Ja juba olen hädas - keegi ei mäleta, mis aasta see oli. Magnus ise ka ei mäleta, kui vana ta sellel pildil võis olla. Igal juhul teine korrus juba on, aga puhta pooleli alles.
Ja küll on külm talv - aken nii jääs!
neljapäev, 1. oktoober 2009
Vanad pildid - mingi kahtlane elektroonika
E-ajalugu: meie esimene arvuti. Oh sa heldus küll, olid ikka ajad! Veel palju aastaid seisis see arvuti (ja mõni teinegi), enne kui ma hakkasin üsna tõrksalt (ja peaaegu et käsu korras) huvi ilmutama selle kobaka vastu. Ja kuidas on lood praegu? Vastus: "Never say never!"
Ja juba olen hädas - keegi ei mäleta, mis aasta see oli. Magnus ise ka ei mäleta, kui vana ta sellel pildil võis olla. Igal juhul teine korrus juba on, aga puhta pooleli alles.
Ja küll on külm talv - aken nii jääs!
Ja juba olen hädas - keegi ei mäleta, mis aasta see oli. Magnus ise ka ei mäleta, kui vana ta sellel pildil võis olla. Igal juhul teine korrus juba on, aga puhta pooleli alles.
Ja küll on külm talv - aken nii jääs!
Vanad pildid - titendus
1. ema, isa ja mina
2. ?, mina, ? (Järlepa päevil)
3. mina ja Koidu (juba Laagris)
4. mina, mamma ja Koidu (Laagris)
5. Ema töö juures Keilas. Jõnglane pandi tähti kritseldama, et rahu saada.
kolmapäev, 30. september 2009
Ei või olla - juba???
Ilmajaam hoiatab libeduse ja tuisu eest!!! (ajalehest Postimees) Foto: ELMO RIIG/SAKALAHakkab aga jälle peale! Siiski natuke nagu varavõitu tuleb see talv. Kole küll, kui tuleb kuus kuud seda talve taluda! Kahest kuust oleks küll ja enamgi veel.
Paaril korral on ette tulnud kurioosseid ilmastikuolusid, mis meie perele meelde on jäänud. Vanema poisi viie-aastasel sünnipäeval oli väga soe ilm ja kõikjal selline kiilasjää, et hoia või kuivanud rohukõrrest kinni, et vaid püsti seista. Ja talvest tol aastal enam asja ei saanudki. Kevad tuli ikka õige vara. See - eest too talv algas ka väga vara. Minule olulisel päeval avanes aknast välja vaadates kummaline vaatepilt: maad kattis vähemalt 5 sentimeetri paksune lumevaip. Ja veel eelmisel päeval särasid lillepeenras värvirõõmsad daaliad! Looduse vembud on ettearvamatud!
September läbi - sügis käes
Ühe väikese kokkuvõtte suvest olen juba teinud. Nüüd, mil käes septembri viimane päev ja mul juhtumisi hetkel ka vaba tund, asusin "lõppkokkuvõtet" koostama.
1. Olensel kevad-suvel enda jaoks avastanud "aiahullude" seltskonna ja hoian blogide kaudu nende tegemistel silma peal. Kasu ka on olnud või? Muidugi on. Olen saanud palju uusi ideid, õppinud tundma taimede liiginimesid (mitte just hindele "5", aga kõva "3" ikka).
2. Kas olen ka ise miski "aiahull"? Ei ole!!!
Olen oma elust vaid viis aastat elanud korteris, ülejäänud aja ikka eramajas, mille ümber nii köögivilja- kui ka iluaed. Aias toimetada mulle meeldib. Aeda uuendada meeldib. Aga mõõdukalt. Miks mitte aktiivsemalt? Selleks on mitu põhjust. Esiteks minu töö, mis ei alga töökohta saabumisega ja ei lõpe ukse enda järel sulgemisega. Töö tuleb koju kaasa. Kahjuks. Selle kohta võiks öelda, et ise elan oma elu keeruliseks. Aga ma tahan areneda, tänapäevastes oludes muud moodi ei saa.Ei kujuta ettegi, et töötaksin praegu nii, nagu 10 aastat tagasi. Isegi mitte nii, nagu 5 aastat tagasi. Töötan suht "spetsiifilistes" tingimustes, mis nõuavad tsipa rohkem vaeva nägemist, kui see tavaolukorras oleks. Teiseks on mul sada muud huviala, millega vähem või rohkem edukalt saab tegeldud. Kus on selle jutu point? Eks ikka selles, et mul pole aega, jaksu, ... ja ei tea veel mida kõike. Tegelikult ei näe ka suurt mõtet ülearusel rassimisel.
3. Mu kodu on sellises kohas, kus puuduvad nö piirded - pole tara, seega pole ka seisukohta "siit - sinnani ja ei sentimeetritki rohkem". Piirdeks on kurviline kruusatee, vastasküljel looklev jõgi ning ülejäänud kahes küljes talu piirikraavid. Iluaeda selle klassikalise mõttes on suht vähe. Oleme lähtunud sellest, et me elame maal, looduses ja kõik meie ümber ongi võimalikult looduslähedane. Meil on palju puid. Kõigepealt muidugi asundustalu rajamise ajal istutatud vanad ja hirmsuured puud. Kaks erineval ajal rajatud parki, mille asemel varem olid karjamaad (Õudukas, aga linnadaame pidi kunagi lehmi lüpsma. Käsitsi!) Meil on palju murupinda (tegelikult küll madalalt ja sageli niidetavat rohumaad, mille võrdlemine muruga on ehk õigele murule solvav).
4. Ma ei taha liiga palju lilleliike. On rahulikum. Meie aed ei ole kohe kindlasti mitte kollektsiooniaed. Kunagi kingiti mulle korvitäis huvitavate sortide tulbisibulaid. Juba esimene külm võttis ära enamuse neist.
5. Mulle väga meeldivad roosid, aga nende kasvatamisega olen jäänud alati kimpu. Kõige suurem probleem on meie asukoht soo servas, mis toob meile kevadel pikalt hallaöid.
Minu meelest on roos nii kuninglik lill, et teda tuleb eksponeerida aukohal. Ainult roosid ja ei mingit muud tuustakat tema kõrval. Kuhu aga oma aias see kuninglik peenar rajada, selles küsimuses jään ikka ja alati hätta. Kas on viluvari, kas on sootuks põhjakülg või on otsetee avatud soost tulevatele külmadele.
6. Kunagi aastate eest oli mingi imelik komme, et käidi kodudes viljapuid- põõsaid loendamas. Tol ajal oli neid ikka röögatult palju, sest olime lõpetanud loomapidamise ja suht palju "niisama maad" jäi järsku üle. Nii saigi pistetud maha küll mustsõstraoksakesi, küll tikripõõsa oksakesi. Õuduste labürint - põõsaid oli kokku üle saja. Nüüdseks oleme julmalt juurimistööga tegelenud. Mis ikka liiga vilus ja liiga vahtrajuurte ja laiuva võra võimuses, see välja.
7. Kasvuhoone. Eelmise suvega ei anna võrreldagi. Seadsin end kevadel fakti ette, et vot nüüd teed kasvuhoone korda ja kogu lugu. Aitab jamast. Elu kisub aina keerulisemaks. On vähemalt oma aiast ja kasvuhoonestki meesperele miskit lauale panna. Küll nüüd on mõnus elu! Noorem poiss ütles, et kui tõesti hätta jääme, küll me kuidagi ikka ära elame. Praekartul rohke sibulaga ja kõrval mõni hea salat - mida veel tahta võiks. Ja nii ongi. Suurest hoidiste rallist oli tõesti palju kasu!
8. Minust ei ole ikka maasikakasvatajat. Olen mitmel korral üritanud maasikamaa korrastamisega hakatust teha, aga tagurpidi minema hiilinud - liiga jube töö. Ilmselt lükkan hoolduse seegi kord jälle kevadesse. No ei näe ma mingit kohustust minna sellise jubeda sügisilmaga sinna küürutama. las jääb, nagu on. Teinekord võib laiskusest isegi kasu olla. Kord juhtus nii, et mul jäi maasikamaa jälle korda tegemata. Vennanaisel aga peenrad kõik puhtad, nagu korralikul perenaisel ikka. Tuli külm ja lumevaene talv. Kelle maasikataimed võttis talvekülm ära? Kes korjas järgmisel suvel suure saagi? Ehhee!
Miski alapunkt veel lahkamata? Ei tule hetkel meelde.
1. Olensel kevad-suvel enda jaoks avastanud "aiahullude" seltskonna ja hoian blogide kaudu nende tegemistel silma peal. Kasu ka on olnud või? Muidugi on. Olen saanud palju uusi ideid, õppinud tundma taimede liiginimesid (mitte just hindele "5", aga kõva "3" ikka).
2. Kas olen ka ise miski "aiahull"? Ei ole!!!
Olen oma elust vaid viis aastat elanud korteris, ülejäänud aja ikka eramajas, mille ümber nii köögivilja- kui ka iluaed. Aias toimetada mulle meeldib. Aeda uuendada meeldib. Aga mõõdukalt. Miks mitte aktiivsemalt? Selleks on mitu põhjust. Esiteks minu töö, mis ei alga töökohta saabumisega ja ei lõpe ukse enda järel sulgemisega. Töö tuleb koju kaasa. Kahjuks. Selle kohta võiks öelda, et ise elan oma elu keeruliseks. Aga ma tahan areneda, tänapäevastes oludes muud moodi ei saa.Ei kujuta ettegi, et töötaksin praegu nii, nagu 10 aastat tagasi. Isegi mitte nii, nagu 5 aastat tagasi. Töötan suht "spetsiifilistes" tingimustes, mis nõuavad tsipa rohkem vaeva nägemist, kui see tavaolukorras oleks. Teiseks on mul sada muud huviala, millega vähem või rohkem edukalt saab tegeldud. Kus on selle jutu point? Eks ikka selles, et mul pole aega, jaksu, ... ja ei tea veel mida kõike. Tegelikult ei näe ka suurt mõtet ülearusel rassimisel.
3. Mu kodu on sellises kohas, kus puuduvad nö piirded - pole tara, seega pole ka seisukohta "siit - sinnani ja ei sentimeetritki rohkem". Piirdeks on kurviline kruusatee, vastasküljel looklev jõgi ning ülejäänud kahes küljes talu piirikraavid. Iluaeda selle klassikalise mõttes on suht vähe. Oleme lähtunud sellest, et me elame maal, looduses ja kõik meie ümber ongi võimalikult looduslähedane. Meil on palju puid. Kõigepealt muidugi asundustalu rajamise ajal istutatud vanad ja hirmsuured puud. Kaks erineval ajal rajatud parki, mille asemel varem olid karjamaad (Õudukas, aga linnadaame pidi kunagi lehmi lüpsma. Käsitsi!) Meil on palju murupinda (tegelikult küll madalalt ja sageli niidetavat rohumaad, mille võrdlemine muruga on ehk õigele murule solvav).
4. Ma ei taha liiga palju lilleliike. On rahulikum. Meie aed ei ole kohe kindlasti mitte kollektsiooniaed. Kunagi kingiti mulle korvitäis huvitavate sortide tulbisibulaid. Juba esimene külm võttis ära enamuse neist.
5. Mulle väga meeldivad roosid, aga nende kasvatamisega olen jäänud alati kimpu. Kõige suurem probleem on meie asukoht soo servas, mis toob meile kevadel pikalt hallaöid.
Minu meelest on roos nii kuninglik lill, et teda tuleb eksponeerida aukohal. Ainult roosid ja ei mingit muud tuustakat tema kõrval. Kuhu aga oma aias see kuninglik peenar rajada, selles küsimuses jään ikka ja alati hätta. Kas on viluvari, kas on sootuks põhjakülg või on otsetee avatud soost tulevatele külmadele.
6. Kunagi aastate eest oli mingi imelik komme, et käidi kodudes viljapuid- põõsaid loendamas. Tol ajal oli neid ikka röögatult palju, sest olime lõpetanud loomapidamise ja suht palju "niisama maad" jäi järsku üle. Nii saigi pistetud maha küll mustsõstraoksakesi, küll tikripõõsa oksakesi. Õuduste labürint - põõsaid oli kokku üle saja. Nüüdseks oleme julmalt juurimistööga tegelenud. Mis ikka liiga vilus ja liiga vahtrajuurte ja laiuva võra võimuses, see välja.
7. Kasvuhoone. Eelmise suvega ei anna võrreldagi. Seadsin end kevadel fakti ette, et vot nüüd teed kasvuhoone korda ja kogu lugu. Aitab jamast. Elu kisub aina keerulisemaks. On vähemalt oma aiast ja kasvuhoonestki meesperele miskit lauale panna. Küll nüüd on mõnus elu! Noorem poiss ütles, et kui tõesti hätta jääme, küll me kuidagi ikka ära elame. Praekartul rohke sibulaga ja kõrval mõni hea salat - mida veel tahta võiks. Ja nii ongi. Suurest hoidiste rallist oli tõesti palju kasu!
8. Minust ei ole ikka maasikakasvatajat. Olen mitmel korral üritanud maasikamaa korrastamisega hakatust teha, aga tagurpidi minema hiilinud - liiga jube töö. Ilmselt lükkan hoolduse seegi kord jälle kevadesse. No ei näe ma mingit kohustust minna sellise jubeda sügisilmaga sinna küürutama. las jääb, nagu on. Teinekord võib laiskusest isegi kasu olla. Kord juhtus nii, et mul jäi maasikamaa jälle korda tegemata. Vennanaisel aga peenrad kõik puhtad, nagu korralikul perenaisel ikka. Tuli külm ja lumevaene talv. Kelle maasikataimed võttis talvekülm ära? Kes korjas järgmisel suvel suure saagi? Ehhee!
Miski alapunkt veel lahkamata? Ei tule hetkel meelde.
teisipäev, 29. september 2009
Vaatan ja imestan
"Uni ei too uuta kuube,
magamine maani särki"
Ilmselt tuleb sellega nõustuda. Aga mitte selle järgi talitada. Laiskvorsti asi....
Aga on inimesi, kes magamise peale aega ei kuluta. Kuidas muidu seletada asjaolu, et inimesed on arvutis ja internetis kell 3. 20 (!) ja isegi 4. 20 (!!!). Just äsja vaatasin ja imestasin selle üle. No mina küll ei jaksa ööpäevas 20 tundi üleval olla. Keegi tarkpea olevat olnud, Einstein või keegi teine temataoline.
magamine maani särki"
Ilmselt tuleb sellega nõustuda. Aga mitte selle järgi talitada. Laiskvorsti asi....
Aga on inimesi, kes magamise peale aega ei kuluta. Kuidas muidu seletada asjaolu, et inimesed on arvutis ja internetis kell 3. 20 (!) ja isegi 4. 20 (!!!). Just äsja vaatasin ja imestasin selle üle. No mina küll ei jaksa ööpäevas 20 tundi üleval olla. Keegi tarkpea olevat olnud, Einstein või keegi teine temataoline.
pühapäev, 27. september 2009
Esimene sügistorm
On 27. september ja õues möllab esimene arvestatav sügistorm.
Vihma ei saja, kuid tuul on väga tugev. Iiliti kohe väga-väga-väga tugev.
Meie kandis on tavaline taks selline: on tuul - ei ole elektrit. 2 tundi 45 minutit olime elektrita.
Nüüd hakkab kell juba üheksa saama. Kogu hämar-pimeda aja on laual põlenud küünlad ning igaks kümneks juhuks on ootevalmis taskulamp - meil siin täna vahelduvvool: kord on ja kord ei ole seda va elektrit. Enamasti ei ole. Ja loomulikult ei tegelenud ma valgel ajal teps mitte tööasjadega. Kuis need nüüd tehtud peavad saama, seda teavad vist ainult nood ahvid, kes elektriga mängivad.
Vihma ei saja, kuid tuul on väga tugev. Iiliti kohe väga-väga-väga tugev.
Meie kandis on tavaline taks selline: on tuul - ei ole elektrit. 2 tundi 45 minutit olime elektrita.
Nüüd hakkab kell juba üheksa saama. Kogu hämar-pimeda aja on laual põlenud küünlad ning igaks kümneks juhuks on ootevalmis taskulamp - meil siin täna vahelduvvool: kord on ja kord ei ole seda va elektrit. Enamasti ei ole. Ja loomulikult ei tegelenud ma valgel ajal teps mitte tööasjadega. Kuis need nüüd tehtud peavad saama, seda teavad vist ainult nood ahvid, kes elektriga mängivad.
Pühapäev
Küll oli tihe ja väsitav laupäev! Ja kogu külaplatsi projektitööde tegevus jääb seisma seniks, kuni kohal on käinud arheoloogiline järelvalve.
Tegelikult jama selle muinasasulakohaga! Kuni seal kasvavad kolme meetri kõrgused nõgesed, takjad ja mingi enelarisu, seni pole kellelgi sooja ega külma, kas seal maa sees on 2, 20 võ 2000 potikildu. Aga kui keegi tahab hakata midagi ehitama, on kohe arheoloogid platsis. Ja hoidku taevas, et sellelt maa-alalt ei leitaks mõnd majapõhja või sepikoja jäänuseid. Siis oleks projektitöödega kohe aastaks rahu majas - tulevad kaevamised.
Minu mees on järeleandmatu igasugustes arheoloogia valda kuuluvates küsimustes. Ta on nüüdseks natuke kursis ka naabervalla aktiivsete külaseltside tegemistega. Ta tahaks näha, et neil tegusatel inimestel jätkuks aega ja tahtmist muuhulgas üle kontrollida ka kõik oma külade arheoloogiliselt ja pärandkultuuriliselt olulised obkjektid. Vaja oleks märgistamine ning hooldus. Nende objektide "inspekteerimiseks" ongi parim aeg just hilissügis ja varakevad, kui rohi pole rinnuni. Ta oleks ise lahkesti nõus ka vastavat teavet jagama ning asjatundlikku nõu andma.
Mis siis täna tegema hakata? Kustutasin ühest postitusest nädalavahetuse tööde nimekirja ära. No ei ma kõike jõua!
Põhitegevus: Homseks koolituseks materjalide ettevalmistamine. Nüüd on mul lõppude lõpuks olemas ka koht, kus peale kinnise VIKO saan üles laadide HotPotatoes harjutuste faile. Igaks juhuks laadisin üles lisaks veebiversioonile ka harjutuse tööversiooni.
Tegelikult jama selle muinasasulakohaga! Kuni seal kasvavad kolme meetri kõrgused nõgesed, takjad ja mingi enelarisu, seni pole kellelgi sooja ega külma, kas seal maa sees on 2, 20 võ 2000 potikildu. Aga kui keegi tahab hakata midagi ehitama, on kohe arheoloogid platsis. Ja hoidku taevas, et sellelt maa-alalt ei leitaks mõnd majapõhja või sepikoja jäänuseid. Siis oleks projektitöödega kohe aastaks rahu majas - tulevad kaevamised.
Minu mees on järeleandmatu igasugustes arheoloogia valda kuuluvates küsimustes. Ta on nüüdseks natuke kursis ka naabervalla aktiivsete külaseltside tegemistega. Ta tahaks näha, et neil tegusatel inimestel jätkuks aega ja tahtmist muuhulgas üle kontrollida ka kõik oma külade arheoloogiliselt ja pärandkultuuriliselt olulised obkjektid. Vaja oleks märgistamine ning hooldus. Nende objektide "inspekteerimiseks" ongi parim aeg just hilissügis ja varakevad, kui rohi pole rinnuni. Ta oleks ise lahkesti nõus ka vastavat teavet jagama ning asjatundlikku nõu andma.
Mis siis täna tegema hakata? Kustutasin ühest postitusest nädalavahetuse tööde nimekirja ära. No ei ma kõike jõua!
Põhitegevus: Homseks koolituseks materjalide ettevalmistamine. Nüüd on mul lõppude lõpuks olemas ka koht, kus peale kinnise VIKO saan üles laadide HotPotatoes harjutuste faile. Igaks juhuks laadisin üles lisaks veebiversioonile ka harjutuse tööversiooni.
reede, 25. september 2009
Ta ongi nüüd kohal
Sügis. Nüüd siis juba pöördumatult ikka hullemaks ja hullemaks minemas.
Otsisin õues kaikaid, mille külge meie klassi plagu kinnitada, kui kuulsin äkki sookurgede kurluutamist.
See on loodushääl, mis teeb igal sügisel meele nii nukraks. Nii kaua kui mäletan, olen oma lemmiklinde pikale rändele saatnud ikka sõnadega: Tulge peagi kõik elusalt ja tervelt tagasi!
Minu jaoks ei ole kevade kuulutaja ei lõoke, ei kuldnokk ega pääsuke. Kevad on käes siis, kui üle Heinassoo kaigub esimene valjuhäälne sookure hõige. Enamasti toimub see kuskil 24. - 28. märtsi paiku.
Täna oli suur hulk kurgesid minemas. Võib-olla nukralt, võib-olla lootusrikkalt - kes teab.
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nimelt olin ikka huvitatud KOV valimiste kandidaatide nimekirjast meie vallas. No ja eks ikka internet on see koht, kust abi saab. Sisestasin aadressi http://vvk.ee/ ja leidsingi üles. Oi, kui palju tuttavaid nimesid! Nojah, tuttavaid inimesi nende tuttavate nimede taga on muidugi märksa vähem, aga siiski.
Otsisin õues kaikaid, mille külge meie klassi plagu kinnitada, kui kuulsin äkki sookurgede kurluutamist.
See on loodushääl, mis teeb igal sügisel meele nii nukraks. Nii kaua kui mäletan, olen oma lemmiklinde pikale rändele saatnud ikka sõnadega: Tulge peagi kõik elusalt ja tervelt tagasi!
Minu jaoks ei ole kevade kuulutaja ei lõoke, ei kuldnokk ega pääsuke. Kevad on käes siis, kui üle Heinassoo kaigub esimene valjuhäälne sookure hõige. Enamasti toimub see kuskil 24. - 28. märtsi paiku.
Täna oli suur hulk kurgesid minemas. Võib-olla nukralt, võib-olla lootusrikkalt - kes teab.
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nimelt olin ikka huvitatud KOV valimiste kandidaatide nimekirjast meie vallas. No ja eks ikka internet on see koht, kust abi saab. Sisestasin aadressi http://vvk.ee/ ja leidsingi üles. Oi, kui palju tuttavaid nimesid! Nojah, tuttavaid inimesi nende tuttavate nimede taga on muidugi märksa vähem, aga siiski.
Lõpuks ometi...
...hakkab nädalalõpp silme ees terendama. Kuigi jah - mis nädalalõpp see on, kui laupäevane päev kulub ikkagi kooli ürituse peale. Oleks siis vähemasti ilma!
Eile hilisõhtul sadas väga suure pladinaga. Kuulsin kolmel korral ka mingit kummalist kõminat. Akna peal kõõludes ei kostunud enam midagi. Nii kui akna kinni panin ja oma toimetuste juurde asusin, kostus uus kõmin. No seda olen näinud, et välgud sähvivad, kuid ei mürista. Nüüd siis müristamine välguta.
Hommikul kostus küüni tagant jõe kohin üsna valjusti. Seda vihmakest pidi ikka õige kõvasti kupatama!
Nädalavahetus saab olema väga töine ja huvitav!
Mul tuleb natuke lisatööd teha, kuna üks minu klassi laps murdis käeluu. vasakukäeline laps ja pidi see õnnetus siis just vasaku käega juhtuma! Ta on väga tubli laps ja oma ääretu kohusetundlikkusega püüdis eile kõik ülesanded kaasa teha ja kirjutas parema käega. Oli veel õnnetu, et käekiri nii kole. Teen tema jaoks mõned ülesanded arvutisse. Arvutihiirt hoiab ta ikka parema käega.
Aga mul on lõpuks ometi hääl tagasi! Poolteist nädalat oli seda jama.
Eile hilisõhtul sadas väga suure pladinaga. Kuulsin kolmel korral ka mingit kummalist kõminat. Akna peal kõõludes ei kostunud enam midagi. Nii kui akna kinni panin ja oma toimetuste juurde asusin, kostus uus kõmin. No seda olen näinud, et välgud sähvivad, kuid ei mürista. Nüüd siis müristamine välguta.
Hommikul kostus küüni tagant jõe kohin üsna valjusti. Seda vihmakest pidi ikka õige kõvasti kupatama!
Nädalavahetus saab olema väga töine ja huvitav!
Mul tuleb natuke lisatööd teha, kuna üks minu klassi laps murdis käeluu. vasakukäeline laps ja pidi see õnnetus siis just vasaku käega juhtuma! Ta on väga tubli laps ja oma ääretu kohusetundlikkusega püüdis eile kõik ülesanded kaasa teha ja kirjutas parema käega. Oli veel õnnetu, et käekiri nii kole. Teen tema jaoks mõned ülesanded arvutisse. Arvutihiirt hoiab ta ikka parema käega.
Aga mul on lõpuks ometi hääl tagasi! Poolteist nädalat oli seda jama.
neljapäev, 24. september 2009
Sügis edeneb
Kuda nende tasuta lõunatega pidi olema? Et justkui tasuta pole? Oo jaa - on küll!
Nii! Pahameel sai sõnastatud ning nüüd võib pilte vaadata.
Ilmselt sai kevadel ostetud kribuõielise tsinnia seemnete pakk. Kuidagi teisiti ei oska põhjendada niiiiii pisikeste õitega tsinniate olemasolu. No OK, võib-olla mul on nad vales kohas ja vale valgusrežiimi käes, aga kooliaias on nad täpselt sama kribud. Teisipäeval just käisin teisi vaatamas. Iiiimelik!
Aga vahtrad lähevad iga päevaga punasemaks.
Selline pilt avanes üle küüni katuseharja. Toomingas juba suisa raagus.
Aga vot see on vahva leid! Suvel ei saanud arugi, et sauna taga on metsviinapuu paar vääti kase otsa sokutanud. Aga nüüd saab see kask uhkeldada punase sügiskleidiga. Tehku teised järgi või maksku kinni!
Nii! Pahameel sai sõnastatud ning nüüd võib pilte vaadata.
Ilmselt sai kevadel ostetud kribuõielise tsinnia seemnete pakk. Kuidagi teisiti ei oska põhjendada niiiiii pisikeste õitega tsinniate olemasolu. No OK, võib-olla mul on nad vales kohas ja vale valgusrežiimi käes, aga kooliaias on nad täpselt sama kribud. Teisipäeval just käisin teisi vaatamas. Iiiimelik!
Aga vahtrad lähevad iga päevaga punasemaks.
Selline pilt avanes üle küüni katuseharja. Toomingas juba suisa raagus.
Aga vot see on vahva leid! Suvel ei saanud arugi, et sauna taga on metsviinapuu paar vääti kase otsa sokutanud. Aga nüüd saab see kask uhkeldada punase sügiskleidiga. Tehku teised järgi või maksku kinni!
Magnus tuli väljast ja porises, et enam ta Rootsi Teele ei lähe. Tänitas mitmete tegelaste üle- küll oli liiga palju tigusid ja küll olid teravad kastanimunade kestad. Ja siis olla ta kokku põrganud ühe kergesti ärrituva rohulutikaga. (Kirjutasin selle killu paberitükile, et siis, kui arvuti taha istun, saan selle kirja panna.)
Tänane kirjavahetus Comeniuse bürooga tähendab seda, et mul tuleb lähiajal ennast Ardusse toimetada. Ma ei tea, kas meie eelmise projekti ajal oli vallas sama raamatupidaja või äkki on uus. Aga tuleb minna üht koma teist arutama. Ma ei taha neid rahaasju ajada! Oh, küll mul oli eelmise projekti ajal ikka hea elu!
Huvitav leid
Selline huvitav leid siis: foobiate loetelu alfabeetilises järjestuses. Peaks jätkuma igale maitsele :) Teinekord on juhtunud, et tuleks selleteemalist võõrsõna teada, aga võta näpust - ei tea. Antud postituse kiiremaks leidmiseks lisasin ka täpse sildi.
teisipäev, 22. september 2009
Sügisene varahommik
Lõpuks ometi!
Üks paranemise ilming sai juba täheldatud - köha hakkab taanduma. Kohe imelik, et sain öö läbi magada!
Aga häält pole ikkagi! Täna teen Pireti soovituse järgi. Vaatame siis, kas aitab. Ja järgmisel esmaspäeval lähen teise kooli õpetajate ette... sellise käriseva ja kohati suisa kaduva häälega?
Lugesin kommentaare Postimehe artiklile.
Mis inimesed need küll on, kes niisuguseid mürgiseid ja kitsarinnalisi kommentaare kirjutavad??? Miks küll on igaühel ütlemist (enamasti halvasti) just õpetajate kohta? Kas sellepärast, et kõigist teiste ametite esindajatest võime suurema või väiksema kaarega mööda laveerida, aga õpetajatega puutume me kõik kokku paratamatult? Kõigepealt ise, siis laste, siis lastelaste kaudu...
Ja tehku õpetaja midagi või, hoidku taevas, jätku tegemata - ikka on tarku, kes tümitama kukuvad. Teine selline koht on Koolielu vestlusring. Kui seal sekkub püstitatud teema arutellu lapsevanem, siis ei jää kivi kivi peale. Paraku on seal uueks tendentsiks ka mürgised sõnavõtud õpetaja - õpetaja liinil. Delfit ei külasta, aga see pidi olema veel kõikse hullem.
Marss tööle! Täna tuleb kole vara kohal olla. Ega´s muud - kurvid saab jälle sirgeks sõidetud...
Üks paranemise ilming sai juba täheldatud - köha hakkab taanduma. Kohe imelik, et sain öö läbi magada!
Aga häält pole ikkagi! Täna teen Pireti soovituse järgi. Vaatame siis, kas aitab. Ja järgmisel esmaspäeval lähen teise kooli õpetajate ette... sellise käriseva ja kohati suisa kaduva häälega?
Lugesin kommentaare Postimehe artiklile.
Mis inimesed need küll on, kes niisuguseid mürgiseid ja kitsarinnalisi kommentaare kirjutavad??? Miks küll on igaühel ütlemist (enamasti halvasti) just õpetajate kohta? Kas sellepärast, et kõigist teiste ametite esindajatest võime suurema või väiksema kaarega mööda laveerida, aga õpetajatega puutume me kõik kokku paratamatult? Kõigepealt ise, siis laste, siis lastelaste kaudu...
Ja tehku õpetaja midagi või, hoidku taevas, jätku tegemata - ikka on tarku, kes tümitama kukuvad. Teine selline koht on Koolielu vestlusring. Kui seal sekkub püstitatud teema arutellu lapsevanem, siis ei jää kivi kivi peale. Paraku on seal uueks tendentsiks ka mürgised sõnavõtud õpetaja - õpetaja liinil. Delfit ei külasta, aga see pidi olema veel kõikse hullem.
Marss tööle! Täna tuleb kole vara kohal olla. Ega´s muud - kurvid saab jälle sirgeks sõidetud...
pühapäev, 20. september 2009
Pühapäeva pärastlõuna õues
Hommikul Aruvalda sõites oleks pidanud fotokas kaasas olema. Teisel pool Pirita jõge on haavatukk juba ilus leekivpunane. Meie metsa haavad ei lähe selliseks kunagi.
Taevas sõuavad üsna kiirel kursil valkjashallid rünkpilved. Nad on praegu hoopis teist nägu kui nad suvel olid. Sellised madalamad, rohkem pikkusesse veninud.
Vahtrad on nädalaga palju värvikamaks läinud. Eemalt vaadates õunaaias väga hull seis polegi - noh et puud tühjad või nii...
...aga lähemalt vaadates vaatab lehtede vahelt vastu järjekordne tegemata töö - ei tea, kes peaks õunad puudelt maha võtma??? Mehed naeravad, et nemad ei tea sellest midagi. Nemad keerutavad aga pöidlaid kõhu peal, sest "glavnõi kamandujuštši" on rivist väljas...
Rivist väljas jah. Ma pean vaatama, kas vanade varude hulgas juhtub sinepiplaastrit olems. Mulle ei meeldi, kui ma tunnen selle olemasolu, mida tavaliselt nagu tajuma ei peaks.
............ Vahepeal on mitu tunnikest õhtu suunas tiksunud. Käisime kutsikaga jalutamas. No ei meeldi talle see trakside ja jalutusrihmaga ahistamine!
Taevas sõuavad üsna kiirel kursil valkjashallid rünkpilved. Nad on praegu hoopis teist nägu kui nad suvel olid. Sellised madalamad, rohkem pikkusesse veninud.
Vahtrad on nädalaga palju värvikamaks läinud. Eemalt vaadates õunaaias väga hull seis polegi - noh et puud tühjad või nii...
...aga lähemalt vaadates vaatab lehtede vahelt vastu järjekordne tegemata töö - ei tea, kes peaks õunad puudelt maha võtma??? Mehed naeravad, et nemad ei tea sellest midagi. Nemad keerutavad aga pöidlaid kõhu peal, sest "glavnõi kamandujuštši" on rivist väljas...
Rivist väljas jah. Ma pean vaatama, kas vanade varude hulgas juhtub sinepiplaastrit olems. Mulle ei meeldi, kui ma tunnen selle olemasolu, mida tavaliselt nagu tajuma ei peaks.Ära on tüüdanud - terve nädal juba selline kehv seis. Võiks juba küllalt saada.
Mulle väga meeldib, et nüüd on aeg kokku lepitud, millal lähen ühte Harjumaa põhikooli õpetajatele e-õppematerjalide koostamise võimalusi tutvustama. Tean ka enam-vähem, millised on nende ootused. Nüüd, kui asi on konkreetne, saan hakata materjale ette valmistama. Vot see on asi, mis mulle meeldib.
Ja nüüd on väike elupuu-tita ka maha istutatud. Ümber vanade õunapuukändude tuleb madalate okaspuuvormide ala. See elupuu on Timmule. Meie vana truu Timmu läks koerteparadiisi minu sünnipäevale järgneval ööl. Tean kindlalt, et siis oli juba uus kuupäev ette tiksunud. Hommikul mähkisin ta sooja teki sisse, et lühikarvalisel koerakesel pikale teele asudes külm ei hakkaks. Õnneks on nüüd olemas Pontsu, kellest on meil ainult rõõmu.
............ Vahepeal on mitu tunnikest õhtu suunas tiksunud. Käisime kutsikaga jalutamas. No ei meeldi talle see trakside ja jalutusrihmaga ahistamine!Elektrimehed on piirikraavi servast võsa maha võtnud. Huvitav, kas see jääbki nüüd nii? Kes selle laga koristab? Kas see kes laga tekitas või maaomanik? 
Leidsin sellise huvitava põõsa. Marjad kobaras kahes kontrastses värvitoonis. Taimetark teadis öelda, et tegemist on viltlehise kuslapuuga.
Ja pilved on nende mõne tunni jooksul õige mitme tooni võrra tumedamaks läinud...
Ja pilved on nende mõne tunni jooksul õige mitme tooni võrra tumedamaks läinud...
Meie küla lugu
Nagu ikka minu plaanidega, põrkuvad need tavaliselt mitmete objektiivsete või subjektiivsete takistuste vastu.
Rääkisin oma mehele ühest ammu peas tiksunud mõttest, et võtaks kätte ja korrastaks meie küla talude aja loo (kaks sõna). Muideks, selgus, et sama plaan on mu mehel ka täitsa olemas. Hakatuski juba tehtud. Aga oh häda, isegi mu mees jääb selle tööga hätta! Korraliku töö saaks tehtud ainult arhiivides tuhnimise järel.
Proovin kirja panna meie küla talud nimede järgi.
Allika
Miku
Kaevandu
Kraavi
Müüriääre
Jõeääre
Jõeääre saun
Tondiloss - Kunagi olnud Tuhala mõisa jahiloss.
Järve
Heinassoo
Pardi
Uus Maja
Jüri- Antsu
Sepa
Kõrgemäe
Reinu
Vähi
Kullamäe
Sarapiku
Sepa
Klementi
Lepiku
Vanaveski - ülejõe naabrid
Vanatammi - Asundustalu. Ehitatud 1934. Uued omanikud aastast 1971. Tulekahjus hävinud 1. augustil 1972. Sovhoosi abil üles ehitatud detsembriks 1972. Kahekorruseliseks ehitatud 19... Tule taevas appi! Ja ei mäletagi seda aastat! Poisid käisid siis juba koolis või ei käinud? Väikesed nad siis igatahes olid. No ei mä-le-ta!
Kaasiku - tühi
Toominga - tühi
Lehtmetsa - lammutatud; selle maadel oli pioneerilaager
Rääkisin oma mehele ühest ammu peas tiksunud mõttest, et võtaks kätte ja korrastaks meie küla talude aja loo (kaks sõna). Muideks, selgus, et sama plaan on mu mehel ka täitsa olemas. Hakatuski juba tehtud. Aga oh häda, isegi mu mees jääb selle tööga hätta! Korraliku töö saaks tehtud ainult arhiivides tuhnimise järel.
Proovin kirja panna meie küla talud nimede järgi.
Allika
Miku
Kaevandu
Kraavi
Müüriääre
Jõeääre
Jõeääre saun
Tondiloss - Kunagi olnud Tuhala mõisa jahiloss.
Järve
Heinassoo
Pardi
Uus Maja
Jüri- Antsu
Sepa
Kõrgemäe
Reinu
Vähi
Kullamäe
Sarapiku
Sepa
Klementi
Lepiku
Vanaveski - ülejõe naabrid
Vanatammi - Asundustalu. Ehitatud 1934. Uued omanikud aastast 1971. Tulekahjus hävinud 1. augustil 1972. Sovhoosi abil üles ehitatud detsembriks 1972. Kahekorruseliseks ehitatud 19... Tule taevas appi! Ja ei mäletagi seda aastat! Poisid käisid siis juba koolis või ei käinud? Väikesed nad siis igatahes olid. No ei mä-le-ta!
Kaasiku - tühi
Toominga - tühi
Lehtmetsa - lammutatud; selle maadel oli pioneerilaager
Kaua võib?
Mu tavapärane elurütm on täiesti halvatud. Muudkui istu aga toas ja mossita nagu hiir mütsi all.
Ma pidin isegi juba sellist täiesti kohatut lauset kuulma, nagu seda on järgmine: "Sa peaksid ikka perearsti juurest läbi astuma."
Midagi ei astu. Ise tark :) Kogu see lasu, mis mu kodust töökohta ümbritseb, on hakanud siiski pikapeale mõningast (nimelt mõningast) mõju avaldama.
Ma vihkan igasuguseid kuivatatud taimi, aga praegu panin raudrohutee tõmbama. Kohe joon selle kardetavasti paraja õuduka ära ka. Eile kahjuks läks meelest ära apteegist islandi samblikku osta. No pole meie kandis selliseid männimetsi, kust seda leida!
Eile õhtul sai nalja ka. Käisin poistel järel. Nad istusid autosse, tõmbasid korra ninaga ja itsitasid, et autos pidavat olema tugevad viinaaurud. Ilkusid veel tükk aega teemal mina ja politsei. Et kuda mind ikka puhuma pandaks ja teine arvas, et tühja sest puhumisest - nad panevad mind piki sõidutee keskjoont kõndima - noh, et kas olen tasakaalus või pole mitte. Kutsikas oli poiste nägemise üle rõõmus ja hüples ringi... selle peale leiti, et vaene koer pidavat ka juba auru all olema.
Kui mu mees oma tööväsimuse välja magab, istutame mulle kingitud elupuu maha. Aga muidu on karta, et ka tänane päev möödub toas.
Ma pidin isegi juba sellist täiesti kohatut lauset kuulma, nagu seda on järgmine: "Sa peaksid ikka perearsti juurest läbi astuma."
Midagi ei astu. Ise tark :) Kogu see lasu, mis mu kodust töökohta ümbritseb, on hakanud siiski pikapeale mõningast (nimelt mõningast) mõju avaldama.
Ma vihkan igasuguseid kuivatatud taimi, aga praegu panin raudrohutee tõmbama. Kohe joon selle kardetavasti paraja õuduka ära ka. Eile kahjuks läks meelest ära apteegist islandi samblikku osta. No pole meie kandis selliseid männimetsi, kust seda leida!
Eile õhtul sai nalja ka. Käisin poistel järel. Nad istusid autosse, tõmbasid korra ninaga ja itsitasid, et autos pidavat olema tugevad viinaaurud. Ilkusid veel tükk aega teemal mina ja politsei. Et kuda mind ikka puhuma pandaks ja teine arvas, et tühja sest puhumisest - nad panevad mind piki sõidutee keskjoont kõndima - noh, et kas olen tasakaalus või pole mitte. Kutsikas oli poiste nägemise üle rõõmus ja hüples ringi... selle peale leiti, et vaene koer pidavat ka juba auru all olema.Kui mu mees oma tööväsimuse välja magab, istutame mulle kingitud elupuu maha. Aga muidu on karta, et ka tänane päev möödub toas.
laupäev, 19. september 2009
Midagi uut siin päikese all
Leidsin sellise kodulehe esilehe: Tuhala
Ma küll ei tea, aga kaldun arvama, et siinkandis on tekkinud revolutsiooniline situatsioon: ühed ei saa enam vanamoodi ja teised ei taha enam vanamoodi.
Ma ei saa mittttte midagi aru!
On meil tegemist külaseltsinduse regionaalpoliitiliste muutustega?
Minu teada on meil küladeselts (Tuhala - Kata - Tammiku). Sel isegi koduleht olemas. Mis oli küll piinlikult tühi, kuni Arne kätte võttis ja sinna hea "sulejooksuga" inimesena üht-teist kirjutas ning fotosid jagas. Nüüd pole sedagi. Põhjus: admin teatas, et temale selle eest midagi ei maksta ja rohkem ta sellega ei tegele. Nu vot!
Nüüd selgub, et meil on ka Tuhala külaselts! Mis ajast? Ja sellel külaseltsil saab olema ka oma koduleht. (See link ülalpool.) Tean ka, kes seda uut kodulehte teeb - väga asjalik inimene, uus elanik meie külas - nö "värske veri".
Arne on tegusa ja teadja inimesena olnud tegevusse haaratud nii selles külade- kui nüüd ka selles külaseltsis.
Peab siis see mihklilaat just samal päeval olema meie küla esimese päris ehtsa talgupäevaga! Päris sajatama paneb kohe! Aga klassijuhataja peab olema seal, kus on ta klass.
Nii väga tahaks näha, paljukest meil seda rahvast kohale tuleb! Pärast on natuke nagu piinlik minna ja "ülevaatajat" mängida, aga eks ma Arne selja tagant piilun ikka natuke.
Tegelikult ei tea ma meie oma küla elust suurt miskit. Kunagi ammu-ammu oli meil üks koosolek. Seal keegi ütles, et ah, mis sinu käest küsida, sa käid siin ju ainult magamas. No mis teha - mõni inimene käib tööl.
Ja et ma oma kodukandist midagi ei tea (ei teadnud), see selgus siis, kui käisid ettevalmistused kahe valla liitmiseks. Mäletan, et ühe tunni ajal läks uks lahti ning seal seisid kaks tursket härrasmeest. Ühte ma tundsin küll, aga kes too teine oli, polnud tol hetkel aimugi.
Hiljem õpetajate toas küsisin, kellega meie vallavanem siin ringi kõndis. Selgus, et too teine oli minu koduvalla vallavanem. No kust pidin mina teda teadma! Nime olin küll kuulnud... :)
Ma küll ei tea, aga kaldun arvama, et siinkandis on tekkinud revolutsiooniline situatsioon: ühed ei saa enam vanamoodi ja teised ei taha enam vanamoodi.
Ma ei saa mittttte midagi aru!
On meil tegemist külaseltsinduse regionaalpoliitiliste muutustega?
Minu teada on meil küladeselts (Tuhala - Kata - Tammiku). Sel isegi koduleht olemas. Mis oli küll piinlikult tühi, kuni Arne kätte võttis ja sinna hea "sulejooksuga" inimesena üht-teist kirjutas ning fotosid jagas. Nüüd pole sedagi. Põhjus: admin teatas, et temale selle eest midagi ei maksta ja rohkem ta sellega ei tegele. Nu vot!
Nüüd selgub, et meil on ka Tuhala külaselts! Mis ajast? Ja sellel külaseltsil saab olema ka oma koduleht. (See link ülalpool.) Tean ka, kes seda uut kodulehte teeb - väga asjalik inimene, uus elanik meie külas - nö "värske veri".
Arne on tegusa ja teadja inimesena olnud tegevusse haaratud nii selles külade- kui nüüd ka selles külaseltsis.
Peab siis see mihklilaat just samal päeval olema meie küla esimese päris ehtsa talgupäevaga! Päris sajatama paneb kohe! Aga klassijuhataja peab olema seal, kus on ta klass.
Nii väga tahaks näha, paljukest meil seda rahvast kohale tuleb! Pärast on natuke nagu piinlik minna ja "ülevaatajat" mängida, aga eks ma Arne selja tagant piilun ikka natuke.
Tegelikult ei tea ma meie oma küla elust suurt miskit. Kunagi ammu-ammu oli meil üks koosolek. Seal keegi ütles, et ah, mis sinu käest küsida, sa käid siin ju ainult magamas. No mis teha - mõni inimene käib tööl.
Ja et ma oma kodukandist midagi ei tea (ei teadnud), see selgus siis, kui käisid ettevalmistused kahe valla liitmiseks. Mäletan, et ühe tunni ajal läks uks lahti ning seal seisid kaks tursket härrasmeest. Ühte ma tundsin küll, aga kes too teine oli, polnud tol hetkel aimugi.
Hiljem õpetajate toas küsisin, kellega meie vallavanem siin ringi kõndis. Selgus, et too teine oli minu koduvalla vallavanem. No kust pidin mina teda teadma! Nime olin küll kuulnud... :)
Kuidas ma viina ostmas käisin
Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi.
Vot ja nüüd on asi sealmaal, et tuleb omal nahal ära proovida, kas sel jutul on ka jumet.
Olen ravimifirmade altarile juba ülearu palju andamit viinud, aga tolku pole kopika eestki. Nii läksingi viimases hädas Oru poodi. Pood oli õnneks parajasti tühi. Ainult üks kahtlaselt sinaka ninaga naisolevus oli poeseinale õla alla pannud. Ma ei viitsinud süveneda, kumb kumba toestas - sein seda olevust või vastupidi.
Läksin leti äärde ja teatasin poemüüjale, et nüüd on lugu selline, et ma tahan viina. (Viinakurat kikitas sellise avalduse peale kindlasti kõrvu ) Ega müüja polnud ka suu peale kukkunud. Nii me seal siis lõõpisime. Ikka selle va raske elu teemal.
Aga sininina passis edasi... Müüja naeris, et ju ta ootab, millal ma poest välja lähen ja üritab siis tutvust sobitada. Oli teine just sama murega poodi tulnud, ainult selle vahega, et tema tahtis võlgu võtta... No mul polnud küll vähimatki soovi mingi sinininaga vennastuda. Kodanik passiski juba ukse taga. Ja nagu karta oli - ujus ligi. Aga mitte sooviga minu viinapudelist osa saada. Tema arvas, et mul poleks kindlasti kahju annetada vaesele suguõele ei rohkem ega vähem kui 50 eeku. Ütlesin, et näe, ei saa. Endalgi teist vähe.
Nüüd ma siis istun siin arvuti ees - kael kinni seotud ja kange ning toas heljub viinahais..... Väk! Aga suva sellest, saaks vaid terveks!
Ja nüüd on selge ka tõsiasi, et mulle pole mitte määratud muhukirja kalossidega õue peal chillida :(
Täna juhendas Epp kalosside maalimist Habaja raamatukogus.
Aga:
1) Ma pole terve suve jooksul pihta saanud, kuskohast neid õigeid - musti ja klantsivaid kalosse on võimalik osta.
2) Täna on tõbi võimukam kui ta terve nädala sees olnud ongi.
Vot ja nüüd on asi sealmaal, et tuleb omal nahal ära proovida, kas sel jutul on ka jumet.
Olen ravimifirmade altarile juba ülearu palju andamit viinud, aga tolku pole kopika eestki. Nii läksingi viimases hädas Oru poodi. Pood oli õnneks parajasti tühi. Ainult üks kahtlaselt sinaka ninaga naisolevus oli poeseinale õla alla pannud. Ma ei viitsinud süveneda, kumb kumba toestas - sein seda olevust või vastupidi.
Läksin leti äärde ja teatasin poemüüjale, et nüüd on lugu selline, et ma tahan viina. (Viinakurat kikitas sellise avalduse peale kindlasti kõrvu ) Ega müüja polnud ka suu peale kukkunud. Nii me seal siis lõõpisime. Ikka selle va raske elu teemal.
Aga sininina passis edasi... Müüja naeris, et ju ta ootab, millal ma poest välja lähen ja üritab siis tutvust sobitada. Oli teine just sama murega poodi tulnud, ainult selle vahega, et tema tahtis võlgu võtta... No mul polnud küll vähimatki soovi mingi sinininaga vennastuda. Kodanik passiski juba ukse taga. Ja nagu karta oli - ujus ligi. Aga mitte sooviga minu viinapudelist osa saada. Tema arvas, et mul poleks kindlasti kahju annetada vaesele suguõele ei rohkem ega vähem kui 50 eeku. Ütlesin, et näe, ei saa. Endalgi teist vähe.
Nüüd ma siis istun siin arvuti ees - kael kinni seotud ja kange ning toas heljub viinahais..... Väk! Aga suva sellest, saaks vaid terveks!
Ja nüüd on selge ka tõsiasi, et mulle pole mitte määratud muhukirja kalossidega õue peal chillida :(
Täna juhendas Epp kalosside maalimist Habaja raamatukogus.
Aga:
1) Ma pole terve suve jooksul pihta saanud, kuskohast neid õigeid - musti ja klantsivaid kalosse on võimalik osta.
2) Täna on tõbi võimukam kui ta terve nädala sees olnud ongi.
Veel eilsest õhtust ajendatud mõtteid
Ja ikka sellest Kõue Rahva Majast.
Kuna köha öösel magada niikuinii eriti palju ei lase, siis oli vähemalt aega mõelda.
Piilusin seal natuke ringi ka.
1) Kohvimasinat igaks juhuks puutuda ei julgenud. Niisuguse peenikese aparaadi puhul tahaks kõigepealt kasutusjuhendiga tutvuda. Nii igaks juhuks :)
2) Vaatasin, et pliidi kohal sellest ventilatsioonivärgeldusest viib toru seinast läbi. Kahju, et oli pime, muidu oleksin läinud väljast vaatama, kuidas see asjandus välisseinas välja näeb. Huvitav, kas see ventilatsioon tuleb pliidi tööle panekul ka eraldi sisse lülitada?
Ma tahaks lõpuk jõuda omas köögis ka 21. sajandisse ja need kobakad pliitide kohale saada. Puupliidi puhul saan asjast aru - toru tuleb juhtida korstna ventilatsioonilõõri. Aga vot see elektripliit - tema puhul on vaja lõhnad, aurud, ving saata välja läbi seina. Nii kahju, et asi selgusetuks jäi. Ma ei saa ju survet avaldada, kui ei oska pisiasjadeni ära seletada, milleks ja mil viisil.
3) See majandamise pool... Mis valemiga seda küll korraldatakse?
a) elekter - Enamus üritustest on ju pimedal ajal + igasugused elektrit tarbivad seadmed.
b) küte - Küll ma püüdsin teisel korrusel jälile saada, kus on kas radikad või alumise korruse kaminast lähtuvad õhkkütte torude avad, aga ei suutnud välja peilida. Ju siis polegi. Siit veel suurem jama - kas tõesti kütab ülemiset korrust ka see alumise korruse kamin?
c) küttepuud - Olen kuulnud küttepuude ruumimeetri hinnaks ikka koletuid numbreid! Kas see on külarahva heategevuslik annetus, et iga külaseltsi liige toob natuke puid?
4) Kas maja on kogu aeg avatud? Mõtlen siin seda raamatukogu osa. Keegi peab seal ju ka see raamatukoguhoidja olema? Kas raamatud saadi kodudest heategevusliku annetuse korras? Kas raamatukogusse on tellitud ka ajakirjandust (Maakodu, Pere ja Kodu, Kodu ja Aed)?
5) On seal avalik Internetipunkt? Sellisel juhul jälle see maja lahtioleku aeg? Kas keegi arvutit tundev inimene on tavalisele külamemmele - taadile vajadusel abiks?
6) Kas maja aktiivsed külastajad on noorem rahvas (no ikka kõik ülalpool pensioniea piiri inimesed) või tulevad pensioniealised memmed - taadid majja ka väljaspool suuremaid üritusi?
7) Huvitav, kas pimedal ja külmal ajal tulevad sinna kokku ka teiste külade inimesed või ainult oma küla inimesed, kellele see maja hea kodulähedane koht?
8) Kas neil on olemas ka külalisteraamat?
9) Kas neil on olemas peale blogi ka paberil kroonika?
10) Kas nad küla suitsude sugupuid on hakanud tegema? See ju hea mõnus talvine tegevus ja kui üldse alustada, siis see on asi, millega on alati kiire. Keegi ei tea, millal meid ära kutsutakse.
Ise olen üsna Geni.com sõltlane juba, aga hätta olen jäänud ka paljudes liinides.
Seda siia praegu kirjutades hakkas see mõte mulle kohe väga meeldima - mitte sugupuu suguvõsale, vaid "sugupuu" talule. Ehhee!
No ja mina poleks mina, kui sellist vinget maja nähes ei hakkaks peas igasugused ideed keerlema.
Kõige peamine idee jääb ruumipuuduse tõttu kohe kõrvale. Aga siia kirja panen ikkagi -
see on kangasteljed ja kaltsuvaiba kudumine.
Meil kõigil on need va kaltsukotid tihtipeale sisukamad, kui riidekapp ise ongi. Vot kui hea oleks naistel kaltsuribasid lõigata ja juttu ajada! Keegi kooks vaipa, keegi lõiguks oma vaiba jaoks ribasid, keegi tikiks jne.
Kuna köha öösel magada niikuinii eriti palju ei lase, siis oli vähemalt aega mõelda.
Piilusin seal natuke ringi ka.
1) Kohvimasinat igaks juhuks puutuda ei julgenud. Niisuguse peenikese aparaadi puhul tahaks kõigepealt kasutusjuhendiga tutvuda. Nii igaks juhuks :)
2) Vaatasin, et pliidi kohal sellest ventilatsioonivärgeldusest viib toru seinast läbi. Kahju, et oli pime, muidu oleksin läinud väljast vaatama, kuidas see asjandus välisseinas välja näeb. Huvitav, kas see ventilatsioon tuleb pliidi tööle panekul ka eraldi sisse lülitada?
Ma tahaks lõpuk jõuda omas köögis ka 21. sajandisse ja need kobakad pliitide kohale saada. Puupliidi puhul saan asjast aru - toru tuleb juhtida korstna ventilatsioonilõõri. Aga vot see elektripliit - tema puhul on vaja lõhnad, aurud, ving saata välja läbi seina. Nii kahju, et asi selgusetuks jäi. Ma ei saa ju survet avaldada, kui ei oska pisiasjadeni ära seletada, milleks ja mil viisil.
3) See majandamise pool... Mis valemiga seda küll korraldatakse?
a) elekter - Enamus üritustest on ju pimedal ajal + igasugused elektrit tarbivad seadmed.
b) küte - Küll ma püüdsin teisel korrusel jälile saada, kus on kas radikad või alumise korruse kaminast lähtuvad õhkkütte torude avad, aga ei suutnud välja peilida. Ju siis polegi. Siit veel suurem jama - kas tõesti kütab ülemiset korrust ka see alumise korruse kamin?
c) küttepuud - Olen kuulnud küttepuude ruumimeetri hinnaks ikka koletuid numbreid! Kas see on külarahva heategevuslik annetus, et iga külaseltsi liige toob natuke puid?
4) Kas maja on kogu aeg avatud? Mõtlen siin seda raamatukogu osa. Keegi peab seal ju ka see raamatukoguhoidja olema? Kas raamatud saadi kodudest heategevusliku annetuse korras? Kas raamatukogusse on tellitud ka ajakirjandust (Maakodu, Pere ja Kodu, Kodu ja Aed)?
5) On seal avalik Internetipunkt? Sellisel juhul jälle see maja lahtioleku aeg? Kas keegi arvutit tundev inimene on tavalisele külamemmele - taadile vajadusel abiks?
6) Kas maja aktiivsed külastajad on noorem rahvas (no ikka kõik ülalpool pensioniea piiri inimesed) või tulevad pensioniealised memmed - taadid majja ka väljaspool suuremaid üritusi?
7) Huvitav, kas pimedal ja külmal ajal tulevad sinna kokku ka teiste külade inimesed või ainult oma küla inimesed, kellele see maja hea kodulähedane koht?
8) Kas neil on olemas ka külalisteraamat?
9) Kas neil on olemas peale blogi ka paberil kroonika?
10) Kas nad küla suitsude sugupuid on hakanud tegema? See ju hea mõnus talvine tegevus ja kui üldse alustada, siis see on asi, millega on alati kiire. Keegi ei tea, millal meid ära kutsutakse.
Ise olen üsna Geni.com sõltlane juba, aga hätta olen jäänud ka paljudes liinides.
Seda siia praegu kirjutades hakkas see mõte mulle kohe väga meeldima - mitte sugupuu suguvõsale, vaid "sugupuu" talule. Ehhee!
No ja mina poleks mina, kui sellist vinget maja nähes ei hakkaks peas igasugused ideed keerlema.
Kõige peamine idee jääb ruumipuuduse tõttu kohe kõrvale. Aga siia kirja panen ikkagi -
see on kangasteljed ja kaltsuvaiba kudumine.
Meil kõigil on need va kaltsukotid tihtipeale sisukamad, kui riidekapp ise ongi. Vot kui hea oleks naistel kaltsuribasid lõigata ja juttu ajada! Keegi kooks vaipa, keegi lõiguks oma vaiba jaoks ribasid, keegi tikiks jne.
Tellimine:
Postitused (Atom)