Vahepealsed tegemised

Nüüd on seda lumeollust ikka nii palju maha sadanud, et kasvuhoonelt on juba kolm korda lund maha aetud. Eile võtsime ette tuulekoja katuse ja need katuseosad, mis jäävad vintskappide vahele ning on hullult lund kogunud. Uskumatu, kui tihedaks võib lumi katusel vajuda! Ime siis, kui vanemad konstruktsioonid sellise raskuse all laiali vajuvad.
Eile õhtul poole kümne ajal oli aknast näha kahtlaselt aeglaselt liikuva masina tulesid. Sahk! Ja siis veel teine ka!
Olin just plaani pidanud, et täna valges võtan lumelabida kaasa, panen selle maha risti üle külatee ja teen sellest naljanumbrist pilti. No see teeosa Põrsakivi juures oli ikka ülikitsas! Ja millised vallid!
Aga mu plaan läks tänu sahkadele nihu. Käisin taskulambi valgel vaatamas, mida seal siis tehtud sai. Tee on uskumatult lai! Kaks autot mahuvad üksteisest mööda ilma peegleid nügimata!
Meie sissesõiduteed on ka veidi laiendatud. Keldrini. Vall on lükatud põllule. Selle töö käigus on aga saha servast pudisenud kenake vall risti üle meie tee. See tuleb pärstlõunal ära likvideerida, enne kui vall vajub ja enam lumelabidale ei allu. Muidu tavapäraseid tuisuvaale on eileõhtuse tuisu järel ka kohe jae ja hulgi. Keldri ukse ees on nii üüratu hang, sisse pääsemiseks tuleb väga kõva kaevetööd teha.

Kudusin ka.

Koemustriliste sokkidega juhtus nii, et vaatamata omast arust põhjalikule kõrvutamisele osutusid lõngakerad siiski veidi erinevateks. Kuna koon kahte sokki enam-vähem paralleelselt, tuleb nüüd veel kaks sama mustriga sokki kududa, et paarid kokku saada.

Kaks paari tavalisi lambahalle sokke sai ka valmis. Neid tuleb veel. Lõnga jätkub.