Tegime neljapäeval näidendiproovi, kui mulle kodust helistati, et koju ei saa - teed on absoluutselt läbitamatud, elektrit pole, internetti pole, mobiililevi kohati veidi on, kohati ei ole..... Jäin ööseks koolimajja. Õhtuks taastus majas internetiühendus ja nii sain päris korralikult tööd teha. Aknast välja vaadates sain õuetule valgel jälgida pöörast tuisu- ja lumemöllu. Siis ütles välisvalgustus üles... Öösel aeg-ajalt vaatasin, milline seis õues valitseb. See oli jube!
Hommikul enne seitset üritasin õue minna, et välistreppe lumest puhastada. Oli tükk tegemist, et ust lahti saada! Meeletu hang oli ennast vastu välisust sättinud. Koos kütjaga üritasime seda meeletut lund veidi korrale kutsuda. Üritus oli juba eos läbikukkumisele määratud!
Mitmel korral meenutas tänane päev tuntud filmi "Päev pärast homset". Vahepeal ajas naerma, vahepeal tundus olukord vägagi nutune. Ei ole just meeldiv perspektiiv nädalavahetust
koolimajas veeta...
Pärastlõunaks sain ikka koju. Nähtavus oli nullilähedane ja ma pole veel kunagi näinud sellist olukorda, kus tee on lahti aetud vaid pooles laiuses ja auto aknast vaatasid sisse kõrged hanged. Need hanged ei olnud teepervel, vaid suisa keset teed!
Õudselt ekstreemne olukord! Seda võiks lausa nautida, kui oleksin koduperenaine, kel mingit otsest vajadust punktist A punkti B liikumiseks pole. Paraku pole see ilmastiihia töökohustustega seotud inimestele ei auto- ega tervisesõbralik.
Ja see on alles talve hakatus! Kohutav!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar