Hommikul ei aidanud miski - tuleb ju töömehele suure tee peale vastu minna.
Selline on tänane varahommik kell 7. 10. Tuleb ilus päikeseline päev. Selle meie maakoorukese peal on ikka õite paks lumekiht - sellist pole ma varem näinudki. Lumi põllul sama paks kui lumevallid tee ääres.
Õhtul enne tuisku käis meie teel vähe kobedam traktor. Ja tulemus on ka kohe näha - traktoriga on tee sõidetavasse laiusesse nügitud. Ju siis on Hiiekadaka mägi ka puhtaks lükatud.
Eile, kui kojusõidust saadud šokk oli veidi taandunud, üritasin natuke sissesõidutee otsa lahti kaevata. Just nimelt kaevata, mitte lükata, sest tuisk on lume tihedaks ja raskeks vaalinud. Poole sissesõiduteest sain enam-vähem korda.
Täna hommikul lõpetasin pooleli jäänud ettevõtmise. Vähemasti külateele saan korralikult sõita. Tuisk, mis oli omale tantsuplatsi leidnud just meie õue peal, andis tänaseks päevaks rohkelt tegemist - parklaplats on jälle lund täis.
Vaatasin neid kõrgeid lumevalle, paksu lund põldudel ja aias ning natuke kõhe hakkas.... See ollus peaks ju kõigi looduseaduste järgi millalgi veeks saama? Mis siis saab? Lume kühveldame hangedesse, visates kasvõi üle pea, aga vett ju virna ei lao... Meie jõgi on pärast maaparanduse käigus tehtud õgvendusi-süvendamisi üsna sügavas sängis... Kui kõrgele see vesi tõuseb? Mis jääb järele meie tammist?
Mäletan aegu enne maaparandust, kus suurvee ajal oli saun justkui saare peal. Praeguse Kivikõrbe kohal oli selline madalam koht, mis nägi välja kui kunagine jõe varusäng või miskit sinnakanti. Poisid olid siis tited ja paterdasid lustiga madalas ja soojas vees, kus põhjas pehme rohukamar.
Rahvasuu teab pajatada, et vana Aljas olla suurvee ajal toa juures paati istunud ning lauda juurde aerutanud. Maja ju sama koha peal ja lauda asemel on praegu puukuur.... Kas paneme kanuu trepi juurde "ankrusse", et kuuri või auto juurde pääseda. Nojah, aga auto ei ole meil teps mitte amfiibauto :S
Oli sügis 2009. Pimedus, vihm, pori.... sügismasendus. Ootasime talve, et tuleks ometi lumi maha, muutuks kõik puhtaks ja valgemakski. Tuli talv (ise ju palusime, et tuleks). Tuli lumi. Tuli veel ja veel ja veel.... Siiani tuleb teist... palusime ju nii kangesti.... Nüüd palume, et see WFS sadamise järgi jätaks ja see ollus ometi ära sulaks.... Talvemasendus. Arvestades kõige eelnenuga, siis ma lausa kardan, kui ilmataat võtabki lõpuks vaevaks ka seekordne palve täita. Kuna ta seekord selline heldekäeline on ja piiri pidada ei oska, siis.... On ju ütlemine: "Pärast meid tulgu või veeuputus!". Tuleb teine vist juba meie ajal... Saame näha!
Nojah, aga Nõiakaev saab sel kevadel jälle oma vanas headuses ja uhkuses üle ajada! Ja kui ta nüüd ka tööle ei hakka, siis on seal maa all karstiurgetes midagi kohe kapitaalselt sassi läinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar