Väga mõtlemapanev artikkel Maalehest:
Toiduainete sügavkülmutamine on tänapäeval nii tavaline, et enam ei mõeldagi, kui kaua need seal tegelikult säilivad või kas kõik asjad üldse sobivad külmutamiseks.
Mis saab näiteks viimasel säilivuskuupäeval ostetud ja sügavkülma pistetud hakklihast? Üks soovitus on hakkliha eelnevalt ära praadida ja alles siis külmutada. (Sellise nipi peale poleks küll tulnud!) Õige oleks aga kõik toiduained, nii köögiviljad, marjad kui ka liha sügavkülma panna võimalikult värskena. Ja mitte neid sinna määramatuks ajaks jätta.
Näiteks liha külmutamisel on rusikareegel, et mida rasvasem tükk, seda lühemat aega see säilib. Hakkliha kasutusaega võib toorelt külmutades pikendada 1-2 kuu võrra. Väherasvane liha säilib parimal juhul 8 kuud, kala vaid 1-3 kuud.
Ka küpsetiste puhul määrab säilivusaja nende rasvasus. Väherasvane saiake võib söödav olla veel 9 kuu pärast, kuid rasvasemad küpsetised, näiteks muffinid, tuleb ära süüa kiiremini.
Marjade ja juurviljade kasutusaeg on umbes aasta ehk ühest saagist järgmiseni.
(See on toiminud)
Veel soovitatakse mitte pakkida liiga suurtesse karpidesse - väiksemas pakendis külmuvad toiduained kiiremini ja ka säilivad paremini. Elektrikatkestuse korral tasub teada, et sügavkülmakamber püsib külmana ööpäeva. (Kirstkülmik oma suuruse tõttu ehk veidi kauem?)
Mida teha, kui leiad külmikupõhjast möödunud aasta kuupäevaga toiduaineid ja mõtled, kas need kõlbavad või mitte. Kui külmiku temperatuur on püsinud kogu aja stabiilsena, siis marju ja juurvilju võib veel tarbida, liha ja kala tasub aga ära visata. Lisaks sellele, et säilivuskuupäeva ületanud toiduained võivad halvasti mõjuda tervisele, tasub mõelda ka sellele, et toit peaks olema hea maitsega ja nauditav. (Seentega olen alati hädas - neid korjata, säilitamiseks ette valmistada meeldib, kuid toidu valmistamisel sügavkülmutatud seeni ei kipu. Nii rändavadki need seened tihtipeale kompostihunnikusse. No ei saa üle seenemürgistuse hirmust!)
Allikas: YLE
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar