kolmapäev, 10. juuni 2009

Minu hostad

Küll see maailm on ikka imelik. Olen sel kevadel sattunud mitmete vahvate aia-inimeste blogide peale. Neid blogisid lugedes on autorid justkui tuttavateks inimesteks saanud - imetlen nende peenraid ning mõtteis kiidan toredate inimeste südikust.

Väga palju on juttu olnud hostadest ja nende erinevatest sordinimedest. Mul ainult ühte sorti hostasid, aga need ka varieeruvad eri peenardel lehemustrite osas.

Kasvuhoonet ja maasikamaad eraldaval pikal peenral sellised tagasihoidlikud puhmad.
Kuuri suunduva raja kõrval on nad aga hoopis "vöödilisema" lehega. Mulle nii väga meeldivad lehtedel vihmapiisakestest kujundatud "pärlikesed".
Üritan täna natuke rohida. No küll see vesihein on ikka üks nuhtluste nuhtlus! Kanad muidugi arvavad temast risti vastupidi, aga mina ei ole paraku kana ja mulle ei meeldi need rammusad vesiheinad minu töö ja vaevaga rajatud peenardel.
Järgmine pilt on tehtud vaatega itta. Seal kogub tuure järjekordne vihmapilv. Nojah, eks ta ole! Juba tervelt kümmekond tundi pole sadanud, kus selle ime ots ja äär!
Ma juba ette naudin reedest vaba päeva linnas! Polegi ammu päälinnas käinud. Mees läheb sohu taimeseireid tegema, mina olen siis ühe päeva linnaproua, vot nii!
Ja kui reede hommikul aega jääb, tahaks Tartu maantee Abakhanist läbi lipata. Äkki seal on sobivas värvitoonis ja suuruses dressidele mõeldud võrkvoodri kangast. Sellest saab väga hea sääsetõrjekardin veranda ukse ette.


Kommentaare ei ole: