FB-s Kirikindakese grupiga liitudes olid mul käsil muud kudumised - terve ports randmesoojendajaid. Tükil ajal ei saanud kirikinnaste lainele. Küll polnud ideed, küll polnud lõnga (loe: kärss kärnas ja maa külmunud).
Kuna kevad on tänavu kohutavalt hiline, ei olnud aias veel mingit mõtestatud tegevust leida ja nii saigi vardaid veeretatud.
Seekord sõrmikute seeria kõige tumedam paar.
Linnukesed leidsin kindamustrite mapist. Need siis ühelt NN mustrilehelt välja lõigatud.
Kuna kevad on tänavu kohutavalt hiline, ei olnud aias veel mingit mõtestatud tegevust leida ja nii saigi vardaid veeretatud.
Seekord sõrmikute seeria kõige tumedam paar.
Õuepilt ka. Ilm on nii vastikult kõle ja tuuline, et Potsu otsustas seekord meie fotosessiooni terrassi ukseaknast vaadata.
Kümme paari on kootud. Igaks juhuks lükkasin lõngakerade korvi tugitooli taha peitu, aga mine sa hullu tea - kui nüüd fotot keskendunult vaadata, siis jääb silma heledate kinnaste karjuv ülekaal. Mis tegelikkuses tähendab, et.... Aga ei mingit lõnga ostmist enam! Loodetavasti jääb nüüd ehk ka kinnaste kudumisse vähemasti pisikenegi vahe ....
Aga....... Ma pole juba praegu päris 100% kindel, et pärast homsete tundide ettevalmistusi õhtul taas vardaid kätte ei võta...Never say never!