... Ma vähemasti üritan :S..... MIS SAAB HOMME HOMMIKUL??????)
Seis on 1:1
Keldri juures on kõige jubadam olukord ja sinna läheme kõige viimasena. Vastasel juhul on õhtuks täpselt sama seis, mis tööd alustades.
Ja külateel valitseb endistviisi vaikus. Ei-ei: tuisuvilinat on jae ja hulgi, aga mootorimürinat pole. Võib-olla ei tulegi. Oleme ju see 72-tunni tee.... Aga tööle ja kooli minekul see 72 tundi ju ei kehti. Või kehtib?
Ahjaa! Selles meeletus lumemöllus on sootuks ununenud, et on jõulukuu...
Kena kolmandat adventi!
Pühapäev, 12.12.10.
Teated Tallinnast:
Kell 8.30: Tuiskab, mis kole!
Kell 10.00: Tuiskab endiselt, lisaks on hakanud tihedat lund sadama. Nähtavust kõige rohkem 10 meetrit.
Oh! Kaugel see Tallinn meist on! Ei ole veel teada, mismoodi ilm meite kandis muutuda kavatseb. Ja homme tuleb jälle end tööle ajada!
Kell 11.45: Tulime tuppa. Andsime tuisule loobumisvõidu. Meeletu purgaa möllab väljas. Muidugi, see meie siseõu petab ju ära - siin on suht rahulik tuisk. Sissesõidutee otsas vahtra all seistes lõi aga tuisk hinge korrapealt plaksti kinni. Sumpasin üle põlve ulatuvatest vaaludest läbi, et vaadata, mis seis on külateel. Hmm! Ei ühtegi autojälge. Traktorist ja sahast ei maksa unistadagi. Lumevaalud on veel õnneks madalamad, kui teeäärsed lumevallid. Aga see lumi on autodele läbitamatu!
laupäev, 11. detsember 2010
Kahvatukollane kass
reede, 10. detsember 2010
Tujukalt kuraasikas Monika
Hommikul enne seitset üritasin õue minna, et välistreppe lumest puhastada. Oli tükk tegemist, et ust lahti saada! Meeletu hang oli ennast vastu välisust sättinud. Koos kütjaga üritasime seda meeletut lund veidi korrale kutsuda. Üritus oli juba eos läbikukkumisele määratud!
Mitmel korral meenutas tänane päev tuntud filmi "Päev pärast homset". Vahepeal ajas naerma, vahepeal tundus olukord vägagi nutune. Ei ole just meeldiv perspektiiv nädalavahetust
koolimajas veeta...
Pärastlõunaks sain ikka koju. Nähtavus oli nullilähedane ja ma pole veel kunagi näinud sellist olukorda, kus tee on lahti aetud vaid pooles laiuses ja auto aknast vaatasid sisse kõrged hanged. Need hanged ei olnud teepervel, vaid suisa keset teed!
Õudselt ekstreemne olukord! Seda võiks lausa nautida, kui oleksin koduperenaine, kel mingit otsest vajadust punktist A punkti B liikumiseks pole. Paraku pole see ilmastiihia töökohustustega seotud inimestele ei auto- ega tervisesõbralik.
Ja see on alles talve hakatus! Kohutav!
neljapäev, 9. detsember 2010
kolmapäev, 8. detsember 2010
Mõtteainet pakkuv tulpdiagramm
teisipäev, 7. detsember 2010
Lumesadu, tuisk, tihe lumesadu...
Muudkui sajab. Kohati juba tundub, et vot nüüd on sadu läbi, aga see tunne on petlik - ikkagi sajab. Pühapäeva öhtul hakkas majasein naksuma. Järelikult oli õues lõuna-edela tuul. Ning kui on tuul, siis .... et susi teda sööks - on ka tuisk. Pühapäeva õhtul ei julgenud ninagi õue pista - mis sellest masendavast vaatepildist ikka põrnitseda. Öösel kuulata aga õuest kostvat tuuleulgu ja mõtle ahastusega, et hommikul tuleb kuidagimoodi tööle saada...
Esmaspäeva hommikul tuli varakult sõitma hakata, et noorsand õigeks ajaks maantee äärde saada. Oma igapäevast otseteed pruukida ei söandanud ja nii sõitsin edasi mööda Tartu maanteed. Nii varasel hommikutunnil oli liiklus suht hõre ja tihe-tihedate tuisuvihurite keskel sõites polnud suuremat probleemi. Probleemid algasid maanteelt alla keerates. Igal juhul ähvardas asendusautona kasutatav pisike Micra sissesõiduteel lumme kinni jääda. Õnneks läks! Ja sel pisikesel on väga korralik salongisoojendus ja nii ei hakanudki koolimaja uste avamist oodates külm.
Tagasi koju sõitsin ka igaks kümneks juhuks ikka suurt magistraali mööda.
Esmaspäeva õhtul jätkus lumesadu...
Panin järgmise tööpäeva materjalid kokku nii, et saaksin hommikul võimalikult kerge kotiga arvatavat jalgsimatka alustada.
Teisipäeva hommik algas ülivara. Igaks juhuks. Noh, kui juhtub, et esimese tööna tuleb suuremat sorti lumerookimisega alustada. Hommikune lumeseire taskulambi valgel andis positiivse tulemuse - lumasadu on millaski lõppenud ning teed on läbitavad. Otsustasin "pisikese putukaga" tööle sõita. Ja oh üllatust - teed olid korralikult lahti lükatud nii koduvallas kui ka töö-vallas! Lase või lahket laadasõitu, kui vaid teataval põhjusel tekkinud foobiat ei oleks. Iga põõsas ja isegi pujutuustakas viirastub napaka sõralisena.
Pikk tööpäev. Klassiõhtu. Ja lõputu, tihe - tihe lumesadu!
Kojusõit oli paras sport... või ... kannatuste rada ... või mäng närvidel....
Igal juhul hommikustest ilusatest talveteedest polnud enam jälgegi. Õigem oleks öelda, et teedest üldisena polnud enam jälgegi. Katsetasin pooltuledega, katsetasin täistuledega. Viimased justkui võimendasid seda lumemöllu ning suurendasid vaid ahastuse ja lootusetuse tunnet. Ainus koht, kus veel veidikenegi vanu rattajälgi teel, oli Soibli kurv. Kuskil Kanavere - Kirivalla vahel oli üks auto koju keeranud. Hea oli üle kapotiserva neid jälgi silmas pidada! Siis aga needki jäljed haihtusid... lumme.... Algas jälle sõit a la "loodetavasti on tee siin"....
Koju jõudsin.
"Pisike putukas" varju alla sõidutatud, võisin teda vaid tunnustavalt patsutada, sest ära tegime!
Homme algab igapäevane loterii "Lumi vs liiklejad" jälle otsast peale!
Ja nii päevast päeva. Nädalast nädalasse. Kardetavasti kolm järgmist kuud... Kevad, tule ometiiiiii!
pühapäev, 5. detsember 2010
Sokikanna kudumisest - pisiasjadeni
http://www.youtube.com/watch?v=wepNfo816RU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=-eCQmU226u0
Kannalaka kudumine:
http://www.youtube.com/watch?v=L_oAkykTFUU&feature=channel
Veel üks võimalus kannalaka kudumiseks:
http://www.youtube.com/watch?v=pCpI2CL2vuo
Kannalaka silmuselisest serva kudumisest:
http://www.youtube.com/watch?v=hKmdtXXau_Q
Jõulukalender....
esmaspäev, 29. november 2010
Külm. Nii külm.
pühapäev, 28. november 2010
Talve nii et tapab!
Praeguseks ajahetkeks on parkla serva lükatud lumevallid ehk natu-natuke madalamad, kui nad seda eelmise talve teisel poolel olid. Kui see jama niimoodi samas vaimus jätkuda kavatseb, siis saame meetrise lume asemel nii umbes-täpselt kahemeetrise lumekatte maha. Põhja - ja kirdetuisk on voolinud uhke tuisuvaalu parkla ja jõe vahele.
Ja muidugi tuleb alustada kasvuhoone päästeakstioonidega, et vana ja vaevatud karkass lumeraskuse all kokku ei kukuks.
Talv on ilus? On küll, kui poleks igapäevast muret, kas saame või ei saa tööle-kooli-koju.
Tegelikult on talv üks pikk ja vaevaline kannatuste jada ja seda ainuüksi selle WFS pärast. Ja tegelikult pidavat meite kandis see lumekuhi üks naljalugu olema. Tallinnas olevat lõputu lumesadu ja lumeuputus totaalne.
Täna, pühapäeval, on olnud meitel kogu päeva päikesepaisteline (niivõrd-kuivõrd seda päikest üle metsa üldse näha on), temperatuur lõuna paiku -8 kraadi.
Huvitav leid
Ma ei viitsi/ei raatsi/ ei jaksa/ jne..... (paha siga, mitu viga) kuidagi end töövälisel ajal kodust välja minema sundida, aga mõte selgeks õppida vilditud esemete valmistamine...... vot seda tahaks nüüd küll. Mingi algklassiõpetajate koolituse käigus olen viltimise algtõed kätte saanud, aga ei midagi enamat.
reede, 26. november 2010
kolmapäev, 24. november 2010
Hakkab peale!
Süda valutas ja ega mure tööle pääsemise pärast ei lasknud ka magada. Kõigele lisaks võttis tuul ka elektri. Mis kasu sellest nelja kaabli ühe jurakaga asendamisest siis oli, kui ikka iga väiksemgi tuul elektri ära võtab? Ilmselt ei ole metsaomanikud eriti agarad oma metsa kuivakaid maha võtma.
Meie küla ei peeta selle vääriliseks, et hommikul vallabuss sealt läbi sõidaks. Nii tulebki kolm kilomeetrit vantsida, et bussi peale saada. Buss väljub 7.16. Arvestades ekstreemseid ilmaolusid, hakkasin juba kell kuus sumpama. Ja just sumpama, sest tuuled põhja-kirde kaarest toovad suurtelt ja lagedatelt põldudelt lume just meie poole. Vaevaline oli see teekond.... ikka samm pea põlvini lumme, siis teine jalg lumest välja sikutada ning uus samm teha. Kohale jõudsin, aga jube pikk oli see Kolgata tee....
Buss oli iga peatuse järel hädas, et minema saada. Ikka paar korda tagurdamist ja edasi rammimist, siis sai minema.
Kosel vaatasin seda tsirkust ka tükk aega - tee on minimaalse laiusega lahti aetud. Vallamaja ees oli plats puhas, samas aga panga ja juuksuri ukseesisest polnud keegi hoolinud. Ja lume sulamise peale pole vist ka mõtet loota, ilm pidi sootuks külmaks kätte minema.
Eelmine talv tekitas raskekujulise lume- ja talveallergia ning paistab, et tänavu ei saa see viis kuud teps mitte kergem olema....
Õnneks algab tänane tööpäev alles kolmanda tunniga. Selleks ajaks on "matkaväsimus" juba kadunud.
pühapäev, 14. november 2010
Talvekülma ennustamisest
"Ei mina tea", vastanud pealik.
Valge mees varunud igaks juhuks kõvasti küttepuid.
Aga hing ei andnud rahu, läinud tagasi ja küsinud uuesti.
"Noh, võib-olla tõesti tuleb natuke üle keskmise külm", öelnud pealik seekord, aga ei rohkemat. Valge mees läks koju ja tegi veel puid.
Lõpuks läks kolmat korda pinnima, et mis siis talv endaga kaasa toob.
Pealik põrnitsenud lõkkesse, tõmmanud piipu ja pobisenud: "Paistab, et seekord tuleb tõesti väga külm talv".
"Aga mille järgi sa seda ennustad?"
"Vaatan, et valge mees varub kõvasti küttepuid".
pühapäev, 7. november 2010
Lumine pühapäevahommik
laupäev, 6. november 2010
Sisekujunduse element
Kas ainult tundub või ongi nii, et tavalisest plekktünnist on tehtud kapp-kummut????
Inimestel ikka jätkub seda fantaasiat!
Huvitav, kuidas on sellises kummutis kinnitatud riiulite tugiliistud?
Foto kodu on siin: LINK
reede, 5. november 2010
Imeilus idee kevad-suveks
Fotode kodu on siin: LINK
kolmapäev, 3. november 2010
Pisuke nokitsemine säästuajal
Asju, mis vajaksid lihtsat hoiupaika, on kodus ilmselt kõigil. Vanapaberist punutud korv sobib nii puhastustarvete kui ka nõelumist ootavate sokkide tarbeks ning isegi koogikese või marjade külakostiks viimiseks. Suureks plussiks on see, et kui korv aja möödudes väsib, saab seda kasutada ahjus tule süütamiseks. Ei mingeid jääke, mis loodust koormaks!
Vanapaberist korvi valmistamiseks läheb vaja vanu ajalehti, kääre, liimi või klammerdajat, kaunistuseks näiteks krepp-paberit ja paela ning tibake aega ja kannatust.
Lõika vanast ajalehest ribad. Ribade laius vali vastavalt oma soovile, kuid arvesta, et iga riba tuleks voltida pikkupidi vähemalt kolmeks, et korv tugevam jääks. Mida peenemad ja paksemad ribad teha, seda tugevam korv tuleb. Kui soovid suuremat korvi lõika ribad välja ajalehe pikemast küljest, kui väiksemat korvi, siis ajalehe lühemast küljest. Suurema korvi ühe laiema riba tegemiseks võib kasutada ka tervet lehte ilma lõikamata. Väiksemale korvile kulub ligikaudu 20 riba.
Kui ribad on valmis, alusta korvi põhja punumist. Selle protsessi suund on keskelt väljapoole. Töö juures on kindlasti abiks liim või klammerdaja, millega saab liikuma kippuvaid ribasid üksteise külge kinnitada. Punu ribadest endale sobiva suurusega korvi põhi.
Kui korvi põhja suurus on sobilik, murra ribade lahtised otsad 90-kraadise nurga all üles. Võta uus leheriba ning alusta korvi külgede punumist. Esimese ribaga oleks mõistlik alustada pigem külje keskelt kui nurgast. Põimi edasi ikka üks riba pealt ja teine alt. Siingi on abiks klammerdaja või liim. Kui riba saab otsa, võid seda julgelt liimi abil uue ribaga jätkata. Kui rea lõpus jääb riba üle, siis lõika üleliigne osa ära ning kinnita serv taas liimi või klammerdajaga.
Kui korv on saavutanud sobiva kõrguse, siis tuleks serva tugevdamiseks vertikaalsete ribade otsad tagasi murda ning kinni kleepida. Et ülevalt äär tuleks tugevam, võib viimase riba punuda teist korda üle. Nii saab ka ära peita otsad, mis vertikaalsetest ribadest üle jäid.
Lõpetuseks võib igaüks kaunistada korvi vastavalt oma maitsele – lisada näiteks ülemisele servale krepppaberit, paela või siis põimida värvilist paela ettevaatlikult mõne alumise rea vahele.
Aega võiks algaja korvi punumiseks varuda tunni jagu, vilunum punuja saab hakkama kiiremini.
Link pildigaleriile.
Allikas: Kultuurirosin
laupäev, 30. oktoober 2010
Küüslaugudraama
Budapesti terminaalis ostsid mitmed meist pisikese purgikese küüslauku marinaadis. Purgike pakiti mingi plastmassist võrgukese sisse. Minu ees seisnud inimene küsis müüjalt: "Is it OK?" ja müüja vastas, et on küll OK. Sama tehti ka meie inimeste purgikestega. Küsiti pardakaarti ning kõik oli justkui korras.
Jõudsime Helsingisse. Olime justkui transfer-reisijad, kuid ikkagi saadeti turvakontrollist läbi - ikka nii, et läptop kotist välja, kaas lahti, kingad ka jalast ning "piiksumasinast" läbi. Ja siis algas meie draama....
Ühe poisi kotist leiti see küüslaugupurk. Uuriti seda siis ikka üht- ja siis teistpidi. Selgitasime, et ostsime selle Budapesti terminaalist. Midagi ei aidanud. Taheti ära visata. Me siis mangusime, et pliiiiiiz, see on kingitus emale. Poisile juhtus lahke turvaonu - see läks ja valas marinaadi purgist välja (Oh seda lennuohutuse süsteemi!) ning poiss sai oma purgi tagasi. Aga teistel nii hästi ei läinud. Kaks ülejäänud onu olid väga järeleandmatud ning kahel meie inimesel läksid küüslaugupurgid prügikasti. Lisaks juhtus neil olema ka samas mõõdus purgike mingi paprikamoosiga (mis isegi polnud see paha "liquid".)
Olime väga nördinud ning sisisesime päris tõsiselt.
Bussiga lennuki peale sõites otsustasime, et nüüd hakkame 29. oktoobril tähistama küüslaugu mälestuspäeva. Selle purgi, mis meile alles jäeti, seadsime ikooni staatusesse. Lõpuks naersime nii, et pisarad silmis.
Ega asi sellega piirdunud. Trapi juures sabas seistes rääkisid ühed, et peaks kasutama viimast võimalust ning vaataks järgi, kuidas näeb välja lennuki tualettruum. Samal ajal teised jälle kartsid, et äkki on meie pagas vahepeal Euroopa lennuliinide võrgus ära kadunud.
Nii sattuski kokku järgmine dialoog:
X: "Võib-olla ma ei jõuagi selle ajaga seal ära käia?" (Lend lühike ja äkki ei lastagi tualetti)
Y: "Oh, pole viga, küll nad saadavad selle sulle paari päeva jooksul koju". (Kadunud pagas tuuakse lõpuks koju kätte. Kui ikka üles leitakse.)
Situatsiooni arvestades kõlas see nii, et kui lühikese lennu ajal tualetti ei jõuagi, siis pole hullu, see tualett saadetakse paari päeva jookul koju kätte. Meie jälle naerust kõveras. Lõpuks otsustasime, et kuss! - see asi hästi ei lõpe - me pole veel Tallinnas.
Aga see Tallinna ja Helsingi vahet lendamine on naljakas küll - vaevalt jõuab lennuk õhku tõusta ja end horisontaalasendisse sättida, kui juba tuleb alustada laskumisega.
Lugedes Postimeest, saan nüüd aru küll, miks mei küüslaugud konfiskeeriti. LINK.
pühapäev, 17. oktoober 2010
Oh seda ilmakest!
Lumekirmetis on maas...
Ja nagu sellest lumest veel vähe oleks, on külmakraadid ka jõe peal toimetanud. Õhuke jääkirme, aga asjaks ju seegi...
Reaalne elurütm on näidanud, et me peaksime oma aiatööd sügisel varakult ära lõpetama. Pole ju selle aiailu imetlejaid, kui hommikul hämaras lähed ja õhtul hämaras tuled. Praegu on tunne, et juurin pikast peenrast välja selle kõrge sügisastra - oktoober on tublisti oma teises pooles, aga õitsema ei kavatse see taim mitte hakata. Ainult lamandunud varred turritavad laiali üle muru ja kõnnitee.
Korrastasin veel veidi peenraid, kuid kaua vastu ei pidanud - sõrmed sinakaspunased ja kanged - tee siis tööd või miskit. No ei saa mina aru nendest kinnastest, kus sõrmeotsad kudumata - minul on just sellised mardisandi küüned, mis koledasti külmetavad ja suisa ära kukkuda ähvardavad, kui sooja ei saa :) Prrrr! Kus on puud - kähku kütma!
reede, 15. oktoober 2010
Oh sa juttas - lund sajab!
Tööle sõites muutus loodus aina talvisemaks ning alates Alansist olid põllud ja majakatused juba valged. Töö juures aknast välja vaadates tuli tõdeda, et see paganama lumi ei kavatsenud ka päeva jooksul ära sulada.
Käisin linnas. Ühistranspordiga linna vahet seerimine pole küll suurem asi ajaviide - bussigraafik on muutunud ja ülimalt harva bussiliinide teenuse kasutajana polnud aimugi, millal linna või millal linnast koju pääsen. Ja oi, küll oli linnas külm!
Kodus selgus, et Tapa ja Kadrina vahel oli täna paks lumi maas ning rabamatk tuli olude sunnil asendada matkaga vähe kindlamal ja kõrgemal pinnasel. Aga vallavalitsuse ja volikogu saksad said end argimuredest tuulutada ning hea huumorisoonega matkajuhi lora kuulates oma igapäevased vallamured hetkeksi unustada.
Koju sõites olid ilmaolud olnud järgmised: kuni Jänedani - lumesadu, kuni Alavereni "kruubisadu", kuni Koseni lörtsisadu, edasi vihmasadu. Uhh! Küll on kole see hilissügisene aeg!
Vallaleht on sel kuul päris huvitav. Võib ju öelda, et leheruumi pole mõtet huumorile kulutada, aga samas on see üks mõnus lugemismaterjal. See pole ju ometi halb, kui inimesel lugedes suunurgad muigele kisuvad!
Kahju oli lugeda ikka ja jälle juttu valusal teema - haridusasutused vallas. Neid on ju vaja! Ja just nimelt kõiki nelja. See oleks ikka väga jõhker, kui üks või teine kaoks. Kõik, mida tehakse ja kasvõi tegevuses hoitakse laste pärast, on hästi tehtud ja hästi hoitud. Kui perel on raske, siis ju ei kärbita kulusid laste pealt. Kõike muud, aga mitte seda!
neljapäev, 14. oktoober 2010
Kolletamispäev
Kuidagi järsku on ilm pimedaks ja hilissügiseselt süngeks muutunud. Praegu sajab midagi vihma ja lörtsi segu moodi ollust ning tuul mühiseb ümber maja üsna koleda vihinaga.
Kuid on olnud ka hullemaid kolletamispäevi. Aastaid tagasi oli tänase kuupäeva hommikutundidel paks lumi maas ning veel eelmisel päeval peenras säranud daaliate õied piilusid lumest välja üsna ehmunud ilmel.
Tänane tööpäev oli tavalistest päevadest veidi erinev- lapsed tegid selgeks, et täna kohe mitte ei sobi tavalist tõsist tööd teha. Noh, eks me siis võtsimegi natuke kergemalt - pidasime väikest viisi pidu, maiustasime ja arutasime muidu tähtsaid ilmaasju,
Väga vahvalt õnnestus ajaloos jumalate joonistamine. (Millegipärast tahtsid kõik tingimata Anubist joonistada). Eesti keeles lõpetasime piltjutustuse. Pidin vastama õpilaste üsna trotslikule küsimusele: "Miks üldse inimesed raamatuid lugema peavad?" Esimese üllatusega ei osanud selle peale nagu midagi öelda. Siis jutustasin lastele loo kilplastest, kes mäe nõlval metsa langetasid ning rasked palgid õlgadel mäest alla tassisid (lapsed kujutasid väga hästi ette, kui raske säärane töö võis olla). Siis aga keegi komistas ning õlalt maha kukkunud palk veeres mäest alla. Lapsed turtsatasid üsna põlastavalt, kui kuulsid, et kilplased nüüd suure hurraaga kõik mäe jalamile tassitud palgid taas mäkke vedisid ning siis mäest alla veeretasid. Minu jutustusele pani "punkti" pärast hetkelist vaikust lausutud otsus: "Lollakad!" Nüüd sain võimaluse lahti seletada võrdlus "nagu kilplane" ning ühtlasi teha laste jaoks väga ebahuvitav avaldus, mille kohaselt just raamatute lugemine rikastab inimeste sõnavara ning keelepruuki.
Inglise keel oli mõlemal klassil ainus "karm" tund, kus hinnaalandust ei olnud ning homme ootab neid ees test (koos kaasneva hoiatusega, et ei ole enam mõtet oma veerandihindega mängida - hinde parandamise aega ei pruugi eriti jääda). Loodetavasti on lapsed tublid veerandi lõpuni ning mingeid ootamatuid ekstsesse ette ei tule.
kolmapäev, 13. oktoober 2010
Kirju soki muster
teisipäev, 12. oktoober 2010
Kõrgpeenrast
Kõrgpeenra ehitamise mõte tuleb tavaliselt siis, kui on vaja luua eritingimusi mõnele taimele – kuivalembestele alpitaimedele või ürtidele, hapulembestele kanarbikele ja rododele või rammusamat mulda vajavatele tarbetaimedele.
Samuti võimaldab kõrgpeenar vaadet huvitavamaks muuta: peenra tõstmisega saab ehitada aeda eri tasapindu, viia kokku eri kõrgusel olevaid pindu, kasutada taimestamiseks kaldpindu, muutes need astmelisteks terrassideks.
Kõrgpeenral plussid:
•Märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest.
•Kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi.
•Väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed.
•Kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada.
•Väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad.
•Eraldatud peenrasse saame luua taimedele kergemini sobivad tingimused.
Materjalid
•Looduskivid – maakivid, õhemad või paksemad paekivitükid.
•Puidust servad – puitprussid, paksemad lauad, puitliiprid, pakud, puitvaiad.
•Välistingimustesse sobivad tellised.
•Servaks võivad olla ka hao- või oksapunutised.
•Moodsama kujunduse juures kasutatakse betooni, metallserva – nii roostevaba kui ka juba roostes – või kividega täidetud metallvõrestikke.
ALPITAIMED
armastavad sooja kasvukohta ja kuivemat pinnast. Nad kannatavad küll talvist külma, kuid mitte niiskust. Neile on vaja väga hea drenaažiga kasvukohta. Sobiva aluspinnasega kõrgpeenar on just alpitaimedele sobiv ja vajalike tingimustega koht.
Alpitaimede jaoks võiks peenar olla maapinnast vähemalt 25 cm kõrgem. Põhi tuleks täita killustiku või suuremate kividega umbes kolmandiku ulatuses. Kasvukohaks valida päikesepaisteline lõunapoolne koht, kuhu päike paistab enamuse päevast. Kuna vee läbilaskmine on alpitaimedele väga oluline, siis võib lisada kolmandiku osas killustikku või kruusa ka kasvumullale.
HAPULEMBESED TAIMED
Turbapeenra rajamiseks on kõige lihtsam viis teha aeda kõrgpeenar. Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide, puitserva või turbapätsidega. Hapulembeste taimede puhul ei tohi kasutada peenraäärena pinnast aluseliseks muutvat paekivi. Hapulembeste taimede jaoks võiks peenra põhja muust pinnasest eraldada. Selleks tuleb vooderdada kõrgpeenra põhi vett läbilaskva peenravaiba või geotekstiiliga ja täita peenar turba või hapulembeste taimede jaoks segatud mullaseguga.
TARBETAIMED
Kõrgpeenra võib rajada ka taimejäätmete peale, korralikult vormistatud servadega peenra kõige alumisse kihti pannakse kõigepealt veidi peeneks hakitud oksajäätmeid, siis peale tagurpidi keeratud rohumättaid või taimejäätmed, puulehti ja sõelumata kompostmulda. Pealmisesse kihti panna sõelutud kompostmulda, kuhu saab juba istutada või külvata taimi. Sellisel viisil rajatud kõrgpeenras saab kasvatada veidi rammusamat pinnast vajavaid tarbetaimi – köögivilju, salateid, supirohelist ning maasikaid.
TEE NII:
Planeeri
•Selle järgi, milliseid taimi soovid kõrgpeenras kasvatada, vali kasvukoht, taimede valgusvajadus ning mulla koostis.
•Sobita kõrgpeenra kuju ja suurus ülejäänud aia kujundusega.
•Esimeseks käeharjutuseks ära vali liialt kõrget peenraserva – juba 25–45 cm kõrgune serv on päris nähtava kõrgustevahega ja seisab lihtsamini püsti.
Ehita
•Madalamad kivimüürid looduskivist laotakse killustikpadjale kuivmüürina – ilma mördita, kividevahelised vuugid täidetakse mulla või liivaga. Külmakergituste vältimiseks tehakse kõrgpeenra serva alla tihendatud killustikust või kruusast 20–30 cm paksune aluskiht. Kivide alumine serv võiks ulatuda veidi maapinna alla. Kõrgpeenar täidetakse seest istutusmullaga. Kasvumulla alla kõrgpeenra sisse pannakse killustikust või kruusast dreeniv kiht.
•Müüri paksus oleneb natuke kõrgusest ja võiks olla 1/3 kuni ¼ valmis müüri kõrgusest. Tavaliselt laotakse müürid ja tugimüürid väikese, 10–15% kaldega, nii et müür oleks alt veidi laiem.
•Maakividest kuivmüüril laotakse suuremad kivid alla, väiksemad pealepoole. Lihtsama ja madalama kõrgpeenra jaoks on optimaalne umbes 3–4 rida kive. Vahedesse pannakse mulda ja ka keskelt täidetakse peenar mullaga.
•Puitservadega peenra servad kinnitatakse omavahel ja toestatakse nurkadest ning ka umbes 60 cm tagant maa sisse löödud puidust vaiadega. Mullaga kokkupuutes olev puit tuleb töödelda niiskuskaitsevahendiga. Kui kasvatame peenras tarbetaimi, ei soovitata kasutada mürgiseid immutusvahendeid.
Istuta
•Vali kõrgpeenrasse ühesuguseid kasvutingimusi vajavad taimed.
•Taimed istutatakse sisse pärast müüri valmimist. Müüri külgedele kivipragudesse tehakse pulgaga ette diagonaalselt auk, kuhu istutatakse taim, et juured jõuaksid kõrgpeenra keskele sügavamasse mulda. Kõrgpeenart kastetakse keskelt. Leota taimi enne istutamist vees, et mullapall oleks piisavalt märg. Pärast istutamist kasta taimi kindlasti.
HEA MÕTE:
Kividevahelistesse aukudesse saab istutada vähest mulda vajavaid taimi. Paljud taimed otsivad seal ise laienedes ja kasvades endale kinnituskoha või kasvatavad vartele lisajuured kohtades, kus vars toetub mullale. Selleks sobib hästi enamik kiviktaimlas kasvavaid liike.
Sügavkülmutatud toiduainetest
Toiduainete sügavkülmutamine on tänapäeval nii tavaline, et enam ei mõeldagi, kui kaua need seal tegelikult säilivad või kas kõik asjad üldse sobivad külmutamiseks.
Mis saab näiteks viimasel säilivuskuupäeval ostetud ja sügavkülma pistetud hakklihast? Üks soovitus on hakkliha eelnevalt ära praadida ja alles siis külmutada. (Sellise nipi peale poleks küll tulnud!) Õige oleks aga kõik toiduained, nii köögiviljad, marjad kui ka liha sügavkülma panna võimalikult värskena. Ja mitte neid sinna määramatuks ajaks jätta.
Näiteks liha külmutamisel on rusikareegel, et mida rasvasem tükk, seda lühemat aega see säilib. Hakkliha kasutusaega võib toorelt külmutades pikendada 1-2 kuu võrra. Väherasvane liha säilib parimal juhul 8 kuud, kala vaid 1-3 kuud.
Ka küpsetiste puhul määrab säilivusaja nende rasvasus. Väherasvane saiake võib söödav olla veel 9 kuu pärast, kuid rasvasemad küpsetised, näiteks muffinid, tuleb ära süüa kiiremini.
Marjade ja juurviljade kasutusaeg on umbes aasta ehk ühest saagist järgmiseni.
(See on toiminud)
Veel soovitatakse mitte pakkida liiga suurtesse karpidesse - väiksemas pakendis külmuvad toiduained kiiremini ja ka säilivad paremini. Elektrikatkestuse korral tasub teada, et sügavkülmakamber püsib külmana ööpäeva. (Kirstkülmik oma suuruse tõttu ehk veidi kauem?)
Mida teha, kui leiad külmikupõhjast möödunud aasta kuupäevaga toiduaineid ja mõtled, kas need kõlbavad või mitte. Kui külmiku temperatuur on püsinud kogu aja stabiilsena, siis marju ja juurvilju võib veel tarbida, liha ja kala tasub aga ära visata. Lisaks sellele, et säilivuskuupäeva ületanud toiduained võivad halvasti mõjuda tervisele, tasub mõelda ka sellele, et toit peaks olema hea maitsega ja nauditav. (Seentega olen alati hädas - neid korjata, säilitamiseks ette valmistada meeldib, kuid toidu valmistamisel sügavkülmutatud seeni ei kipu. Nii rändavadki need seened tihtipeale kompostihunnikusse. No ei saa üle seenemürgistuse hirmust!)
Allikas: YLE
Hilissügis
Pärastlõunaks olid vihmapilved asendunud väheke heledamate pilvedega, millest sadas midagi, mis hirmsasti lund meenutas. Sadu oli küll lühiajaline, kuid tuletas meelde, et sügise rajad on vääramatult talve suunda keeranud.
esmaspäev, 11. oktoober 2010
Tähelepanuväärne päev
Nimelt meite maa peal pole juba aastaid mullaharimise seadmetega traktorit nähtud. Täna sai aga üles küntud kaks põllulappi: külateega paralleelne põld ning sissesõiduteega paralleelne põld. Lisaks on traktor üles kündnud ka suure aiamaa kasvuhoone taga.
Vot siis, mida tähendab majanduslik surutis - linnastunud maakad hakkavad jälle põllundusega tegelema! Põllutäis kartuleid on ikka midagi muud, kui kümmekond vaokest peenramaa otsas. Ja kapsas saab järgmisel kevadel maha kükitatud. Ja ehk ka põlduba.
Uskumatu!
teisipäev, 5. oktoober 2010
Selle sügise viimane lõkketegu
pühapäev, 3. oktoober 2010
Oktoobrikuu esimene pühapäev
Mihklilaat lõppes minu jaoks üllatusega - auto ei suvatsenud käima minna. Jälle see starter jupsis! Mehed lükkasid künkast alla ja nii ta käima läks. Koju sain. Seisma jätsin sissesõidutee otsas keldri juures. Noh et juhul, kui ikka käima ei lähe, siis on võimalik jälle lükata. Nüüd on masin remondis ja mul asendusauto. Ikka seesama, mis talvel. Pisike, kerge ja üldse selline ..... kahtlane. Ütleks, et kuidagi nagu .... kergemeelne :) Ma ei hakanud mitte vaatamagi, kas tal, põrgulisel, üldse viiendat käiku on. Kulgesin niisama punktist A punkti B. Venides. Tasa ja targu.
Tööplaanid on tänase seisuga viimane kui üks tehtud õppeaasta lõpuni. Ei meeldi mulle see plaanide tegemine ja nii saigi kõik korraga ette võetud. Milleks seda saba mitu korda raiuda, kui ometi saaks ühe hoo ja hoobiga asi joonde aetud.
Mis siis järgmisel nädalal ees ootab? Ähh! Haridusfoorum reedel. On kah päev leitud! Viies tund lõpeb kell üks ja nii pole mõtet paariks tunniks koju sõita. Asjatu bensiinikulu ja lisaks on ikka ääretult raske end reede õhtul uuesti tagasi kooli ajada. Seega üks ütlemata pikk ja veniv nädal tulemas.
Näis, mis seal siis räägitakse. Kui räägitakse.
Ma ei kannata koolitusi ja neid foorumeid, kus mängitakse. Igasugused rollimängud on täiesti vastukarva. Tsirkus ei meeldi ei reaalselt ega koolituse nime all tehtuna. Paari korda mäletan, mil ei jõudnud end ja oma tobedat kohusetunnet ära kiruda, et seal oma aega sai raisatud.
Ja kui kalender ikka õigust räägib, siis tegelikult on veel vaid kolm nädalat esimese veerandi lõpuni.
reede, 1. oktoober 2010
Aiatööd oktoobrikuus
Ära jõuab lõpetada kõik sügistööd, mis septembris ripakile jäid. Halvemal juhul võib tulla esimene lumi ning peab kibekähku talveks valmistuma.
1. Veel saab korjata viimaseid ravimtaimi. Igati kohane aeg on palderjani- ja võilillejuurte väljakaevamiseks ning kibuvitsa- ja viirpuumarjade noppimiseks.
2. Sügis on parim aeg sõstarde ja vaarikate istutamiseks. Nad jõuavad veel enne külmi juurduda. Aeg sobib suurepäraselt ka pistokste tegemiseks.
3. Kontrollige enne talve üle aias olevate elektrijuhtmete, ehitiste, teede jms seisukord ning ühtlasi lõpetage kõik ehitustööd (terrass saab ehksel kuul tehtud.)
4. Kinnitage hoolikalt ronitaimed. Kui pikki oksi pole võimalik toestusele köita, lõigake need lühemaks. Eriti oluline on see ronijuurtega kinnituvate taimede, näiteks roniva hortensia, puhul. Talvetuuled võivad sellistest okstest sakutama hakates terve taime maha rebida.
5. Betoonist valatud tiik tühjendage veest ja katke kinni, et sinna ei koguneks vihma- ega lumesulamisvett, mis hiljem külmuks. Sellises basseinis olnud vesiroosid võib viia keldrisse talvekorterisse.
6. Kontrollige võimalike ummistuste vältimiseks üle kraavid ja drenaažikaevud. Tühjendage veest aias olevad kastmissüsteemid ning jätke kraanid avatuks. Kui aias on liigniiskeid alasid, millest soovite vabaneda, kaevake sinna imbkaev.
7. Vaadake üle oma kiviktaimla ning eemaldage sealt kõdunenud taimeosad. Täitke eriti niiskusõrnade taimede (näiteks leviisia) alused peene kruusaga, et sinna ei koguneks vett.
8. Kaevake ümber peenramaa, et talv ja miinuskraadid saaksid ümberpööratud pinnast murendada. Eriti oluline on sügisene kaevamine raskete muldade puhul. Kaevata ei tohi külmunud või väga märga maad. Nii võite mulla struktuuri hoopis kahjustada.
9. Lihtsaim test mulla happesuse määramiseks on niisutada väike kogus pinnast ning segada sellesse veidi söögisoodat. Kui segu hakkab mullitama, on tegu happelise mullaga, kui reaktsiooni ei toimu, on see kas aluseline või neutraalne. (Tuleks katsetada)
10. Lubjake happelisi aiamuldi, eriti kui soovite kasvatada kapsaid või teisi ristõielisi kultuure. Nii vähendate oluliselt taimede kapsanuutrisse nakatumise ohtu.
Kopeeritud ajalehest Maaleht
Hallavalge 1. oktoober
teisipäev, 28. september 2010
Õpetaja: märkus; õpilane: vastus märkusele
pühapäev, 26. september 2010
Külm - sügis ju!
Tubased tööd. Kappide korrastamine. Poisid tundsid huvi, kas ma mitte juba esmaspäeval kuskile lendama ei hakka, et selline tuuseldamine käib. Oh ei, ilm lihtsalt selline, et vaja juba ka soojemad vatid vähe käepärasemalt paigutada.
Nüüd hakkab juba hämarduma, aga akende pesemiseni täna ikka veel ei jõudnud.
Vihma on meil nüüd nii palju sadanud, et jõgi on jälle ilusasti vett täis. Kohe suisa tammi ülaservani. Ja tammi taga madalamas osas on ka kivid kenasti kaetud - sealgi on jõgi jälle vooluveekogu. Tegelikult on isegi natuke nagu kõhe vaadata seda veega täitunud jõesängi. Uskumatu, kui kiiresti võib inimene kohaneda looduse vempudega - purukuiv jõgi oli lõpuks täiesti tavaline nähtus, justkui peakski nii olema.Potsu ei jää ju muidugi mõista sammugi maha - tema ka tammil ukerdamas.
Mõnel meist algas tänasest kolmenädalane puhkus. Kadedaks teeb kohe! Mul oleks ka n+1 tööd aias ja toas teha.
Täna oli loodusmatkade giidil tööpäev. Käis noortega Järlepa järve ääres. Alguses me teadsime, et matkasellid on Kose G-st, aga selgus, et oli olnud ka harmikaid ja ardukaid. Meie omad olid giidi ka tundnud. Küsisin, kas teretada ka osati. Oli osatud, kiitis giid lapsi.
laupäev, 25. september 2010
Suvesoe sügispäev
Leidsin koha, kus on info ilma kohta kuu aja pärast meie comeniuslasi huvitavas paigas.
Ioannina ilm
Thessaloniki ilm
Aga meie sõprade juures Kreeta saarel Heraklionis on veel suur suvi.
Lõiguke ajalehest
"Sündimas on kodanikuliikumine, mis mitte ainult ei või minna ühtse rusikana järgmistele valimistele, vaid võib lammutada ka selle valla. 1990ndate lõpus liidetud Otepää linn ja vald on väidetavalt üks ebaõnnestunumaid vabatahtliku haldusreformi näiteid. Kaks kogukonda pole kokku sulanud ei päriselus ega ka volikogus, ja sealt ka pinged.
Eesti inimesed on hakanud mõistma, et kui asjad on väga korrast ära, siis tuleb meelt avaldada. Iga selline mäss toob omavalitsejad ja nende puudused üleriigilise meedia pilti ja mõjutab protsesse. Eestis on veel küllaldaselt omavalitsusi, mida valitseb hästi turvatud rumalus ja ahnus. Pühajärvelased tegid otsa lahti ja loodetavasti leidub neil ka järgijaid."
Rõhutatud laused on need, mis panid mõtlema ning analooge otsima/leidma.
neljapäev, 23. september 2010
Va seadusesepad - ehmatavad vaest inimest!
Oh sa sinine sitikas! Kus on mu tervisetõend? Olemas? Kadunud? ......... Uhh - alles on! Õnneks see veel kehtib ka! Ja kohe õige mitu-mitu aastat kehtib veel!
Karmid "seaduseknihvid" on lihtinimeste keelde pandud siin.
Loodus on vägagi sügise nägu
Pärnad on meil kollased
vahtrad, kes rohkem, kes vähem punased
teisipäev, 21. september 2010
Jamad lood haridusmaastikul
Õnneks on maakonna koolijuhid kolleegi kaitseks välja astunud. Artikkel Valgamaalasest.
Vallavanem on omakorda esinenud vastulausega. Artikkel Valgamaalasest.
Üks huvitav kommentaar viimasele artiklile:
"Kui see ongi pôhjus, siis tuleks ju Pallast hoopis premeerida. Eelarvesse on kirjutatud- seega planeeritud- kulutada tunduvalt suurem summa. Täpset arvu öelda ei saa, kuid see on 45 000 +.
Direktor vallandatakse ligi 9000.- krooni kokkuhoiu eest????!!!!!
Kui praegu on sôlmitud leping FIE-ga, kes juba 9 aastat asjaga tegeleb, milles on siis mingi vähempakkumise môte?
KAS: 1) sokutada sôbrad-tuttavad kogu eelarves planeeritud raha eest ise "asja ajama"
2) kulutada vôimalikult palju valla/kooli raha?
3) hävitada vôimalikult palju rajatud haljastusest?
Paraku ei ole tegemist ainult muru niitmisega. Taimedega tegelemine nôuab lisaks teadmistele-oskustele tôsist hoolt. Deviisiga "kus metsa raiutakse..." kvaliteethaljastuses kaugele ei jôua.
Ja endise koomeistrina vôtan endale ôiguse panna ka hindeid. Hr. A. Matt 'i teadmised ja oskused on hinnatud järgnevalt:
1.Organisatsiooni juhtimine -"nôrk"
2. Organisatsioonikäitumine ja -kultuur - "puudulik"
2. Majandusarvestus- "nôrk"
3. Bioloogia- "nôrk"
4. Rehkendus- "puudulik"
Ja nüüd, kulla poiss, polegi muud kui pôhikooli tagasi! Puuduolevat tarkust omandama. Hea, et see kool Pühajärvel ikka olemas on, vähemalt koht, kuhu minna. Gümnaasiumi on nende teadmiste juures pisut palju.
HEAD KOOLITEED!