Läbi aastate on kolletamispäev siin meite kandis olnud selleks tärminiks, millest alates võib öelda, et mets on raagus. Tänavu veel ei ole. Vähemalt haavad meie metsas on veel kollased. Uue pargi noored haavad on veidi teist tüüpi - nende lehed lähevad kiiresti pruuniks ning praeguseks ajahetkeks on puud täiesti raagus. Nädala alguse tormituuled rappisid meie suuri vahtrapuid üsna armutult ja nii on nemadki nüüd kurvalt lehetud.
Kuidagi järsku on ilm pimedaks ja hilissügiseselt süngeks muutunud. Praegu sajab midagi vihma ja lörtsi segu moodi ollust ning tuul mühiseb ümber maja üsna koleda vihinaga.
Kuid on olnud ka hullemaid kolletamispäevi. Aastaid tagasi oli tänase kuupäeva hommikutundidel paks lumi maas ning veel eelmisel päeval peenras säranud daaliate õied piilusid lumest välja üsna ehmunud ilmel.
Tänane tööpäev oli tavalistest päevadest veidi erinev- lapsed tegid selgeks, et täna kohe mitte ei sobi tavalist tõsist tööd teha. Noh, eks me siis võtsimegi natuke kergemalt - pidasime väikest viisi pidu, maiustasime ja arutasime muidu tähtsaid ilmaasju,
Väga vahvalt õnnestus ajaloos jumalate joonistamine. (Millegipärast tahtsid kõik tingimata Anubist joonistada). Eesti keeles lõpetasime piltjutustuse. Pidin vastama õpilaste üsna trotslikule küsimusele: "Miks üldse inimesed raamatuid lugema peavad?" Esimese üllatusega ei osanud selle peale nagu midagi öelda. Siis jutustasin lastele loo kilplastest, kes mäe nõlval metsa langetasid ning rasked palgid õlgadel mäest alla tassisid (lapsed kujutasid väga hästi ette, kui raske säärane töö võis olla). Siis aga keegi komistas ning õlalt maha kukkunud palk veeres mäest alla. Lapsed turtsatasid üsna põlastavalt, kui kuulsid, et kilplased nüüd suure hurraaga kõik mäe jalamile tassitud palgid taas mäkke vedisid ning siis mäest alla veeretasid. Minu jutustusele pani "punkti" pärast hetkelist vaikust lausutud otsus: "Lollakad!" Nüüd sain võimaluse lahti seletada võrdlus "nagu kilplane" ning ühtlasi teha laste jaoks väga ebahuvitav avaldus, mille kohaselt just raamatute lugemine rikastab inimeste sõnavara ning keelepruuki.
Inglise keel oli mõlemal klassil ainus "karm" tund, kus hinnaalandust ei olnud ning homme ootab neid ees test (koos kaasneva hoiatusega, et ei ole enam mõtet oma veerandihindega mängida - hinde parandamise aega ei pruugi eriti jääda). Loodetavasti on lapsed tublid veerandi lõpuni ning mingeid ootamatuid ekstsesse ette ei tule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar