teisipäev, 5. oktoober 2010
Selle sügise viimane lõkketegu
Üheks talve vastu valmistumise operatsiooniks oli sõidutee ääres puude korrale kutsumine, et oleks, kuhu lund lükata. Õhtu oli ilus ja päikesepaisteline. Nii võtsimegi okste põletamise ka kohe ette. Kuuseokkad tekitavad efektselt tupruva valge suitsupilve.
pühapäev, 3. oktoober 2010
Oktoobrikuu esimene pühapäev
Mihklilaat lõppes minu jaoks üllatusega - auto ei suvatsenud käima minna. Jälle see starter jupsis! Mehed lükkasid künkast alla ja nii ta käima läks. Koju sain. Seisma jätsin sissesõidutee otsas keldri juures. Noh et juhul, kui ikka käima ei lähe, siis on võimalik jälle lükata. Nüüd on masin remondis ja mul asendusauto. Ikka seesama, mis talvel. Pisike, kerge ja üldse selline ..... kahtlane. Ütleks, et kuidagi nagu .... kergemeelne :) Ma ei hakanud mitte vaatamagi, kas tal, põrgulisel, üldse viiendat käiku on. Kulgesin niisama punktist A punkti B. Venides. Tasa ja targu.
Tööplaanid on tänase seisuga viimane kui üks tehtud õppeaasta lõpuni. Ei meeldi mulle see plaanide tegemine ja nii saigi kõik korraga ette võetud. Milleks seda saba mitu korda raiuda, kui ometi saaks ühe hoo ja hoobiga asi joonde aetud.
Mis siis järgmisel nädalal ees ootab? Ähh! Haridusfoorum reedel. On kah päev leitud! Viies tund lõpeb kell üks ja nii pole mõtet paariks tunniks koju sõita. Asjatu bensiinikulu ja lisaks on ikka ääretult raske end reede õhtul uuesti tagasi kooli ajada. Seega üks ütlemata pikk ja veniv nädal tulemas.
Näis, mis seal siis räägitakse. Kui räägitakse.
Ma ei kannata koolitusi ja neid foorumeid, kus mängitakse. Igasugused rollimängud on täiesti vastukarva. Tsirkus ei meeldi ei reaalselt ega koolituse nime all tehtuna. Paari korda mäletan, mil ei jõudnud end ja oma tobedat kohusetunnet ära kiruda, et seal oma aega sai raisatud.
Ja kui kalender ikka õigust räägib, siis tegelikult on veel vaid kolm nädalat esimese veerandi lõpuni.
reede, 1. oktoober 2010
Aiatööd oktoobrikuus
Ära jõuab lõpetada kõik sügistööd, mis septembris ripakile jäid. Halvemal juhul võib tulla esimene lumi ning peab kibekähku talveks valmistuma.
1. Veel saab korjata viimaseid ravimtaimi. Igati kohane aeg on palderjani- ja võilillejuurte väljakaevamiseks ning kibuvitsa- ja viirpuumarjade noppimiseks.
2. Sügis on parim aeg sõstarde ja vaarikate istutamiseks. Nad jõuavad veel enne külmi juurduda. Aeg sobib suurepäraselt ka pistokste tegemiseks.
3. Kontrollige enne talve üle aias olevate elektrijuhtmete, ehitiste, teede jms seisukord ning ühtlasi lõpetage kõik ehitustööd (terrass saab ehksel kuul tehtud.)
4. Kinnitage hoolikalt ronitaimed. Kui pikki oksi pole võimalik toestusele köita, lõigake need lühemaks. Eriti oluline on see ronijuurtega kinnituvate taimede, näiteks roniva hortensia, puhul. Talvetuuled võivad sellistest okstest sakutama hakates terve taime maha rebida.
5. Betoonist valatud tiik tühjendage veest ja katke kinni, et sinna ei koguneks vihma- ega lumesulamisvett, mis hiljem külmuks. Sellises basseinis olnud vesiroosid võib viia keldrisse talvekorterisse.
6. Kontrollige võimalike ummistuste vältimiseks üle kraavid ja drenaažikaevud. Tühjendage veest aias olevad kastmissüsteemid ning jätke kraanid avatuks. Kui aias on liigniiskeid alasid, millest soovite vabaneda, kaevake sinna imbkaev.
7. Vaadake üle oma kiviktaimla ning eemaldage sealt kõdunenud taimeosad. Täitke eriti niiskusõrnade taimede (näiteks leviisia) alused peene kruusaga, et sinna ei koguneks vett.
8. Kaevake ümber peenramaa, et talv ja miinuskraadid saaksid ümberpööratud pinnast murendada. Eriti oluline on sügisene kaevamine raskete muldade puhul. Kaevata ei tohi külmunud või väga märga maad. Nii võite mulla struktuuri hoopis kahjustada.
9. Lihtsaim test mulla happesuse määramiseks on niisutada väike kogus pinnast ning segada sellesse veidi söögisoodat. Kui segu hakkab mullitama, on tegu happelise mullaga, kui reaktsiooni ei toimu, on see kas aluseline või neutraalne. (Tuleks katsetada)
10. Lubjake happelisi aiamuldi, eriti kui soovite kasvatada kapsaid või teisi ristõielisi kultuure. Nii vähendate oluliselt taimede kapsanuutrisse nakatumise ohtu.
Kopeeritud ajalehest Maaleht
Hallavalge 1. oktoober
teisipäev, 28. september 2010
Õpetaja: märkus; õpilane: vastus märkusele
pühapäev, 26. september 2010
Külm - sügis ju!
Tubased tööd. Kappide korrastamine. Poisid tundsid huvi, kas ma mitte juba esmaspäeval kuskile lendama ei hakka, et selline tuuseldamine käib. Oh ei, ilm lihtsalt selline, et vaja juba ka soojemad vatid vähe käepärasemalt paigutada.
Nüüd hakkab juba hämarduma, aga akende pesemiseni täna ikka veel ei jõudnud.
Vihma on meil nüüd nii palju sadanud, et jõgi on jälle ilusasti vett täis. Kohe suisa tammi ülaservani. Ja tammi taga madalamas osas on ka kivid kenasti kaetud - sealgi on jõgi jälle vooluveekogu. Tegelikult on isegi natuke nagu kõhe vaadata seda veega täitunud jõesängi. Uskumatu, kui kiiresti võib inimene kohaneda looduse vempudega - purukuiv jõgi oli lõpuks täiesti tavaline nähtus, justkui peakski nii olema.Potsu ei jää ju muidugi mõista sammugi maha - tema ka tammil ukerdamas.
Mõnel meist algas tänasest kolmenädalane puhkus. Kadedaks teeb kohe! Mul oleks ka n+1 tööd aias ja toas teha.
Täna oli loodusmatkade giidil tööpäev. Käis noortega Järlepa järve ääres. Alguses me teadsime, et matkasellid on Kose G-st, aga selgus, et oli olnud ka harmikaid ja ardukaid. Meie omad olid giidi ka tundnud. Küsisin, kas teretada ka osati. Oli osatud, kiitis giid lapsi.
laupäev, 25. september 2010
Suvesoe sügispäev
Leidsin koha, kus on info ilma kohta kuu aja pärast meie comeniuslasi huvitavas paigas.
Ioannina ilm
Thessaloniki ilm
Aga meie sõprade juures Kreeta saarel Heraklionis on veel suur suvi.
Lõiguke ajalehest
"Sündimas on kodanikuliikumine, mis mitte ainult ei või minna ühtse rusikana järgmistele valimistele, vaid võib lammutada ka selle valla. 1990ndate lõpus liidetud Otepää linn ja vald on väidetavalt üks ebaõnnestunumaid vabatahtliku haldusreformi näiteid. Kaks kogukonda pole kokku sulanud ei päriselus ega ka volikogus, ja sealt ka pinged.
Eesti inimesed on hakanud mõistma, et kui asjad on väga korrast ära, siis tuleb meelt avaldada. Iga selline mäss toob omavalitsejad ja nende puudused üleriigilise meedia pilti ja mõjutab protsesse. Eestis on veel küllaldaselt omavalitsusi, mida valitseb hästi turvatud rumalus ja ahnus. Pühajärvelased tegid otsa lahti ja loodetavasti leidub neil ka järgijaid."
Rõhutatud laused on need, mis panid mõtlema ning analooge otsima/leidma.
neljapäev, 23. september 2010
Va seadusesepad - ehmatavad vaest inimest!
Oh sa sinine sitikas! Kus on mu tervisetõend? Olemas? Kadunud? ......... Uhh - alles on! Õnneks see veel kehtib ka! Ja kohe õige mitu-mitu aastat kehtib veel!
Karmid "seaduseknihvid" on lihtinimeste keelde pandud siin.
Loodus on vägagi sügise nägu
Pärnad on meil kollased
vahtrad, kes rohkem, kes vähem punased
teisipäev, 21. september 2010
Jamad lood haridusmaastikul
Õnneks on maakonna koolijuhid kolleegi kaitseks välja astunud. Artikkel Valgamaalasest.
Vallavanem on omakorda esinenud vastulausega. Artikkel Valgamaalasest.
Üks huvitav kommentaar viimasele artiklile:
"Kui see ongi pôhjus, siis tuleks ju Pallast hoopis premeerida. Eelarvesse on kirjutatud- seega planeeritud- kulutada tunduvalt suurem summa. Täpset arvu öelda ei saa, kuid see on 45 000 +.
Direktor vallandatakse ligi 9000.- krooni kokkuhoiu eest????!!!!!
Kui praegu on sôlmitud leping FIE-ga, kes juba 9 aastat asjaga tegeleb, milles on siis mingi vähempakkumise môte?
KAS: 1) sokutada sôbrad-tuttavad kogu eelarves planeeritud raha eest ise "asja ajama"
2) kulutada vôimalikult palju valla/kooli raha?
3) hävitada vôimalikult palju rajatud haljastusest?
Paraku ei ole tegemist ainult muru niitmisega. Taimedega tegelemine nôuab lisaks teadmistele-oskustele tôsist hoolt. Deviisiga "kus metsa raiutakse..." kvaliteethaljastuses kaugele ei jôua.
Ja endise koomeistrina vôtan endale ôiguse panna ka hindeid. Hr. A. Matt 'i teadmised ja oskused on hinnatud järgnevalt:
1.Organisatsiooni juhtimine -"nôrk"
2. Organisatsioonikäitumine ja -kultuur - "puudulik"
2. Majandusarvestus- "nôrk"
3. Bioloogia- "nôrk"
4. Rehkendus- "puudulik"
Ja nüüd, kulla poiss, polegi muud kui pôhikooli tagasi! Puuduolevat tarkust omandama. Hea, et see kool Pühajärvel ikka olemas on, vähemalt koht, kuhu minna. Gümnaasiumi on nende teadmiste juures pisut palju.
HEAD KOOLITEED!
pühapäev, 19. september 2010
Kui Muhhamed ei lähe mäe juurde, siis....
Aiatööd sügisvihmas
kolm delfiiniumit
hallid nelgid
valgekirjulehelised hostad
siniseleheline hostatita
krüsanteem
varased ja vähe hilisemad iirised
Hetkel on tunne, et rohkem täna välja ei lähe - juuksed tilguvad vihmast, jope on läbimärg ja kummikud lirtsuvad. Ja... kurk annab teada, et ta on olemas.... Haigeks jääda ei tohi mitte mingil juhul! Nüüd tass kuuma teed meega ja tubaste tegemistega puhkepäeva kaunistama! Õhtul vaja veel ka homsed tunnid ette valmistada.
Ahjaa! Kui astilbepeenart kaevasin, nägin maja poole lippavat nugist. Ilus pruun loomake! Ei tea, kas ta plaanis minna maja alla hiirteväge harvendama, aga igal juhul jäi tema plaan seekord soiku. Loomake märkas mind, seisatas hetkeks ning jooksis tagasi. Sel hetkel nägi Potsu "sissetungijat". Küll siis algas klaperjaht! Potsu ei või mitte kannatada, et igasugused nahhaalid tema territooriumil patseerivad!
........
Oh mind ja minu varahommikust eluviisi!
Kell kaks päeval on sadu läbi, päike särab (Oi, kui madalal juba!) ja jopega on suisa palav. Kõik taimed on istutatud! Veelkord suur tänu Tii`le taimede eest!!!!
Nüüd võin rahuliku südamega töönädalale vastu minna.
Juba ootan uut kevadet ja uut puhkust, et jätkata uue istutusala laiendamisega!
laupäev, 18. september 2010
Aitäh, aitäh, aitäh!
Kohe õhtul istutasime maha kaks erinevat sorti põõsasmaranat. Ülejäänud taimed jäävad pühapäevast päeva ootama.
Suur-suur aitäh Tii`le ja tema kaasale toreda õhtupooliku eest!
pühapäev, 12. september 2010
Pühapäev
Kõige koledam, et see oli juba teine samalaadne surmateade ühe nädala sees. See on ikka liig mis liig!
Kahjuks kujunes ka tänane puhkepäev selliseks, et metsa ei saanudki. Ega siis muud - jälle oma parki! Ja seenesaak ikka endiselt suur! Sellegipoolest tahaks metsa. Just männimetsa. Lapsepõlve seenemetsad jäid Klooga kanti ja saagiks olid seal imeilusad männiriisika - seenenööbikesed. Ma ei tunnista ühtegi teist seent marineerimise kõlbulikuks.
Mis siis veel tehtud sai - pumbamaja korrastatud. Purgid, mis heauskselt olid jäetud õunamahla ootama, said nüüd talvekorterisse pakitud. Mida ikka ei ole, need on õunad. Väikesed ubinavissid kukkusid maha ja nii ta läks. Põud.
Prahti sai põletatud.
Tänane ilm ei olnud eilse vend - soe ja päikeseline ning parajalt tuuline. Kolm masinatäit hilpe jõudsid peaagu ära kuivada, alles vastu õhtut hakkas udutama.
Ühe pildi tegin ka. Mulle nii väga meeldivad kikkapuud, kui nad on roosasse pitsivahtu mähkunud.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmajaam sooja ja mõnusat varasügisest ilmakest. Saame näha!
laupäev, 11. september 2010
Vihmane laupäev
Lõpuks jäin hullult hilja peale ja pidin kribinal-krabinal oma kodinad kokku korjama, et enne minema saaks, kui hariduskomisjon majja tuleb.
Reedel oli ilus, justkui matkapäevaks tellitud ilm.
Tänase päeva kohta oskasid ilmaennustajad väga täpse prognoosi anda: lauspilves ja kuskil peale ühtteist hakkas ka sadama. Ja sajab kohe ikka kõvasti!
Lugesin vallalehte ja leidsin sealt ühe sobiva kuulutuse. Aga kahjuks ei saa mitte katsetadagi - hetkel on kohustusi, mis vajavad täitmist...
Kangesti tahaks metsa seenele minna. Üksi ma ei lähe, aga kahekesi minekuks aega ei ole. Aga õnneks on meil kaks parki! Ja oi, küll seal on seeni! Minu lemmikud on roosad narmalised kaseriisikad. Lisaks on seal hullult palju mingeid puravikulisi. Määraja järgi hääd söögiseened. Nimi ei jäänud meelde. Nii saigi eile tehtud seenekastet. Õige hea tuli välja! Panin ka rohkelt paprikat seente hulka.
Täna on küpsetamise päev: lahtine seenepirukas, õuna-kakao-kaneelirull, porgandipirukas. Nämma :)
teisipäev, 7. september 2010
Vahtral on sügisel sünnipäev
Raadio hommikprogrammi ilmateates öeldi, et tehku inimesed oma vajalikud aiatööd ära nädala sees ning vihmasel nädalavahetusel puhaku. Nu daa...... teen ma jah midagi nädala sees! Täna sain koju napilt enne üheksat (erandlik muidugi), kuid ega muidu ka õhtul õue ei jõua. Kui nüüd nädalavahetusel ka ilma kihva keerab, siis tuleb lihtsalt leppida ning oodata uut kevadet. Lõppude lõpuks, ega siis oma kodus pole tööde puhul vaja tähtaegu taga ajada, ikka omaks rõõmuks tuleb tegutseda.
Tegelikult tahaks hoopis metsa minna. Meie kandis pole seentega just laiutada - eks suvine põud annab siingi tunda, kuid natu-natuke ikka midagi leiaks. Äkki ikkagi annab vähemasti ühe vihmavaba puhkepäeva.
pühapäev, 5. september 2010
Sügis kodupargis
Jõe kaldal on mõned nooremad vesikanepi taimed õitema hakanud. Väike kaasik sauna ümber on kollasekirju.
laupäev, 4. september 2010
Istikud Juhani Puukoolist
Saagiks saime
4 punasesõstra istikut "Jonkheer van Tets".
Päritolumaa: Taani.
Varajane sort. Püstise kasvuga, oksad suhteliselt haprad. Marjad tumepunased, suured. Kobarad pikkade tarjadega. Marjad õhukesekestalised, mahlakad, meeldivalt magushapukad.
Põõsad on saagikad, talve - ning haiguskindlad.
1 viinamarja istik "Fabel".
Marjad punased, magusa mahlaga, seemneteta. Kobarad on suured.
teisipäev, 31. august 2010
Meie aia neli roosikest
pühapäev, 29. august 2010
Suutera
Eks siis googeldasin veidi ja leidsingi üles! Tuleb välja, et on teine selline kannatlik ja kõigetaluja taimeke. Väegade huvitav! Nii põnev on kogu aeg midagi uut teada saada - inimene õpib ju kogu elu.
Sügisene suvelõpp
Keset päeva on õhutemperatuur kõigest napp 11 kraadi!
Täna ei aidanud miskit muud, kui tegime kaminasse tule. Kas saab sooja või ei saa?!?!
laupäev, 28. august 2010
Hilissuvi Hansaplantis
Konkreetselt soovisime osta punase sõstra istikuid. Sort peaks kindlasti olema Jonkheer van Tets. Oli olemas kolm istikut, aga kaunikesti rääbaka olemisega. Ostmata nad jäidki. Huvitav, kus kaugel see Juhani Puukool asub? Pidavat kuskil Lagedi kandis olema.
Lisaks imetlesime aedhortensia istikuid. Meil on puishortensiad olemas, aga ühe või paar aedhortensiat tahaks ikka ka.
Põõsasmaranaid oli erkkollaseid, valgeid, valkjaskollaseid, roosasid. Kui õnnestuks välja mõelda, kuhu me õitsevate põõsaste ala rajaksime, siis tahaks igast värvitoonist ühe omale ka. Aga lihtsalt kuskile maha istutada, et oleks olemas - see ei lähe kohe teps mitte. Seega, kuna kõik seisab paneelide taga, siis praegu jäävad plaanid "ootele".
neljapäev, 26. august 2010
Hüva nõu püsilillepeenra rajamiseks
Kevadel rajatud püsilillepeenra puudus on see, et esimesel suvel pole seal õisi ja taimed on veel väikesed. Südasuvel võib põud kasvu takistada, sajusel aastal seda muret muidugi pole.
Kus on õige koht?
Ärge tehke peenart sinna, kus vähe käiakse. Kaunis lilleväli peab olema kohal, kus seda saaks imetleda aknast vaadates, aias istudes ja jalutades. Kui teete peenra vastu maja seina, siis toas olles te seda ei näe.
Parim asupaik on põõsarinde või heki ees, mis on heaks taustaks ja ühtlasi kaitsevad tuule eest. Peenra võib teha ka keset muru, aga seal pole fooni, mis lillede ilu paremini välja toob.
Suurel lillepeenral on nii palju värve ja vorme, et ta vajab selle külluse tasakaalustamiseks enda ette rahulikku muru või pinnatud ala.
Alati toimivad hästi järgmised proportsioonid: 1/3 peenrale ja 2/3 murule; või siis 3/5 ja 2/5. Suhe 1/2 ja 1/2 on omal kohal aga pigem regulaarse kujundusega aias.
Kui võimalik, valige peenrale niiskem ja kerge poolvarjuga koht. Puude ja põõsaste kerged varjud toovad lillede ilu eriti hästi esile ja tekitavad meeleolu.
Kindlasti peab asukoht olema tuule eest varjatud, sest tugev tuul sasib puhmikud segamini. Tuulekindlaid püsililli on kahjuks vähe.
Kui suur ja milline kuju?
Püsilillepeenar pääseb mõjule vaid siis, kui see on piisavalt lai – vähemalt 2–3 meetrit. Väikeses aias laiutada muidugi ei saa.
Peenar võib olla vaadeldav igast küljest või ainult ühelt poolt. Esimesel juhul ei saa keskel kasutada nii kõrgeid liike kui üksnes ette avaneval peenral. Väike peenar ei tohi olla liiga kõrge, muidu pole ta ümbritsevaga proportsioonis.
Peenar võib olla ümar, ovaalne, ruudu- või ristkülikukujuline. Liiga keerulist kuju ei maksa teha, sest vorm ei tohi domineerida sisu üle. Heki äärde võib teha sirgete servadega ristkülikukujulise peenra, serva võib kujundada ka looklevana.
Peenra kuju märkige murule nööri või kastmisvooliku abil. Seda liigutades saate kergesti teha uusi variante ja vaadata, kuidas need mõjuvad, kuni lõpuks leiate sobivaima.
Ideaalne on teha peenar tõusvale nõlvale, sest tagumise rinde taimed tunduvad seal veelgi kõrgemad, lausa mitme meetri kõrgused. Istutusala peab olema sel juhul muidugi parajalt lai, et efekt end välja mängiks.
Kui maapind langeb, jääb peenra esiserv kõrgemale kui tagumine. Peenar kaotab kogu oma võlu, kui tagumine rinne on liiga madalal.
Kuidas teha peenra alus?
Tavaliselt koorivad inimesed tulevase peenra kohalt ära kogu murukamara, kaevavad maa läbi ja nopivad mulla umbrohujuurtest puhtaks. See on päris vaevarikas töö.
Aga saab ka lihtsamalt, kiiremini ja vähema vaevaga.
- Kui maapinnale on peenra joonis maha märgitud, eemaldage mätas vaid servadest. Kamar koorige nii õhukeselt kui võimalik, et mitte mulda asjatult ära viia.
- Mättaid ärge viige kompostihunnikusse, vaid kasutage ära peenra tagumise või keskmise osa tõstmiseks.
- Esiserv katke mitmekordselt ajalehega, et takistada soovimatute taimede kasvu.
- Seejärel katke kogu ala mulla või istutusseguga. Servast kaugemal jätke murukamar alles. Selle võib katta ajalehtedega või pöörata igaks juhuks tagurpidi. Praktika on aga näidanud, et 20–30 cm paksune mullakiht on enamasti nii tõhus, et rohttaimed sellest läbi ei tungi. Umbrohu lämmatamiseks tasub ajalehti kasutada ka haritud aiamullale peenart tehes. Ajaleht kõduneb ära aastaga.
- Kasutage vaid kvaliteetset mulda, mis on viljakas, kobe ega sisalda püsiumbrohtude juuri. Heale aiamullale segage juurde komposti. Ideaalne oleks kasutada müügil olevaid spetsiaalseid istutussegusid. Et tuleks odavam, võib neid segada olemasoleva mullaga.
- Peenra nõlvad kujundage diagonaalselt tõusvaks. Ülalt siluge pind tasaseks, et vihmavesi valguks peenrasse.
- Peenra võite ääristada kraavikesega, et takistada muru sissetungi. Seda tuleb aeg-ajalt labidaga korrastada.
- Ärge kasutage plastist peenraääriseid, mis mõjuvad võõrkehana.
- Maad võib ette valmistada ka nii, et kuhjate sügisel sellele paksult lehti. Kevadeks on lehehunnik kokku vajunud, murukamar kõdunenud ja muld kobe.
Rinded ja suured rühmad
Kõiki lilli näeb korraga vaid siis, kui on mitu rinnet: madal, keskmine ja kõrge. Esiossa sobivad taimed kõrgusega 10–60 cm, keskmisesse 50–130 cm ja tagumisse, kõige kõrgemasse, 100–150 cm.
Kõrgused peavad osaliselt kattuma, sest siis tekib rinnete vahel sujuv üleminek. Kui esimene rinne on liiga madal, jääb kõrguste vahe liiga kontrastne. Seepärast ei sobi ette näiteks mägisibulad, madalad kukeharjad ja kaljunelgid.
Mõjule pääsevad vaid suured rühmad, kus on mitu ühest liigist-sordist taime.
Meisterlikult kokku pandud kooslus mõjub juhuslikult, kuigi on tegelikult põhjalikult läbi mõeldud. “Juhuslikkust” saab tekitada nii, kui istutate mõne kõrge taimerühma poolkõrgete sekka ja poetate poolkõrgeid madalate hulka. See muudab peenra vaheldusrikkamaks ja tekitab rütmi.
Istutamise nipid
- Lillerühmade asukohad joonistage esmalt paberile, et leida sobivaim paigutus. Mullale märkige piirjooned liivaga.
- Enne istutamist laske taimedel end korralikult vett täis imeda. Potid võivad kas või öö otsa vees olla. Naabrilt saadud suur puhmik jagage alati väiksemaks, sest suurt püsilille on mõttetu ümber istutada – taim on ju vana. Eriti kehtib see astilbede, hostade ja kobarpeade kohta.
- Asetage taimed peenral olevale joonisele ja sättige õigetele vahekaugustele (need leiate käsiraamatust). Laias laastus läheb ühele ruutmeetrile 3–6 kõrget, 9–12 keskmise kõrgusega ja 20–25 madalat püsikut. Rühmade vahe jätke veidi suurem.
- Potist välja võttes vaadake iga taime juurepall üle, keerdus juured tõmmake laiali.
- Põua ajal võtke istikutelt suuremaid lehti vähemaks. Kindlasti eemaldage kõik õied koos varrega, see soodustab juurdumist. Kui õied on ära võetud, hakkavad kohe arenema uued lehed.
- Pärast istutamist kastke peenar üle, et muld tiheneks juurte ümber.
- Seejärel multšige pind 5–10 cm paksuselt okaspuu-koorepuruga. Kuival ajal võib mõne päeva pärast uuesti kasta, ja kui paar nädalat ei tule tilkagi vihma, võiks veel kord kasta.
ajalehest Maaleht
kolmapäev, 25. august 2010
Mida taimed väljendavad
Aloe -Healing, protection, affection
Angelica - Inspiration
Arborvitae - Unchanging friendship
Bachelor's button -Single blessedness
Basil - Good wishes, love
Bay - Glory
Black-eyed Susan -Justice
Carnation - Alas for my poor heart
Chamomile - Patience
Chives - Usefulness
Clover, white - Think of me
Coriander - Hidden worth
Cumin - Fidelity
Fennel - Flattery
Fern - Sincerity
Geranium, oak-leaved - True friendship
Goldenrod - Encouragement
Heliotrope - Eternal love
Holly - Hope
Hollyhock - Ambition
Honeysuckle - Bonds of love
Horehound - Health
Hyssop - Sacrifice, cleanliness
Ivy - Friendship, continuity
Lady's-mantle - Comforting
Lavender - Devotion, virtue
Lemon balm - Sympathy
Marjoram - Joy, happiness
Mint - Eternal refreshment
Morning glory - Affectation
Nasturtium - Patriotism
Oak - Strength
Oregano - Substance
Pansy - Thoughts
Parsley - Festivity
Pine - Humility
Poppy, red - Consolation
Rose - Love
Rosemary - Remembrance
Rue - Grace, clear vision
Sage - Wisdom, immortality
Salvia, blue - I think of you
Salvia, red - Forever mine
Savory - Spice, interest
Sorrel - Affection
Southernwood - Constancy, jest
Sweet pea - Pleasures
Sweet woodruff - Humility
Tansy - Hostile thoughts
Tarragon - Lasting interest
Thyme - Courage, strength
Valerian - Readiness
Violet - Loyalty, devotion
Violet, blue - Faithfulness
Violet, yellow - Rural happiness
Willow - Sadness
Zinnia - Thoughts of absent friends
Allikas.
teisipäev, 24. august 2010
Ja läbi ta saabki...
Öeldakse küll, et vanasti olnud rohi rohelisem, taevas sinisem, inimesed töökamad ja mida kõike veel. No ma arvan, et oli nende muude asjadega, kuidas oli, aga nii ilusat suve ei olnud isegi mitte sel õndsal vanal ajal.
Mingil seletamatul moel juhtus nii, et suvepuhkus sattus just sel suvel niisugune hästi pikk olema. Rohkem sellist puhkust ei tule kunagi. Ja just samale ajale juhtus selline soe ja päikeserohke suvi.
Minusugusele külmavaresele olid need kolmekümne külje alla ulatuvad temperatuurid väga meelt mööda. Vaid siis, kui kraadiklaas kippus 35 kraadi näitama, läks vist sutsu liiale küll. Noh ja aiapidaja unelmate suvi, kus paaril ööl nädalas sajab ning päeval särab päike - seda oleks vist natuke ulmeline loota ja oodata. Ilmataat pole ka kõikvõimas.
Olgu selle kauni suve sepitsemise taga globaalne soojenemine, saabuv uus jääaeg, vanajumal, ilmataat või rahvusvaheline imperialism, igal juhul olen ma talle tänulik. Möödunud suvekuid meenutades on ehk natukenegi kergem üle elada kuut pimedat, külma ning kõledat kuud, mis paljude meelest meie laiuskraadile just selle erilise võlu annavad. No ei oska mina näha pimeduses ja külmas midagi võluvat! Isegi täna oli toas jahe ning ma-ei-tea-miks, aga justkui kiusteks ma kaminasse tuld üles ei saanudki.
Lisaks imelisele suveilmale oli suvi ka üsna tegus. Kohaliku tähtsusega majanduskriis maja teisele poolele uut voodrit panna ei lasknud (oli viga sellele tobedale avaldusele alla kirjutada), aga kui ei saa üht, tuleb teha teist. Nii ongi meil nüüd uus ringpeenar, millel kasvavad neli pinnakatteroosi. (Ma juba praegu närveerin, kas oskan ja suudan nad ka üle talve pidada). Täiesti võimatuna tundunud plaan rajada kiviktaimla istutusala peaaegu absurdsesse kohta, sai reaalsuseks. Aastaid seisnud ning võsastunud kivikangur on jälle välja prepareeritud. Imepeenra sain kontrolli alla. Teise ukse all saab terrass ka hiljemalt septembrikuus valmis. No mida sa hing veel tahta võid ühelt suvelt! Labidaga vehkida ma oskan, aga vot saagijat, hööveldajat, lihvijat ja mis kõige hullem - projekteerijat minust küll ei ole. Ja mitte igaühel pole mitme kuu pikkust puhkust, et iga jumala päev koduseid asju toimetada. Isegi hästi oleme toime tulnud!
Oli tõeliselt tore ja unustamatu suvi!
Kui nüüd tööasjad ka kenasti "jooksma" saaks, võiks eluga edasi minna. Mis võiks, tulebki minna! Ja juba neljapäeval.
Homme siis viimane puhkusepäev. Kurb, aga tõsi.
Veel kaks päeva
Hommikul kell 6 oli ilm peaaegu selge ja metsa tagant tõusnud päike pimestas silmi.
Uuesti peale üheksat üles ärgates krõbistas akna taga vihm. Vihm! Kuivanud ja janune maa saab enne talve tulekut endasse veidikenegi vett koguda.
Eile toimetasin pika peenraga. Jõudsin järeldusele, et antud juhul ei mängi välja, et kõigepealt üks peenar, siis teine. Selgus, et tuleb korraga ette võtta pikk peenar, Naadipeenar ja lõpuks (ning kõige olulisemana) ka kiviktaimla pikendus kikkapuu suunas. Kuna aga viimases on mättad endiselt välja soputamata, jäi töö seisku. Ja nüüd sajab...
Tuleb tubaste töödega tegeleda. Ei tea, kus on 5. ja 6. klassi inglise keele õpikud? Hmm.... Kas tööga tegelemiseks ka vaim valmis on, seda tuleb alles tuvastama hakata.
....
Muudkui sajab. Külm on ka, hakka või kütma! Minusugune külmavares igatseb taga 28 - 32-kraadist suvesooja. Ehk järgmisel suvel jälle!
esmaspäev, 23. august 2010
Veel kolm päeva
Eile õhtul jõudis vihm lõpuks ka meieni. Kuskil südaöö paiku sadas mõni minut lausa padukat!
Hommikul taevas pilvitu, temperatuur kella poole üheksa ajal 14 kraadi.
pühapäev, 22. august 2010
Välikemps
Aga ajad muutuvad ja arusaamad koos ajaga.
Maaparanduse aegadest on meie pargis mitu kännuhunnikut, millel praeguseks ajahetkeks paras võpsik peal kasvab. Ühte nendest "küngastest" oleme mõnda aega sihikul hoidnud plaaniga sinna üks välikemps ehitada. Mõtteks see seni jäänud on.
Õnneks on nõukaajast pärit kõõrdivaatamine välikempsudele muutunud ning väärt ehitis lisaks proosalisele vajalikkusele muundunud disainikunsti väljundiks ühel või teisel moel.
Meie kevadised aiatööd algavad tavaliselt õite vara, kui kummikute ümber on veel kleepuvad mudaplõrakad ning lõpevad sügisel pea samades oludes. Lisaks on meil ka aeg-ajalt "laagerdajaid". Seega vajadus ühe praktilist otstarvet omava väikeehitise järele on olemas. Koht ju ka olemas. Esialgne "võiks teha" plaan ka olemas.
Tuhlasin natuke internetis ning panin üles mõned silma hakanud näidised. Noh, et oleks põhjust järele mõelda, puitmaterjaliga läbi rääkida ning mis kõige olulisem, ehitamiseks aeg leida.
Ehk kõige tavapärasem majake:
Väegade peen, samas meie oludesse sobiv, kui veel trepp ka juurde organiseerida.
Lubage esitleda: kiviktaimla!
Pühapäeva hommik
Kaks viimast päeva lihtsalt olin. Ei teinud midagi märkimisväärset. Vedru on täiesti maha käinud ja kole väsimus on kallal. Suvi läbi sai rassitud, aga nüüd lõpuks on viimanegi tahtmine miskit korda saata .... kadunud. Järgmise nädala teises pooles vaja juba tööle ka minna. Eks see peatselt tööle minemise sundus on ka üks meeleolu ja töötahte hukutaja.Tööle minemine tähendab sügise saabumist. Sügis ja talv on aga aastaajad, mida ma ei salli. Kohe üldse mitte.
Hommikul küpsetasin kaks banaanirulli põhja ning panin pärmitaigna kerkima.
Sünnipäevalapsel täna vaba päev ja asus kohe usinasti terrassi karkassi materjale valima. Saaks ikka enne sügise saabumist asjaga ühele poole!
laupäev, 21. august 2010
Tee ise mosaiiklaud
Lisaks õmblusmasinalauale sobib jalaks ka näiteks rotanglaud. Mosaiigitükid saate teha vanadest taldrikutest ja muudest tasapinnalistest portselannõudest.
Lauaplaadiks võite võtta 12–20 mm paksuse veekindla (fenool- ehk filmikihiga kaetud) vineeritüki. Tavaline vineer või puitlaastplaat õue ei kõlba, sest need paisuvad niiskuse käes ja mosaiigipind murdub.
Saagige lauaplaati tikksaega, kasutades metalli saagimiseks mõeldud saelehte.
Vaja läheb ...
- veekindlat vineeri
- vanu taldrikuid jt portselannõusid
- plaatimissegu
- vuugitäitesegu
- roostetõrjevahendit
- läikivat või poolläikivat metallivärvi
- haamrit või kummihaamrit
- hammasspaatlit
- kummispaatlit
- svammi ja lappi
- plastämbrit ja pulka segamiseks
- liivapaberit
- kaitseprille
Töö käik
Laud
1. Kasutage taldrikuid ja muid võimalikult tasapinnalisi nõusid. Pange portselan tugeva aluse peale laotatud paberile ja lööge haamriga väikesteks tükkideks. Püüdke jätta ilusad kujundid terveks. Kaitseprillid ette!
2. Laotage tükid tulevase laua plaadile laiali. Varuge tükke tublisti, et neist keset kinnitustööd puudu ei tuleks.
3. Mosaiigitükid on harva ühepaksused, seega kasutage liimi asemel plaatimissegu. Segage pakis oleva juhendi järgi segu valmis. Kandke see hammasspaatli abil lauaplaadile. Juhendist saate teada, kui kaua teil on aega asetada tükke kohale. Pildil olev segu kuivas poole tunniga.
4. Alustage servadest. Pildil oleva laua puhul jäävad servad metall-liistu alla, mistõttu mosaiigiservad ei pruugi olla nii sirged.
5. Keskele on asetatud vanast taldrikust väljalöödud roos, millest saab laua pilgupüüdja. Viimased tükid laduge servade suunas, nagu laoksite puslet.
6. Laske mosaiigil ööpäev läbi kuivada, enne kui asute liitekohti täitma. Segage pakis oleva juhendi järgi valmis vuugitäitesegu. Kandke mass kummispaatli abil laiali.
7. Pühkige segu mosaiigitükkide pealt ära niiske svammiga. Jälgige, et liitekohtadesse jääks segu alles. Oodake, kuni vuugitäide on kuivanud sedavõrd, et pinnale on tekkinud kõva kile. Nüüd pühkige pind niiske lapiga üle.
8. Hõõruge metalljalgadelt liivapaberi abil roosteplekid ja töödelge neid roostetõrjevahendiga. Värvige jalad üle läikiva või poolläikiva värviga. Sobib ka spreivärv.
9. Asetage lauaplaat paigale. Kinnitamiseks võite kasutada plaatimissegu. Täitke metallraami ja lauaplaadi serva vahe vuugitäitega. Kui raami pole, tehke servad mosaiigitükkidest.
Ajakirjast Viherpiha refereerinud Vivika Veski
reede, 20. august 2010
Külm öö, külm hommik
neljapäev, 19. august 2010
Vihmavesi - kus liiga palju, kus üldse mitte
Millal ometi lõpeb see kole põud siin Tallinna naabruses???? Kusjuures Tallinnas ju ka ometi sajab aegajalt! Mis asi see on meie kohal taevas, mis vihmapilved meie kohalt kõrvale juhib?
Neljapäev aias
- Kella üheksaks oli meil kivikangur võsast välja prepareeritud.
- Okste põletamine.
- Hiljem saagisid mehed saadud puud ära ning nüüd on kuuris jälle jupike lisakütet talveks 2011/12.
- Vahetasin amplites ja pajas taimed välja. Nüüd on nendes ahtalehine tagetes.
- Veel mõned toalilled said suuremasse potti ümber istutatud.
- Istutasin uuele alale Köögikata saadetud taimed. Aitäh! Aitäh! Aitäh! Potid-kastid viin ükspäev Kosele tagasi.
- Uue terrassi ees hostade peenar pikendatud ja kaks uue terrassi alla jäävat hostat ümber istutatud.
- Pikas peenras püsikute juurde, ära ja ümber istutamine. Valmis on 1/3.
Püsikupeenardest
Eile õhtul oli viimaseks tööks pika peenra ümberkorraldustega tegelemine. Pooleli jäi. Vaja ju kord päevas ka uudiseid vaadata ning "Õhtusööki viiele" ei raatsi ka vaatamata jätta. Saate lõppedes tuli aga konstateerida fakti, et õues enam tööd teha ei saa - pime. Seega on õues toimetamise aeg lühenenud tervelt kaks ja pool tundi. Katsu siis miskit ära teha!
Ei tea, kas siilikübar ongi selline taim, mille puhmas kergesti osadeks laguneb, aga ühest purpur siilikübarast sai nüüd kuus puhmakest.
Püüan püsikud istutada nii, et vahelduksid suve algupoolel ja suve teises pooles õitsevad taimed.
Olen juba mõnda aega isekeskis mõtisklenud püsilillepeenarde üle. Kui hakkasin selles talus iluaeda rajama, oli püsililli väga vähe. Kevadeti märtsikellukesed, nartsissid ja tulbid. Suveks külvasin erinevaid suvikuid. Miks polnud püsikupuhmaid? Paljude aastate tagant mäletan, et ema sai kuskilt ilusa säravroosa astilbepuhma (meie suur lemmik). Küll see puhmas oli kohutaval kombel umbrohujuurtega läbi põimunud! Harutasime puhma peaaegu algosakesteks. Tundus, et saime puhtaks, aga kui olime taime maha istutanud, selgus, et ikkagi on rohkem orasheina kui astilbet. Ja mis kõige jubedam, umbrohud hakkasid salakavalalt ka peenras paljunema. Tulemus - astilbe sai välja kaevatud ja kole küll, aga ära põletatud. Lisaks tuli veel suur osa peenrast "pea peale" pöörata. Lisaks sellisele šokile olin näinud paljusid püsikupeenraid, mis väga sarnanesid meie õnnetu astilbega. Sõnaga - ma olin täiesti kindel, et püsikuid ma oma aeda ei muretse, sest nende alla ja sisse kogunevad hullud umbrohud, millest lahti ei saa ja ilu asemel on ainult õudus, mis perenaisele au küll ei tee. Lisaks olid nähtud peenardes taimed üksteiset läbi kasvanud ja üldse hooldamata ja õnnetus seisus. No pole ju selline asi stiimuliks, et püsikupeenart rajada!
Proovikiviks sai Imepeenar, mis ekstreemsesse kohta rajamise tõttu sellist nimegi kannab. Alguses kasvasid seal suvikud. Siis pikkamööda hakkasin katsetama kaheaastaste taimedega. Hakkama sain! Iga suvega ikka paremini. Kuna "enesetesti" tulemustega jäin lõpuks rahule, muutuski Imepeenar püsikupeenraks. Sellele lisaks ka pikk peenar ja Naadipeenar (milles siiani kipuvad naadid pead tõstma, kui seal pidevalt valves ei oleks).
Õhtul, kui väljas enam toimetada ei saanud, otsisin internetist ühe teatava aiandusalase märksõna abil infot ja juhendeid ning sattusin huvitavale materjalile. Mulle üldiselt meeldib, kui varjunime taga on ka reaalne inimene oma nimega. Tundsin fotol ära kuuseheki varju rajatud suure hostade istutusala ühes lõunaosariikide ilusas aias :). Minu silmis imeinimene sai lisaks varjunimele ka päris nime! :D
kolmapäev, 18. august 2010
Sügisenäoline kolmapäev
Tänased tööd:
- meeste tööde nimekirjast on valminud teine terrassipost
- ära õitsenud ja ennast ammendanud suvelilled peenrast välja kaksatud
- osa toalilledest ümber istutatud ja tuppa tagasi kolitud
Edasi läks põnevamaks. - alustasime kivikangru tuunimisega
- paprikad tükeldatud ja sügavkülmas
- petersellilehed tükeldatud ja sügavkülmas
- okste põletamine
Hea mees, kes lubabki
esmaspäev, 16. august 2010
Veel kümme päeva
Nüüd tuleb ennast liigutama hakata, sest nagu arvata võis, hakkab ajanappus kätte tulema. Uskumatu, aga tõsi. Nimelt pole ma sel suvel mitte kõige vähematki tööasjadega tegelenud. Tegelikult oli see ju ka õige valik - nii tulebki puhata. Aga... On asju, mis tuleks ära teha juba enne 1. septembrit. Nagu eelnevad sügised on näidanud, muutub tööle minnes kodune töövõime nullilähedaseks. Ja pealegi sobib just selle algava õppeaasta puhul kasutada vana ja kulunud fraasi: "Kõik on uus septembrikuus".
Ilmarindel on ka muutused toimumas. Varahommikune ilmaprognoos ähvardab juba selle nädala neljapäevaseid temperatuure alla 20 kraadi jäävat. Sealjuures on see alla kahekümnene temperatuur päevasel ajal, mitte öösel! Oi, küll saab raske olema see jahedusega harjumine, kui jaanipäevajärgsest ajast siiani on olnud troopiline suvi!
Mis siis veel teha tuleb:
- Pika peenra ümberkorraldamine (tõnnikesed "noorendada" , Imepeenrast need tohutult edenenud kukeharjad jaotada ning pikale peenrale sättida, purpur siilikübar mitmeks jagada, jätta peenrasse kohad valgetele siilikübaratele ning kollastele päevakübaratele).
- Uuele istutusalale taimede istutamine x
- Naadipeenrast sinised siberi iirised välja kaevata, (Ei tea küll, mis väega see küll peaks õnnestuma!), puhmad "noorendada" ning uuele kasvukohale ümber istutada. (Lugesin Thela blogist, et vähese õitsemise põhjus võib olla risoomide liiga tihedalt läbipõimumine).
- Suurte kivide hunniku (maaparanduse jäänuk) ümbruse tuunimine
- Tulevase rosaariumi ala puhastamine kuivanud umbrohu sodist
- Uue istutusala pikenduse-laienduse jätkamine visuaalselt rahuldava suuruse ja kuju saavutamiseni.
- Kartul üles võtta X
- Kasvuhoone korrastada x
- Väike kartulimaa kaevata (porgand jääb veel peenrasse). X
- Inglise keele tööplaanid 5. ja 6. klassile.
- Uus terrass ehitada
- Kartulipealsed maha trimmerdada X
- Korstnad parandada
- Paneelide-case!!!
Esmaspäeval tehtud tööd:
- Uuele istutusalale taimi istutatud (jätkub)
- Küüslaugud välja kaevatud
- Maasikapeenar korrastatud - väädid lõigatud, muld kaevatud
- Köögikatalt saadud elulõnga-tited pottidest oma kasvukohale istutatud
- Kasvuhoones kurgitaimi "rapitud" - aga veel tuleb kurke, ei saa taimi välja visata
- Tillilehed hakitud ja sügavkülmas
- Väike aiamaa kaevatud
pühapäev, 15. august 2010
Letšo
Toimetasin Imepeenras. Vot see on see asi, kui klaasikildu leides ei viitsita seda ära korjata, vaid peidetakse kivide vahele, arvates, et nüüd on terav asi peidus. Tutkit! Põldosja välja katkudes ja sõrmi sügavale mulda surudes leidis sõrm kohe selle klaasikillu üles :(
Sinna see mullas sonkimine siis jäi. Kui on üks asi, mida ma koledasti kardan, siis on see just teetanus.
Nii tuligi hakata hoidist tegema. Seekord siis sellise retseptiga letšo. Kogused on minu puhul väga vähe arvesse minevad.
2 kg tomateid
5 paprikat
5 suurt sibulat
soola
100g suhkrut
pipart
õli
Sain 7,5 liitrit.
Letšo tuli ikka tükkis tummisem, kui tomati-sibula salat. Maitse ka ülihea!
Vihmane hommik, tuulevaikne leitsak päeval
Kas tõesti tuleb täna tubane päev? Saame näha!
...
Tänane päevaplaan nägi ette eile lahti kaevatud mätaste soputamise-raputamise, aga sellise laussajuga mudatööd tegema küll ei hakka. Selle asemel korrastasin kasvuhoone otsapeenra, uue pojengiala ning sinilatvade peenra terrassi kõrval. Kummiülikonnaga kannatas väljas olla küll.
Kui hakkasin õue minema, vaatas Potsu mulle otsa väga küsiva pilguga, nagu tahaks üle küsida, et kas tõesti peame õue minema. Noh, pole midagi parata, kui loom sammu maha ei jää - tuleb kannatada. Ta, truu loomake, ootaski mind kogu selle aja, valides "valvepostiks" vahtrapuu aluse, kus veidi kuivem oli.
....
Nüüd on see siis selge - Eestimaa on hiigelsuur riik. Ilm võib isegi naabermaakondades tohutult erineda. Loen veebiajalehest tormikahjustustest, vaatan pilte ja mõtlen, et kas see kõik on ikka meil Eestis juhtunud ja veel tänasel päeval. Hämmastav! Lihtsalt hämmastav!!!
...
Tänane hlisõhtu ei ole eilse sarnane. Õhk on tunduvalt jahedam ning üle õue ujuvad uduviirud. On hilissuvi.
laupäev, 14. august 2010
Kiviktaimla vol 4. I etapp on valmis
Pildi esiplaanil istutusala külatee poolne ots. Ta jäi seekord selline imeliku kujuga, aga asi on lihtsalt pooleli. Jätkamiseks tõenäoliselt järgmisel suvel. Tänavu hakkan jääma ajahätta. Kui nüüd hoolega vaadata, siis on näha istutusalast paremal niidetud ala, mille taga viirg niitmata ala. See on tulevikuunistus - jälle üks koht, mida traktoriga niita ei saa. Tegemist lauda vundamendiaugu valliga. Vot kui miski traktori moodi massin need vanad paneelid ära on paigutanud nii, et nad meie iluaeda teenima hakkavad, siis vaatan, mis selle künkaga (voorega) saab. Kuuri otsas ootab suur töö - oh, oleks vaid seda ajakest, siis teeksime selle väliköök-puhkenurga lõpuks valmis. Aga aega netu. Vähemalt sellel, kes kiviseinu laduda oskab.
Noh ja eks mõni aeg tagasi sai tehtud pilt ka teisest istutusala otsast. Hmm.... kui nüüd pilti vaadata, siis see "ots" pole enam selline, nagu varem. Tumedam ala on juurde tekitatud. Ja saab veelgi tekitatud, kui.... Jah, siis, kui koos pingelangusega otsa saanud füüsiline ressurss taastunud on. Seniks käin ja jalutan uue ala ümber ja imestan, kuidas me küll niisuguses teadmatuses elasime ning sellisetel imevahvatel kividel mätaste all peidus lasime olla.
Laupäevased tegemised
Ilm oli pilves ja nii saime kohe õues tegutsema hakata. Kes tegi terrassi tugiposti, kes kaevas mättaid.
Kell kaheksa kerkis kagu- ja lõunakaares metsa kohale äikesepilv. Natuke kõmistas, vihma ei andnud tibakestki.
Kell üksteist keerati kuumakraanid lahti. Jälle on sellele suvele nii tavaline leitsak.
Istutusala on esialgses suuruses nüüd lõpuks valmis. Kuna istutada pole sinna esialgu suurt midagi, jääb mu põhiliseks tööks valvata, mis hakkab toimuma, kui mulla seemnepank näeb, et on tekkinud vaba ruumi ja valgust. Eks ma siis käin, kaevan ja kõplan, ikka vastavalt vajadusele.
Üks on kindel, selle suve jooksul tohutult hästi kasvanud alpi astrad kannatavad jälle jagada. Nii saan neid kauneid lilli ka uuele istutusalale sättida.
...
Kella ühe paiku ilmus silmapiirile järgmine äikesepilv. See jäi meist veel kaugemale, kui hommikune.
Kella veerand kolme ajal hakkas vihma tibama. Sadu on väga tagasihoidlik, kuid eks abiks on seegi.
...
Küll mõni mõte vajab ikka kaua aega laagerdumiseks! Tulevase puhkenurga (vana lauda vundamendi) taga seisab juba palju aastaid külili üks kaevurõngas või truubitoru või mis iganes toru see on. Nüüd mõtlesin välja! Meespere appi ja püsti me ta kangutasime. Loodi ka ja nüüd on mul koht, kuhu järgmisel kevadel paar kõrvitsaseemet maha kükitada. Jälle midagi uutmoodi!
reede, 13. august 2010
Päeva kokkuvõte
Korjasin kasvuhoones punased tomatid kokku ning keetsin nendest miskit tomatikastme sarnast. Paljud tomatitaimed olid ennast ka juba ammendanud ning need taimed kaksasin maast välja. Tänasin neid tubli saagi eest ning saatsin lõkkeasemele...
Ülejäänud päeva lihtsalt lugesin ning ootasin õhtut, et mullatöödega jätkata.
Uudiste ajaks on tulemus selline. Ikkagi veidi rohkem kui hommikuse vahearuande piltidelt paistab.
Tsitaate aiapidajale
- "Aial on salakaval omadus kalliks maksma minna ning samas jätta süütu mulje, et tegelikult ei kulutand te tema hüvanguks ju sentigi..." Esther Meynell
- "Aiandussõltuvus pole sugugi kõige hullem võimalus, eriti kui kaaluda ka kõiki ülejäänuid." Cora Lea Bell
- "Aiapidamine vajab palju vett ja suurem osa sellest tilgub higina teie seljast." Lou Erickson
- "Kui on midagi, mida ma võin oma aia kohta öelda, siis seda, et aed suudab mind alati üllatada." David Hobson
- "Kui võililli oleks raske kasvatada, püüaksid kõik neid oma murusse saada." Andrew V. Mason
- "Kõige tervislikumat hasartmängu mängitakse labida ja seemnepakiga." Dan Bennett
- "Kõplamine on töövõte, mille abil eraldatakse vastistutatud lillede ja aedviljade pealsed juurtest." Henry Beard
- "Lihtsuse häda peitub selles, et kuigi see võib olla naudinguid ja rahuldust pakkuv ning loominguline, on see kõike muud kui lihtne." Doris Janzen Longacre
- "Lill on lihtsalt haridust saanud umbrohi." Luther Burbank
- "Ma ei usu pooltki, mida mulle räägitakse ja veeranditki sellest, mida ma näen. Kuid mul on üks ja ülim usk, mida miski pole seni suutnud kõigutada. Igal kevadel jään ma uskuma seda, mida seemnekataloogides kirjutatakse." Carolyn Wells
- "Mida vanemaks ma saan, sea suuremaks muutub mu usk sõnnikusse kõigis ta avaldumisvormides." Elizabeth von Arnim
- "Parim aiapidamisviis on panna pähe laiaservaline kübar, selga mingid vanemad riided ning siis, kõblas ühes ning külm õlu teises käes, öelda teistele, kust kaevata tuleb." Texas Bix Bender
- "Püsikud on taimed, kes vohavad nagu umbrohud; kaheaastased need, kes surevad mitte teisel kasvuaastal, vaid juba esimesel ning suvelilled on need, kes iial ei tärka." Katherine Whitehorn.
- "Umbrohi on taim, kes mitte ei kasva valel kohal, vaid kavatseb ka sinna jääda." Sara Stein
- "Umbrohi on taim, kes on omandanud kõik ellujäämiseks vajalikud oskused, välja arvatud võime kasvada sirgetes ridades." Doug Larson
Kiviktaimla vol 3. Vahearuanne
Kuna ilmateade ennustab taas kuumalainet, on tagumine aeg ennast taas labida najale toetada. Ega siis normaalse temperatuuriga ilm pole mitte nii väga normaalse aiapidaja jaoks mingi kaevamise aeg :)
Eile õhtul lõppes kaevamine pimeduse saabudes ning täna hommikul algas tööpäev hommikul peale kuut (paganama koer arvas, et perenaine on vaja ilmtingimata kell kuus üles äratada). Tegelikult oli päris mõnus kaevata varahommikuses karguses. Aga ega seda lusti kauaks jätkunud - õige pea oli taas leilisauna laval vaevlemise tunne...
Pilt nr 1
Istutusala üks ots on valmis. Hmm... esialgu. Võib-olla tuleb mingil x ajal uus mõte, kuidas ja mis suunal seda istutusala laiendada-pikendada.
Pilt nr 2
Esialgse projekti põhjal on siin loodava istutusala teine ots. Selle osaga saab alles välku näha! Kõigepealt on kõrguste vahe suur. Pildil näha roheline ala - nn Rootsi Tee. Õue poole on aga kallak. See peaks pildil ka näha olema. Lisaks sattusin imelikul sügavusel paikneva suure kivini (pildil ülal vaskul värskete mustavate mätaste taga). Ei kujuta praegu ette, kuidas see asi kujunema hakkab.
neljapäev, 12. august 2010
Vihm hommikul, päike päeval
- vihmasaju ajal retseptiraamatut täiendatud
- sibulad puhastatud
- uue istutusala ettevalmistustööd - kohe satub nii, et kui ilm palavaks kisub, on kohe vaja maad kaevama minna :) Tegelikult oli väga hes süsteem kaevata mättad lahti ning jätta nad hunnikusse "laagerduma". Nüüd on päris hea neid mättaid soputada.
Kosel oli kõue kõminat kuulda ja veidi isegi tibutas. Väga selgetes vävitoonides vikerkaar kaardus üle kaupluste. Pole vikerkaart sel suvel näinudki!
Täiesti hämmastav, kuidas võib ühel 10-aastasel tüdrukul olla selline hääl! Kui laulu kuulata, võiks arvata, et laulab professionaal. Täskasvanu. Link Youtube videole.
teisipäev, 10. august 2010
Tassi nagu kass poegi
Huvitav ikka, kuidas istutusala muutub, kui taimed peale saavad - maa hakkab kohe elama ja särama!
Muidugi on taimi veel kõvasti juurde vaja. Ega muud ei aita, kui tuleb oodata kevadet ja püsikuid ise seemnest külvata. Kangesti tahaks erinevaid nelke ning kukeharjasid. Praegu on kahju, et nädalavahetusel selle ilusa rohe-valgelehelise hosta puhmast omale killukest ei kaubelnud. Ning kindlasti sobiks sinna peenrasse veel ka erinevaid madalaid iiriseid istutada.
Pean Hansaplantist järgi vaatama, milliseid suht madalaid puhmaid kasvatavaid lilli veel pakkuda on.
Aga algus on tehtud ja ilme on juba nii rõõmustav! Olen rahul!