Sisekujunduse element

Kas ainult tundub või ongi nii, et tavalisest plekktünnist on tehtud kapp-kummut????
Inimestel ikka jätkub seda fantaasiat!

Huvitav, kuidas on sellises kummutis kinnitatud riiulite tugiliistud?

Foto kodu on siin: LINK

Imeilus idee kevad-suveks

Hetkel valitseb kaamos ja igasugune tegevus nõuab meeletut enesesundi. Seega näputöö tegemine on hetkel täielikult "out". Äkki läheb mingil hetkel sügismasendus üle ja saab midagi ka tegema hakatud. Selleks puhuks üks väike ideehakatis (mida muidugi soovi korral saaks teostada ka mõne teise mustriga):

Roosad ristpistes või poolristpistes tikitud tulbid

ja need tulbid suvisel kotil.

Fotode kodu on siin: LINK

Pisuke nokitsemine säästuajal

Tee ise vanadest ajalehtedest korv
Asju, mis vajaksid lihtsat hoiupaika, on kodus ilmselt kõigil. Vanapaberist punutud korv sobib nii puhastustarvete kui ka nõelumist ootavate sokkide tarbeks ning isegi koogikese või marjade külakostiks viimiseks. Suureks plussiks on see, et kui korv aja möödudes väsib, saab seda kasutada ahjus tule süütamiseks. Ei mingeid jääke, mis loodust koormaks!
Vanapaberist korvi valmistamiseks läheb vaja vanu ajalehti, kääre, liimi või klammerdajat, kaunistuseks näiteks krepp-paberit ja paela ning tibake aega ja kannatust.
Lõika vanast ajalehest ribad. Ribade laius vali vastavalt oma soovile, kuid arvesta, et iga riba tuleks voltida pikkupidi vähemalt kolmeks, et korv tugevam jääks. Mida peenemad ja paksemad ribad teha, seda tugevam korv tuleb. Kui soovid suuremat korvi lõika ribad välja ajalehe pikemast küljest, kui väiksemat korvi, siis ajalehe lühemast küljest. Suurema korvi ühe laiema riba tegemiseks võib kasutada ka tervet lehte ilma lõikamata. Väiksemale korvile kulub ligikaudu 20 riba.
Kui ribad on valmis, alusta korvi põhja punumist. Selle protsessi suund on keskelt väljapoole. Töö juures on kindlasti abiks liim või klammerdaja, millega saab liikuma kippuvaid ribasid üksteise külge kinnitada. Punu ribadest endale sobiva suurusega korvi põhi.
Kui korvi põhja suurus on sobilik, murra ribade lahtised otsad 90-kraadise nurga all üles. Võta uus leheriba ning alusta korvi külgede punumist. Esimese ribaga oleks mõistlik alustada pigem külje keskelt kui nurgast. Põimi edasi ikka üks riba pealt ja teine alt. Siingi on abiks klammerdaja või liim. Kui riba saab otsa, võid seda julgelt liimi abil uue ribaga jätkata. Kui rea lõpus jääb riba üle, siis lõika üleliigne osa ära ning kinnita serv taas liimi või klammerdajaga.
Kui korv on saavutanud sobiva kõrguse, siis tuleks serva tugevdamiseks vertikaalsete ribade otsad tagasi murda ning kinni kleepida. Et ülevalt äär tuleks tugevam, võib viimase riba punuda teist korda üle. Nii saab ka ära peita otsad, mis vertikaalsetest ribadest üle jäid.
Lõpetuseks võib igaüks kaunistada korvi vastavalt oma maitsele – lisada näiteks ülemisele servale krepppaberit, paela või siis põimida värvilist paela ettevaatlikult mõne alumise rea vahele.
Aega võiks algaja korvi punumiseks varuda tunni jagu, vilunum punuja saab hakkama kiiremini.
Link pildigaleriile.
Allikas: Kultuurirosin

Küüslaugudraama

Taustaks: Meie projektikoosoleku päevad olid väga tihedalt sisustatud. Võõral maal viibides tahaks aga midagi kaasa ka osta. Kahjuks on Kreekas komme, et poed on avatud 9.00-14.00 ning siis 17.00 - 21.00. Osadel päevadel poode õhtul enam lahti ei tehtagi. 28. 10. oli lisaks ka püha ning mitte ainukesti poekest me avatuna ei leidnud. Nii saimegi oma väikesed sisseostud teha peamiselt terminaalides.
Budapesti terminaalis ostsid mitmed meist pisikese purgikese küüslauku marinaadis. Purgike pakiti mingi plastmassist võrgukese sisse. Minu ees seisnud inimene küsis müüjalt: "Is it OK?" ja müüja vastas, et on küll OK. Sama tehti ka meie inimeste purgikestega. Küsiti pardakaarti ning kõik oli justkui korras.
Jõudsime Helsingisse. Olime justkui transfer-reisijad, kuid ikkagi saadeti turvakontrollist läbi - ikka nii, et läptop kotist välja, kaas lahti, kingad ka jalast ning "piiksumasinast" läbi. Ja siis algas meie draama....
Ühe poisi kotist leiti see küüslaugupurk. Uuriti seda siis ikka üht- ja siis teistpidi. Selgitasime, et ostsime selle Budapesti terminaalist. Midagi ei aidanud. Taheti ära visata. Me siis mangusime, et pliiiiiiz, see on kingitus emale. Poisile juhtus lahke turvaonu - see läks ja valas marinaadi purgist välja (Oh seda lennuohutuse süsteemi!) ning poiss sai oma purgi tagasi. Aga teistel nii hästi ei läinud. Kaks ülejäänud onu olid väga järeleandmatud ning kahel meie inimesel läksid küüslaugupurgid prügikasti. Lisaks juhtus neil olema ka samas mõõdus purgike mingi paprikamoosiga (mis isegi polnud see paha "liquid".)
Olime väga nördinud ning sisisesime päris tõsiselt.
Bussiga lennuki peale sõites otsustasime, et nüüd hakkame 29. oktoobril tähistama küüslaugu mälestuspäeva. Selle purgi, mis meile alles jäeti, seadsime ikooni staatusesse. Lõpuks naersime nii, et pisarad silmis.
Ega asi sellega piirdunud. Trapi juures sabas seistes rääkisid ühed, et peaks kasutama viimast võimalust ning vaataks järgi, kuidas näeb välja lennuki tualettruum. Samal ajal teised jälle kartsid, et äkki on meie pagas vahepeal Euroopa lennuliinide võrgus ära kadunud.
Nii sattuski kokku järgmine dialoog:
X: "Võib-olla ma ei jõuagi selle ajaga seal ära käia?" (Lend lühike ja äkki ei lastagi tualetti)
Y: "Oh, pole viga, küll nad saadavad selle sulle paari päeva jooksul koju". (Kadunud pagas tuuakse lõpuks koju kätte. Kui ikka üles leitakse.)
Situatsiooni arvestades kõlas see nii, et kui lühikese lennu ajal tualetti ei jõuagi, siis pole hullu, see tualett saadetakse paari päeva jookul koju kätte. Meie jälle naerust kõveras. Lõpuks otsustasime, et kuss! - see asi hästi ei lõpe - me pole veel Tallinnas.

Aga see Tallinna ja Helsingi vahet lendamine on naljakas küll - vaevalt jõuab lennuk õhku tõusta ja end horisontaalasendisse sättida, kui juba tuleb alustada laskumisega.

Lugedes Postimeest, saan nüüd aru küll, miks mei küüslaugud konfiskeeriti. LINK.

Oh seda ilmakest!

Küll tänavu jäi sügis lühikeseks! Tali kipub juba oktoobri keskel näitama, mida kõike ta oskab.
Lumekirmetis on maas...
Ja nagu sellest lumest veel vähe oleks, on külmakraadid ka jõe peal toimetanud. Õhuke jääkirme, aga asjaks ju seegi...

Tali tuleb! Kus on suusad? Kus on uisud?

Reaalne elurütm on näidanud, et me peaksime oma aiatööd sügisel varakult ära lõpetama. Pole ju selle aiailu imetlejaid, kui hommikul hämaras lähed ja õhtul hämaras tuled. Praegu on tunne, et juurin pikast peenrast välja selle kõrge sügisastra - oktoober on tublisti oma teises pooles, aga õitsema ei kavatse see taim mitte hakata. Ainult lamandunud varred turritavad laiali üle muru ja kõnnitee.
Korrastasin veel veidi peenraid, kuid kaua vastu ei pidanud - sõrmed sinakaspunased ja kanged - tee siis tööd või miskit. No ei saa mina aru nendest kinnastest, kus sõrmeotsad kudumata - minul on just sellised mardisandi küüned, mis koledasti külmetavad ja suisa ära kukkuda ähvardavad, kui sooja ei saa :) Prrrr! Kus on puud - kähku kütma!

Oh sa juttas - lund sajab!

Hommikul oli meite kandis ilm selline torssis moega - tuul puhkis ja pahises ümber maja ning loopis asju, millest jõud üle käis. (Nagu õhtul selgus, oli ta isegi ühe laua küüni seinast lahti kangutanud ning kahjurõõmsalt huilates parkla servale sättinud).

Tööle sõites muutus loodus aina talvisemaks ning alates Alansist olid põllud ja majakatused juba valged. Töö juures aknast välja vaadates tuli tõdeda, et see paganama lumi ei kavatsenud ka päeva jooksul ära sulada.

Käisin linnas. Ühistranspordiga linna vahet seerimine pole küll suurem asi ajaviide - bussigraafik on muutunud ja ülimalt harva bussiliinide teenuse kasutajana polnud aimugi, millal linna või millal linnast koju pääsen. Ja oi, küll oli linnas külm!

Kodus selgus, et Tapa ja Kadrina vahel oli täna paks lumi maas ning rabamatk tuli olude sunnil asendada matkaga vähe kindlamal ja kõrgemal pinnasel. Aga vallavalitsuse ja volikogu saksad said end argimuredest tuulutada ning hea huumorisoonega matkajuhi lora kuulates oma igapäevased vallamured hetkeksi unustada.
Koju sõites olid ilmaolud olnud järgmised: kuni Jänedani - lumesadu, kuni Alavereni "kruubisadu", kuni Koseni lörtsisadu, edasi vihmasadu. Uhh! Küll on kole see hilissügisene aeg!

Vallaleht on sel kuul päris huvitav. Võib ju öelda, et leheruumi pole mõtet huumorile kulutada, aga samas on see üks mõnus lugemismaterjal. See pole ju ometi halb, kui inimesel lugedes suunurgad muigele kisuvad!
Kahju oli lugeda ikka ja jälle juttu valusal teema - haridusasutused vallas. Neid on ju vaja! Ja just nimelt kõiki nelja. See oleks ikka väga jõhker, kui üks või teine kaoks. Kõik, mida tehakse ja kasvõi tegevuses hoitakse laste pärast, on hästi tehtud ja hästi hoitud. Kui perel on raske, siis ju ei kärbita kulusid laste pealt. Kõike muud, aga mitte seda!

Kolletamispäev

Läbi aastate on kolletamispäev siin meite kandis olnud selleks tärminiks, millest alates võib öelda, et mets on raagus. Tänavu veel ei ole. Vähemalt haavad meie metsas on veel kollased. Uue pargi noored haavad on veidi teist tüüpi - nende lehed lähevad kiiresti pruuniks ning praeguseks ajahetkeks on puud täiesti raagus. Nädala alguse tormituuled rappisid meie suuri vahtrapuid üsna armutult ja nii on nemadki nüüd kurvalt lehetud.

Kuidagi järsku on ilm pimedaks ja hilissügiseselt süngeks muutunud. Praegu sajab midagi vihma ja lörtsi segu moodi ollust ning tuul mühiseb ümber maja üsna koleda vihinaga.

Kuid on olnud ka hullemaid kolletamispäevi. Aastaid tagasi oli tänase kuupäeva hommikutundidel paks lumi maas ning veel eelmisel päeval peenras säranud daaliate õied piilusid lumest välja üsna ehmunud ilmel.

Tänane tööpäev oli tavalistest päevadest veidi erinev- lapsed tegid selgeks, et täna kohe mitte ei sobi tavalist tõsist tööd teha. Noh, eks me siis võtsimegi natuke kergemalt - pidasime väikest viisi pidu, maiustasime ja arutasime muidu tähtsaid ilmaasju,
Väga vahvalt õnnestus ajaloos jumalate joonistamine. (Millegipärast tahtsid kõik tingimata Anubist joonistada). Eesti keeles lõpetasime piltjutustuse. Pidin vastama õpilaste üsna trotslikule küsimusele: "Miks üldse inimesed raamatuid lugema peavad?" Esimese üllatusega ei osanud selle peale nagu midagi öelda. Siis jutustasin lastele loo kilplastest, kes mäe nõlval metsa langetasid ning rasked palgid õlgadel mäest alla tassisid (lapsed kujutasid väga hästi ette, kui raske säärane töö võis olla). Siis aga keegi komistas ning õlalt maha kukkunud palk veeres mäest alla. Lapsed turtsatasid üsna põlastavalt, kui kuulsid, et kilplased nüüd suure hurraaga kõik mäe jalamile tassitud palgid taas mäkke vedisid ning siis mäest alla veeretasid. Minu jutustusele pani "punkti" pärast hetkelist vaikust lausutud otsus: "Lollakad!" Nüüd sain võimaluse lahti seletada võrdlus "nagu kilplane" ning ühtlasi teha laste jaoks väga ebahuvitav avaldus, mille kohaselt just raamatute lugemine rikastab inimeste sõnavara ning keelepruuki.
Inglise keel oli mõlemal klassil ainus "karm" tund, kus hinnaalandust ei olnud ning homme ootab neid ees test (koos kaasneva hoiatusega, et ei ole enam mõtet oma veerandihindega mängida - hinde parandamise aega ei pruugi eriti jääda). Loodetavasti on lapsed tublid veerandi lõpuni ning mingeid ootamatuid ekstsesse ette ei tule.

Kirju soki muster

Soki muster /Halliste (14 silma vardale)
Seda võiks katsetada. Halliste mustrist saab küll X-muster sobilike värvitoonide puudumise tõttu.

Kõrgpeenrast

Artikkel pärineb ajakirjast Kodukiri

Kõrgpeenra ehitamise mõte tuleb tavaliselt siis, kui on vaja luua eritingimusi mõnele taimele – kuivalembestele alpitaimedele või ürtidele, hapulembestele kanarbikele ja rododele või rammusamat mulda vajavatele tarbetaimedele.
Samuti võimaldab kõrgpeenar vaadet huvitavamaks muuta: peenra tõstmisega saab ehitada aeda eri tasapindu, viia kokku eri kõrgusel olevaid pindu, kasutada taimestamiseks kaldpindu, muutes need astmelisteks terrassideks.

Kõrgpeenral plussid:

•Märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest.
•Kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi.
•Väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed.
•Kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada.
•Väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad.
•Eraldatud peenrasse saame luua taimedele kergemini sobivad tingimused.

Materjalid
•Looduskivid – maakivid, õhemad või paksemad paekivitükid.
•Puidust servad – puitprussid, paksemad lauad, puitliiprid, pakud, puitvaiad.
•Välistingimustesse sobivad tellised.
•Servaks võivad olla ka hao- või oksapunutised.
•Moodsama kujunduse juures kasutatakse betooni, metallserva – nii roostevaba kui ka juba roostes – või kividega täidetud metallvõrestikke.

ALPITAIMED
armastavad sooja kasvukohta ja kuivemat pinnast. Nad kannatavad küll talvist külma, kuid mitte niiskust. Neile on vaja väga hea drenaažiga kasvukohta. Sobiva aluspinnasega kõrgpeenar on just alpitaimedele sobiv ja vajalike tingimustega koht.
Alpitaimede jaoks võiks peenar olla maapinnast vähemalt 25 cm kõrgem. Põhi tuleks täita killustiku või suuremate kividega umbes kolmandiku ulatuses. Kasvukohaks valida päikesepaisteline lõunapoolne koht, kuhu päike paistab enamuse päevast. Kuna vee läbilaskmine on alpitaimedele väga oluline, siis võib lisada kolmandiku osas killustikku või kruusa ka kasvumullale.

HAPULEMBESED TAIMED
Turbapeenra rajamiseks on kõige lihtsam viis teha aeda kõrgpeenar. Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide, puitserva või turbapätsidega. Hapulembeste taimede puhul ei tohi kasutada peenraäärena pinnast aluseliseks muutvat paekivi. Hapulembeste taimede jaoks võiks peenra põhja muust pinnasest eraldada. Selleks tuleb vooderdada kõrgpeenra põhi vett läbilaskva peenravaiba või geotekstiiliga ja täita peenar turba või hapulembeste taimede jaoks segatud mullaseguga.

TARBETAIMED
Kõrgpeenra võib rajada ka taimejäätmete peale, korralikult vormistatud servadega peenra kõige alumisse kihti pannakse kõigepealt veidi peeneks hakitud oksajäätmeid, siis peale tagurpidi keeratud rohumättaid või taimejäätmed, puulehti ja sõelumata kompostmulda. Pealmisesse kihti panna sõelutud kompostmulda, kuhu saab juba istutada või külvata taimi. Sellisel viisil rajatud kõrgpeenras saab kasvatada veidi rammusamat pinnast vajavaid tarbetaimi – köögivilju, salateid, supirohelist ning maasikaid.

TEE NII:

Planeeri
•Selle järgi, milliseid taimi soovid kõrgpeenras kasvatada, vali kasvukoht, taimede valgusvajadus ning mulla koostis.
•Sobita kõrgpeenra kuju ja suurus ülejäänud aia kujundusega.
•Esimeseks käeharjutuseks ära vali liialt kõrget peenraserva – juba 25–45 cm kõrgune serv on päris nähtava kõrgustevahega ja seisab lihtsamini püsti.

Ehita
•Madalamad kivimüürid looduskivist laotakse killustikpadjale kuivmüürina – ilma mördita, kividevahelised vuugid täidetakse mulla või liivaga. Külmakergituste vältimiseks tehakse kõrgpeenra serva alla tihendatud killustikust või kruusast 20–30 cm paksune aluskiht. Kivide alumine serv võiks ulatuda veidi maapinna alla. Kõrgpeenar täidetakse seest istutusmullaga. Kasvumulla alla kõrgpeenra sisse pannakse killustikust või kruusast dreeniv kiht.
•Müüri paksus oleneb natuke kõrgusest ja võiks olla 1/3 kuni ¼ valmis müüri kõrgusest. Tavaliselt laotakse müürid ja tugimüürid väikese, 10–15% kaldega, nii et müür oleks alt veidi laiem.
•Maakividest kuivmüüril laotakse suuremad kivid alla, väiksemad pealepoole. Lihtsama ja madalama kõrgpeenra jaoks on optimaalne umbes 3–4 rida kive. Vahedesse pannakse mulda ja ka keskelt täidetakse peenar mullaga.
•Puitservadega peenra servad kinnitatakse omavahel ja toestatakse nurkadest ning ka umbes 60 cm tagant maa sisse löödud puidust vaiadega. Mullaga kokkupuutes olev puit tuleb töödelda niiskuskaitsevahendiga. Kui kasvatame peenras tarbetaimi, ei soovitata kasutada mürgiseid immutusvahendeid.

Istuta
•Vali kõrgpeenrasse ühesuguseid kasvutingimusi vajavad taimed.
•Taimed istutatakse sisse pärast müüri valmimist. Müüri külgedele kivipragudesse tehakse pulgaga ette diagonaalselt auk, kuhu istutatakse taim, et juured jõuaksid kõrgpeenra keskele sügavamasse mulda. Kõrgpeenart kastetakse keskelt. Leota taimi enne istutamist vees, et mullapall oleks piisavalt märg. Pärast istutamist kasta taimi kindlasti.
HEA MÕTE:
Kividevahelistesse aukudesse saab istutada vähest mulda vajavaid taimi. Paljud taimed otsivad seal ise laienedes ja kasvades endale kinnituskoha või kasvatavad vartele lisajuured kohtades, kus vars toetub mullale. Selleks sobib hästi enamik kiviktaimlas kasvavaid liike.

Sügavkülmutatud toiduainetest

Väga mõtlemapanev artikkel Maalehest:

Toiduainete sügavkülmutamine on tänapäeval nii tavaline, et enam ei mõeldagi, kui kaua need seal tegelikult säilivad või kas kõik asjad üldse sobivad külmutamiseks.

Mis saab näiteks viimasel säilivuskuupäeval ostetud ja sügavkülma pistetud hakklihast? Üks soovitus on hakkliha eelnevalt ära praadida ja alles siis külmutada. (Sellise nipi peale poleks küll tulnud!) Õige oleks aga kõik toiduained, nii köögiviljad, marjad kui ka liha sügavkülma panna võimalikult värskena. Ja mitte neid sinna määramatuks ajaks jätta.

Näiteks liha külmutamisel on rusikareegel, et mida rasvasem tükk, seda lühemat aega see säilib. Hakkliha kasutusaega võib toorelt külmutades pikendada 1-2 kuu võrra. Väherasvane liha säilib parimal juhul 8 kuud, kala vaid 1-3 kuud.

Ka küpsetiste puhul määrab säilivusaja nende rasvasus. Väherasvane saiake võib söödav olla veel 9 kuu pärast, kuid rasvasemad küpsetised, näiteks muffinid, tuleb ära süüa kiiremini.

Marjade ja juurviljade kasutusaeg on umbes aasta ehk ühest saagist järgmiseni.
(See on toiminud)
Veel soovitatakse mitte pakkida liiga suurtesse karpidesse - väiksemas pakendis külmuvad toiduained kiiremini ja ka säilivad paremini. Elektrikatkestuse korral tasub teada, et sügavkülmakamber püsib külmana ööpäeva. (Kirstkülmik oma suuruse tõttu ehk veidi kauem?)

Mida teha, kui leiad külmikupõhjast möödunud aasta kuupäevaga toiduaineid ja mõtled, kas need kõlbavad või mitte. Kui külmiku temperatuur on püsinud kogu aja stabiilsena, siis marju ja juurvilju võib veel tarbida, liha ja kala tasub aga ära visata. Lisaks sellele, et säilivuskuupäeva ületanud toiduained võivad halvasti mõjuda tervisele, tasub mõelda ka sellele, et toit peaks olema hea maitsega ja nauditav. (Seentega olen alati hädas - neid korjata, säilitamiseks ette valmistada meeldib, kuid toidu valmistamisel sügavkülmutatud seeni ei kipu. Nii rändavadki need seened tihtipeale kompostihunnikusse. No ei saa üle seenemürgistuse hirmust!)

Allikas: YLE

Hilissügis

Hommikul olid taevas sünkmustad vihmapilved, mis hooti külma ja peenepiisalist vihma endaga kaasa tõid. Päeva peale tuli päike välja ja aknast õue vaadates võis päikese lahke ilme nii mõnegi kergeuskliku ära petta - säravale ilmale vaatamata lõõtsus õues külm tuul.
Pärastlõunaks olid vihmapilved asendunud väheke heledamate pilvedega, millest sadas midagi, mis hirmsasti lund meenutas. Sadu oli küll lühiajaline, kuid tuletas meelde, et sügise rajad on vääramatult talve suunda keeranud.

Tähelepanuväärne päev

Või siis hoopiski ajalooline päev.
Nimelt meite maa peal pole juba aastaid mullaharimise seadmetega traktorit nähtud. Täna sai aga üles küntud kaks põllulappi: külateega paralleelne põld ning sissesõiduteega paralleelne põld. Lisaks on traktor üles kündnud ka suure aiamaa kasvuhoone taga.
Vot siis, mida tähendab majanduslik surutis - linnastunud maakad hakkavad jälle põllundusega tegelema! Põllutäis kartuleid on ikka midagi muud, kui kümmekond vaokest peenramaa otsas. Ja kapsas saab järgmisel kevadel maha kükitatud. Ja ehk ka põlduba.
Uskumatu!

Selle sügise viimane lõkketegu

Üheks talve vastu valmistumise operatsiooniks oli sõidutee ääres puude korrale kutsumine, et oleks, kuhu lund lükata. Õhtu oli ilus ja päikesepaisteline. Nii võtsimegi okste põletamise ka kohe ette. Kuuseokkad tekitavad efektselt tupruva valge suitsupilve.

Oktoobrikuu esimene pühapäev

Alati on kole kahju, kui üks puhkepäevadest töö juures ära kulub. Üks asi on üritus töö juures, teine asi on käia lihtsalt kuskil üritusel.

Mihklilaat lõppes minu jaoks üllatusega - auto ei suvatsenud käima minna. Jälle see starter jupsis! Mehed lükkasid künkast alla ja nii ta käima läks. Koju sain. Seisma jätsin sissesõidutee otsas keldri juures. Noh et juhul, kui ikka käima ei lähe, siis on võimalik jälle lükata. Nüüd on masin remondis ja mul asendusauto. Ikka seesama, mis talvel. Pisike, kerge ja üldse selline ..... kahtlane. Ütleks, et kuidagi nagu .... kergemeelne :) Ma ei hakanud mitte vaatamagi, kas tal, põrgulisel, üldse viiendat käiku on. Kulgesin niisama punktist A punkti B. Venides. Tasa ja targu.

Tööplaanid on tänase seisuga viimane kui üks tehtud õppeaasta lõpuni. Ei meeldi mulle see plaanide tegemine ja nii saigi kõik korraga ette võetud. Milleks seda saba mitu korda raiuda, kui ometi saaks ühe hoo ja hoobiga asi joonde aetud.

Mis siis järgmisel nädalal ees ootab? Ähh! Haridusfoorum reedel. On kah päev leitud! Viies tund lõpeb kell üks ja nii pole mõtet paariks tunniks koju sõita. Asjatu bensiinikulu ja lisaks on ikka ääretult raske end reede õhtul uuesti tagasi kooli ajada. Seega üks ütlemata pikk ja veniv nädal tulemas.
Näis, mis seal siis räägitakse. Kui räägitakse.
Ma ei kannata koolitusi ja neid foorumeid, kus mängitakse. Igasugused rollimängud on täiesti vastukarva. Tsirkus ei meeldi ei reaalselt ega koolituse nime all tehtuna. Paari korda mäletan, mil ei jõudnud end ja oma tobedat kohusetunnet ära kiruda, et seal oma aega sai raisatud.

Ja kui kalender ikka õigust räägib, siis tegelikult on veel vaid kolm nädalat esimese veerandi lõpuni.

Natuke nalja

Anakdoodid, kus peategelaseks Juku, kes muu: LINK

Aiatööd oktoobrikuus

Ära jõuab lõpetada kõik sügistööd, mis septembris ripakile jäid. Halvemal juhul võib tulla esimene lumi ning peab kibekähku talveks valmistuma.

1. Veel saab korjata viimaseid ravimtaimi. Igati kohane aeg on palderjani- ja võilillejuurte väljakaevamiseks ning kibuvitsa- ja viirpuumarjade noppimiseks.

2. Sügis on parim aeg sõstarde ja vaarikate istutamiseks. Nad jõuavad veel enne külmi juurduda. Aeg sobib suurepäraselt ka pistokste tegemiseks.

3. Kontrollige enne talve üle aias olevate elektrijuhtmete, ehitiste, teede jms seisukord ning ühtlasi lõpetage kõik ehitustööd (terrass saab ehksel kuul tehtud.)

4. Kinnitage hoolikalt ronitaimed. Kui pikki oksi pole võimalik toestusele köita, lõigake need lühemaks. Eriti oluline on see ronijuurtega kinnituvate taimede, näiteks roniva hortensia, puhul. Talvetuuled võivad sellistest okstest sakutama hakates terve taime maha rebida.

5. Betoonist valatud tiik tühjendage veest ja katke kinni, et sinna ei koguneks vihma- ega lumesulamisvett, mis hiljem külmuks. Sellises basseinis olnud vesiroosid võib viia keldrisse talvekorterisse.

6. Kontrollige võimalike ummistuste vältimiseks üle kraavid ja drenaažikaevud. Tühjendage veest aias olevad kastmissüsteemid ning jätke kraanid avatuks. Kui aias on liigniiskeid alasid, millest soovite vabaneda, kaevake sinna imbkaev.

7. Vaadake üle oma kiviktaimla ning eemaldage sealt kõdunenud taimeosad. Täitke eriti niiskusõrnade taimede (näiteks leviisia) alused peene kruusaga, et sinna ei koguneks vett.

8. Kaevake ümber peenramaa, et talv ja miinuskraadid saaksid ümberpööratud pinnast murendada. Eriti oluline on sügisene kaevamine raskete muldade puhul. Kaevata ei tohi külmunud või väga märga maad. Nii võite mulla struktuuri hoopis kahjustada.

9. Lihtsaim test mulla happesuse määramiseks on niisutada väike kogus pinnast ning segada sellesse veidi söögisoodat. Kui segu hakkab mullitama, on tegu happelise mullaga, kui reaktsiooni ei toimu, on see kas aluseline või neutraalne. (Tuleks katsetada)

10. Lubjake happelisi aiamuldi, eriti kui soovite kasvatada kapsaid või teisi ristõielisi kultuure. Nii vähendate oluliselt taimede kapsanuutrisse nakatumise ohtu.

Kopeeritud ajalehest Maaleht

Hallavalge 1. oktoober

Hommikul kell kuus on temperatuur õhus -2,5 kraadi. Maa on valge - üsna tugev hall on maas.

Ja külmakraadide mõju vahtralehtedele.

Õpetaja: märkus; õpilane: vastus märkusele

Väga huvitav märkuse kirjutamise, sellele reageerimise ning hinnangu andmise vorm probleemi lahendamisele/ lahendamatusele:

Külm - sügis ju!

Tänane päev ei ole eilse vend. No mitte kuidagi kohe ei ole! Eile päikesepaiste ja +20 kraadi sooja, täna udune, pilves ja +10 kraadi. No mitte ei venitanud rohkem välja!

Tubased tööd. Kappide korrastamine. Poisid tundsid huvi, kas ma mitte juba esmaspäeval kuskile lendama ei hakka, et selline tuuseldamine käib. Oh ei, ilm lihtsalt selline, et vaja juba ka soojemad vatid vähe käepärasemalt paigutada.
Nüüd hakkab juba hämarduma, aga akende pesemiseni täna ikka veel ei jõudnud.

Vihma on meil nüüd nii palju sadanud, et jõgi on jälle ilusasti vett täis. Kohe suisa tammi ülaservani. Ja tammi taga madalamas osas on ka kivid kenasti kaetud - sealgi on jõgi jälle vooluveekogu. Tegelikult on isegi natuke nagu kõhe vaadata seda veega täitunud jõesängi. Uskumatu, kui kiiresti võib inimene kohaneda looduse vempudega - purukuiv jõgi oli lõpuks täiesti tavaline nähtus, justkui peakski nii olema.Potsu ei jää ju muidugi mõista sammugi maha - tema ka tammil ukerdamas.
Mõnel meist algas tänasest kolmenädalane puhkus. Kadedaks teeb kohe! Mul oleks ka n+1 tööd aias ja toas teha.

Täna oli loodusmatkade giidil tööpäev. Käis noortega Järlepa järve ääres. Alguses me teadsime, et matkasellid on Kose G-st, aga selgus, et oli olnud ka harmikaid ja ardukaid. Meie omad olid giidi ka tundnud. Küsisin, kas teretada ka osati. Oli osatud, kiitis giid lapsi.

Suvesoe sügispäev

Täna on olnud kogu päeva võrratu ilm! Temperatuuri maksimum ulatus 20 kraadini.

Leidsin koha, kus on info ilma kohta kuu aja pärast meie comeniuslasi huvitavas paigas.

Ioannina ilm
Thessaloniki ilm
Aga meie sõprade juures Kreeta saarel Heraklionis on veel suur suvi.

Lõiguke ajalehest

Kopeeritud Postimehe artiklist:
"Sündimas on kodanikuliikumine, mis mitte ainult ei või minna ühtse rusikana järgmistele valimistele, vaid võib lammutada ka selle valla. 1990ndate lõpus liidetud Otepää linn ja vald on väidetavalt üks ebaõnnestunumaid vabatahtliku haldusreformi näiteid. Kaks kogukonda pole kokku sulanud ei päriselus ega ka volikogus, ja sealt ka pinged.

Eesti inimesed on hakanud mõistma, et kui asjad on väga korrast ära, siis tuleb meelt avaldada. Iga selline mäss toob omavalitsejad ja nende puudused üleriigilise meedia pilti ja mõjutab protsesse. Eestis on veel küllaldaselt omavalitsusi, mida valitseb hästi turvatud rumalus ja ahnus. Pühajärvelased tegid otsa lahti ja loodetavasti leidub neil ka järgijaid."

Rõhutatud laused on need, mis panid mõtlema ning analooge otsima/leidma.

Va seadusesepad - ehmatavad vaest inimest!

1. jaanuaril 2011 jõustub uus liiklusseadus. Nüüd on sisse kirjutatud tervisetõendi nõue ja õigus peatada mootorsõiduki juhtimisõigus tõendi aegumisel.
Oh sa sinine sitikas! Kus on mu tervisetõend? Olemas? Kadunud? ......... Uhh - alles on! Õnneks see veel kehtib ka! Ja kohe õige mitu-mitu aastat kehtib veel!
Karmid "seaduseknihvid" on lihtinimeste keelde pandud siin.

Loodus on vägagi sügise nägu

Lugesin Muhediku blogist, et lõunaosariikides loodus veel suviselt roheline. Tegin vastukaaluks meite kandi looduse seisust mõned pildid.

Pärnad on meil kollased
vahtrad, kes rohkem, kes vähem punased

toomingad päris raagus

kased on väga hõredas leherüüs

saared on oma leherüü sootuks maha ajanud

On ju suur see meie Eestimaa! Kliima erinev, loodus sellest johtuvalt samuti erinev. Ma suudaks ehk selle sügise ja talve natuke kergemini üle elada, kui sügis tuleks hilja ja talv tuleks veelgi hiljem ning läheks minema võimalikult vara.

Aga...... kus sa sellega!

Jamad lood haridusmaastikul

Väga kurb on olnud lugeda erinevatest meediakanalitest koolijuhi Miia Pallase lugu.
Õnneks on maakonna koolijuhid kolleegi kaitseks välja astunud. Artikkel Valgamaalasest.
Vallavanem on omakorda esinenud vastulausega. Artikkel Valgamaalasest.
Üks huvitav kommentaar viimasele artiklile:
"Kui see ongi pôhjus, siis tuleks ju Pallast hoopis premeerida. Eelarvesse on kirjutatud- seega planeeritud- kulutada tunduvalt suurem summa. Täpset arvu öelda ei saa, kuid see on 45 000 +.
Direktor vallandatakse ligi 9000.- krooni kokkuhoiu eest????!!!!!

Kui praegu on sôlmitud leping FIE-ga, kes juba 9 aastat asjaga tegeleb, milles on siis mingi vähempakkumise môte?
KAS: 1) sokutada sôbrad-tuttavad kogu eelarves planeeritud raha eest ise "asja ajama"
2) kulutada vôimalikult palju valla/kooli raha?
3) hävitada vôimalikult palju rajatud haljastusest?
Paraku ei ole tegemist ainult muru niitmisega. Taimedega tegelemine nôuab lisaks teadmistele-oskustele tôsist hoolt. Deviisiga "kus metsa raiutakse..." kvaliteethaljastuses kaugele ei jôua.

Ja endise koomeistrina vôtan endale ôiguse panna ka hindeid. Hr. A. Matt 'i teadmised ja oskused on hinnatud järgnevalt:
1.Organisatsiooni juhtimine -"nôrk"
2. Organisatsioonikäitumine ja -kultuur - "puudulik"
2. Majandusarvestus- "nôrk"
3. Bioloogia- "nôrk"
4. Rehkendus- "puudulik"

Ja nüüd, kulla poiss, polegi muud kui pôhikooli tagasi! Puuduolevat tarkust omandama. Hea, et see kool Pühajärvel ikka olemas on, vähemalt koht, kuhu minna. Gümnaasiumi on nende teadmiste juures pisut palju.
HEAD KOOLITEED!

Kui Muhhamed ei lähe mäe juurde, siis....

...mägi läheb Muhhamedi juurde. Selline huvitav vanasõna araabiamaade kandist.

Kohalikus kontekstis tähendab see vanasõna, et kui ikka inimene on seesamune... topograafiline... hmm ....kretiin ja seetõttu üksi metsa minna ei julge, siis..... No kes ei tahaks rikkalikul seeneajal metsas käia? Ma tahaks ka. Aga, nagu ikka, ei ole mu kaasal kas aega või on ta tööl - no ei ole ma veel metsa saanud sel sügisel. Seega seened (mägi) tulevadki ise koju kätte.

Meil on ju uus park ja vana park. Ja nii palju seeni, nagu tänavu, pole ma seal varem näinudki. Mis mul nüüd viga! Läksin täna lihtsalt jalutama, anumat kaasa ei võtnud, kuna arvasin, et kaseriisikate aeg on ümber saanud. Aga ei veel! Sain kaseriisikaid ja üllatus oli suur, kui leidsin, et meie pargi seente loetellu on lisandunud kollased võiseened ja oranžid kuuseriisikad.

Hakkasin juba Rootsi Tee poole liikuma ja käigu pealt korjasin veel viimaseid kuuseriisika nöpse, kui äkki silmasin seenemetsa kaunitare - punaseid kärbseseeni. Neid oli noorte kuuskede all tervelt viis. Kahjuks kõigist viiest korraga head pilti ei saanud, aga kaks uhket punakübarat on küll pildil poseerimas.

Aiatööd sügisvihmas

Prrrr! Külm on! Prrrrrrrrrr! Märg on!

Aga midagi pole parata, tuleb vihmast ilma trotsida, sest taimekesed on vaja maha istutada ja homme on jälle tööpäev.

Peenar, kus aastaid kasvasid roosad pojengid, seisis tükk aega tühjana ja ootas uusi asukaid. Kuna tegemist sellise poolvarjulise alaga, siis olin mõnda aega nõutu - kes seal kasvada võiks. Nüüd on kaks kärbest korraga tabatud: varjuline peenar sai omale asukad ja mina sain hulgaliselt juurde astilbesid. Pildil on näha ka uus terrass, mille edasine menetlemine seisab mitme asjaolu taga: pole aega; kui aega on, siis pole kuiva ilma ning mis kõige hullem - pole höövelmasinat, mida aga järgmise etapi läbimiseks hädasti vaja oleks. Noh ja muidugi võtab omajagu aega ka imeliku nurga alla plaanitud trepi projekteermine.Pärast väikest vahepausi soojas toas said omale uue kasvukoha
kolm delfiiniumit
hallid nelgid
valgekirjulehelised hostad
siniseleheline hostatita
krüsanteem
varased ja vähe hilisemad iirised

Hetkel on tunne, et rohkem täna välja ei lähe - juuksed tilguvad vihmast, jope on läbimärg ja kummikud lirtsuvad. Ja... kurk annab teada, et ta on olemas.... Haigeks jääda ei tohi mitte mingil juhul! Nüüd tass kuuma teed meega ja tubaste tegemistega puhkepäeva kaunistama! Õhtul vaja veel ka homsed tunnid ette valmistada.

Ahjaa! Kui astilbepeenart kaevasin, nägin maja poole lippavat nugist. Ilus pruun loomake! Ei tea, kas ta plaanis minna maja alla hiirteväge harvendama, aga igal juhul jäi tema plaan seekord soiku. Loomake märkas mind, seisatas hetkeks ning jooksis tagasi. Sel hetkel nägi Potsu "sissetungijat". Küll siis algas klaperjaht! Potsu ei või mitte kannatada, et igasugused nahhaalid tema territooriumil patseerivad!
........
Oh mind ja minu varahommikust eluviisi!
Kell kaks päeval on sadu läbi, päike särab (Oi, kui madalal juba!) ja jopega on suisa palav. Kõik taimed on istutatud! Veelkord suur tänu Tii`le taimede eest!!!!
Nüüd võin rahuliku südamega töönädalale vastu minna.

Juba ootan uut kevadet ja uut puhkust, et jätkata uue istutusala laiendamisega!

Aitäh, aitäh, aitäh!

Suvel Thela aias kohtusin vahvate aiasõpradega. Aia-inimesed on täiesti erilised inimesed! Taimed vajavadki just erilisi inimesi - ainult siis on nad õnnelikud ja kasvavad hästi. Täna käisime järjekordsel taimeretkel, kust saime autotäie vahvaid ja vahvamaid taimekesi.

Kohe õhtul istutasime maha kaks erinevat sorti põõsasmaranat. Ülejäänud taimed jäävad pühapäevast päeva ootama.

Suur-suur aitäh Tii`le ja tema kaasale toreda õhtupooliku eest!

Pühapäev

Hommikul pahaaimamatult e-Postimeest avades kukkus suu ehmatusest lahti. See pole võimalik! Aga kahjuks ikka vist on... Kuulitõukaja Taavi Peetre on järjekordne noor Eestimaa mees, kelle vesi võttis. Kohutavalt kahju!

Kõige koledam, et see oli juba teine samalaadne surmateade ühe nädala sees. See on ikka liig mis liig!

Kahjuks kujunes ka tänane puhkepäev selliseks, et metsa ei saanudki. Ega siis muud - jälle oma parki! Ja seenesaak ikka endiselt suur! Sellegipoolest tahaks metsa. Just männimetsa. Lapsepõlve seenemetsad jäid Klooga kanti ja saagiks olid seal imeilusad männiriisika - seenenööbikesed. Ma ei tunnista ühtegi teist seent marineerimise kõlbulikuks.

Mis siis veel tehtud sai - pumbamaja korrastatud. Purgid, mis heauskselt olid jäetud õunamahla ootama, said nüüd talvekorterisse pakitud. Mida ikka ei ole, need on õunad. Väikesed ubinavissid kukkusid maha ja nii ta läks. Põud.
Prahti sai põletatud.
Tänane ilm ei olnud eilse vend - soe ja päikeseline ning parajalt tuuline. Kolm masinatäit hilpe jõudsid peaagu ära kuivada, alles vastu õhtut hakkas udutama.

Ühe pildi tegin ka. Mulle nii väga meeldivad kikkapuud, kui nad on roosasse pitsivahtu mähkunud.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmajaam sooja ja mõnusat varasügisest ilmakest. Saame näha!

Vihmane laupäev

Tööpäevad mööduvad nii kiiresti ja 100% töötähe all, et muud huvitavat nagu polegi praegu. Neljapäeval uurisime e-kooli ning siis leidsin, et kui juba on pikalt koolimajja jäädud, siis võiks ka vihikud siinsamas üle vaadata. Mis neist ikka koju vedida.
Lõpuks jäin hullult hilja peale ja pidin kribinal-krabinal oma kodinad kokku korjama, et enne minema saaks, kui hariduskomisjon majja tuleb.

Reedel oli ilus, justkui matkapäevaks tellitud ilm.

Tänase päeva kohta oskasid ilmaennustajad väga täpse prognoosi anda: lauspilves ja kuskil peale ühtteist hakkas ka sadama. Ja sajab kohe ikka kõvasti!

Lugesin vallalehte ja leidsin sealt ühe sobiva kuulutuse. Aga kahjuks ei saa mitte katsetadagi - hetkel on kohustusi, mis vajavad täitmist...

Kangesti tahaks metsa seenele minna. Üksi ma ei lähe, aga kahekesi minekuks aega ei ole. Aga õnneks on meil kaks parki! Ja oi, küll seal on seeni! Minu lemmikud on roosad narmalised kaseriisikad. Lisaks on seal hullult palju mingeid puravikulisi. Määraja järgi hääd söögiseened. Nimi ei jäänud meelde. Nii saigi eile tehtud seenekastet. Õige hea tuli välja! Panin ka rohkelt paprikat seente hulka.

Täna on küpsetamise päev: lahtine seenepirukas, õuna-kakao-kaneelirull, porgandipirukas. Nämma :)

Vahtral on sügisel sünnipäev

Tööpäevad on nii kiired, et pole mitte aega ringi vaadata. Igapäevasel teel kodu ja kooli vahet sõites ei jää silme ette suuri vahtrapuid. Või vähemasti ei pane neid tähele. Täna aga sõitsin keset päeva hoopis teises suunas ning oh imet - Ojasoo mõisa ümber on vahtrapuud juba punasekirjud! Päike paistis, taevas oli eresinine ning siis need vahtrad! Kuldne sügis on käes - vahtrapuu sünnipäev!

Raadio hommikprogrammi ilmateates öeldi, et tehku inimesed oma vajalikud aiatööd ära nädala sees ning vihmasel nädalavahetusel puhaku. Nu daa...... teen ma jah midagi nädala sees! Täna sain koju napilt enne üheksat (erandlik muidugi), kuid ega muidu ka õhtul õue ei jõua. Kui nüüd nädalavahetusel ka ilma kihva keerab, siis tuleb lihtsalt leppida ning oodata uut kevadet. Lõppude lõpuks, ega siis oma kodus pole tööde puhul vaja tähtaegu taga ajada, ikka omaks rõõmuks tuleb tegutseda.

Tegelikult tahaks hoopis metsa minna. Meie kandis pole seentega just laiutada - eks suvine põud annab siingi tunda, kuid natu-natuke ikka midagi leiaks. Äkki ikkagi annab vähemasti ühe vihmavaba puhkepäeva.

Sügis kodupargis

Tegin väikese jalutuskäigu vanas ja uues pargis.
Jõe kaldal on mõned nooremad vesikanepi taimed õitema hakanud. Väike kaasik sauna ümber on kollasekirju.

Kikkapuu uue istutusala otsas on kenasti roosaks värvunud.

Uue pargi haavikust sain ka mõned seened. Üks on kindlasti haavapuravik. Ülejäänute puhul loodan, et tegemist on võiseentega. Vähemasti on nad söödavad - piima eraldumise järgi arvan nii. Ma olen seente osas ikka võhik. Pildil tunnen, looduses hakkan kahtlema :)

Igal juhul on seened kindel märk sellest, et suvi on läbi ja käes on sügis. Tahame me seda või ei taha, aga ta on kohal.

Istikud Juhani Puukoolist

Nüüd on mõnda aega vihma sadanud ning maa peaks piisavalt niiske olema, et julgeksime põõsaid istutada. Käisime Lagedil Juhani Puukoolis. Seal praegu suured allahindlused!
Saagiks saime
4 punasesõstra istikut "Jonkheer van Tets".
Päritolumaa: Taani.
Varajane sort. Püstise kasvuga, oksad suhteliselt haprad. Marjad tumepunased, suured. Kobarad pikkade tarjadega. Marjad õhukesekestalised, mahlakad, meeldivalt magushapukad.
Põõsad on saagikad, talve - ning haiguskindlad.

1 viinamarja istik "Fabel".
Marjad punased, magusa mahlaga, seemneteta. Kobarad on suured.

Meie aia neli roosikest

Ma pole juba tükil ajal ühtegi pilti teinud. Aga täna, vahetult hämaruse hakul tegin pildid meie neljast pinnakatteroosist.

Suutera

Lugesin aiablogisid ning sain ühe uue sõna võrra targemaks. SUUTERA - ma polnud säänset sõnagi kuulnud, saati siis veel lillenimena.
Eks siis googeldasin veidi ja leidsingi üles! Tuleb välja, et on teine selline kannatlik ja kõigetaluja taimeke. Väegade huvitav! Nii põnev on kogu aeg midagi uut teada saada - inimene õpib ju kogu elu.

Sügisene suvelõpp

Nüüd kipub see ilmake ikka väga sügisese näoga meid vaatama! Taevas sõuavad pilved, milliseid suvel kunagi näha polnud. Vahetevahel paistab ka päike, kuid soe on ainult otse päikese käes, muidu lõõtsuvad kaunikesti jahedad sügistuuled, mis olemise jahedaks teevad.
Keset päeva on õhutemperatuur kõigest napp 11 kraadi!

Täna ei aidanud miskit muud, kui tegime kaminasse tule. Kas saab sooja või ei saa?!?!

Hilissuvi Hansaplantis

Käisime Hansaplantis uudistamas.

Konkreetselt soovisime osta punase sõstra istikuid. Sort peaks kindlasti olema Jonkheer van Tets. Oli olemas kolm istikut, aga kaunikesti rääbaka olemisega. Ostmata nad jäidki. Huvitav, kus kaugel see Juhani Puukool asub? Pidavat kuskil Lagedi kandis olema.

Lisaks imetlesime aedhortensia istikuid. Meil on puishortensiad olemas, aga ühe või paar aedhortensiat tahaks ikka ka.

Põõsasmaranaid oli erkkollaseid, valgeid, valkjaskollaseid, roosasid. Kui õnnestuks välja mõelda, kuhu me õitsevate põõsaste ala rajaksime, siis tahaks igast värvitoonist ühe omale ka. Aga lihtsalt kuskile maha istutada, et oleks olemas - see ei lähe kohe teps mitte. Seega, kuna kõik seisab paneelide taga, siis praegu jäävad plaanid "ootele".

Hüva nõu püsilillepeenra rajamiseks

Suve lõpus, kui ilmad on jahedamad ning õhus ja mullas rohkem niiskust, on parim aeg rajada uus püsilillepeenar.

Kevadel rajatud püsilillepeenra puudus on see, et esimesel suvel pole seal õisi ja taimed on veel väikesed. Südasuvel võib põud kasvu takistada, sajusel aastal seda muret muidugi pole.

Kus on õige koht?

Ärge tehke peenart sinna, kus vähe käiakse. Kaunis lilleväli peab olema kohal, kus seda saaks imetleda aknast vaadates, aias istudes ja jalutades. Kui teete peenra vastu maja seina, siis toas olles te seda ei näe.

Parim asupaik on põõsarinde või heki ees, mis on heaks taustaks ja ühtlasi kaitsevad tuule eest. Peenra võib teha ka keset muru, aga seal pole fooni, mis lillede ilu paremini välja toob.

Suurel lillepeenral on nii palju värve ja vorme, et ta vajab selle külluse tasakaalustamiseks enda ette rahulikku muru või pinnatud ala.

Alati toimivad hästi järgmised proportsioonid: 1/3 peenrale ja 2/3 murule; või siis 3/5 ja 2/5. Suhe 1/2 ja 1/2 on omal kohal aga pigem regulaar­se kujundusega aias.

Kui võimalik, valige peenrale niiskem ja kerge poolvarjuga koht. Puude ja põõsaste kerged varjud toovad lillede ilu eriti hästi esile ja tekitavad meeleolu.

Kindlasti peab asukoht olema tuule eest varjatud, sest tugev tuul sasib puhmikud segamini. Tuulekindlaid püsililli on kahjuks vähe.

Kui suur ja milline kuju?

Püsilillepeenar pääseb mõjule vaid siis, kui see on piisavalt lai – vähemalt 2–3 meetrit. Väikeses aias laiutada muidugi ei saa.

Peenar võib olla vaadeldav igast küljest või ainult ühelt poolt. Esimesel juhul ei saa keskel kasutada nii kõrgeid liike kui üksnes ette avaneval peenral. Väike peenar ei tohi olla liiga kõrge, muidu pole ta ümbritsevaga proportsioonis.

Peenar võib olla ümar, ovaalne, ruudu- või ristkülikukujuline. Liiga keerulist kuju ei maksa teha, sest vorm ei tohi domineerida sisu üle. Heki äärde võib teha sirgete servadega ristkülikukujulise peenra, serva võib kujundada ka looklevana.

Peenra kuju märkige murule nööri või kastmisvooliku abil. Seda liigutades saate kergesti teha uusi variante ja vaadata, kuidas need mõjuvad, kuni lõpuks leiate sobivaima.

Ideaalne on teha peenar tõusvale nõlvale, sest tagumise rinde taimed tunduvad seal veelgi kõrgemad, lausa mitme meetri kõrgused. Istutusala peab olema sel juhul muidugi parajalt lai, et efekt end välja mängiks.

Kui maapind langeb, jääb peenra esiserv kõrgemale kui tagumine. Peenar kaotab kogu oma võlu, kui tagumine rinne on liiga madalal.

Kuidas teha peenra alus?

Tavaliselt koorivad inimesed tulevase peenra kohalt ära kogu murukamara, kaevavad maa läbi ja nopivad mulla umbrohujuurtest puhtaks. See on päris vaevarikas töö.

Aga saab ka lihtsamalt, kiiremini ja vähema vaevaga.

- Kui maapinnale on peenra joonis maha märgitud, eemaldage mätas vaid servadest. Kamar koorige nii õhukeselt kui võimalik, et mitte mulda asjatult ära viia.

- Mättaid ärge viige kompostihunnikusse, vaid kasutage ära peenra tagumise või keskmise osa tõstmiseks.

- Esiserv katke mitmekordselt ajalehega, et takistada soovimatute taimede kasvu.

- Seejärel katke kogu ala mulla või istutusseguga. Servast kaugemal jätke murukamar alles. Selle võib katta ajalehtedega või pöörata igaks juhuks tagurpidi. Praktika on aga näidanud, et 20–30 cm paksune mullakiht on enamasti nii tõhus, et rohttaimed sellest läbi ei tungi. Umbrohu lämmatamiseks tasub ajalehti kasutada ka haritud aiamullale peenart tehes. Ajaleht kõduneb ära aastaga.

- Kasutage vaid kvaliteetset mulda, mis on viljakas, kobe ega sisalda püsiumbrohtude juuri. Heale aiamullale segage juurde komposti. Ideaalne oleks kasutada müügil olevaid spetsiaalseid istutussegusid. Et tuleks odavam, võib neid segada olemasoleva mullaga.

- Peenra nõlvad kujundage diagonaal­selt tõusvaks. Ülalt siluge pind tasaseks, et vihmavesi valguks peenrasse.

- Peenra võite ääristada kraavikesega, et takistada muru sissetungi. Seda tuleb aeg-ajalt labidaga korrastada.

- Ärge kasutage plastist peenraääriseid, mis mõjuvad võõrkehana.

- Maad võib ette valmistada ka nii, et kuhjate sügisel sellele paksult lehti. Kevadeks on lehehunnik kokku vajunud, murukamar kõdunenud ja muld kobe.

Rinded ja suured rühmad

Kõiki lilli näeb korraga vaid siis, kui on mitu rinnet: madal, keskmine ja kõrge. Esiossa sobivad taimed kõrgusega 10–60 cm, keskmisesse 50–130 cm ja tagumisse, kõige kõrgemasse, 100–150 cm.

Kõrgused peavad osaliselt kattuma, sest siis tekib rinnete vahel sujuv üleminek. Kui esimene rinne on liiga madal, jääb kõrguste vahe liiga kontrastne. Seepärast ei sobi ette näiteks mägisibulad, madalad kukeharjad ja kaljunelgid.

Mõjule pääsevad vaid suured rühmad, kus on mitu ühest liigist-sordist taime.

Meisterlikult kokku pandud kooslus mõjub juhuslikult, kuigi on tegelikult põhjalikult läbi mõeldud. “Juhuslikkust” saab tekitada nii, kui istutate mõne kõrge taimerühma poolkõrgete sekka ja poetate poolkõrgeid madalate hulka. See muudab peenra vaheldusrikkamaks ja tekitab rütmi.

Istutamise nipid

- Lillerühmade asukohad joonistage esmalt paberile, et leida sobivaim paigutus. Mullale märkige piirjooned liivaga.

- Enne istutamist laske taimedel end korralikult vett täis imeda. Potid võivad kas või öö otsa vees olla. Naabrilt saadud suur puhmik jagage alati väiksemaks, sest suurt püsilille on mõttetu ümber istutada – taim on ju vana. Eriti kehtib see astilbede, hostade ja kobarpeade kohta.

- Asetage taimed peenral olevale joonisele ja sättige õigetele vahekaugustele (need leiate käsiraamatust). Laias laastus läheb ühele ruutmeetrile 3–6 kõrget, 9–12 keskmise kõrgusega ja 20–25 madalat püsikut. Rühmade vahe jätke veidi suurem.

- Potist välja võttes vaadake iga taime juurepall üle, keerdus juured tõmmake laiali.

- Põua ajal võtke istikutelt suuremaid lehti vähemaks. Kindlasti eemaldage kõik õied koos varrega, see soodustab juurdumist. Kui õied on ära võetud, hakkavad kohe arenema uued lehed.

- Pärast istutamist kastke peenar üle, et muld tiheneks juurte ümber.

- Seejärel multšige pind 5–10 cm paksuselt okaspuu-koorepuruga. Kuival ajal võib mõne päeva pärast uuesti kasta, ja kui paar nädalat ei tule tilkagi vihma, võiks veel kord kasta.

ajalehest Maaleht

Mida taimed väljendavad

Symbolic Meanings of Herbs, Flowers and Trees

Aloe -Healing, protection, affection
Angelica - Inspiration
Arborvitae - Unchanging friendship
Bachelor's button -Single blessedness
Basil - Good wishes, love
Bay - Glory
Black-eyed Susan -Justice
Carnation - Alas for my poor heart
Chamomile - Patience
Chives - Usefulness
Clover, white - Think of me
Coriander - Hidden worth
Cumin - Fidelity
Fennel - Flattery
Fern - Sincerity
Geranium, oak-leaved - True friendship
Goldenrod - Encouragement
Heliotrope - Eternal love
Holly - Hope
Hollyhock - Ambition
Honeysuckle - Bonds of love
Horehound - Health
Hyssop - Sacrifice, cleanliness
Ivy - Friendship, continuity
Lady's-mantle - Comforting
Lavender - Devotion, virtue
Lemon balm - Sympathy
Marjoram - Joy, happiness
Mint - Eternal refreshment
Morning glory - Affectation
Nasturtium - Patriotism
Oak - Strength
Oregano - Substance
Pansy - Thoughts
Parsley - Festivity
Pine - Humility
Poppy, red - Consolation
Rose - Love
Rosemary - Remembrance
Rue - Grace, clear vision
Sage - Wisdom, immortality
Salvia, blue - I think of you
Salvia, red - Forever mine
Savory - Spice, interest
Sorrel - Affection
Southernwood - Constancy, jest
Sweet pea - Pleasures
Sweet woodruff - Humility
Tansy - Hostile thoughts
Tarragon - Lasting interest
Thyme - Courage, strength
Valerian - Readiness
Violet - Loyalty, devotion
Violet, blue - Faithfulness
Violet, yellow - Rural happiness
Willow - Sadness
Zinnia - Thoughts of absent friends

Allikas.

Ja läbi ta saabki...

... see imekaunis suvi 2010.

Öeldakse küll, et vanasti olnud rohi rohelisem, taevas sinisem, inimesed töökamad ja mida kõike veel. No ma arvan, et oli nende muude asjadega, kuidas oli, aga nii ilusat suve ei olnud isegi mitte sel õndsal vanal ajal.

Mingil seletamatul moel juhtus nii, et suvepuhkus sattus just sel suvel niisugune hästi pikk olema. Rohkem sellist puhkust ei tule kunagi. Ja just samale ajale juhtus selline soe ja päikeserohke suvi.
Minusugusele külmavaresele olid need kolmekümne külje alla ulatuvad temperatuurid väga meelt mööda. Vaid siis, kui kraadiklaas kippus 35 kraadi näitama, läks vist sutsu liiale küll. Noh ja aiapidaja unelmate suvi, kus paaril ööl nädalas sajab ning päeval särab päike - seda oleks vist natuke ulmeline loota ja oodata. Ilmataat pole ka kõikvõimas.

Olgu selle kauni suve sepitsemise taga globaalne soojenemine, saabuv uus jääaeg, vanajumal, ilmataat või rahvusvaheline imperialism, igal juhul olen ma talle tänulik. Möödunud suvekuid meenutades on ehk natukenegi kergem üle elada kuut pimedat, külma ning kõledat kuud, mis paljude meelest meie laiuskraadile just selle erilise võlu annavad. No ei oska mina näha pimeduses ja külmas midagi võluvat! Isegi täna oli toas jahe ning ma-ei-tea-miks, aga justkui kiusteks ma kaminasse tuld üles ei saanudki.

Lisaks imelisele suveilmale oli suvi ka üsna tegus. Kohaliku tähtsusega majanduskriis maja teisele poolele uut voodrit panna ei lasknud (oli viga sellele tobedale avaldusele alla kirjutada), aga kui ei saa üht, tuleb teha teist. Nii ongi meil nüüd uus ringpeenar, millel kasvavad neli pinnakatteroosi. (Ma juba praegu närveerin, kas oskan ja suudan nad ka üle talve pidada). Täiesti võimatuna tundunud plaan rajada kiviktaimla istutusala peaaegu absurdsesse kohta, sai reaalsuseks. Aastaid seisnud ning võsastunud kivikangur on jälle välja prepareeritud. Imepeenra sain kontrolli alla. Teise ukse all saab terrass ka hiljemalt septembrikuus valmis. No mida sa hing veel tahta võid ühelt suvelt! Labidaga vehkida ma oskan, aga vot saagijat, hööveldajat, lihvijat ja mis kõige hullem - projekteerijat minust küll ei ole. Ja mitte igaühel pole mitme kuu pikkust puhkust, et iga jumala päev koduseid asju toimetada. Isegi hästi oleme toime tulnud!

Oli tõeliselt tore ja unustamatu suvi!
Kui nüüd tööasjad ka kenasti "jooksma" saaks, võiks eluga edasi minna. Mis võiks, tulebki minna! Ja juba neljapäeval.
Homme siis viimane puhkusepäev. Kurb, aga tõsi.

Veel kaks päeva

...puhkust :S

Hommikul kell 6 oli ilm peaaegu selge ja metsa tagant tõusnud päike pimestas silmi.
Uuesti peale üheksat üles ärgates krõbistas akna taga vihm. Vihm! Kuivanud ja janune maa saab enne talve tulekut endasse veidikenegi vett koguda.

Eile toimetasin pika peenraga. Jõudsin järeldusele, et antud juhul ei mängi välja, et kõigepealt üks peenar, siis teine. Selgus, et tuleb korraga ette võtta pikk peenar, Naadipeenar ja lõpuks (ning kõige olulisemana) ka kiviktaimla pikendus kikkapuu suunas. Kuna aga viimases on mättad endiselt välja soputamata, jäi töö seisku. Ja nüüd sajab...

Tuleb tubaste töödega tegeleda. Ei tea, kus on 5. ja 6. klassi inglise keele õpikud? Hmm.... Kas tööga tegelemiseks ka vaim valmis on, seda tuleb alles tuvastama hakata.
....
Muudkui sajab. Külm on ka, hakka või kütma! Minusugune külmavares igatseb taga 28 - 32-kraadist suvesooja. Ehk järgmisel suvel jälle!

Veel kolm päeva

... puhkust.

Eile õhtul jõudis vihm lõpuks ka meieni. Kuskil südaöö paiku sadas mõni minut lausa padukat!
Hommikul taevas pilvitu, temperatuur kella poole üheksa ajal 14 kraadi.

Välikemps

Ega see aeg polegi nii väga kauges minevikus, kui majasisene kuivkäimla sai vee peale ümber ehitatud. Ja minusuguse "linnatibi" jaoks oli õue ehitatud asjal käimise majake ikka väga päh-päh :)
Aga ajad muutuvad ja arusaamad koos ajaga.
Maaparanduse aegadest on meie pargis mitu kännuhunnikut, millel praeguseks ajahetkeks paras võpsik peal kasvab. Ühte nendest "küngastest" oleme mõnda aega sihikul hoidnud plaaniga sinna üks välikemps ehitada. Mõtteks see seni jäänud on.
Õnneks on nõukaajast pärit kõõrdivaatamine välikempsudele muutunud ning väärt ehitis lisaks proosalisele vajalikkusele muundunud disainikunsti väljundiks ühel või teisel moel.

Meie kevadised aiatööd algavad tavaliselt õite vara, kui kummikute ümber on veel kleepuvad mudaplõrakad ning lõpevad sügisel pea samades oludes. Lisaks on meil ka aeg-ajalt "laagerdajaid". Seega vajadus ühe praktilist otstarvet omava väikeehitise järele on olemas. Koht ju ka olemas. Esialgne "võiks teha" plaan ka olemas.

Tuhlasin natuke internetis ning panin üles mõned silma hakanud näidised. Noh, et oleks põhjust järele mõelda, puitmaterjaliga läbi rääkida ning mis kõige olulisem, ehitamiseks aeg leida.

Ehk kõige tavapärasem majake:
Väegade peen, samas meie oludesse sobiv, kui veel trepp ka juurde organiseerida.

Veidi arusaamatu ja sürrealistlik lahendus:

Tünnisaun. Tünnipeldik?

Veel üks telgikujuline ehitis.

Lihtne. Korrektne.

Väga korralik ehitis oma servatud vooderdisega ning "kunstigaleriiga". Liigne luksus meie oludesse.

Ja lõpuks lemmik! Nii keerulist ehitist kindlasti ei tule, kuid trepi idee arendamiseks on siin hea alge olemas.

Projekti joonestamine ja muu mõttetöö jääb pikka ja pimedasse talve. Meistrimehel kuumalaine ajal seiskunud projektitööd vaja lõpetada ja muud vanemad kodused projektid ootavad oma järjekorda.

Lubage esitleda: kiviktaimla!

Täna öösel oli veidi sadanud ja nii võtsingi kätte ning istutasin kiviktaimlasse ära ka alpi astrad, mis olid Imepeenras selle suvega väga tublisti kasvanud. Nüüd on vaja veel paari-kolma taime (mille hulka võiks kindlasti kuuluda ka kirjulehine hosta) ning esimese etapi võin lõpetatuks lugeda. Selline ta siis meil tuli ja olgu ta abikaasale sünnipäevakingiks!

Kiiduavaldused. Kestvad kiiduavaldused. Kiiduavaldused, mis paisusid ovatsioonideks (Lenini teosed) :DDD

Pühapäeva hommik

Öösel on meite kohal olnud vihmapilv! Ja isegi nii tugevasti on sadanud, et vahtra all on kõnnitee märg. Praegu on taevas täiesti pilvitu. Tuleb vist ka suht normaalse temperatuuriga päev.

Kaks viimast päeva lihtsalt olin. Ei teinud midagi märkimisväärset. Vedru on täiesti maha käinud ja kole väsimus on kallal. Suvi läbi sai rassitud, aga nüüd lõpuks on viimanegi tahtmine miskit korda saata .... kadunud. Järgmise nädala teises pooles vaja juba tööle ka minna. Eks see peatselt tööle minemise sundus on ka üks meeleolu ja töötahte hukutaja.Tööle minemine tähendab sügise saabumist. Sügis ja talv on aga aastaajad, mida ma ei salli. Kohe üldse mitte.

Hommikul küpsetasin kaks banaanirulli põhja ning panin pärmitaigna kerkima.
Sünnipäevalapsel täna vaba päev ja asus kohe usinasti terrassi karkassi materjale valima. Saaks ikka enne sügise saabumist asjaga ühele poole!

Tee ise mosaiiklaud

Vanast õmblusmasinalauast ja katkistest portselannõudest saate aeda kena mosaiiklaua.

Lisaks õmblusmasinalauale sobib jalaks ka näiteks rotanglaud. Mosaiigitükid saate teha vanadest taldrikutest ja muudest tasapinnalistest portselannõudest.

Lauaplaadiks võite võtta 12–20 mm paksuse veekindla (fenool- ehk filmikihiga kaetud) vineeritüki. Tavaline vineer või puitlaastplaat õue ei kõlba, sest need paisuvad niiskuse käes ja mosaiigipind murdub.

Saagige lauaplaati tikksaega, kasutades metalli saagimiseks mõeldud saelehte.

Vaja läheb ...

- veekindlat vineeri

- vanu taldrikuid jt portselannõusid

- plaatimissegu

- vuugitäitesegu

- roostetõrjevahendit

- läikivat või poolläikivat metallivärvi

- haamrit või kummihaamrit

- hammasspaatlit

- kummispaatlit

- svammi ja lappi

- plastämbrit ja pulka segamiseks

- liivapaberit

- kaitseprille

Töö käik
Laud

1. Kasutage taldrikuid ja muid võimalikult tasapinnalisi nõusid. Pange portselan tugeva aluse peale laotatud paberile ja lööge haamriga väikesteks tükkideks. Püüdke jätta ilusad kujundid terveks. Kaitseprillid ette!

2. Laotage tükid tulevase laua plaadile laiali. Varuge tükke tublisti, et neist keset kinnitustööd puudu ei tuleks.

3. Mosaiigitükid on harva ühepaksused, seega kasutage liimi asemel plaatimissegu. Segage pakis oleva juhendi järgi segu valmis. Kandke see hammasspaatli abil lauaplaadile. Juhendist saate teada, kui kaua teil on aega asetada tükke kohale. Pildil olev segu kuivas poole tunniga.

4. Alustage servadest. Pildil oleva laua puhul jäävad servad metall-liistu alla, mistõttu mosaiigiservad ei pruugi olla nii sirged.

5. Keskele on asetatud vanast taldrikust väljalöödud roos, millest saab laua pilgupüüdja. Viimased tükid laduge servade suunas, nagu laoksite puslet.

6. Laske mosaiigil ööpäev läbi kuivada, enne kui asute liitekohti täitma. Segage pakis oleva juhendi järgi valmis vuugitäitesegu. Kandke mass kummispaatli abil laiali.

7. Pühkige segu mosaiigitükkide pealt ära niiske svammiga. Jälgige, et liitekohtadesse jääks segu alles. Oodake, kuni vuugitäide on kuivanud sedavõrd, et pinnale on tekkinud kõva kile. Nüüd pühkige pind niiske lapiga üle.

8. Hõõruge metalljalgadelt liivapaberi abil roosteplekid ja töödelge neid roostetõrjevahendiga. Värvige jalad üle läikiva või poolläikiva värviga. Sobib ka spreivärv.

9. Asetage lauaplaat paigale. Kinnitamiseks võite kasutada plaatimissegu. Täitke metallraami ja lauaplaadi serva vahe vuugitäitega. Kui raami pole, tehke servad mosaiigitükkidest.

Ajakirjast Viherpiha refereerinud Vivika Veski

Külm öö, külm hommik

Täna, 20. augusti varahommikul kell 5.30 oli meite kandis kõigest +4 kraadi sooja. Isegi koer põrkas välisukse pealt tagasi :), küllap tundus selline jahedus isegi temale ehmatavana. Praegu, kell 8.30 on +10 kraadi. Päike paistab ja Kivikõrbe peal on näha, kuidas seal, kuhu päike peale paistab, on muru roheline, kuid kuuri ning kaskede varjus on muru valkjas. Silmaga nähtav külm kaste on maas. Napilt pääsesime hallaööst.

Vihmavesi - kus liiga palju, kus üldse mitte

Kummaline on see Eestimaa ilm! Uudistes näidati, kuidas tohutud vihmaveed olid Otepääl hea tüki nõlvast ära uhtunud. Räpinas on mitu päeva ühtesoodu sadanud, Hiiumaal on öösel tugev sadu olnud ja ilmselt mujalgi Eestimaal. Meil ka eile "sadas". Kohe terve päeva oli tunda, et justkui tibab, aga riided märjaks ei saanud ja pesu kuivas nööril sama kiiresti, nagu ikka põua ajal. Tänaste istutustööde juurde kuulus ka kastmisvee vedamine. Pump on jõest välja võetud, kuna kasutada seda seal enam ei saa. Vedasin vett kastekannuga. Vett jões nii palju ei ole, et kastekannu korraga täis saaks. Tuleb kasutada liitrist kannu ja sellega veenatukest kastekannu tõsta.
Millal ometi lõpeb see kole põud siin Tallinna naabruses???? Kusjuures Tallinnas ju ka ometi sajab aegajalt! Mis asi see on meie kohal taevas, mis vihmapilved meie kohalt kõrvale juhib?

Neljapäev aias

Eile sai vist aias tegutsemisega üle pingutatud. Igal juhul tänane tööpäev algas küll väga vaevaliselt - ikka ühte jalga vaevaliselt teise järel lohistades...

• Kella üheksaks oli meil kivikangur võsast välja prepareeritud.
• Okste põletamine.
  
• Hiljem saagisid mehed saadud puud ära ning nüüd on kuuris jälle jupike lisakütet talveks 2011/12.
• Vahetasin amplites ja pajas taimed välja. Nüüd on nendes ahtalehine tagetes.
• Veel mõned toalilled said suuremasse potti ümber istutatud.
• Istutasin uuele alale Köögikata saadetud taimed. Aitäh! Aitäh! Aitäh! Potid-kastid viin ükspäev Kosele tagasi.
• Uue terrassi ees hostade peenar pikendatud ja kaks uue terrassi alla jäävat hostat ümber istutatud.
• Pikas peenras püsikute juurde, ära ja ümber istutamine. Valmis on 1/3.
  

Püsikupeenardest

Varahommikul kõigest 13 kraadi. Vähemasti tundub, et tuleb väheke valgem päev, kui eilne - taevas on poolpilves.

Eile õhtul oli viimaseks tööks pika peenra ümberkorraldustega tegelemine. Pooleli jäi. Vaja ju kord päevas ka uudiseid vaadata ning "Õhtusööki viiele" ei raatsi ka vaatamata jätta. Saate lõppedes tuli aga konstateerida fakti, et õues enam tööd teha ei saa - pime. Seega on õues toimetamise aeg lühenenud tervelt kaks ja pool tundi. Katsu siis miskit ära teha!

Ei tea, kas siilikübar ongi selline taim, mille puhmas kergesti osadeks laguneb, aga ühest purpur siilikübarast sai nüüd kuus puhmakest.
Püüan püsikud istutada nii, et vahelduksid suve algupoolel ja suve teises pooles õitsevad taimed.

Olen juba mõnda aega isekeskis mõtisklenud püsilillepeenarde üle. Kui hakkasin selles talus iluaeda rajama, oli püsililli väga vähe. Kevadeti märtsikellukesed, nartsissid ja tulbid. Suveks külvasin erinevaid suvikuid. Miks polnud püsikupuhmaid? Paljude aastate tagant mäletan, et ema sai kuskilt ilusa säravroosa astilbepuhma (meie suur lemmik). Küll see puhmas oli kohutaval kombel umbrohujuurtega läbi põimunud! Harutasime puhma peaaegu algosakesteks. Tundus, et saime puhtaks, aga kui olime taime maha istutanud, selgus, et ikkagi on rohkem orasheina kui astilbet. Ja mis kõige jubedam, umbrohud hakkasid salakavalalt ka peenras paljunema. Tulemus - astilbe sai välja kaevatud ja kole küll, aga ära põletatud. Lisaks tuli veel suur osa peenrast "pea peale" pöörata. Lisaks sellisele šokile olin näinud paljusid püsikupeenraid, mis väga sarnanesid meie õnnetu astilbega. Sõnaga - ma olin täiesti kindel, et püsikuid ma oma aeda ei muretse, sest nende alla ja sisse kogunevad hullud umbrohud, millest lahti ei saa ja ilu asemel on ainult õudus, mis perenaisele au küll ei tee. Lisaks olid nähtud peenardes taimed üksteiset läbi kasvanud ja üldse hooldamata ja õnnetus seisus. No pole ju selline asi stiimuliks, et püsikupeenart rajada!
Proovikiviks sai Imepeenar, mis ekstreemsesse kohta rajamise tõttu sellist nimegi kannab. Alguses kasvasid seal suvikud. Siis pikkamööda hakkasin katsetama kaheaastaste taimedega. Hakkama sain! Iga suvega ikka paremini. Kuna "enesetesti" tulemustega jäin lõpuks rahule, muutuski Imepeenar püsikupeenraks. Sellele lisaks ka pikk peenar ja Naadipeenar (milles siiani kipuvad naadid pead tõstma, kui seal pidevalt valves ei oleks).

Õhtul, kui väljas enam toimetada ei saanud, otsisin internetist ühe teatava aiandusalase märksõna abil infot ja juhendeid ning sattusin huvitavale materjalile. Mulle üldiselt meeldib, kui varjunime taga on ka reaalne inimene oma nimega. Tundsin fotol ära kuuseheki varju rajatud suure hostade istutusala ühes lõunaosariikide ilusas aias :). Minu silmis imeinimene sai lisaks varjunimele ka päris nime! :D

Sügisenäoline kolmapäev

Tänane päev on juba väga sügise nägu - hallides pilvedes, niiske ja hämar. Natuke nagu tibutab ka.

Tänased tööd:

• meeste tööde nimekirjast on valminud teine terrassipost


• ära õitsenud ja ennast ammendanud suvelilled peenrast välja kaksatud


• osa toalilledest ümber istutatud ja tuppa tagasi kolitud
  Edasi läks põnevamaks.


• alustasime kivikangru tuunimisega

Tuunimine jäi pooleli. Mõnel meist on vallaasju ka vaja vahepeal ajada.

• paprikad tükeldatud ja sügavkülmas
• petersellilehed tükeldatud ja sügavkülmas
• okste põletamine