Hommikused tööd ja üllatused

Toimetan siin ja toimetan seal ja kuulen sellist imelikku "mürinat". Aru ei saa, et mis värk. Piilusin isegi ümber maja nurga, et kas keegi on jälle läbi heki põrutanud... Siis nägin, et tühjade mesitarude ümber tiirutab tohutu parv mesilasi. Sülem on meile tulnud! No eks nad tulid lõhna peale - meil surid kaks peret üsna talve hakul ära, nendest on talvesööta veel palju järel. Ju nad seda sööda lõhna siis tundsidki.
Hiilisin lähemale - mesilased sätivad ennast taru seina peale ja trügivad sisse lennuavast. Aga õnnetuseks see just see taru, millel katus selline poolpidune, isegi lennuava ette on kasvanud metsik kirsipõõsas. Mis siis hädaga teha - õnneks läks mees koos kolleegiga kodu lähedal asuvale objektile arheoloogilist järelvalvet tegema. Helistasin talle ja ütlesin, et kuulaku nüüd hästi tähelepanelikult. Ise läksin tarule nii lähedale kui julgesin ja suunasin mikrofoni mesilaste poole. Küsisin , et kas kuulsid midagi. Ei olevat aru saanud, mingi kohin või mis. Aga siis üks mesilane maandus minu käe peale ja sellele järgneva kriiskamise peale oli mu mehel kohe selge, mis "kohinaga" tegemist on...
Tuli siis koju ja sättis taru mesilaste jaoks enam-vähem elamiskõlbulikuks. Pärast õhtul on rohkem aega asjaga tegeleda. Ega ma nüüd ikka nii julge ka ei olnud. See pilt on ikka üsna tugevasti zuumitud :DSelline suur vabaduse ja mõnus puhkuse tunne on, et sain täna hommikul isegi suvetoa korda tehtud. (Jube, kuidas leekiv päike värvid ära sööb!)