neljapäev, 7. märts 2013

Hallid sõrmikud

Võtsin kasutusele vanaema peenikesed sukavardad.Nüüd oli võimalus kasutada mustreid, mis nõudsid vardale suuremat hulka silmuseid...
Randmeosaga jäin väga rahule - ilus tihe kude ja seetõttu ka paksust teisel parasjagu. Randmeosa muster on pärit Kristi Jõeste raamatust "Kirjatud teekond" .

Olin juba kokku miksinud sobiva mustrigi.  Kudusin ja proovisin kätte - suur.... kudusin edasi. No ei tea, kas lootsin, et läheb väiksemaks? Ei läinud. Kui kinnas oli kootud väikese sõrme sissevõtu kõrguseni, tõmbasin vardad välja ja sirrdi - randmeosani maha :(

Uut mustrit otsima. Seekordne kindapaar siis selline. 

Nagu pildilt näha, seekord randmeosa suht lühike - see ju esimene katsetus kududa peenikeste varrastega ja sõrmed olid kudumisest suisa kanged. Püüdsin kududa hästi kõvasti. No kohe nii kõvasti, et varrast silmuse taha saada oli juba paras tegu.  Tean, et olen suht lõdvalt kuduja (lapsena proovisin ema kudumistöid kaasa kududa, aga minu kootu läks hulga laiemaks).

Ühel õhtul kududes mõtlesin, et nooruses mul just sellised kirikindad käes olidki - nii labakud (enda kootud) kui ka kirjatud sõrmikud (ema kootud). Aga kirikindaid pole ma enam hulgal ajal kudunud (mõni erand muidugi on sisse juhtunud). Huvitav, kas polnud moes või mis asi see oli? Nahkkinda kandja pole elu sees olnud, ju siis piirdusin pitsmustriliste lambavalgete sõrmikutega ...
Käsitööliste blogisid lugedes olen jõudnud kummastava avastuseni - rahvuslik käsitöö on taas noorte näitsikute seas moodne. Enamik usinaid kudujaid-heegeldajaid on noored väikeste lastega emad. Seda  on väga meeldiv tõdeda! Rahvuslik käsitöö ei ole unustuse hõlma vajunud, järelikult me kestame edasi!


7 kommentaari:

Diana Tammann ütles ...

Ilusad kindad.
Tean seda tunnet.. algul loodad, et ime vist juhtub, kinnas saab parajaks. Hiljem, kui mõistus võitu saab, tõmbad kõik üles. Kuid olen ka tähele pannud, uuesti kudumine edeneb kiiremini. :) Ja mis on väga imelik, üldse pole kahju harutada. ;)

MUHEDIK ütles ...

Harutamine teeb meistriks:) Vaatan Su kindaid suu ammuli, kuidas need asjad Sul küll nii kähku käivad- nagu masinaga. Ja kindad on muidugi väga ilusad.
Osa noori on tõesti väga tublid ja tegusad, nemad ongi meie elu edasiviijad. Osa kahjuks on siiski ainult tarbijad, ehk saavad kunagi aru, et sätendav poekraam ja asjad pole elus peamised.

Tii ütles ...

Üha uhkemaks läheb. Kui mitte muidu, siis kinnaste pärast lepid ehk ka Eestimaa talvedega ära :)

Mariihen ütles ...

TII! Ei lepi!!!! Täna on 8. märts ja meil näitab digikas -25,8. Just sellepärast ongi vaja nina maas nokitseda, et aknast seda jõledust ei näeks.

Heli ütles ...

Ilusasd!
Mina mõtlen, et tegelikult ei peaks tehtut harutama, kooks lõpuni ja on olemas üks kindapaar, mida kasvõi kunagi muuseumile kinkida, kui tõesti nii suured, et keegi kanda ei saa. Vanasti kanti kaht paari sõrmikuid ka, mitte ainult labakindaid. Mina just nii omale sõrmikuid nii, et tegelikult tahtsin neid oma mehele teha, poole kinda pealt ütles, et oi, nüüd on kitsas:) tegin lõpuni, kuigi arvasin, et mulle saavad suured. Mustrid ja värvid ju sobivad nii mehele kui naisele kätte.
Mul oleks vaja sellist pakast, avastasin eile õhtul ühe lõngakera küljest magustasti sinna pugenud koid, jube ehmatus.

Krissu ütles ...

Nii kaunid näputööd! Minu imetlus :)

Anonüümne ütles ...

Ilusad ja peened kindad, ka värvivalik on armas! Pealkiri on veidi eksitav- mitte hallid, vaid säravhallid kindad!
Kaaren.