Täna hommikul oli juba tõsiselt libe! Vähemasti vähese sõidetavusega kruusateedel. Esiklaasi kittis sõidu ajal mingit kleepuvat jääd täis. Nähtavus oli väga kaheldava väärtusega. Ühel hetkel nägin otse enda ees vastu sõitva auto tulesid. Järelikult ei olnud ma oma sõidurajal! Katsusin paremale pöörata, aga auto ei kuuletunud. Ilmselt sai teise auto juht aru, et ma olen hädas ja ta jäi seisma. Nii sain mina aega oma perutama hakanud metsalist taltsutada. Paremale pöörates oli kraav ohtlikult lähedal. Lõpuks vänderdasin auto otseks ja sain teisest mööda venida. See mu naha seekord päästis, et sõitsin kiirusega 40-45 km/h.
Koolis tegime klassid ja saali korda, jagasime laiali tunnistused ning läksime lõpuks jõululõunale.
Mitu päeva on läinud hommikul veerand seitsmest õhtul poole kümne-kümneni. Jõululauale pole üldse olnud aega mõelda. Mingit plaanigi pole tehtud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar