neljapäev, 11. juuni 2009
Päevaplaan täidetud...vist
Rohisin sibula- ja hernepeenart. No ma ei tea, kas herned tuleb tõesti maha panna nii, et neil millimeetritki vahet ei jääks? Igatahes idanemise protsent on allpool igasugust arvestust :(
Olgu sellega, kuidas on, aga ma otsustasin, et iga kord, kui rohimise ette võtan, kaevan ühtlasi läbi ka peenarde vahed. Kas saan lahti sellest piimohakast või ei saa??? Nojah ja valmis ma selle tööga täna ei saanudki.
Siis vaatasin, et see püsilillepeenar kuuri ees - see nuhtluste nuhtlus, tema vaja läbi kaevata. Ja kes see oli, kes taimed nii lähestikku isutanud on? Nüüd ei pääse kuidagi mullale ligi. Ja loota, et tihedalt lillepuhmastega kaetud peenral umbrohtu ei kasva - no see on ja jääb vaid lootuseks. Kasvavad ja oi, kuidas kasvavad!
Noh, aga läbi ma selle peenra kaevasin!
Õitsema hakkab üks minu lemmikutest - sinine väikeseõieline iiris.
No mida ma selle püsikupeenraga küll peale pean hakkama, mitte ei oska välja mõelda, aga rahul ma temaga ei ole. Praegu jah, kui õitsevad lupiinid, siis on enam-vähem OK, aga hiljem pakuvad õieilu ainult kingalilled. Aga need lilled mulle ei meeldi sel proosalisel põhjusel, et kui hakkab õitsema kingalill, siis pole sügis ka enam kaugel.
Nende kingalilledega saab muideks väga huvitava heki kujundada. Kui tema varsi kärpida poole lühemaks (ilmtingimata enne jaanipäeva), siis moodustub selline tihe põõsas, millel on hulgaliselt õisikuid, kuigi need on nüüd muidugi tunduvalt väiksemad kui pikal ja omatahtsi kasvada saanud taimel oleksid olnud.
kolmapäev, 10. juuni 2009
Figaro siin, Figaro seal
b) Kuuris puude ladumine, tegelikult küll kõrgustes turnimine - nagu mingi makaak kohe. See puude ladumine oli vajalik selleks, et siis ma olin nagu vanasti mõisates eestööline. No ja mõjus: poisid ei vahetanudki iga viie minuti järel. No ei saa siis kahekesi korraga puid lõhkuda! Aga ei - kirve nimetust pidi kandma ainult Fiskarsi kirves. Ei tea, mis asjad need teised kirved siis on?
Panin siia pildi ka hirmuäratavalt kõrgetsest puuriitadest. Idaküljes on neljas riit lõpetamata, põhjaküljes on valmis kolm riita. Me oleme vist ainult ühel korral oma 80 ruumise kuuri silmini täis saanud. Praegu see küll ei õnnestu. Aga mulle meeldib, kui varu on kaheks talveks - iial ei või ette teada, mis juhtuda võib.
Pildil on ka päikeselaik! Mõelda vaid, meil paistis päike tänase päeva jooksul umbes pool tundi - poole seitsmest seitsmeni. Isegi jope kannatas seljast visata - tervelt 15 kraadi oli sooja. (Ma tahan Kreetale!!!!)
Eelika on naljatilk! Ta leidis, et nüüd, kui uus direktor valitud, algab meie kooli õpetajatel võõrutusperiood eelmisest direktorist. Ja see pidi olema väga õrn aeg ning võõrutatavad vajavad erilist hoolt ja tähelepanu :)
Hilisõhtul hakkab Heinassoo poolt tõusma paks piimjas udu. Kased lõhnavad, kägu kukub, ööbikud laksutavad, musträstas laulab otse maja ees vahtra otsas..... ja sääsed, sääsed, sääsed...
Minu hostad
Väga palju on juttu olnud hostadest ja nende erinevatest sordinimedest. Mul ainult ühte sorti hostasid, aga need ka varieeruvad eri peenardel lehemustrite osas.
Kasvuhoonet ja maasikamaad eraldaval pikal peenral sellised tagasihoidlikud puhmad.
Kuuri suunduva raja kõrval on nad aga hoopis "vöödilisema" lehega. Mulle nii väga meeldivad lehtedel vihmapiisakestest kujundatud "pärlikesed".
Kes otsib, see leiab
Kui mees õppuselt tagasi jõuab, ühendab ehk jälle vooliku pumba külge ja saan kasvuhoone kastmise juurde asuda.
teisipäev, 9. juuni 2009
Kõige hilisemad tulbid
Nüüd on ka plaanid natuke muutunud. Selgus, et viimane öökülm tegi kooli aias palju pahandust. Viin tsinniad hoopis sinna. Jätan seekord selle küüni seina äärde kaevamise ära. Ma pole päris kindel, kas ma momendil kaevamisega üldse hakkama saaksingi, ei julge mitte proovidagi.
esmaspäev, 8. juuni 2009
Pisike näputöö
Kes meie aias hetkel õitsevad
Vaateid "kõrgemalt positsioonilt"
Vähese tööjõudlusega päev
Mehed ei luba mul täna suurt midagi teha ja ega ma ei suudakski. Meeste sõnade kohaselt pidavat "raudne leedi" lõpuks ka oma nõrgemat külge näitama. Mis neil viga ilkuda, aga mul selg valutab nii, et kohati läheb silme ees mustaks. Ostsin mõne päeva eest "Õnne" poest mingi geeli (hobuse pilt topsi peal ja puha), see pidavat kõikidele valutavatele kohtadele väga hästi mõjuma... Mulle tundub, et justkui hullemaks aina läheb :(
Suht mõttetu päev, kui 101 tööd tahab tegemist, aga 0,1 saab tehtud.
Täna siis otsustab kõrge komisjon vallamajas, kes saab meie kooli uueks direktoriks. Huvitav, kas seda on võimalik juba täna kuskilt kuulda?
pühapäev, 7. juuni 2009
Ja oligi öökülm :(((
Akent avades rõõmustas südant lindude valjuhäälne sidin. Ju nemadki rõõmustavad ilma paranemise üle.
Aga aeda minna ma ei taha! Hall on seal ilmselt nüüd puhta vuugi teinud ja kõike tuleb otsast alata või hoopis tegemata jätta :(
Lähen käin Aruvallas bussil vastas, siis koos mehega teeme aias selle kontrollreidi ära.
Pilti vaadates on tajutav, et ilm on külm - taevas on selline kalgilt jäise näoga.
Poisid pidasid eilse õhtu ja öö võrgupidu. Ise nimetavad seda länniks (kirjapildist pole mul aimugi). Käisin korra üleval - viis arvutit töötasid + all minu oma ka veel ... nagu mingi kontor.
Lülitasin enda oma välja ja hakkasin hoopis näputööd tegema.
Poistel olid öösel õnged jões ja nad noppisid ikka üsna mitu-mitu ahvenat.
Täna tuleb valimas käia. Oleksime võinud selle asja ammu ära teha, aga noorem poiss sai täisealiseks ja kohe valima. Las näeb siis ära, kuidas valimisjaoskond töötab. Hiljem saab neid asju arvutis toimetada.
PS Ei saa taas mainimata jätta, et inimene õpib kogu elu. Mulle on jäänud mulje, et ajaveebi tuleb pildid kõigepealt paika panna ja siis tekst vahele tippida. Noh, et kui pildid kõige lõpuks lisada, siis jäävad nad postituse algusesse. Siis aga tuli mõte, et katsuks õige seda pilti lohistada. Wordis ju saab, äkki kannatab sama teha ka blogis. Ja ole lahke - õnnestuski. Jälle targem!
laupäev, 6. juuni 2009
Maasikatort
reede, 5. juuni 2009
Pilte vihmaperioodi ajast
Jõe kaldad on juba üsna suviselt rohelised.
Suur sadu on jões natuke ka veetaset tõstnud - tammi peal on juba päris kena kohinat kuulda ja suurem jagu kobraste oksaprahist on ka allavett läinud.
neljapäev, 4. juuni 2009
Masendavalt külma päeva tegemised
Aga miski jama hindamisjuhendi kätte saamisega. Ümbrikus seda polnud ja REKK-i koduleht ka ei avanenud tükil ajal. Pole ka ime, kui kogu vabariigi koolid korraga ühe tööga tegelevad. Server ei pidanud koormusele lihtsalt vastu.
Kui algul arvasin, et tänane logistika ja ajakava ei lähe meil päris hästi klappima, siis tegelikult sujus kõik väga hästi.
Poiss sai Türilt ära toodud just ajaks, mil ma koolis lõpetasin. Muideks, Türil oli sadanud nii palju, et kojameestel oli tegemist, et mingisugustki nähtavust hoida. Meie vihmasadu pidavat olema täielik naljamäng sealse kõrval.
Uus ports voodrilaudu on ka kohal. Oleks siis kellelgi aega neid ka seina lüüa. Kole kiireks kisub kõigi nende projektide ja lepinguliste ülesannetega.
Aga see on nüüd küll kindel, et meretagune reis saab suvel teoks. Arne pani mind ka orhideeklubi väljasõidule kirja. Tahan seal ära käia kohe kindlasti, sest see on nüüd küll selline saar, kuhu elus rohkem vist ei satugi.
Ja meri ise on juba seda minekut väärt.
Ei ole minust rohkem kui kahekümne aasta jooksul sisemaainimest saanud. Kardan ja umbusaldan siiamaani igasuguseid järvesid ja jõgesid (välja arvatud meie oma kodune jõgi). Aga vot merega on teised lood. See vähemasti paistab läbi ja põhi kannab ja üldse on teine väga ilus.
Vihmane ja külm hommik
Ega miskit ei aidanud, toppisin aga jälle jope selga ja kummikud jalga ning õue. Istutasin kasvukohale roosa kipslille.
Tema suvine kasvukoht saab olema vihma, tuule, päikese - ühesõnaga kõigi ilmastikunähtuste meelevallas keset Kivikõrbe.
kolmapäev, 3. juuni 2009
Prrrr! Õues on külm ja märg!
Jah, lõpuks jõudis vihm ka meieni. Sajaks siis vähemasti niigi palju, et sellest mingit kasu oleks, aga seda on vähe loota. Vahtrapuu all on teerada täiesti kuiv!
Täna sain kingiks sellised potiroosid. Neid on isegi neli taimekest ühes potis. Olen kuulnud, et need kannatavad ka avamaale istutamist. Mitte ei tea, kas see on ikka tõesti nii. Kui on, siis ma ei oska kohe välja mõeldagi, kuhu need istutada.
Mulle meeldiks, kui peenras ei oleks segamini kümneid lilleliike. Vaja nüüd ikka kaeda seda asja, kuhu need panna - kui kannatavad avamaad.
Juba eilse päeva magasin sõna tõsises mõttes maha - pingelangus on nii suur. Tänanegi päev ei ole eriti targemini õhtusse jõudnud.
See on midagi sinnakanti, mida keegi oli öelnud pensionile jäämise kohta. Noh, et istub kiiktooli ja siis puhkab ja alles tüki aja pärast hakkab kiikuma.
Mul kiiktooli ei ole, pensionit ka ei ole... (ei ole selle peale isegi mitte mõelnud veel), aga mul on selline natu-natuke puhkuse moodi olemine.
Ja kummaline küll, aga pea on täiesti tühi - mitte ei tea, millisest otsast puhkusetöödega peale tuleb hakata. Niisama lebotamine on tegelikult ka üsna väsitav :)
esmaspäev, 1. juuni 2009
Kingitus kõige nõrgemale
Vaatasin oma maad ja mõtlesin, et on kaks tegutsemise varianti. Variant A on lihtsam: alla anda ja käega lüüa a la "viinamarjad on hapud". Variant B nõuab palju aega ja vaeva, aga tulemus oleks kindlasti korrektne ning lisaboonusena annaks võimaluse kirstkülmik köögi nurgas silmini topse ja nütsikuid täis laduda nagu see vanadel headel aegadel oli.
Mõtlesin siis, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, olgu või naljaga pooleks. Otsisin kasvuhoone riiulilt neli taimepotikest ning istutasin neisse kenad noored maasikataimed, millel õiedki küljes. Just täpselt üks taimeke igale Tiina pereliikmele. Noh, niiöelda seemneks või nii. Saab ju maasikamaad rajada veel ka augustikuus.
Sellised nunnud maasikataimekesed!
Politseireid
Mees andis hommikul mulle kaasa lipiku voolumõõtja näitudega ja pidin selle paberi Äksis postkasti suskama. No eks ma siis keerasingi peaaegu et politseiauto kõrvale ja toimetasin omi asju. Igaks juhuks tõstsin ka läpakakoti esiistmele, et saaks vajaduse ilmnemisel dokumendid kiiresti kätte.
Hakkan sõitma. Vaatan, et kes ja kuhu mul siis uuesti seisma käsib jääda. Ole lahke, keegi ei tahtnud minu hommikukohvi kangust kontrollida!
Ju neil oli vähe imelik oma atribuutidega minu juurde kõndida, et võta nüüd kätte ja puhu. Samas narr ka kaks meetrit sõitnud autot taas peatada.
Nii ma siis pääsesingi. Habaja poolt tulnud kolleegid puhusid aga viimane kui üks! Naersid siis, et ju ma olen siis nii raske juhtum, et korravalvurid ei viitsi minuga jantida :)
pühapäev, 31. mai 2009
Tahtsime suve - saime suve
Kellaaeg: 11. 10
Õhutemperatuur: +28 kraadi varjus
Tuul: pole ollagi
Kuda tunne on? Kohe - kohe saan vist päikesepiste. Aga seni jätkan maasikamaal!
Suvistepüha
Mul pole küll kõige vähimatki aimu, mida suvistepühadel tähistatakse, aga juba lapsepõlvest saati on see püha minu jaoks oluline olnud. Oh ei, mitte selle religioosses tähenduses, vaid suve alguse tärminina. Kooli oli läbi ja kolm kuud ei mõelnudki selle peale.
Praegusel ajal on laste kooliaasta natuke pikemaks venitatud ja otsapidi juunikuusse lükatud.Mina käisin Tallinna 28. 8-klassilises koolis ja kool lõppes ka ikka 28. mail. See oli selline kindel sott.Kui oma õpilastele olen rääkinud, et käisin algklassides õhtupoolses vahetuses ja ka keskkooli ajal olin kodus kella kaheks ja et sõitsin kodu ja kooli vahet rongiga ja et käisin ka laupäeval koolis - siis on nad täiesti kindlad, et tegemist on minu väljamõeldisega. Nii palju siis ajaloost :)
Täna on Tammikus mingi kunstiüritus. Ma ei teagi õieti, mis asutus sinna vanasse mõisasse sisse sätitakse, aga rahvas on kohale kutsutud. Ma täpselt ei mäleta, mis toimuma hakkab, lähen ja kaen küla kodulehelt järele :)
Vot selline teade oli üles riputatud.
Mitte ei oska arvata, kas ma raatsin kena vaba päeva mingile ühisüritusele kulutada, aga samas uudishimu vist ikka ajab kohale.
Joonistamise oskusega on nii nagu ta just parasjagu on - ikka nii algklassidele vajalikul tasemel.
Näis, kuidas päev arenema hakkab.
laupäev, 30. mai 2009
Mõnus suvine laupäev kisub õhtusse
Sest ükski viisakas ja hästi kasvatatud elajaloom ei tuleks minu peenramaale ja ei tõnguks just piki sibulavagu. Vahepeal on ta saadanas ilmselt pea mullast välja pistnud kontrollimaks, kas suund (vagu) ikka õkva edasi läheb ning siis usinasti edasi tüürinud.
Mingu kuskile söödi peale ja lasku seal ringiratast nii et päkad tulised! Aga ei! Tema vaatab ikka, kus kergema vaevaga ja vähema energiakuluga lustida. Aga oodaku ta, igal oinal (loe: mutil) om oma mihklipäev.
Täna pärastlõunal piilusin kasvuhoone nurga tagant maasikamaad. Südametunnistus on natuke nagu must küll, aga siis nähes ainult võililli ja võililli .... ja ikka võililli, leidsin, et see ilmselt oli kunagi maasikamaa ja keerasin joonelt ümber.
Aga see va südametunnistus - see tahtis edasi urgitseda ja nii ma siis lõpuks olin jälle järjeg sellel õnnetul maasikamaal. Kui hästi hoolega kiigata, siis tegelikult nende võilillede vahel olid maasikaõied. palju maasikaõisi. Kohe väga palju. Ma korraldan selle asja nüüd nii, et saadan mehe maasikamaale "tapatalguid" korraldama. Midagi ei aita, seal tuleb julmalt tegutseda ja ära hoidmaks õitsevate maasikate haletsemist lasen mehel need peenravahed lahti lõigata.
Ise alustasin kasvuhoone taga hostade rea "tsiviliseerimisega". Eelmisel suvel (Tule taevas appi, mis selle eelmise suvega õieti lahti oli?) ei ole ma vist üldse seda peenraserva korrastanud. Muru (õigupoolest muru aseaine - igasugune roheline rohkem või vähem kõrreline) oli juba hostapõõsaste vahele laiutama läinud. Aga jagu sain!
Poisid jäid sõbrapoiste poole filme vaatama. Uusi filme pidi jätkuma hommikuni.
Meie tegime vahelduseks väikese jalgrattaringi. No ikka selleks, et vaadata, mis küla peal tehakse ja kaugel looduse areng jõudnud on.
Puud nüüd juba lehte läinud ja Aivari maja ei paista enam üldse tee peale ära. Ainult tara ja talusilt viitavad maja olemasolule metsa sees.
Nõmme teeristis on mingi kole lageraie lank. Kuuldavasti pidavat keegi sinna maja ehitama hakkama. Keset metsa? Kenast metsatukast on nagu orkaan üle käinud.
Pilte sai ka üksjagu tehtud. Kuna tegemist kevadiste õitsejatega, siis panin need üles looduse ajaveebi.
Ma ei ole eriti rahul meie kolme küla kodulehega. Miskipärast on minu mees see ainus, kes sinna kirjutab. Nüüd jalgrattamatkast juba kaks nädalat möödas, Arne võttis kätte ja kirjutas jälle ise sellest matkast kokkuvõtte. Millal see kodulehele jõuab ja millise rubriigi alla see võiks kuuluda, seda ei tea, sellise asja teeb ära kodulehe administraator.
Loen iga päev Monika poolt kirjutatavat külade kroonikat kolme küla ajaveebist. Hästi asjalik lugemismaterjal! Üldse on Kõue vallas külaelu väga edulisesti tööle läinud. Külade ja külaseltside kroonikaid-ajaveebe tekib juurde lausa päevadega. Väga lahe minu meelest! Maaelu ei ole välja surnud, vaid elab vägagi vahvat ja tegusat elu.
Istutamine jätkub
Istutasin sinna tsinniad. Väljas suur suvi - pump jõkke ja kastma! Kui maa märg, istutasin lõpuks peenrasse ka avamaakurgid. Kokku 30 taime.
Hommikused tööd ja üllatused
Hiilisin lähemale - mesilased sätivad ennast taru seina peale ja trügivad sisse lennuavast. Aga õnnetuseks see just see taru, millel katus selline poolpidune, isegi lennuava ette on kasvanud metsik kirsipõõsas. Mis siis hädaga teha - õnneks läks mees koos kolleegiga kodu lähedal asuvale objektile arheoloogilist järelvalvet tegema. Helistasin talle ja ütlesin, et kuulaku nüüd hästi tähelepanelikult. Ise läksin tarule nii lähedale kui julgesin ja suunasin mikrofoni mesilaste poole. Küsisin , et kas kuulsid midagi. Ei olevat aru saanud, mingi kohin või mis. Aga siis üks mesilane maandus minu käe peale ja sellele järgneva kriiskamise peale oli mu mehel kohe selge, mis "kohinaga" tegemist on...
Tuli siis koju ja sättis taru mesilaste jaoks enam-vähem elamiskõlbulikuks. Pärast õhtul on rohkem aega asjaga tegeleda. Ega ma nüüd ikka nii julge ka ei olnud. See pilt on ikka üsna tugevasti zuumitud :DSelline suur vabaduse ja mõnus puhkuse tunne on, et sain täna hommikul isegi suvetoa korda tehtud. (Jube, kuidas leekiv päike värvid ära sööb!)
neljapäev, 28. mai 2009
Kas teil naabreid polegi?
Tuleb ta siis autost välja, vaatab ringi.... Siis ühel hetkel (ilmselt mõtles, kuidas oma mõtet sõnastada) küsiski, et kas meil naabreid polegi. Ma ei osanud sellise küsimuse peale algul midagi kosta. No viipasin siis igasse ilmakaarde: seal on esimesed naabrid umbes 1,5 km kaugusel, teised on näe selle metsatuka taga, siis ühed on näe seal hiiglasuure põllu taga, kõige lähim naaber - jalgpalliprominent - elab koguni nii lähedal, et sügisel ja talvel, kui jõe vastaskaldal kasvavad puud on raagus - siis näen vahel vilkumas tema maja õuetuld... ja koerte haukumist kostab ka vahetevahel :)
Selle peale oli varuks uus küsimus, et kuidas me niimoodi elada saame (???????)
Aga suurepäraselt saame!
kolmapäev, 27. mai 2009
Eilsest päevast
Meie pargis on maa üsna valgetäpiline: metsmaasikatel on väga rikkalikult õisi. Õnneks ei ole momendil karta ka öökülmasid!
Mehed käisid Pirita jõel kalal. Haugid väiksemast alustades: 890g, 1, 1 kg, 1,3 kg ja 3, 3 kg. Ma polnud varem sellist elukat näinudki!
Sohvi-kass piidles algul neid elukaid üsna umbusklikult. Alles siis, kui selgus, et ega nad ikka kallale ei tule küll - vot siis tundis huvi, mis mekk sellise suure kala uimel ka on...
esmaspäev, 25. mai 2009
Natuke tööd ka tänaseks õhtuks
Päikeselise ilmaga tahavad amplitaimed tihedat kastmist ja nad on selle eest tänulikud. Pisikesed taimekesed on tublisti kosunud ja õitsevad juba kenasti.
Päris tööpäeva (kodust tööpäeva) annab ikka oodata. Olen hommikul tegutseja ja pärast tööd koolis ei saa ma kuidagi hakkama enda tööle sundimisega. Täna tegin suure palavaga elutoa suure uks-akna (?) või aken-ukse (?) või lihtsalt suure akna mõlemad pooled lahti, kuulasin linnulaulu ja toimetasin natuke tubaseid töid teha. Aga tõepoolest ainult natuke......või kui täpne olla, siis ikka ülinatuke....
Vaateid kasvuhoonest
pühapäev, 24. mai 2009
Pühapäevase tööpäevaga ühel pool
Mis siis aktiva poolele kirjutada saame:
1) üle paljude aastate tegin jälle võilillemett. No minu meelest on see küll rohkem võilillesiirup, aga noh, eks selle defineerimisega on nagu ta just parasjagu juhtub olema. Sain tervelt 8 o,5 l purki.
2) Tegin endale selgeks, mil moel sel suvel maasikamaad ohjata - kui peenravahed on välja kaevatud, siis juurin võililled ja ohakad lihtsalt välja ja taimed jäävad nii nagu nad on _ ei raatsi toorelt toimetada - õienupud juba taimedel käljes.
3) Kõvasti sai niidetud + trimmerdatud.
4) Kasvuhoones tomatitel külgvõrseid näpistatud - no küll nüüd kasvavad jõudsasti. Ja esimest tomatihakatist nägin ka!
5) Mitu masinatäit pesu pestud. Vähemasti nöörile riputamise raske töö saan enda "jõupingutusteks" lugeda.
6) Muuhulgas ka üks kiire sõit Ülemiste keskusesse. No ei saanud siis eile Koselt naelu juurde osta, nüüd siis linnasõit. Ja vaata, et jää veel ilma ka. Lõpuks ikka leidsime sobivad naelad üles.
7) Looduse ajaveebi lisasin paar pilti õitsevatest õunapuudest, täiendasin suvelillede istutamise sissekannet.
8) Kõige olulisem töö: terrassinurgas on uus laudis löödud.
Vara üles, hilja voodi, nõnda...
Tänane tööpäev algas hommikul kell kuus kohvi joomisega. Küpsetasin kuhja pannkooke ja siis juba seitsmest õue tegutsema!
Astrid on nüüd viimaseni maha istutatud.
Arne toksib voodrilaudu seina, Magnus ärkas "jubeda kolina" peale ka üles ja hakkas muru niitma. Ise röögib laulda. Seda pidi olema võimalik teha vaid murutraktori mürina saatel, vastasel juhul pidavat linnud lennult surnult maha sadama (linnuinfarkt pidavat neid tabama).
Kui Madis ka oidu võttis, asus tema trimmeriga igasuguseid seinaääri ja puude ümbrusi niitma. Niitmise rõõmu on ainult niitmise ajaks - võilill ei anna nii kergesti alla!
laupäev, 23. mai 2009
Kokkuvõte tänasest tööpäevast
Korrastasin lipuvarda peenart ja jagasin alumise astme suuremaid taimepadjandeid. Nüüd on ring ühtlaselt kaetud.
Ülemisel astmel on aed-liivatee eelmise aasta õisikuvarred sellised pruunid. ma nüüd ei teagi, kas peaks need ära lõikama või jätan nad sinnapaika.
Sissejuhatus maja väljanägemise parandamiseks on tehtud. Tuulekoja kaks seina on kaetud. Ukse välja vahetamine jääb kaugemasse tulevikku. Bellat ja tema paanilist äikesehirmu meenutavad sügavad kriimud ukse sees. Kui värvimiseks läheb, ju siis uks ka Pinotexiga üle saab võõbatud.