Taustaks: Meie projektikoosoleku päevad olid väga tihedalt sisustatud. Võõral maal viibides tahaks aga midagi kaasa ka osta. Kahjuks on Kreekas komme, et poed on avatud 9.00-14.00 ning siis 17.00 - 21.00. Osadel päevadel poode õhtul enam lahti ei tehtagi. 28. 10. oli lisaks ka püha ning mitte ainukesti poekest me avatuna ei leidnud. Nii saimegi oma väikesed sisseostud teha peamiselt terminaalides.
Budapesti terminaalis ostsid mitmed meist pisikese purgikese küüslauku marinaadis. Purgike pakiti mingi plastmassist võrgukese sisse. Minu ees seisnud inimene küsis müüjalt: "Is it OK?" ja müüja vastas, et on küll OK. Sama tehti ka meie inimeste purgikestega. Küsiti pardakaarti ning kõik oli justkui korras.
Jõudsime Helsingisse. Olime justkui transfer-reisijad, kuid ikkagi saadeti turvakontrollist läbi - ikka nii, et läptop kotist välja, kaas lahti, kingad ka jalast ning "piiksumasinast" läbi. Ja siis algas meie draama....
Ühe poisi kotist leiti see küüslaugupurk. Uuriti seda siis ikka üht- ja siis teistpidi. Selgitasime, et ostsime selle Budapesti terminaalist. Midagi ei aidanud. Taheti ära visata. Me siis mangusime, et pliiiiiiz, see on kingitus emale. Poisile juhtus lahke turvaonu - see läks ja valas marinaadi purgist välja (Oh seda lennuohutuse süsteemi!) ning poiss sai oma purgi tagasi. Aga teistel nii hästi ei läinud. Kaks ülejäänud onu olid väga järeleandmatud ning kahel meie inimesel läksid küüslaugupurgid prügikasti. Lisaks juhtus neil olema ka samas mõõdus purgike mingi paprikamoosiga (mis isegi polnud see paha "liquid".)
Olime väga nördinud ning sisisesime päris tõsiselt.
Bussiga lennuki peale sõites otsustasime, et nüüd hakkame 29. oktoobril tähistama küüslaugu mälestuspäeva. Selle purgi, mis meile alles jäeti, seadsime ikooni staatusesse. Lõpuks naersime nii, et pisarad silmis.
Ega asi sellega piirdunud. Trapi juures sabas seistes rääkisid ühed, et peaks kasutama viimast võimalust ning vaataks järgi, kuidas näeb välja lennuki tualettruum. Samal ajal teised jälle kartsid, et äkki on meie pagas vahepeal Euroopa lennuliinide võrgus ära kadunud.
Nii sattuski kokku järgmine dialoog:
X: "Võib-olla ma ei jõuagi selle ajaga seal ära käia?" (Lend lühike ja äkki ei lastagi tualetti)
Y: "Oh, pole viga, küll nad saadavad selle sulle paari päeva jooksul koju". (Kadunud pagas tuuakse lõpuks koju kätte. Kui ikka üles leitakse.)
Situatsiooni arvestades kõlas see nii, et kui lühikese lennu ajal tualetti ei jõuagi, siis pole hullu, see tualett saadetakse paari päeva jookul koju kätte. Meie jälle naerust kõveras. Lõpuks otsustasime, et kuss! - see asi hästi ei lõpe - me pole veel Tallinnas.
Aga see Tallinna ja Helsingi vahet lendamine on naljakas küll - vaevalt jõuab lennuk õhku tõusta ja end horisontaalasendisse sättida, kui juba tuleb alustada laskumisega.
Lugedes Postimeest, saan nüüd aru küll, miks mei küüslaugud konfiskeeriti. LINK.
3 kommentaari:
See küüslaugujama oli küll nüüd Budapesti lennujaama müüja viga. Too oleks pidanud küsima, kas tegemist on jätkulennuga ja need purgikesed vastavasse pakendisee pakkima. Siis poleks mingit probleemi olnud. Aga eks ta vaatas pardakaardilt, et Helsinki, ja rohkem ei viitsinud.
Ehh, mulle tuli meelde meie seik Kopenhaagenis. Meil oli lendude vahel pool päeva linna peal kolistamiseks ja abikaasa võttis suurest pagasikotist liitrise longdringi linna peale kaasa. Aga juhtus, et see jäi joomata ja tagasi lennujaamas meil see pudel kotikes enam meelde ei tulnud (et spordikotti tagasi toppida). Kui siis turvakontroll selle avastas, lubati meil see lahkelt lindi kõrval ära juua. :oD Söömata kahepeale liiter sisse kaanida - mul võttis pildi päris taskusse hetkeks. Õnneks oli turva taga kohvik ja meil üle tunni aega, saime end toibutada. :o)
Te oleks ju ka võinud selle küüslaugu ära süüa ja siis turvameestele näkku hingata. :oP
Tundub, et soomes ongi jube tugev kontroll ja ikka, mis ei sobi see ära võetakse. Minult said nad hambapasta ära võtta ja väikesed käärikesed, mis Tallinna lennujaamast läksid läbi, aga Vantaas taheti ära võtta. Püüdsin küll seletada, et siia ma nendega ju pääsesin, aga miks koju tagasi ei pääse, aga oli samuti karm turvaonu ja jäin asjadest ilma. Tervitades, Hille.
Postita kommentaar