pühapäev, 11. oktoober 2009
Külm oktoobrikuu hommik
Päike hakkab metsatuka tagant välja piiluma.
Hallaokkad aedhortensia lehel
neljapäev, 8. oktoober 2009
Sügise ööl on üheksa poega
teisipäev, 6. oktoober 2009
Koibik ja valimiste-eelne üllitis
Üldiselt pole mul koibiku vastu midagi. Las tatsab. See on üks väheseid ämblikulaadseid, kes mu meelest vastikud elajad pole. Selline ohutu tundub teine olevat, sest mis ohtu võiks olla mingitest niitpeenikestest koivakestest.
esmaspäev, 5. oktoober 2009
Torm jätkub
Sõitsin Tartu maanteed mööda ja nägin, et Kuivjõge säng on jälle vett täis. Triiki küll veel mitte, aga uhkelt lai on see jõgi küll. Sügisene suurvesi on käes!
Arutasime, et meil polegi veel pilti kutsika suurusest pea viiekuusena. Minul see pildi tegemine ei õnnestu, sest kutsa peab kogu aeg hüplema, kepslema ja mind sakutama. Nüüd saime pildi kätte - koer vahtis mind ja klõps tehti hoopis teisest suunast.
pühapäev, 4. oktoober 2009
Üks väike idee talveks laagerduma
Otsisin arvuti fotode kaustad läbi ja leidsin ainult selle vihmase pildi. Lõikamise tulemusel jäi ta selline imelik ja udune. See selleks.
Vot selle harkjalaga olen suvel hädas. Pärast niitmist tuleb ikka minul neid rohuliblesid aiakääridega sälkida. Äärmiselt tüütu tegevus!
Vot ja nüüd mõtlesingi, et mis oleks, kui...
a) kooriks kivikõrbe pealt rohukamara maha
b) teeks (tegelikult küll laseks teha) graniitkividest ringi analoogselt lipumasti ringpeenraga. See ring peaks ikka suht kõrge olema, sest all on puhas kivipind.
c) veaks uude ringpeenrasse mulda
d) istutaks roosid ümber selle kuuse-harkjala
Nende a - d punktide kirjutamise käigus hakkas see plaan mulle kohe täitsa meeldima. Nüüd tuleb vaikselt ääriveeri neid kandvaid,vedavaid ja müüri laduvaid jõude moosima hakata. Omale võtan vastutusrikka projekteerija, brigadiri ja ülevaataja rolli. Noh ja lõpuks siis ka istutamise töö.
Arvan, et see plaan võib täiesti teostatav olla, kui vaid leiaks koha, kus graniitkive leidub.
Tormise päeva pärastlõuna
Seekord käisin kunagisel maasikapõllul. Nüüd pole seal maasikatest enam jälgegi. Või siiski - kohati vilksatab kuivanud kõrte vahel midagi musta ja läikivat. Oh heldus - küll sai seda musta kilet maha sätitud! Selle all jooksid ringi mügrid. Sõid juurikaid ja kergitasid maa seest välja maasikataimi. Timmu käis neid seal jahtimas ning välja kraapimas. Kiletükid aina lendasid! Olid ikka ajad! Varsti kasvab sinna mets. Meie seda metsana võib-olla ei näegi või mine sa tea...
Igatahes ülemöödunud kevadel istutatud männitited paistavad juba kuivanud kõrte vahelt välja.
Ja ümber istutamist kaua põdevad kuusedki on hakanud edenema. Kased on nii tublid, et nemad tulevad ise, kasvavad ise ja on üldse sellised hakkajad ja elujõulised.
Viinapuu sai tagasi lõigatud.
Tormise pühapäeva hommik
Öösel sadas väga tugevasti. Selle kinnituseks on häälekas veekohin jõel. Normaalset vihmasadu ei kuule isegi öövaikuses. Pole meil ju võimendina toimivat plekk-katust. Täna öösel aga ajas vihmakohin üles. Ja katusel käis selline tramburai, et anna aga olla!
Nukrad sügisvärvid looduses. Tegelikult tuleks nende meiepoolsel kaldal kasvavate pajudega midagi ette võtta, aga no kuidagi ei viitsi seal ligelibedal järsul jõekaldal ukerdada. ja mehi ka ei usalda praegu sellel tööle saata - nemad ju veel hooletumad selles libeduses.
Jõel oli hämmastavalt rohkearvuline sinikaelpartide parv, aga kui otsisin sobivaimat kohta pildistamiseks, otsustasid nad minema lennata. Ja üle sünkhalli taeva kaikus hanede hõikeid. See rändele siirduvate lindude hääl teeb meele nii kurvaks. On alati teinud. Lapsest saati. Veel eile olid uue pargi noored haavad ilusad kollased. Täna hommikul aga sellised. Öine torm on neid karmilt kohelnud. Masendav... Selle eest, et meie laiuskraadil ei ohusta meid ei tsunaamid, maavärinad ega vulkaanipursked, tuleb meil ikkagi lõivu maksta. Ja selleks on vähemalt minu arvates elu aastas seitse kuud raagus seisvate puude all. Tee pealt on vesi kohinal meie parki voolanud. Murul on sõna tõsises mõttes porilomp. Mõnikord kevadise suurvee ajal on konnad leidnud, et siin on täitsa tasemel kudemispaik. Ainsad värvikillukesed nukras sügishommikus. Vahtrate ilus rüü on juba õige viledaks kulunud. Sarapuud on küll veel ilusad kollased, kuid kauaks sedagi enam. Veel eile hõiskasin, et sel aastal ei olegi kolletamispäeval mets raagus. Täna on pilt hoopis teine ja karta on, et kõik siin looduses käib ikka endiselt oma kindlat sissetallatud rada mööda.
No ei meeldi mulle sügis. Kohe üldse mitte! Nüüd saabub aeg, mil tuleb omale leida huvipakkuvat tegevust kas kodus või kodust väljas, et veidikenegi edasi lükata, pehmendada saabuva kaamose mõju.
Muideks, järjest enam hakkab mulle tunduma, et vähemalt mu vanemast pojast on saanud täiskasvanud inimene. Tema vaated ja suhtumised on väga tõsiselt muutunud. Ükspäev tuli ta lagedale jutuga, et mul oleks tagumine aeg hakata jälle oma huvialadega tegelema, rohkem kodust väljas käima ja "käskis" hakata elu nautima. Põhjendas veel, et see aeg on möödas, kus tuli mõelda vaid laste heaolule ennast sealjuures täiesti ära unustades. Hmm! Mõtlema pani see jutt...
Tegin ära vajalikud sissekanded kooli e-kroonikasse.
laupäev, 3. oktoober 2009
Tööd aias, mis tuleb oktoobris kindlasti ära teha
Maalehe veebiversioonist. (See omakorda Maakodu oktoobrikuu numbrist):
Ära jõuab lõpetada kõik sügistööd, mis septembris ripakile jäid. Halvemal juhul võib tulla esimene lumi ning peab kibekähku talveks valmistuma.
1. Veel saab korjata viimaseid ravimtaimi. Igati kohane aeg on palderjani- ja võilillejuurte väljakaevamiseks ning kibuvitsa- ja viirpuumarjade noppimiseks.
2. Sügis on parim aeg sõstarde ja vaarikate istutamiseks. Nad jõuavad veel enne külmi juurduda. Aeg sobib suurepäraselt ka pistokste tegemiseks. (Vaarikaid tahaks küll, aga ei tea, kas ikka leiame sellise aja, mis kõigile asjaosalistele sobiks.)
3. Kontrollige enne talve üle aias olevate elektrijuhtmete, ehitiste, teede jms seisukord ning ühtlasi lõpetage kõik ehitustööd.
4. Kinnitage hoolikalt ronitaimed. Kui pikki oksi pole võimalik toestusele köita, lõigake need lühemaks. Eriti oluline on see ronijuurtega kinnituvate taimede, näiteks roniva hortensia, puhul. Talvetuuled võivad sellistest okstest sakutama hakates terve taime maha rebida.
5. Betoonist valatud tiik tühjendage veest ja katke kinni, et sinna ei koguneks vihma- ega lumesulamisvett, mis hiljem külmuks. Sellises basseinis olnud vesiroosid võib viia keldrisse talvekorterisse.
6. Kontrollige võimalike ummistuste vältimiseks üle kraavid ja drenaažikaevud. Tühjendage veest aias olevad kastmissüsteemid ning jätke kraanid avatuks. Kui aias on liigniiskeid alasid, millest soovite vabaneda, kaevake sinna imbkaev.
7. Vaadake üle oma kiviktaimla ning eemaldage sealt kõdunenud taimeosad. Täitke eriti niiskusõrnade taimede (näiteks leviisia) alused peene kruusaga, et sinna ei koguneks vett.
8. Kaevake ümber peenramaa, et talv ja miinuskraadid saaksid ümberpööratud pinnast murendada. Eriti oluline on sügisene kaevamine raskete muldade puhul. Kaevata ei tohi külmunud või väga märga maad. Nii võite mulla struktuuri hoopis kahjustada. (Meil just see raske savine muld. Aga - kardan, et ...... , täna ju sai katsetatud - külm hakkas. Alles sain enam-vähem terveks.)
9. Lihtsaim test mulla happesuse määramiseks on niisutada väike kogus pinnast ning segada sellesse veidi söögisoodat. Kui segu hakkab mullitama, on tegu happelise mullaga, kui reaktsiooni ei toimu, on see kas aluseline või neutraalne. (Selle katse peaks läbi tegema. Lihtsalt huvi pärast.)
10. Lubjake happelisi aiamuldi, eriti kui soovite kasvatada kapsaid või teisi ristõielisi kultuure. Nii vähendate oluliselt taimede kapsanuutrisse nakatumise ohtu.
Laupäevaseid tegemisi
Nüüd olen jälle toas, sest riided said läbimärjaks, käed külmetasid...
Tehtud:
pisikeste kollaste õitega tagetese seemneid korjatud
tagetese taimed peenrast välja kitkutud ja komposti veetud
aedhortensiate närbunud õisikuvarred tagasi lõigatud
kõnnitee servas pika peenra teine pool korrastatud
kuurirõdu diivanikate, padjad ja linik "talvituma" toodud
kookoshelveste paki kallal on käinud kratid..... :S, seega ei saanud kookoseampse teha
küpsetasin porgandikoogi
Siin aga viimane õitseja meie aias.
Käisime Rahkvälja metsas hulkumas. Eesmärgiks oli leida üles saarepuu, mis meenutab redelit (no ei tea küll, kuidas). Puud seekord ei leidnud.
Sain uue tellimuse oma "leivanumbrile".
Kell on pool kümme õhtul. Torm on jõudnud juba ka meie kanti. Väljas on ikka paras möll!
Kookoseamps
3 dl kookosehelbeid
1 1/4 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
Valmistamine:
- kuumuta ahi 200 kraadini
- sega kausis kookoshelbed, suhkur ja vanillisuhkur
- lisa munad ja sega ühtlaseks
- vormi pisikesed pätsikesed
- aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 10 min
Suus sulavalt maitsvad pätsikesed!
Oi-oi-oi! Nii pahur ilm!
Pildid on tehtud Aruvallas hommikul kell 9. Siin on juba hea võrrelda suve pilvi ja sügise pilvi. Erinevad on nad. Kohe hullumoodi erinevad.
neljapäev, 1. oktoober 2009
Vanad pildid - aia värk
Revolutsiooniline situatsioon õue peal: vana moodi ei tahtnud ja uut moodi ei jaksanud.
Kui ise ei viitsi ja ei jaksa, siis tuleb tööle rakendada abitöölised, kes olid priske roka eest nõus selle tänamatu töö ära tegema. Küll need elajad nautisid seda sonkimist ja songermaad!
Vanad pildid - mingi kahtlane elektroonika
Ja juba olen hädas - keegi ei mäleta, mis aasta see oli. Magnus ise ka ei mäleta, kui vana ta sellel pildil võis olla. Igal juhul teine korrus juba on, aga puhta pooleli alles.
Ja küll on külm talv - aken nii jääs!
kolmapäev, 30. september 2009
Ei või olla - juba???
Hakkab aga jälle peale! Siiski natuke nagu varavõitu tuleb see talv. Kole küll, kui tuleb kuus kuud seda talve taluda! Kahest kuust oleks küll ja enamgi veel.
Paaril korral on ette tulnud kurioosseid ilmastikuolusid, mis meie perele meelde on jäänud. Vanema poisi viie-aastasel sünnipäeval oli väga soe ilm ja kõikjal selline kiilasjää, et hoia või kuivanud rohukõrrest kinni, et vaid püsti seista. Ja talvest tol aastal enam asja ei saanudki. Kevad tuli ikka õige vara. See - eest too talv algas ka väga vara. Minule olulisel päeval avanes aknast välja vaadates kummaline vaatepilt: maad kattis vähemalt 5 sentimeetri paksune lumevaip. Ja veel eelmisel päeval särasid lillepeenras värvirõõmsad daaliad! Looduse vembud on ettearvamatud!
September läbi - sügis käes
1. Olensel kevad-suvel enda jaoks avastanud "aiahullude" seltskonna ja hoian blogide kaudu nende tegemistel silma peal. Kasu ka on olnud või? Muidugi on. Olen saanud palju uusi ideid, õppinud tundma taimede liiginimesid (mitte just hindele "5", aga kõva "3" ikka).
2. Kas olen ka ise miski "aiahull"? Ei ole!!!
Olen oma elust vaid viis aastat elanud korteris, ülejäänud aja ikka eramajas, mille ümber nii köögivilja- kui ka iluaed. Aias toimetada mulle meeldib. Aeda uuendada meeldib. Aga mõõdukalt. Miks mitte aktiivsemalt? Selleks on mitu põhjust. Esiteks minu töö, mis ei alga töökohta saabumisega ja ei lõpe ukse enda järel sulgemisega. Töö tuleb koju kaasa. Kahjuks. Selle kohta võiks öelda, et ise elan oma elu keeruliseks. Aga ma tahan areneda, tänapäevastes oludes muud moodi ei saa.Ei kujuta ettegi, et töötaksin praegu nii, nagu 10 aastat tagasi. Isegi mitte nii, nagu 5 aastat tagasi. Töötan suht "spetsiifilistes" tingimustes, mis nõuavad tsipa rohkem vaeva nägemist, kui see tavaolukorras oleks. Teiseks on mul sada muud huviala, millega vähem või rohkem edukalt saab tegeldud. Kus on selle jutu point? Eks ikka selles, et mul pole aega, jaksu, ... ja ei tea veel mida kõike. Tegelikult ei näe ka suurt mõtet ülearusel rassimisel.
3. Mu kodu on sellises kohas, kus puuduvad nö piirded - pole tara, seega pole ka seisukohta "siit - sinnani ja ei sentimeetritki rohkem". Piirdeks on kurviline kruusatee, vastasküljel looklev jõgi ning ülejäänud kahes küljes talu piirikraavid. Iluaeda selle klassikalise mõttes on suht vähe. Oleme lähtunud sellest, et me elame maal, looduses ja kõik meie ümber ongi võimalikult looduslähedane. Meil on palju puid. Kõigepealt muidugi asundustalu rajamise ajal istutatud vanad ja hirmsuured puud. Kaks erineval ajal rajatud parki, mille asemel varem olid karjamaad (Õudukas, aga linnadaame pidi kunagi lehmi lüpsma. Käsitsi!) Meil on palju murupinda (tegelikult küll madalalt ja sageli niidetavat rohumaad, mille võrdlemine muruga on ehk õigele murule solvav).
4. Ma ei taha liiga palju lilleliike. On rahulikum. Meie aed ei ole kohe kindlasti mitte kollektsiooniaed. Kunagi kingiti mulle korvitäis huvitavate sortide tulbisibulaid. Juba esimene külm võttis ära enamuse neist.
5. Mulle väga meeldivad roosid, aga nende kasvatamisega olen jäänud alati kimpu. Kõige suurem probleem on meie asukoht soo servas, mis toob meile kevadel pikalt hallaöid.
Minu meelest on roos nii kuninglik lill, et teda tuleb eksponeerida aukohal. Ainult roosid ja ei mingit muud tuustakat tema kõrval. Kuhu aga oma aias see kuninglik peenar rajada, selles küsimuses jään ikka ja alati hätta. Kas on viluvari, kas on sootuks põhjakülg või on otsetee avatud soost tulevatele külmadele.
6. Kunagi aastate eest oli mingi imelik komme, et käidi kodudes viljapuid- põõsaid loendamas. Tol ajal oli neid ikka röögatult palju, sest olime lõpetanud loomapidamise ja suht palju "niisama maad" jäi järsku üle. Nii saigi pistetud maha küll mustsõstraoksakesi, küll tikripõõsa oksakesi. Õuduste labürint - põõsaid oli kokku üle saja. Nüüdseks oleme julmalt juurimistööga tegelenud. Mis ikka liiga vilus ja liiga vahtrajuurte ja laiuva võra võimuses, see välja.
7. Kasvuhoone. Eelmise suvega ei anna võrreldagi. Seadsin end kevadel fakti ette, et vot nüüd teed kasvuhoone korda ja kogu lugu. Aitab jamast. Elu kisub aina keerulisemaks. On vähemalt oma aiast ja kasvuhoonestki meesperele miskit lauale panna. Küll nüüd on mõnus elu! Noorem poiss ütles, et kui tõesti hätta jääme, küll me kuidagi ikka ära elame. Praekartul rohke sibulaga ja kõrval mõni hea salat - mida veel tahta võiks. Ja nii ongi. Suurest hoidiste rallist oli tõesti palju kasu!
8. Minust ei ole ikka maasikakasvatajat. Olen mitmel korral üritanud maasikamaa korrastamisega hakatust teha, aga tagurpidi minema hiilinud - liiga jube töö. Ilmselt lükkan hoolduse seegi kord jälle kevadesse. No ei näe ma mingit kohustust minna sellise jubeda sügisilmaga sinna küürutama. las jääb, nagu on. Teinekord võib laiskusest isegi kasu olla. Kord juhtus nii, et mul jäi maasikamaa jälle korda tegemata. Vennanaisel aga peenrad kõik puhtad, nagu korralikul perenaisel ikka. Tuli külm ja lumevaene talv. Kelle maasikataimed võttis talvekülm ära? Kes korjas järgmisel suvel suure saagi? Ehhee!
Miski alapunkt veel lahkamata? Ei tule hetkel meelde.
teisipäev, 29. september 2009
Vaatan ja imestan
magamine maani särki"
Ilmselt tuleb sellega nõustuda. Aga mitte selle järgi talitada. Laiskvorsti asi....
Aga on inimesi, kes magamise peale aega ei kuluta. Kuidas muidu seletada asjaolu, et inimesed on arvutis ja internetis kell 3. 20 (!) ja isegi 4. 20 (!!!). Just äsja vaatasin ja imestasin selle üle. No mina küll ei jaksa ööpäevas 20 tundi üleval olla. Keegi tarkpea olevat olnud, Einstein või keegi teine temataoline.
pühapäev, 27. september 2009
Esimene sügistorm
Vihma ei saja, kuid tuul on väga tugev. Iiliti kohe väga-väga-väga tugev.
Meie kandis on tavaline taks selline: on tuul - ei ole elektrit. 2 tundi 45 minutit olime elektrita.
Nüüd hakkab kell juba üheksa saama. Kogu hämar-pimeda aja on laual põlenud küünlad ning igaks kümneks juhuks on ootevalmis taskulamp - meil siin täna vahelduvvool: kord on ja kord ei ole seda va elektrit. Enamasti ei ole. Ja loomulikult ei tegelenud ma valgel ajal teps mitte tööasjadega. Kuis need nüüd tehtud peavad saama, seda teavad vist ainult nood ahvid, kes elektriga mängivad.
Pühapäev
Tegelikult jama selle muinasasulakohaga! Kuni seal kasvavad kolme meetri kõrgused nõgesed, takjad ja mingi enelarisu, seni pole kellelgi sooja ega külma, kas seal maa sees on 2, 20 võ 2000 potikildu. Aga kui keegi tahab hakata midagi ehitama, on kohe arheoloogid platsis. Ja hoidku taevas, et sellelt maa-alalt ei leitaks mõnd majapõhja või sepikoja jäänuseid. Siis oleks projektitöödega kohe aastaks rahu majas - tulevad kaevamised.
Minu mees on järeleandmatu igasugustes arheoloogia valda kuuluvates küsimustes. Ta on nüüdseks natuke kursis ka naabervalla aktiivsete külaseltside tegemistega. Ta tahaks näha, et neil tegusatel inimestel jätkuks aega ja tahtmist muuhulgas üle kontrollida ka kõik oma külade arheoloogiliselt ja pärandkultuuriliselt olulised obkjektid. Vaja oleks märgistamine ning hooldus. Nende objektide "inspekteerimiseks" ongi parim aeg just hilissügis ja varakevad, kui rohi pole rinnuni. Ta oleks ise lahkesti nõus ka vastavat teavet jagama ning asjatundlikku nõu andma.
Mis siis täna tegema hakata? Kustutasin ühest postitusest nädalavahetuse tööde nimekirja ära. No ei ma kõike jõua!
Põhitegevus: Homseks koolituseks materjalide ettevalmistamine. Nüüd on mul lõppude lõpuks olemas ka koht, kus peale kinnise VIKO saan üles laadide HotPotatoes harjutuste faile. Igaks juhuks laadisin üles lisaks veebiversioonile ka harjutuse tööversiooni.
reede, 25. september 2009
Ta ongi nüüd kohal
Otsisin õues kaikaid, mille külge meie klassi plagu kinnitada, kui kuulsin äkki sookurgede kurluutamist.
See on loodushääl, mis teeb igal sügisel meele nii nukraks. Nii kaua kui mäletan, olen oma lemmiklinde pikale rändele saatnud ikka sõnadega: Tulge peagi kõik elusalt ja tervelt tagasi!
Minu jaoks ei ole kevade kuulutaja ei lõoke, ei kuldnokk ega pääsuke. Kevad on käes siis, kui üle Heinassoo kaigub esimene valjuhäälne sookure hõige. Enamasti toimub see kuskil 24. - 28. märtsi paiku.
Täna oli suur hulk kurgesid minemas. Võib-olla nukralt, võib-olla lootusrikkalt - kes teab.
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nimelt olin ikka huvitatud KOV valimiste kandidaatide nimekirjast meie vallas. No ja eks ikka internet on see koht, kust abi saab. Sisestasin aadressi http://vvk.ee/ ja leidsingi üles. Oi, kui palju tuttavaid nimesid! Nojah, tuttavaid inimesi nende tuttavate nimede taga on muidugi märksa vähem, aga siiski.
Lõpuks ometi...
Eile hilisõhtul sadas väga suure pladinaga. Kuulsin kolmel korral ka mingit kummalist kõminat. Akna peal kõõludes ei kostunud enam midagi. Nii kui akna kinni panin ja oma toimetuste juurde asusin, kostus uus kõmin. No seda olen näinud, et välgud sähvivad, kuid ei mürista. Nüüd siis müristamine välguta.
Hommikul kostus küüni tagant jõe kohin üsna valjusti. Seda vihmakest pidi ikka õige kõvasti kupatama!
Nädalavahetus saab olema väga töine ja huvitav!
Mul tuleb natuke lisatööd teha, kuna üks minu klassi laps murdis käeluu. vasakukäeline laps ja pidi see õnnetus siis just vasaku käega juhtuma! Ta on väga tubli laps ja oma ääretu kohusetundlikkusega püüdis eile kõik ülesanded kaasa teha ja kirjutas parema käega. Oli veel õnnetu, et käekiri nii kole. Teen tema jaoks mõned ülesanded arvutisse. Arvutihiirt hoiab ta ikka parema käega.
Aga mul on lõpuks ometi hääl tagasi! Poolteist nädalat oli seda jama.
neljapäev, 24. september 2009
Sügis edeneb
Nii! Pahameel sai sõnastatud ning nüüd võib pilte vaadata.
Ilmselt sai kevadel ostetud kribuõielise tsinnia seemnete pakk. Kuidagi teisiti ei oska põhjendada niiiiii pisikeste õitega tsinniate olemasolu. No OK, võib-olla mul on nad vales kohas ja vale valgusrežiimi käes, aga kooliaias on nad täpselt sama kribud. Teisipäeval just käisin teisi vaatamas. Iiiimelik!
Aga vahtrad lähevad iga päevaga punasemaks.
Huvitav leid
teisipäev, 22. september 2009
Sügisene varahommik
Üks paranemise ilming sai juba täheldatud - köha hakkab taanduma. Kohe imelik, et sain öö läbi magada!
Aga häält pole ikkagi! Täna teen Pireti soovituse järgi. Vaatame siis, kas aitab. Ja järgmisel esmaspäeval lähen teise kooli õpetajate ette... sellise käriseva ja kohati suisa kaduva häälega?
Lugesin kommentaare Postimehe artiklile.
Mis inimesed need küll on, kes niisuguseid mürgiseid ja kitsarinnalisi kommentaare kirjutavad??? Miks küll on igaühel ütlemist (enamasti halvasti) just õpetajate kohta? Kas sellepärast, et kõigist teiste ametite esindajatest võime suurema või väiksema kaarega mööda laveerida, aga õpetajatega puutume me kõik kokku paratamatult? Kõigepealt ise, siis laste, siis lastelaste kaudu...
Ja tehku õpetaja midagi või, hoidku taevas, jätku tegemata - ikka on tarku, kes tümitama kukuvad. Teine selline koht on Koolielu vestlusring. Kui seal sekkub püstitatud teema arutellu lapsevanem, siis ei jää kivi kivi peale. Paraku on seal uueks tendentsiks ka mürgised sõnavõtud õpetaja - õpetaja liinil. Delfit ei külasta, aga see pidi olema veel kõikse hullem.
Marss tööle! Täna tuleb kole vara kohal olla. Ega´s muud - kurvid saab jälle sirgeks sõidetud...