Tuhlasin kudumustrite kaustas ja leidsin seal aastaid seisnud roosiõitega mustri. Pärit on see ilmselt ühest väga vanast ajakirjast "Nõukogude Naine". Seisis ja seisis teine seal ja ei osanud ma talle miskit viisipärast rakendust leida... Siis aga jäi see muster pihku ja näis ütlevat: nüüd on minu kord.
Egas midagi - maavillast valget veel on, vanaema lõngakorvist leidsin punase lõnga. Rohelisega läks keerulisemaks. Oli see kas liiga sinakas või sootuks mingi niitpeenike. No jäta või kudumine sinnapaika! Lõpuks leidsin mingi ebamäärast tooni halli. Proovisin katseks mõne silmuse kududa - käib küll!
Kindaranne on ruudumustriline. No on see alles ajaraiskaja kude! Aga nüüd on see kude täiesti selge ja võiks kasvõi iga ruudukese ise värvi kududa!
Valmis kindad siis sellised.
Mulle ei meeldi, kui kätt tõstes kinda ja jope varruka vahelt paljas käsi välgub. Seepärast kudusin kindarandme suht pika. Jäin asjaga väga rahule!
Nüüd homseks tööpäevaks ettevalmistusi tehes ja niisama teleri ees tiksudes tuleb hakata uut plaani hauduma .
4 kommentaari:
Oi, kuidas need sõrmikud silma paitavad ;)
Imeilusad. Roosidega asjad on üldse mu nõrkus, teadagi miks. Ja pikad randmed meeldivad ka.
Kaunid kindad! Mul on samuti alles virnade viisi nii NN kui teistegi käsitööajakirjade lõikelehti ja ma olen mõelnud, et neid oleks üle hulga aja päris huvitav sorteerida, aga siiani on see vaid mõtteks jäänud. Ometi võib seal palju huvitavat peidus olla.
Väga kaunid!
Postita kommentaar