neljapäev, 25. veebruar 2010

Kuidas lumeuputuses teid rajatud sai

Täna osadel meesperest vaba päev ja neil oli lõbu laialt - lumes sai "puhatud ja mängitud".

Kasvuhoone katus järjekordselt (mitmes kord juba) enam-vähemgi lumest vabaks lükatud.
Et ära hoida majapidamise uppumist sulavetesse, tuleb hakata tasapisi lund õue pealt ära vedama. Noh, teisaldada tuleb just need hanged, mis inimese kõrguseks on kasvanud. Et oleks, kuhu lund vedida, tuli rajada tee jõeni.
Kompostihunnikule oleks ka hädapäraselt tarvis ligi pääseda. See urg viibki soovitud suunas.
See tänavune ei ole normaalne Eestimaa talv!!!

kolmapäev, 24. veebruar 2010

24. veebruari hommik

Eile hilisõhtul ei tahtnud koer ja kass vabatahtlikult õue minna. Ütlesid, et otsigu ma mõni teine loll... Terrassil oli selline meeletu tuisumöll, mille sarnast terve veebruarikuu jooksul õue peal nähtud pole. No nii! Teed siis jälle umbes! Suure masendusega ei tahtnud ise ka õue kriisisolukorda vaatamagi minna.
Hommikul ei aidanud miski - tuleb ju töömehele suure tee peale vastu minna.
Selline on tänane varahommik kell 7. 10. Tuleb ilus päikeseline päev. Selle meie maakoorukese peal on ikka õite paks lumekiht - sellist pole ma varem näinudki. Lumi põllul sama paks kui lumevallid tee ääres.
Õhtul enne tuisku käis meie teel vähe kobedam traktor. Ja tulemus on ka kohe näha - traktoriga on tee sõidetavasse laiusesse nügitud. Ju siis on Hiiekadaka mägi ka puhtaks lükatud.
Eile, kui kojusõidust saadud šokk oli veidi taandunud, üritasin natuke sissesõidutee otsa lahti kaevata. Just nimelt kaevata, mitte lükata, sest tuisk on lume tihedaks ja raskeks vaalinud. Poole sissesõiduteest sain enam-vähem korda.
Täna hommikul lõpetasin pooleli jäänud ettevõtmise. Vähemasti külateele saan korralikult sõita. Tuisk, mis oli omale tantsuplatsi leidnud just meie õue peal, andis tänaseks päevaks rohkelt tegemist - parklaplats on jälle lund täis.
Vaatasin neid kõrgeid lumevalle, paksu lund põldudel ja aias ning natuke kõhe hakkas.... See ollus peaks ju kõigi looduseaduste järgi millalgi veeks saama? Mis siis saab? Lume kühveldame hangedesse, visates kasvõi üle pea, aga vett ju virna ei lao... Meie jõgi on pärast maaparanduse käigus tehtud õgvendusi-süvendamisi üsna sügavas sängis... Kui kõrgele see vesi tõuseb? Mis jääb järele meie tammist?
Mäletan aegu enne maaparandust, kus suurvee ajal oli saun justkui saare peal. Praeguse Kivikõrbe kohal oli selline madalam koht, mis nägi välja kui kunagine jõe varusäng või miskit sinnakanti. Poisid olid siis tited ja paterdasid lustiga madalas ja soojas vees, kus põhjas pehme rohukamar.
Rahvasuu teab pajatada, et vana Aljas olla suurvee ajal toa juures paati istunud ning lauda juurde aerutanud. Maja ju sama koha peal ja lauda asemel on praegu puukuur.... Kas paneme kanuu trepi juurde "ankrusse", et kuuri või auto juurde pääseda. Nojah, aga auto ei ole meil teps mitte amfiibauto :S
Oli sügis 2009. Pimedus, vihm, pori.... sügismasendus. Ootasime talve, et tuleks ometi lumi maha, muutuks kõik puhtaks ja valgemakski. Tuli talv (ise ju palusime, et tuleks). Tuli lumi. Tuli veel ja veel ja veel.... Siiani tuleb teist... palusime ju nii kangesti.... Nüüd palume, et see WFS sadamise järgi jätaks ja see ollus ometi ära sulaks.... Talvemasendus. Arvestades kõige eelnenuga, siis ma lausa kardan, kui ilmataat võtabki lõpuks vaevaks ka seekordne palve täita. Kuna ta seekord selline heldekäeline on ja piiri pidada ei oska, siis.... On ju ütlemine: "Pärast meid tulgu või veeuputus!". Tuleb teine vist juba meie ajal... Saame näha!
Nojah, aga Nõiakaev saab sel kevadel jälle oma vanas headuses ja uhkuses üle ajada! Ja kui ta nüüd ka tööle ei hakka, siis on seal maa all karstiurgetes midagi kohe kapitaalselt sassi läinud.

pühapäev, 21. veebruar 2010

Urg


Tänase päeva viimase välitööna kaevasin raja (tegelikult küll kitsukese uru) lipumastini. Kolmapäeva hommikul tuleb lipp masti tõmmata ja siis pole enam aega kaevetöödega tegeleda.
Arvasin seni, et olen siin ilmas juba üht koma teist imelikku asja näinud, aga seekordne talv ja meeletu lumekogus on siiski sellised nähtused, mis üsna esmakordselt kogetavad on.
Kahjuks ei püsinud Potsu paigal ja temaga võrdlusmomenti sel lumemüüril ei ole. Igal juhul kahel jalal seismine Potsut ei aidanud - sellest urust ta välja ei paistnud ka püsti seistes.
Uru lumeseina kõrgus on 80 cm (mõõdetud tasase maa peal ilma tuisuvaalu abita).
Appi! Appi! Kas ei aitaks juba?

Pärast purgaad

1. Lume sisse on uuristatud jalgrajad auto platsini ja puukuurini. Lund tuli visata lausa üle pea - nii kõrged on vallid teeraja servas.
2. Kell 12.50 lõpetasime Magnusega oma õue parkla puhtaks rookimise. Lumi on kõva ja tihe. Enam ei saa siuh ja siuh lumelabidat vibutada.
Üks hull (loe: auto) sõitis Oru poolt Tuhalasse. Meie tee otsas jäi seisma, vaatas, et edasi teed lihtsalt ei ole ning keeras tagasi. Vot nii käivad asjad meite kandis.
Viktoriini küsimus: Kas lumesahk on südapäevaks teed puhtaks lükanud? Valikvastused: JAH; EI. Õige vastus: EIIIIIIII!
See on see valla ääremaa elu: jumal kõrgel, keiser kaugel, vaadake ise, kuidas oma eluga toime tulete.
3. Kõige pikem ja kõige hullem lõik ootab veel ees: kogu sissesõidutee suure vahtra alt kuni külateeni tuleb lahti lükata autole vajalikus laiuses. Ja keldri juures on tuisuvaal ikka kenasti kõrge ja tihe :((((

Nüüd on tee lahti aetud! Poisid aitasid ja niimoodi kolmekesi rassides lõpetasime kell 14.45.

PS! Traktor, millega volitatud isik külateid lahti peaks lükkama, on sootuks katki. Õnneks Oru suunal on tee kuidagimoodi läbitav. Ja loota sellele, et sahk talude juurde sissesõiduteed ka lahti lükkaks - no see on ikka väga lihtsameelne ja sinisilmne lootus.

Üks naljavend sõitis tee peal lumesaaniga. Kas ta ei näinud (kõik on ühtlaselt sinakasvalge), et risti üle tee on kõrged hanged - igatahes kummuli see saan lendas. Üks laps oli ka peal. See oli avariist koledasti ehmunud - keeldus pärast saani õigesse asendisse upitamist sellega edasi sõitmast. Üürgas päris tükk aega...

Hommik..... vaikus....

Aknast õue vaadates avaneb suisa imelik vaatepilt - ei tuiskagi!?!
On siin tegemist vaikusega enne (uut) tormi või on tõepoolest purgaa selleks korraks läbi, seda ei tea, aga saame teada päeva jooksul.

Õues ei ole veel käinud. Aga lähen kindlasti pilte tegema, sest arvestades eileõhtust purgaad, võib maastik hoopistükkis teistsugune välja näha. Need vaalud, mida ma aknast näen, ütlevad küll, et ühe tegelase otsus juba õhtul tööle sõita ei olnudki väga vale. Katsu sa hommikul poole kuue ajal kedagi appi saada lumme uppunud autot välja tõmbama!
Pilt on tehtud hommikul kell kaheksa. Tee peale sumpamisega oli juba tükk tegemist, aga lõpuks sinna jõusin. Külatee otse meie sissesõidu kohal on enam-vähem normis, aga see pilt on vaatega küla poole. Seda teed ei ole olemaski! Lumelabidas on tee vasaku perve hanges. Ülejäänud pilt on küll ühtlaselt ühte värvi, aga püüdsin ikkagi ajaloo jaoks selle olukorra talletada.

laupäev, 20. veebruar 2010

Soovitusi paprika seemnete külvamiseks ja taimede ettekasvatamiseks


Kopeerisin artikli Maalehest.
Taimede ettekasvatamiseks külvake seeme hiljemalt märtsi teisel poolel, sest paprikaistik vajab arenguks rohkem aega kui tomat.

- Kuna paprikataim talub pikeerimist halvasti (areng peatub 8–10 päevaks), on parem külvata turbatabletti või -potti, mille saab hiljem koos taimega suuremasse kasvupotti ümber tõsta.

- Ühte potti võib panna 3–4 seemet, hiljem näpistage kehvemad ära.

- Paprika idaneb aeglaselt, tärkamise kiirendamiseks võib seemet ööpäev soojas vees leotada.

- Parim idanemistemperatuur on 25° ringis.

- Tõusmed ilmuvad suhteliselt ebaühtlaselt. Tärkamise järel hoidke neid 4–5 päeva jahedamas (16–18°), et nad välja ei veniks. NB! Temperatuuril alla 13° paprikataimede areng seiskub!

- Edaspidi andke neile taas rohkem sooja: päeval 20–25°, öösel 4–5° vähem.

- Kui külvasite külvikasti ja peate taimi pikeerima, siis tehke seda 1–2 pärislehe faasis (15–20 päeva pärast tärkamist).

- Taimed vajavad kasvamisel palju valgust.

- Õige aeg istutada taimed kasvuhoonesse on siis, kui istikul on esimesed õied või isegi viljaalged. Liiga noorelt istutatud paprikal tekib kasvu- ja arengupidurdus.

Karmid ilmaolud

Raadio võib ju soovitada kodust mitte välja minna, aga kui on vaja bensiini tankida, toidumoona varuda ja üleüldse tööle minna.... Mismoodi siis peaks see võimalik olema kodust väljumata?
Nii oligi meie auto nina pööratud tee poole.... Natukese aja pärast läksin ukse peale vaatama - auto õe peal vahtra all pehmesse lumme ära vajunud.... eks siis kaevasime ja lükkasime.... kaevasime jälle ja lükkasime jälle. Järgmine hangejäämine oli sissesõidutee otsas - va postiauto tuli just külateed mööda ja meie auto ei saanud hooga teele sõita. Jälle kaevasime ja jälle lükkasime...
Kupatasin ühe poistest ka kaasa, et oleks, kes kaevata ja lükata aitaks...

Jään nüüd ootama, kuda sõit Kosele kulges...

Temperatuur kell 11. 15. - üllatus, üllatus.... - 19 kraadi + lõikav idatuul!!! Kole-kole-kole!

reede, 19. veebruar 2010

Veebruar - tuisukuu

Ah sa sinine sitikas! Küll on ikka lumemöll ümber maja!
Koju sõites olid teed juba väga raskelt läbitavad. Kodune sissesõidutee oli mitmekümnelt hektarilt kogutud tuisulume kõrgeid vaale täis. Õnneks õue peale ikka sain, kuigi sõitsin kui slaalomit - ikka jõnks vasakpoolsesse hange, siis kähku siuhti parempoolsesse hange. Nüüd, poolteist tundi hiljem tuli pähe mõte teha pilt selle uhke slaalomisõidu jälgedest... aga mida pole, see on tee!

Millal see talv ükskord küll lõpeb????

kolmapäev, 17. veebruar 2010

Kevadlilles aias ja metsas

Kevadlilled aias ja metsas on PhotoPeach

pühapäev, 14. veebruar 2010

Päikeseline sõbrapäev

Täna sai veidi lund kasvuhoonesse tassitud ja terrassi pealt lund roogitud. Järsku vilksatas ühes kohas terrassi kiviplaat! Lõpuks tegin natuke "kevadet"ja sain jupikese terrassist lumevabaks. See must laik lumehange taustal on meie Hugobert. Ise suur isakass, aga lumest välja ei paista! Vahva oli vaadata, kuidas Potsu traavis oma käikudes, lumepilv ümber keerlemas. Vahepeal oli vaja vaadata, kuhu jooksmisegaon jõutud. Selleks oli vaja seista kahel jalal ja kaela pikaks sirutades paistis koerakese pea üle lume... Käisime Potsuga külateel jalutamas. Ilma jalutusrihmata. Rõõmustasime, et koer kuuletub väga hästi ja nii julgesimegi tee peal patseerida.
Talvetardumus üle-tee põllul.
Tuul on vorminud kuuseheki lumemütse.
Pajuvõsas külmetasid üksikud valged utud.
Raamatu käsikiri toodi näha. Illustratsioonid on juba olemas. Formaati on ka juba sätitud. Nii tuleb veidi üle 200 lehekülje. Nüüd käib veel viimast korda filoloogi kriitilise pilgu alt läbi ja eks siis ole näha, kuidas asjad sujuma hakkavad.

laupäev, 6. veebruar 2010

Õhkõrn kevade virvendus

Kuigi temperatuur on hommikul -8 kraadi (Hiiumaal olevat isegi -16 kraadi), võib tähelepanelik looduse vaatleja märgata juba esimesi vaevumärgatavaid kevade saabumise märke.
Tänahommikune härmatis ei ole üldse eelmise, jaanurikuise härmatise sarnane. Ta on hoopis õhem, ilm ka kuidagi sombusem.
Pirita jõel on vesi jää peal. Tuhala jõge pole täna hommikul veel vaadanud.
Tuhala-Aruvalla teel oli hulgaliselt metsvinte. NB! Ei olnud leevikesed, just vindid olid. Nägin nii isas- kui ka emaslinde. Paljud metsvindid talvituvad Eestis, kuid kahel eelisel talvekuul neid meie kandis näha ei olnud.


PS! Meie algklassiõpilaste kingitust Pajula kooli algklassidele saad vaadata siin.

neljapäev, 4. veebruar 2010

Uus lumerekord

Aastate eest oli "tohutu paks lumi" 36 cm. See rekord püsis kaua!
Selle talve esimene lumerekord oli 42 cm. Pärast mõõtmist on lumi aja jooksul kokku vajunud ja tihenenud. Eilne mõõtmine andis uue rekordi: 53 cm!!! W F S!

Eile sai ka suur töö ette võetud. Lumelabidast ja mingist roikast sai tehtud "samkompunn" raagendus, millega kasvuhoone katuselt lumi maha lükati. Tegin lumekuhjadest pildi.

esmaspäev, 1. veebruar 2010

Küll tuiskab!

Aknast välja vaadates ei saa aru, kus lõpeb maa, kus algab taevas. Metsik tuisumöll on õues!
Kell kaheksa õhtul käisin õues vaatamas, kui hull seis siis õigupoolest on. ..... On ikka hull küll! Ja sahka tee peal näha pole! Ja tuiskab! Ja meesperet pole! Ja homme on tööpäev!
Väga sobiv on lugeda Thela postitust "Eestimaa talv" (tema aiablogis) iseloomustamaks praegust olukorda. Täiesti nõus väljendiga (ingliskeelsest originaalversioonist): White f....ng s..t!
Ja veebruar alles algas!

Küünlakuu esimene päev

Ilmateate järgi pidavat täna hommikul üle Eestimaa olema kuni - 10 kraadi. Meie kandis jälle lahkesti - 17 kraadi!

Arve käes ja valda saadetud. Otse bronnikeskkonnast saadetud laevapiletid ei avanenud minu arvutis. Homme saan kätte.

Homme tuleb majas väljamaalaste delegatsioon vastu võtta, rääkida minevikust ja olevikust. Karta on, et eesti keeles välja ei mängi :(
Vaatan, kas peale ajaloost rääkimise saan kasutada ka üht varem tehtud PowerPoint esitlust. See on selline keadine ja helge.

Väljas sajab ja tuiskab. Kuidas homme hommikul tee peale saan, see pole veel 100%-liselt kindel.
Küünlakuus külmad kanged! Küünlakuu - tuisukuu!

laupäev, 30. jaanuar 2010

"Pakane väsitab ja võtab jõu" - väga õige tähelepanek

Maalehes artikkel: "Pakane väsitab ja võtab jõu". Olen sellega täiesti nõus!
Juba pikemat aega seisab diivani kõrval põrandal käsitöökorv. Ma pole seda kogu külma aja näpuotsagagi puudutanud. Mida siis peale lõputu kütmise tehtud sai? Magatud sai. Lihtsalt magatud. Olgu siis kasvõi köögis laua taga. No ei olnud jõudu, no ei olnud tahtmist midagi teha! Uimasus. Ükskõiksus, käega löömise meeleolu...

Täna ei ole nii hullult palju köetud, aga tavapärased kaks paari villaseid sokke on praegu liiast. Paljajalu on jälle kõikse mõnusam!

Pikka aega püsinud külm jahutas maja väljastpoolt nii palju, et seestpoolt kütmine jäi külmale alla.
Maalehe artikkel on selle poolest ju õige, et külmaga suureneb stress. Mure ülekütmise ohu pärast, mure veevärgi pärast, mure köögiviljahoidlate pärast, mure mesilaste pärast, mure auto pärast, mure külateede pärast jne, jne... No palju peab inimene taluma? Palju ta jõuab taluda?

Veel teinegi huvitav artikkel oli Maalehes. Asi selles, et PRIA tahtvat teada, palju mesinikel mesilasperesid on. Mesinikud nüüd mures. Kui nüüd loetakse mesilased kokku, siis väänatakse kohe ka mingi uus maks kaela.
Kogu selle murelikkuse juures jätkub mesinikel ka naljasoont.
Arutleti, et ega nüüd pole muud -mesilastele, nagu teistelegi põllumajanduslikele pudulojustele tuleb panna kõrvalipikud. Sellised kollased, nagu nad ikka käivad.... Teine arvas, et tea nüüd neid kõrvalipikuid, aga ju need mesilinnud ikka rõngastatakse. Lind on lind.
Mulle meeldiks see kõrvalipiku variant rohkem...

Hommikune jalutuskäik

Kes tõbine, kes arvuti külge kleepunud - nii läksimegi Potsuga kahekesi jalutama. Hää autovaba on jalutada jõel - sinna me suundusimegi.
Esimene pilt on jõelt suunaga üles Kivikõrbele. Taamal hommikukuma. Päike on juba üsna kõrgel, sellele viitab hele laik puulatvade kohal.
Jalutasime ülesvoolu. Keegi on sirgele rajale väikese haagi sisse kalpsanud.
Ma pole varem söandanud mööda jääd nii kaugele jalutada. Mine tea seda jää tugevust! Täna läksime kohe julgelt kaugele Heinassoosse. Kummaline mõelda, et siin valge vaiba all on jõgi, millel suvel kanuuga sõitmas käime.
Hommikupäikese kuldne kuma lumel.
Tulime jõelt tagasi. Mõtlesin, et mis oleks, kui sumpaks väikest tammi vaatama. Pildil metsik õunapuu, mida on neljajalgsed harrastuskärnerid püganud.
Väike tamm (see krobelisem osa lume all).
Rootsi Teel on kadakas lumekoorma all kössi vajunud.
Kadakas pärast esmaabi andmist.

Mõni käib kalli raha eest jõusaalis. Mõni hull sumpab põlvini ulatuvas lumes. Tulemus on sama - mõnus surin jalgades ja boonusena sutsuke väsimust ka.
Laual on lepaoksad käbide ja urbadega.
Põrandavaasis sarapuuoksad kenade urbadega.


Vahepeal jõudis päike pilve tagant välja tulla, siis jälle peitu pugeda.
Nüüd akna all istudes tuleb taas silmi kissitada, sest ere päike muudab kõik nii valgeks.
Ja homme on jaanuari viimane päev. Saabki ümber aasta 2010 esimene kuu!






Küttepuudest

Talv on olnud harjumatult külm. Küttepuid teevad inimesed ikka paljude aastate keskmise järgi. Viimasel ajal on olnud palju kuulda/lugeda, et inimestel suur mure - talveks varutud küttepuud on kas otsas või ohtlikult otsakorral. Ja kuivade halgudega kipub puuhoovides kitsas käes olema... Mulle meeldib, kui on suured varud. Mulle meeldib veidike "ette elada".
Meie puukuur (mis mõnede arvates on rohkem seda nägu, nagu teise mehe maja) on ikka hästi suur. Eks selle suuruse määras omal ajal ära maha lammutatud laut-aida vundament. Ja nii ongi kuuri mahutavus nii enam-vähem 80 ruumi. Silmini täis on see kuur olnud vaid korra, kui maaparanduse käigus palju puid tuli maha võtta.

Sel sügisel oli puude kulu väga väike. Ilmad olid ju soojad. Eks nüüd siis on hea seda "ülejääki"kütta.
Tegelikult tahtsin siia kirja panna kiidulaulu suurtele pakkudele. Edaspidi me enam ei vannu ja siuna väga okslikke ja keerdus puunotte. Oleme tänu "kirvekõlbmatutele" nottidele palju normaalseid halge kokku hoidnud. Nii hea on olnud panna kaminahju see suur jurakas. Las ta siis põleb seal omasoodu ja jagab soojust nii elutuppa kui ka ülakorrusele.

Ainuke mure on selles, et neid suuri notte ei tohi laduda teiste puudega ühte riita. Ma tean küll, kus suur hulk notte praegu on, aga kätte neid mitte ei saa. Ilmselt tuleb suurte nottide kuhi tekitada kuuri põrandale siis, kui mõlema tiiva virnad on juba laotud.

neljapäev, 28. jaanuar 2010

Prrr - kole!

Hommikul - 24 kraadi ja üsna tugev tuul. Tuiskab nii, et kohati on auto üleni mingis valges lumepilves. Aruvalla kandis elektrit pole. See tekitab paljudes kodudes lisaprobleeme. Pimedus ja raadio-teleri vaikimine on siin see kõige väiksem probleem.

Isegi raadios öeldi, et säärane ilm muudab autode käivitamise veelgi komplitseeritumaks, kui seda -30 kraadine pakane oleks.

Tänase ilmaga on oma nina toast välja pistmine tõesti suht jõhker ettevõtmine! Külm lõikab kui noaga läbi riiete!


Tuisuvaalud on tihedad ja seetõttu kõvad - justkui betoonist. Poe juures üks autojuht juba kurtis, et jäi oma autoga kodu sissesõiduteele kinni. Kätte ka ei saa... Need vähesed traktorid, mis üldjuhul liikumisvõimelised peaksid olema - need käima ei lähe. Liiga pikalt on olnud liiga käredaid külmakraade.
Kui kõiki neid suuremaid ja väiksemaid kahjustusi kokku lugema hakata, saaksime juba väikestviisi loodusõnnetuse kokku.

Kui isegi lapsed juba küsivad, et millal see talv ükskord lõppema hakkab - no siis peab see talv ikka olema liiale läinud küll.


Kütan. Ja ikka veel kütan. Soe ei ole. Muidugi on selles mõttes soe, et mingeid +0 - +9 kraadiseid näite majas ei ole, aga..... tualetis on veevärk endiselt külmunud. Vahepeal nagu juba toimis, nüüd jälle mitte... Ja tuba võiks ikka soojem olla küll. Lihtsalt ei julge rohkem puid koldesse panna - äkki kütame lõhki...
Meie perest on saanud talvetee fännid. Praegu ei taha mitte mõeldagi, et teeks võiks nimetada seda ollust, mis mingit kahtlaselt lõhnavat paberkotikest tassis loksutades tekib. Super hea tee saame hoopis vaarikavartest. Teekann on pidevalt tulel. Ja teed joovad nüüd juba ka poisid. Uskumatu!
Eriti mõnus on see tee veel siis, kui tassi on lisada ka sidruniviil ning suhkru asemel võime mett kasutada.


Saaremaal pidavat nüüd juba täiesti arvestatav talvetorm möllama. Uudised mainisid ka ohtu elektrikatkestuste tekkimise osas. Tuleks omal ka tikud ja küünal valmis panna. Lahinguks tuleb valmis olla.

Kaugel see kevad veel on? Tuleb ta märtsi alguses?.... Märtsi lõpus?..... eeee..... Aprillis?

teisipäev, 26. jaanuar 2010

Taas külm

Üks vähe pehmema olekuga päev sattus külmade ilmade vahele... see oli eile. Täna jälle traditsioonilised -20 kraadi ja särav päikesepaiste. Eile maha sadanud 0,5 cm õhkõrna lund on muutnud teed libedaks. Isegi meie hea teelpüsivusega auto hööritas paar korda edevalt...

Lugesin Reelika kirjutist randmesoojendajatest. Maru ilusad on küll, aga... ma ikkagi kooks natuke edasi ja teeks sõrmede jaoks ka omad pesad. Ma kohe ei või vaadata, kuidas sõrmed on paljad! Ehhee! Ei ole siin midagi pistmist vanusega 35 +! Noh, et verevarustus ei jõua korralikult sõrmeotsteni ja muu selline tark jutt. Sama häda oli ka vanuses 35 - 25. No kohe ei kannata need sõrmed külma!

Käisin klassijuhatajatunnis lastega õues. Otsisime ilusaid kohti, millest pilte teha. On ju varsti tulemas Comeniuse reis Soome. Seekord kuuendikega.

esmaspäev, 25. jaanuar 2010

Ilmamuutus

Noh ja kuhu jäi see reklaamitud -32 ööseks vastu esmaspäeva? Juba pühapäeva õhtul oli tendents soojenemise suunas - kõigest -22 kraadi.
Hommikul -14,9 ja ülihõre lumesadu.
Ilm soe, justkui troopika lausa!

Lapsed suhtusid äkilisse ilmamuutusesse/soojenemisse stoilise rahuga. Nad ju teavad, kuidas EV valitsuse määruses kirjas on.

Aga majas on külm sees ja seda ei saa sealt välja ei luuaga, ei harjaga. Alles pikaajaline soe reguleerib temperatuurid jälle normaalseks tagasi - külm õues, soe toas, mitte külm õues ja külm toas :)

pühapäev, 24. jaanuar 2010

Valguse võidukäigust vol3

Esmaspäeval, 18. jaanuaril tõusis päike kell 8. 53. Esmaspäeval, 25. jaanuaril tõuseb päike kell 8.41.
Nädala jooksul hommik 12 minutiga plussis!
Esmaspäeval, 18. jaanuaril loojus päike kell 16.05. Esmaspäeval, 25. jaanuaril loojub päike kell 16.21.
Nädala jooksul õhtu 16 minutiga plussis.
Kokku oleme nädala jooksul saanud valgusele lisa tervelt 28 minutit!

Külma pühapäeva õhtu

Juhtusin vaatama seakaamerat hetkel, kui seal oli söömas kenake kitsekari. Nemad, vaesekesed, on praeguste talveolude juures koledasti hädas. Hea, et nad on leidnud tee sellele söödaplatsile!
Avastasin, et kasvuhoone katus on ühes kohas alla andnud - klaasitükid olid maas. Lumi katab praegu seda auku kasvuhoone katuses.
Soputasin jasmiinipõõsast - see on nii laiali vajunud selle suure lumekoorma all.
Ja küll on külm!
Ainus hea asi kogu selles jääajas on valgus. Alles see oli, kui rõõmustasin, et tule pidin põlema panema alles kell neli. Täna polnud pool viiski veel häda midagi!
Lugesin blogi, kus autor kirjutab, et nende kodus on multifilm "Jääaeg"ja mängufilm "Päev pärast homset" keelatud filmide nimekirjas. Et neid ei vaadata enam mitte kunagi :) No tõepoolest - milleks reaalsust filmidega veelgi võimendada.
Huvitav, kas Eestimaal leidub veel mõni lootusetu optimist, kes endiselt kilkab a la "Küll on tore lumi!", "Küll on vahvalt külm, õige talv on lõpuks kohal!" ??? Kaldun arvama, et nüüd on talvefännid juba üsna ehmunud ja kuss.

Kütan maja, soojendan autot, kütan maja, soojendan autot.... Kõige selle tralli juures läks kook ahjus kõrbema, köök oli maast laeni suitsu täis. Masendav.
Sundisin end ühe 5. klassi loodusõpetuse teema jaoks PowerPoint esitlust tegema. Niigi palju kasu sellest päevast.

Pilte Tuhala jõelt

Kell 11 läksime Potsuga õue jalutama. Seekord jõe peale.
Esimene pilt on tehtud Kivikõrbe lumme uuristatud rajal - püüdsin tabada lume vaikust ja sätendust.
Uups! Keegi on oma jalad märjaks teinud!
Laiguti on jõel sellised huvitavad jääsoomused.
Lumi jõekaanel on huvitav - granuleeritud.
Me kõik teame, kuidas külma ilmaga kriuksub lumi meie jalge all. Sellist häält, mida kuulsin täna granuleeritud lumega jõel kõndides - vot seda ma polnud varem kuulnud. Isegi väikese Potsu sammud tekitasid sellist ülimalt põnevat heli.
Kirjeldada ma seda heli ei suuda. Selleks puuduvad sobilikud sõnad.... Küll oleks soovinud, et minu käsutuses oleks olnud diktofon! See heli oli nii müstiline!
Paljud loomad kasutavad oma tegemiste-toimetuste käigus ikka ühtesid ja samu sissetallatud radu.
Lepaseemned pudisevad. Kindlasti oskaks mõni looduse keerdkäikude asjatundja sellest omad järeldused teha ning prognoosida talve/kevade minemist/tulemist. Mina seda teha ei oska.
Aga kaks ronka tantsisid puulatvade kohal ning laulsid valjul häälel! Ikka:"Kronks!" ja "Kronks!" Kas seda võib juba esimeseks kevademärgiks lugeda???

laupäev, 23. jaanuar 2010

Hirm külma ees

Ühelgi eelmisel külmal õhtul pole termomeeter kella seitsme ajal selliseid külmakraade näidanud... Praegu on päris hirm kohe!
Homme hommikul kolmveerand kuus peab auto käima minema, kas nui neljaks!
Ja siis veel üks ööpäev krõbedat pakast.
No ma ei tea, mis selle organiseeritud transpordi puhul esmaspäeval saab. Antsu buss ei pruugi ja ka käima minna. Siis ehk saavad lapsed pakasega koju jääda. Aga õpetajad? Kuidas nemad tööle saavad? Ilmselt tuleb öö vastu esmaspäeva diivaninurgas tukkuda, telekat vaadata ja aeg-ajalt mootorit soojendamas käia. Tööle pean ma jõudma, olgu või 40 kraadi külma. :(((

Pilte koduaiast krõbedal talvehommikul

Köögi aknast õue vaadates peatus pilk küüni katusel. Mis seal siis nüüd on? Eile oli lumi katusel jäljetu. Täna öösel on keegi seal katusel patseerinud. Kes? Mink vaevalt. Pole kuulnud, et see loom kõrgustes armastab turnida. Äkki nugis? Tema ju puu otsas ronib... ... Ja küüni katusele on ilmselt hüpatud toominga okstelt.
Jõgi tukub jääkaane all. Aga elu käib. Jälgi on palju. Arvatavasti on mõned jäljeread maha joonistanud ka meie Hugobert, aga metsloomade jälgi on ka.
Et ilm on ikka tõesti külm, seda näitab ka järgmine pilt. Tammi all ei lähe jõgi naljalt jäässe. Aga jääs ta on!
Elektrimehed on meie aia ilusa lumekasuka totaalselt "ära retsinud". Mehed käisid küsimas, kas nad võivad vanad elektripostid meile jätte. Kütteks või nii... Et nad muidu peaksid need notid kuskile prügimäele viima. No milleks selline raiskamine? Niisugused purukuivad ja immutatud puud on vähemasti tulehakatuseks ülimalt head.
Küll on kole, et maasikamaa nii ära on tallatud! Ega see neile maasikatele küll midagi halba ei tee, aga ilus pilt on rikutud :)
Mööda tallatud lund pääsesin marjapõõsastele lähemale. Nii hullusti lume alla mattunud põõsaid ma pole meie aias varem küll näinud.
Maja lume ja külma meelevallas. Kas peab vastu? Peab.
See suvepuhkus... Kas võtta kogu puhkus välja? Või jätta osa päevi järgmisesse aastasse?
1. Puhkusetasu on vaja - pool maja ootab uut voodrit. Tegelikult oleks majale vaja ka teine kiht värvi peale tõmmata.
2. Sellel suvel lõpeb panga orjamine. Selle võrra edaspidi kergem.
3. Silmad-kõrvad tuleb lahti hoida, pidades silmas kuupäeva 01.01.2011. Kui muul ajal elus muutusi teha, siis on mingi tagasimaksmise jama. Samas - minu kohustused projekti koordinaatorina lõpevad alles järgmise õppeaastaga...
Seega - kui lubatakse, siis ikka kogu krempel korraga!
Tegin ajaloo talletamiseks pildi ka selle nurga all, kus näha, milline tööpõld sel suvel ees on ootamas.
Kui majale teist korrust ehitasime, siis oli üksvahe selline huvitav seis, et pool maja oli kõrge, pool veel madal. Kahjuks sellest perioodist pole pilte. Tol ajal oli veel filmirulliga fotokas. Ja poisid olid väikesed. Kellegi kriim käsi oli natuke aparaadi kallal nokitsenud ja film sai valgust... Nii polegi midagi, mida nüüd vaadata.

Talv 2003 vs talv 2010

Viimasel ajal olen mitmelt poolt lugenud, et tänavust külma talve võrreldakse 2003. aasta talvega. Ega ei mäleta küll, aga milleks siis mu mehel ilmakalendrid olemas on?

01.01.2003 - 16 kraadi ............. 2010 - 10
02.01.2003 - 23 kraadi ............. 2010 - 17
03.01.2003 - 21 kraadi ............. 2010 - 16
04.01.2003 - 26 kraadi ............. 2010 - 6,5
05.01.2003 - 26 kraadi ............. 2010 - 12
06.01.2003 - 30kraadi ............. 2010 - 10
07.01.2003 - 27 kraadi (Jõgeval - 35,6 kraadi) ............ 2010 -12,1
08.01.2003 - 10 kraadi .............. 2010 - 9,1
09.01.2003 - 1 kraadi !!!!!! ........... 2010 - 11,5
10.01.2003 - 26 kraadi .............. 2010 - 12, 5
11.01.2003 - 35 kraadi ............. 2010 - 24
12.01.2003 - 4 kraadi ................ 2010 - 9
13. 01.2003 - 1 kraadi ............... 2010 - 4
14.01.2003 - 17 kraadi .............. 2010 -12
15.01.2003 - 7 kraadi ............. 2010 -9,5
16.01.2003 +1 kraadi ............. 2010 -6,8
17.01.2003 - 5 kraadi .............. 2010 - 11
18.01.2003 + 2 kraadi .............. 2010 - 13
19.01.2003 + 1 kraadi .............. 2010 - 14
20.01.2003 0 kraadi ............. 2010 - 19,2
21.01.2003 0 kraadi ............. 2010 - 20
22.01.2003 0 kraadi ............ 2010 - 23,8
23.01.2003 0 kraadi ............. 2010 - 24
24.01.2003 - 2 kraadi
25.01.2003 + 1 kraadi
26.01.2003 + 2 kraadi
27.01.2003 0 kraadi
28.01.2003 - 5 kraadi
29.01.2003 - 9 kraadi
30.01.2003 -14 kraadi
31.01.2003 - 14 kraadi

Krõbekülm talvehommik

Mõtted on hangunud, tegutsemislust on läinud sama teed...

Teine korrus on eilsest õhtust hõivatud - noortel seal mingi "län" ehk eesti keeli võrgupidu (mis see iganes ka pole). Seega hommikul üheksa ajal vales kohas ärgates esimene asi, mida nägin - see oli erkroosa taevas. Kohe - kohe oli päike oma päevateed alustamas!
Teise pildi tegin veel. Sellel pildil on üks orhidee (lipik on potis olemas, aga midagi arusaadavat ma sealt välja ei lugenud). See lill kingiti mulle sünnipäevaks ja ta õitseb veel praegugi. Juba niiiii mitu kuud ühtejärge!
Hommikul oli temperatuur -24 kraadi. Polnudki kõige hullem!

neljapäev, 21. jaanuar 2010

Ilmateade

Kopeerisin ilmaprognoosi lähipäevadeks. Allikas: http://www.emhi.ee/?ide=19

Neljapäev 21.01

Päev
-18..-8 °C
Muutliku pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 3-9, saartel puhanguti kuni 13 m/s. Külma on 12..18, saarte rannikul kohati 8°C.

Reede 22.01

Öö
-29..-12 °C
on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu-ja idatuul 3-9, öö hakul saartel puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on -19..-24, Ida-Eestis kohati -29°C, saartel -12..-16°C.

Päev
-22..-10 °C
on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu-ja idatuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on -16..-22, saartel -10..-14°C.

Laupäev 23.01

Öö
-30..-12 °C
Vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub kagutuul 1-7 m/s. Külma on 19..27, kohati 30, saartel kohati 12..18°C.

Päev
-22..-12 °C
Vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub kagutuul 1-7 m/s. Külma on 14..22, saarte rannikul kohati 12°C.

Pühapäev 24.01

Öö
-32..-14 °C
Vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 1-5 m/s. Külma on 20..28, kohati 30..32, saarte rannikul 14..18°C.

Päev
-23..-12 °C
Vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 1-5 m/s. Külma on
Kopeerisin. Allikas:

Esmaspäev 25.01

Öö
-32..-18 °C
Vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub idakaare tuul 1-7 m/s. Külma on 20..28, kohati 30..32, saartel kohati 18°C.

Päev
-23..-12 °C
Vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub idakaare tuul 1-7 m/s. Külma on 14..23, saartel kohati 12°C.

Kas tõesti ikka peavad lapsed pakasega kooli minema, kui külmakraadid nii hullult krõbedad tulevad? Nad võivad saada juba üsna lühiajalise õues viibimise juures külmakahjustusi (põsesarnad).

Küll on külm!

Külmatunne justkui aina hullemaks läheb!
Kuigi täna hommikul oli meil kodus vaid -18,6 kraadi. Klassi akna peal vahetult enne söögivahetundi aga juba tervelt -21 kraadi.
Mis niimoodi edasi saab?
Lastel jah transport organiseeritud ja külmakraadid ei loe...kuniks buss käima läheb...
Mina kardan, et meie auto võib üsna pea hakata sõrgu vastu ajama, et tema arktilistes tingimustes ei sõida ja kogu lugu... Kuda ma siis tööle saan?

Ja maja ei või ju ometi küttes maha põletada! Sooja naha vahele ei saa, kuigi umbes tunni eest oli õues kõigest -15,1 kraadi.

Külmaga on teotahe täiesti hangunud. Või hoopistükkis jäätunud. Sügisel pimeduses ja poris oli sügismasendus. Mis siis nüüd on? Selle talvise ilu eest tuleb meil nüüd lõivu maksta - kuuris kahaneb puudevaru lausa tundidega, kellel tsentraalküte, selle küttearve on ilmselt röögatult suur... Olukord hakkab masendavaks muutuma, järelikult on kätte jõudnud külmamasendus.
Külm! Külm! Väga külm!

kolmapäev, 20. jaanuar 2010

GOELRO plaani järjekordne etapp

Lenin: "Kommunism - see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine". ..... või midagi sinnakanti...

Täna oli korraline elektrikatkestus.
Meite auulis käib kibekiire GOELRO plaani uue etapi ülesannete täitmine - nelja traadi asemel tõmmatakse elektripostide vahele üks jäme kaabel ja arvatakse, et äh, käib küll.
Noh, vähemasti üks hea asi on selle operatsiooni juures küll - tormiga ei saa nüüd traadid kokku sulada. Visuaalselt pole see jurakas õhus just eriline vaatamisväärsus. Aga eks siin mängib aeg ka oma osa - küll varsti harjume ära ja enam ei riivagi silma.

Homme tuleb uuesti elektrita läbi ajada. Heinassoos on üks krunt (meite "helikopteri maandumisplats") - sinna vaja ka elekter kohale toimetada.

Oma auto saime lõpuks kätte!
Lapsed küsisid täna hommikul ka, miks ma nii hilja kooli jõuan. Nad on ikka harjunud, et kui buss tuleb, siis on nende klass juba lahti. No küllap homme on jälle asjad joone peal.

Kole külmaks kipub minema. Kui mitte enne, siis uue nädala alguses küll. Kas auto selle ennustatava 30 kraadise pakasega käima ka läheb, seda saame näha, kui häda käes on.

esmaspäev, 18. jaanuar 2010

Vana nädala lõpust ja uue nädala algusest


Eile õhtul kuskil kella üheksa ajal kadus jälle elekter. Hää, et olin enne jõudnud tundideks vajalikud tunnikontrollid ära trükkida!

Jama oli selles, et elektriga koos kadus ära pumbamaja soojendus. Poistega sättisime pumbamaja põrandale hea hulga küünlaid põlema. Natuke abiks ikka sel raskel ajal.


Olin mõnda aega nagu kits kahe heinakuhja vahel - no mitte ei suutnud otsustada, milline käsitöö ette võtta. Eile vist sain joone peale - alustasin heegeldamisega. Üks helebeež lõngakera "jäi jalgu". Nii tulebki see millekski kasulikuks muundada.
Niisugune jupike on juba heegeldatud. Selgus, et me täna oma autot kätte ei saa. Alles kolmapäeval on ehk lootust. Seni tuleb mul sõita selle väikese punase eblakaga :)
Väike auto on tore küll, aga väike on ka kerge ja kerge auto ei taha libedal teel eriti lihtsalt juhitav olla. Meie suur "tank" on libedatel teedel ikka märksa turvalisem :)

Järgnevateks päevadeks on http://www.ilm.ee/ -s prognoos üpris muljetavaldavalt madalate temperatuuri näitudega. Tea, kas käristab noorematele õpilastele järjekordse külmapüha välja?
Veidie enne seitset õhtul on - 16 kraadi.

pühapäev, 17. jaanuar 2010

Valguse võidukäigust vol2

Esmaspäeval, 18. jaanuaril:
päike tõuseb kell 8. 53
päike loojub kell 16.05
Päev on nädala jooksul pikenenud:
hommikupoolsest otsast 10 minutit
õhtupoolsest otsast 12 minutit
Kokku: nädalaga on valgus 22 minutiga plussis!
Talvise pööripäevaga võrreldes on päevavalgust tervelt ühe tunni võrra rohkem!

Pühapäevast

Koristasin kudumise materjalid silme alt ära. Koristamise käigus leidsin aga ühe kera, millest heegeldasin proovilapi ühe eelmise postituse mustri järgi.

Kell oli 13.30, kui päike hakkas pilvedest läbi paistma. Nüüd, kella kolme ajal on täiesti selge taevas ja õhk kargelt külm.
Viisin auto remonti ja sain vastu asendusauto. Vot see on selline "naistekas" - kenasti väike. Aga oh häda - kole äkiline teine!
Ju see äkilisus on rohkem nagu sellest, et igal autol on oma hingeelu ja selle auto hingeelu ma ju ei tunne. Just sellist väikest autot tahaks ma omale. Praegune on minu jaoks ikka liiga suur - no ei mahu ma sellega manööverdama!
Ja kuna nüüd on tööle minekuks auto olemas, tuli kohe tahtmine homseid tunde ette valmistada.