Lõpuks jõudis kätte aeg kududa kohe õige särtsakad kindad. Mõnusad hele- ja tumehallid kerakesed olid kahanenud peaaegu olematuks Nii tuligi kududa sellised, milleks materjali oli.
Juba randme kudumisel jõudsin iga kootud rea järel tõdemusele, et mulle täitsa meeldib selline värvikooslus. Need hallid lõngad on nüüd tõesti otsas - ehk ainult sõrmedele kuluvate silmuste varulõngaks saan neid juppe kasutada.
Mustri pusimisega oli tükk tegu. Seda halliga kootud osa tahtsin tingimata kududa. Vabakäelise joonistusena visandatult oli täitsa lahe, aga kuidas see muster klappima saada, sellega oli tükk tegu. Tumesinise tooni pidin sisse tooma eelpool mainitud põhjusel - hall sai lihtsalt otsa.
Ja sellised nad on käes.
Plaanisin eile õhtul kinnastega lõpetada, aga....
A. peab ennast väga-väga hoidma ja nii oleme poistega kõik tema teha olnud talvised igapäevased nokitsemised ise ära teinud. Kaasa arvatud tulehakatuse pilbaste tegemine. Tõin selleks tarbeks isegi pisikese pakukese ja Fiskarsi kirve kööki pliidi ette, et seal hea pilpaid teha. Aga eile läks miski viltu. Ei tea, kas oli mingi salaoksa koht või lihtsalt kirves libises, aga nüüd on vasaku pöidla otsast tükk küünt koos selle all olnud pöidla endaga läinud. Väheke küll, aga natuke jama ikkagi...
Õnneks oli vanemal poisil vaba päev ja nii ma ta appi palusingi sõrme siduma. Tema seotu oli aga selline nutsakas, et kudumisest ei tulnud midagi välja. Nii ma siis ühel hetkel seda sidet sõrme küljest harutama hakkasingi. Kahjuks oli see aga liha külge kinni kleepunud. Leotasin ja sikutasin... Ühel hetkel tundsin, et vähe imelikuks läheb olemine... Istusin köögi laua taha ja toetasin pea lauale. Justkui paremaks läks olemine. Kui siis ühel hetkel silmad lahti tegin, põrnitsesin enda vastasseina jäävat seinakella ja imestasin, miks see nii kõrgel on... Siis hakkasin ümbrusest oidu saama... Pikutasin köögi põrandal, puudekorv nagu padi pea all :) Kuidas ma sinna olin saanud, seda ma ei mäleta... Hea, et tänapäeval on mobiil olemas. Helistasin poisi appi... Kui A. külakoosolekult koju jõudis, oli, mida talle jutustada :)
Aga ega selline äpardus saa kudumist segada - väga palju aeglasemalt läheb, aga valmis need kindad ju said.
5 kommentaari:
Imelised sõrmikud ja kui hästi nad veel minu jopega sobiksid :D! Väga ilusad on ka kõik eelmised sõrmikud, kuid need on kohe eriliselt lahedad! Võimalik, et ma lihtsalt ei ole eriti halli fänn... aga see tumesinine siin roosade sees on koos halliga küll väga hea.
Pöidlale kiiret paranemist! Väga kahju, et üldse nii läks, kuid eks ta ole, et tegijal juhtub. Ja ei tasu ikka üksi sellised vägavaid operatsioone ette võtma hakata... või siis oleks mõistlik samal ajal nuuskpiiritus nina all hoida...
Imelised sõrmikud! Kiiret paranemist!
Superkindad, imeilusad. Minestamine muidugi pole imeilus, õnneks ei kesta see pikalt ja peaasi, et kukkumisega endale hullemalt viga ei teinud. Pöidlale puhu peale:)
Ohtlikku elu elad! Lemmikkinnastel on nüüd oma lugu, mida meenutada.
Roosa ja hall üheskoos on ikka väga ilus!
Postita kommentaar