Et ära hoida majapidamise uppumist sulavetesse, tuleb hakata tasapisi lund õue pealt ära vedama. Noh, teisaldada tuleb just need hanged, mis inimese kõrguseks on kasvanud. Et oleks, kuhu lund vedida, tuli rajada tee jõeni.
Kompostihunnikule oleks ka hädapäraselt tarvis ligi pääseda. See urg viibki soovitud suunas.
See tänavune ei ole normaalne Eestimaa talv!!! 
Õhtul enne tuisku käis meie teel vähe kobedam traktor. Ja tulemus on ka kohe näha - traktoriga on tee sõidetavasse laiusesse nügitud. Ju siis on Hiiekadaka mägi ka puhtaks lükatud.
Eile, kui kojusõidust saadud šokk oli veidi taandunud, üritasin natuke sissesõidutee otsa lahti kaevata. Just nimelt kaevata, mitte lükata, sest tuisk on lume tihedaks ja raskeks vaalinud. Poole sissesõiduteest sain enam-vähem korda.
Täna hommikul lõpetasin pooleli jäänud ettevõtmise. Vähemasti külateele saan korralikult sõita. Tuisk, mis oli omale tantsuplatsi leidnud just meie õue peal, andis tänaseks päevaks rohkelt tegemist - parklaplats on jälle lund täis.
2. Kell 12.50 lõpetasime Magnusega oma õue parkla puhtaks rookimise. Lumi on kõva ja tihe. Enam ei saa siuh ja siuh lumelabidat vibutada.
Üks hull (loe: auto) sõitis Oru poolt Tuhalasse. Meie tee otsas jäi seisma, vaatas, et edasi teed lihtsalt ei ole ning keeras tagasi. Vot nii käivad asjad meite kandis.
Nüüd on tee lahti aetud! Poisid aitasid ja niimoodi kolmekesi rassides lõpetasime kell 14.45.
PS! Traktor, millega volitatud isik külateid lahti peaks lükkama, on sootuks katki. Õnneks Oru suunal on tee kuidagimoodi läbitav. Ja loota sellele, et sahk talude juurde sissesõiduteed ka lahti lükkaks - no see on ikka väga lihtsameelne ja sinisilmne lootus.
Üks naljavend sõitis tee peal lumesaaniga. Kas ta ei näinud (kõik on ühtlaselt sinakasvalge), et risti üle tee on kõrged hanged - igatahes kummuli see saan lendas. Üks laps oli ka peal. See oli avariist koledasti ehmunud - keeldus pärast saani õigesse asendisse upitamist sellega edasi sõitmast. Üürgas päris tükk aega...
Käisime Potsuga külateel jalutamas. Ilma jalutusrihmata. Rõõmustasime, et koer kuuletub väga hästi ja nii julgesimegi tee peal patseerida.
Tuul on vorminud kuuseheki lumemütse.
Pajuvõsas külmetasid üksikud valged utud.
Raamatu käsikiri toodi näha. Illustratsioonid on juba olemas. Formaati on ka juba sätitud. Nii tuleb veidi üle 200 lehekülje. Nüüd käib veel viimast korda filoloogi kriitilise pilgu alt läbi ja eks siis ole näha, kuidas asjad sujuma hakkavad.
Tänahommikune härmatis ei ole üldse eelmise, jaanurikuise härmatise sarnane. Ta on hoopis õhem, ilm ka kuidagi sombusem.
Jalutasime ülesvoolu. Keegi on sirgele rajale väikese haagi sisse kalpsanud.
Ma pole varem söandanud mööda jääd nii kaugele jalutada. Mine tea seda jää tugevust! Täna läksime kohe julgelt kaugele Heinassoosse. Kummaline mõelda, et siin valge vaiba all on jõgi, millel suvel kanuuga sõitmas käime.
Hommikupäikese kuldne kuma lumel.
Tulime jõelt tagasi. Mõtlesin, et mis oleks, kui sumpaks väikest tammi vaatama. Pildil metsik õunapuu, mida on neljajalgsed harrastuskärnerid püganud.
Väike tamm (see krobelisem osa lume all).
Rootsi Teel on kadakas lumekoorma all kössi vajunud.
Kadakas pärast esmaabi andmist.
Mulle meeldib, kui on suured varud. Mulle meeldib veidike "ette elada".
Avastasin, et kasvuhoone katus on ühes kohas alla andnud - klaasitükid olid maas. Lumi katab praegu seda auku kasvuhoone katuses.
Uups! Keegi on oma jalad märjaks teinud!
Laiguti on jõel sellised huvitavad jääsoomused.
Lumi jõekaanel on huvitav - granuleeritud.
Paljud loomad kasutavad oma tegemiste-toimetuste käigus ikka ühtesid ja samu sissetallatud radu.
Lepaseemned pudisevad. Kindlasti oskaks mõni looduse keerdkäikude asjatundja sellest omad järeldused teha ning prognoosida talve/kevade minemist/tulemist. Mina seda teha ei oska.
Aga kaks ronka tantsisid puulatvade kohal ning laulsid valjul häälel! Ikka:"Kronks!" ja "Kronks!" Kas seda võib juba esimeseks kevademärgiks lugeda???
... Ja küüni katusele on ilmselt hüpatud toominga okstelt.
Jõgi tukub jääkaane all. Aga elu käib. Jälgi on palju. Arvatavasti on mõned jäljeread maha joonistanud ka meie Hugobert, aga metsloomade jälgi on ka.
Et ilm on ikka tõesti külm, seda näitab ka järgmine pilt. Tammi all ei lähe jõgi naljalt jäässe. Aga jääs ta on!
Elektrimehed on meie aia ilusa lumekasuka totaalselt "ära retsinud". Mehed käisid küsimas, kas nad võivad vanad elektripostid meile jätte. Kütteks või nii... Et nad muidu peaksid need notid kuskile prügimäele viima. No milleks selline raiskamine? Niisugused purukuivad ja immutatud puud on vähemasti tulehakatuseks ülimalt head.
Küll on kole, et maasikamaa nii ära on tallatud! Ega see neile maasikatele küll midagi halba ei tee, aga ilus pilt on rikutud :)
Mööda tallatud lund pääsesin marjapõõsastele lähemale. Nii hullusti lume alla mattunud põõsaid ma pole meie aias varem küll näinud.
Maja lume ja külma meelevallas. Kas peab vastu? Peab.
See suvepuhkus... Kas võtta kogu puhkus välja? Või jätta osa päevi järgmisesse aastasse?
Teise pildi tegin veel. Sellel pildil on üks orhidee (lipik on potis olemas, aga midagi arusaadavat ma sealt välja ei lugenud). See lill kingiti mulle sünnipäevaks ja ta õitseb veel praegugi. Juba niiiii mitu kuud ühtejärge!
Hommikul oli temperatuur -24 kraadi. Polnudki kõige hullem!
Homme tuleb uuesti elektrita läbi ajada. Heinassoos on üks krunt (meite "helikopteri maandumisplats") - sinna vaja ka elekter kohale toimetada.
Selgus, et me täna oma autot kätte ei saa. Alles kolmapäeval on ehk lootust. Seni tuleb mul sõita selle väikese punase eblakaga :)
