Naabrimees suutis juba esimesel volikogu istungil rahvast šokeerida!
Ja kohe oli ajakirjanik platsis? Kas igas volikogus, igal istungil on mõni kirjutava pressi esindaja nurgas istumas? Ja oh neid kommentaare ajalehtede veebiversioonides! Enamasti on neid võimalik jaotada kahte "kuhja". Ühte kuhja kogunevad kommentaarid inimestelt, kes Aivarit ei tunne ja seetõttu sildistavad teda meedias publitseeritud vanade "meelelahutuslike" artiklite põhjal küll selleks, küll teiseks. Teise kuhja moodustavad kommentaarid inimestelt, kes teavad toda inimest, tema suhtumisi elusse ja inimestesse. Oli olemas ka link volikogu istungi videosalvestusele, aga seda ma vaadata ei viitsinud. Muudki teha, kui 20 minutit mingeid põrandaplaate vahtida ja koosolekut kuulata.
Öeldakse, et iga asi, sündmus või inimene on midagi väärt, kui ta tekitab emotsioone, arvamusi. Olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Palju hullem oleks, kui keegi või miski jätaks meid täiesti ükskõikseks.
Ma ei õigusta mingilgi määral teise inimese sinnasamusesse saatmist, aga siiski arvan, et ju siis oli ikka põhjust ka. Oleks tulnud leida mõni viisakam väljend. Ja võib-olla just tänu sellisele sõnakale mehele volikogus hakkavad asjad liikuma. Võib-olla nüüd ei moodusta valda ainult tema suurim alevik, vaid ikka ääremaad ka. On ju sõjandusestki teada, et peale tugeva armee on oluline ka tugeva tagala olemasolu. Usun, et Aivar hakkab valla ääremaade arendamise eest seisma ning kõvasti sõna sekka ütlema. Teda ikka natuke peljatakse ka :)
Kuvatud on postitused sildiga lihtsalt huvitav. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga lihtsalt huvitav. Kuva kõik postitused
laupäev, 14. november 2009
5+ Kersnale!
"Sind otsides" - üle tüki aja üks tõeliselt hea saade! Aga peabki hea olema, kui tegija on Vahur Kersna!
Harva juhtub meie telemaastikule selliseid südamlikke saateid. Tänane saade oli küll selline paras nutukas. Kole, mida pidid teineteisest lahutatud isa ja poeg kahekümne kaheksa aasta vältel tundma. Ja nii tore, et poeg polnud ka Venemaa kaugeimas nurgas elades oma isa unustanud. Kindlasti muutis saade mõlema mehe elu. Viiskümmend seitse eluaastat pole veel mingi vanus, et ei võiks oma elus uut lehekülge keerata. Usun, et sel isal on nüüd palju uut elujõudu - tal ju nüüd poeg, minia ja kaks väikest lapselastki.
Mingu neil kõigil nüüd kõik hästi!
Harva juhtub meie telemaastikule selliseid südamlikke saateid. Tänane saade oli küll selline paras nutukas. Kole, mida pidid teineteisest lahutatud isa ja poeg kahekümne kaheksa aasta vältel tundma. Ja nii tore, et poeg polnud ka Venemaa kaugeimas nurgas elades oma isa unustanud. Kindlasti muutis saade mõlema mehe elu. Viiskümmend seitse eluaastat pole veel mingi vanus, et ei võiks oma elus uut lehekülge keerata. Usun, et sel isal on nüüd palju uut elujõudu - tal ju nüüd poeg, minia ja kaks väikest lapselastki.
Mingu neil kõigil nüüd kõik hästi!
Kodulooline tööraamat
Jüri Gümnaasiumi külastamisest on möödas nädal. Just nii kaua on peas tiksunud üks mõte... Meile näidati tööraamatut, mis kajastab kõike-kõike koduvallast - Rae vallast. (Sirtsu abiga sain omale ka selle tööraamatu. Kusjuures veel Anne Kloreni autogrammiga.) Keegi KG-st istus minu kõrval. Ta ütles mulle sellise lause: "Meie Kose vallast annaks ka sellise raamat-töövihiku teha". Kas see oli järjekordne juhtum, kus mind tuntakse, mina ise ei tunne aga suurt kedagi???
Noh, olgu selle Kose vallaga, kuidas on, aga vot see teine vald on küll selline, et .... noh, et tahaks kangesti sellise tööraamatu teha. Ma oleksin küll väga huvitatud...
Väike teemade loetelu minu käes olevast: lauamäng, matkarajad (sh koosta ka ise), rahvakultuur, inimeste tööd ja tegemised (sh käsitöö), rahvatantsijad, lauljad, näitemängurühmad, kirjandus,kujutav kunst, muuseumid,sõjamälestused, ajalugu üldse (Mahtra sõda),kõik mõisad, kõik endised ja praegused koolid, lasteaiad, kirik, muinasaeg (kultusekivid, hiied), veekogud, nende elustik, loodus üldse (meil see lehis ju), raamatukogud, alevikud, külad, endised ja praegune vallamaja, vallavanemad (ajateljel) jne, jne.
Nii väga tahaks, et meie vallas ka selline hea ja hariv õppematerjal olemas oleks! Kellele saaks selle mõtte pähe tiksuma panna? Tean, et Ardu poole peal on Sirje selles osas kõva tegija, raamatuid välja andnud ja puha. Habaja poole peal saaks abi ja ehk ka pildimaterjali kindlasti Endalt.
Aga ikkagi, kust otsast peale hakata? Ja kes hakkab?
Noh, olgu selle Kose vallaga, kuidas on, aga vot see teine vald on küll selline, et .... noh, et tahaks kangesti sellise tööraamatu teha. Ma oleksin küll väga huvitatud...
Väike teemade loetelu minu käes olevast: lauamäng, matkarajad (sh koosta ka ise), rahvakultuur, inimeste tööd ja tegemised (sh käsitöö), rahvatantsijad, lauljad, näitemängurühmad, kirjandus,kujutav kunst, muuseumid,sõjamälestused, ajalugu üldse (Mahtra sõda),kõik mõisad, kõik endised ja praegused koolid, lasteaiad, kirik, muinasaeg (kultusekivid, hiied), veekogud, nende elustik, loodus üldse (meil see lehis ju), raamatukogud, alevikud, külad, endised ja praegune vallamaja, vallavanemad (ajateljel) jne, jne.
Nii väga tahaks, et meie vallas ka selline hea ja hariv õppematerjal olemas oleks! Kellele saaks selle mõtte pähe tiksuma panna? Tean, et Ardu poole peal on Sirje selles osas kõva tegija, raamatuid välja andnud ja puha. Habaja poole peal saaks abi ja ehk ka pildimaterjali kindlasti Endalt.
Aga ikkagi, kust otsast peale hakata? Ja kes hakkab?
neljapäev, 5. november 2009
Puhas ja rahulik elukeskkond vs paekarjäär
Oru Külakeskusesse oli täna õhtul kogunenud üllatavalt palju rahvast - nii umbes 50 hinge. Küllap hirm elukeskkonna kahjustumise või lausa hävimise ees rahva kokku tõi.
Kõrgemalt poolt olid kohal Rein Ratas (keskkonnaministeeriumi kantsler või asekantsler, täpselt ei tea), peakivitoodete tehase arendusdirektor Boris Oks, Kose vallavanem Vello Jõgisoo, Kiili vallavanem Vambo Kaal, mõned riigikogulased, AS Maves tegevjuht Madis Metsur, akadeemik Rein Einasto.
Rahva häält esindasid kõige häälekamalt meie poolt Aivar Pohlak ning Nabala külaseltsi eestvedaja. Minu mees oli õnneks suht vait (kuna välja käidud seisukohad olid olnud väga argumenteeritud ja asjalikud). Ta tundis huvi vaid selle vastu, kas paekaevandajad on arvestanud ka võimaliku läbikukkumisega ning võimalusega, et toda kaevandust üldse ei tulegi. Selgus, et vaatamata keskkonnamõjude uuringutesse suurte rahade matmisele on firma esindajad tõesti arvestanud ka võimaliku kaotusega tolles vägikaikaveos.
Leiti, et tuleb ikkagi otsida alternatiive. Küllap on kuskil olemas ka selliseid paemaardlaid, kus kaevanamine oleks odavam ning kus poleks inimasustust, mida kaevandamine kahjustada võiks. Sellise koha olemasolus julgen küll kahelda!
Aga noh, kuna keskkonnauuringutesse lisati veel mitmeid punkte ning nende täitmine ei ole nii väga kiire, siis - elame veel. Täna-homme meie õue all lõhkamisi toime panema ei hakata. Planeeritava karjääri lähim punkt jääks meie talust ca 1, 5 km kaugusele. Tegelikult ohtlikult lähedale!
Kõrgemalt poolt olid kohal Rein Ratas (keskkonnaministeeriumi kantsler või asekantsler, täpselt ei tea), peakivitoodete tehase arendusdirektor Boris Oks, Kose vallavanem Vello Jõgisoo, Kiili vallavanem Vambo Kaal, mõned riigikogulased, AS Maves tegevjuht Madis Metsur, akadeemik Rein Einasto.
Rahva häält esindasid kõige häälekamalt meie poolt Aivar Pohlak ning Nabala külaseltsi eestvedaja. Minu mees oli õnneks suht vait (kuna välja käidud seisukohad olid olnud väga argumenteeritud ja asjalikud). Ta tundis huvi vaid selle vastu, kas paekaevandajad on arvestanud ka võimaliku läbikukkumisega ning võimalusega, et toda kaevandust üldse ei tulegi. Selgus, et vaatamata keskkonnamõjude uuringutesse suurte rahade matmisele on firma esindajad tõesti arvestanud ka võimaliku kaotusega tolles vägikaikaveos.
Leiti, et tuleb ikkagi otsida alternatiive. Küllap on kuskil olemas ka selliseid paemaardlaid, kus kaevanamine oleks odavam ning kus poleks inimasustust, mida kaevandamine kahjustada võiks. Sellise koha olemasolus julgen küll kahelda!
Aga noh, kuna keskkonnauuringutesse lisati veel mitmeid punkte ning nende täitmine ei ole nii väga kiire, siis - elame veel. Täna-homme meie õue all lõhkamisi toime panema ei hakata. Planeeritava karjääri lähim punkt jääks meie talust ca 1, 5 km kaugusele. Tegelikult ohtlikult lähedale!
teisipäev, 3. november 2009
Huvitavat lugemist
See teade ilmus ajalehe Marahwa Näddala-Leht 33. numbris 17. augustil 1821. aastal.
"Neljandamal Juli ku päwal, kello seitse, õhto ajal, nähti üht tullepalli taeva al, mis kui nool sure wurrisemise ja wuhhisemisega hommiko poolt õhto pole lendis ja raske wihmasaddo läbbi, mis temma tullist lendamist rammotumaks teggi, vimaks Lokko Kaarli, ühhe Kaiawere mets-tallomehhe välja peäle, liggi 250 sammu maad temma ellomajast mahhalanges ja hirmsa raksumisega lõhki ja purruks läks. Temma surus, purruks läinud tükkidega ühtekokko arwata, oli kui ühhe sure mehhe pea; mitmekõrroline ja walwakad suhkro karwa. Karja lapsed, kes seäl liggidal olid karja hoidmas ning nendasammoti üks wanna ellatand mees, nimmega Mart, kohkusid, kui kiwwi taevast näggid mahhatulevad; lambad, mis seal olid, heitsid jooksu ja olleksid pea vannadki tõurad laiali läinud. /..../ Tullid siis mitmed mõistlikud ja ausad mehhed sedda asset ja asja vatama ning õigete järrele kulama, kas kõik nenda tõssi, kuda rägitud, mil visil, kuis ja kuida koik olnud ja sündinud. /..../ On sedda sure tänno ja kido wäärt heaks arwata, et Näddala - Leht No 2 meile, kes teadmatad ja rummalad marahwas olleme, parajad õppetust andnud ja sesugguste tullepallide pärrast sedda kulutanud, mis meil tännini teadmata olnud. /.../ Tänname siis Jummalad selle eest, et ta meie päwil kõigesugguste õppetusega meile on appi jõudmas ja meid nenda hawalt rummaluse ja äbbausko sõlmist lahtipeästmas."
Jutt on Kaiavere meteoriidist. (Reet Tiirmaa "Meteoriidid ja meteoriidikraatrid")
Fraas "Tulist lendamist rammetumaks tegema" on meil kasutuses sel puhul, kui mõni töö ei edene nii kiiresti, kui vaja oleks.
Ainult ühest sõnast "walwakad" ei saa aru!
Seda veidras kõnepruugis teksti trükkides meenus kuskilt loetu: Ülikooli ühikas oli sansõlm rikki läinud. Uksel seisnud kiri: "Peseda ja kuseda keelatud!" Mõne aja pärast oli keegi tudeng kirjutatut kommenteerinud oma arvamusega: "Nii võib ju inimene ära sureda!"
"Neljandamal Juli ku päwal, kello seitse, õhto ajal, nähti üht tullepalli taeva al, mis kui nool sure wurrisemise ja wuhhisemisega hommiko poolt õhto pole lendis ja raske wihmasaddo läbbi, mis temma tullist lendamist rammotumaks teggi, vimaks Lokko Kaarli, ühhe Kaiawere mets-tallomehhe välja peäle, liggi 250 sammu maad temma ellomajast mahhalanges ja hirmsa raksumisega lõhki ja purruks läks. Temma surus, purruks läinud tükkidega ühtekokko arwata, oli kui ühhe sure mehhe pea; mitmekõrroline ja walwakad suhkro karwa. Karja lapsed, kes seäl liggidal olid karja hoidmas ning nendasammoti üks wanna ellatand mees, nimmega Mart, kohkusid, kui kiwwi taevast näggid mahhatulevad; lambad, mis seal olid, heitsid jooksu ja olleksid pea vannadki tõurad laiali läinud. /..../ Tullid siis mitmed mõistlikud ja ausad mehhed sedda asset ja asja vatama ning õigete järrele kulama, kas kõik nenda tõssi, kuda rägitud, mil visil, kuis ja kuida koik olnud ja sündinud. /..../ On sedda sure tänno ja kido wäärt heaks arwata, et Näddala - Leht No 2 meile, kes teadmatad ja rummalad marahwas olleme, parajad õppetust andnud ja sesugguste tullepallide pärrast sedda kulutanud, mis meil tännini teadmata olnud. /.../ Tänname siis Jummalad selle eest, et ta meie päwil kõigesugguste õppetusega meile on appi jõudmas ja meid nenda hawalt rummaluse ja äbbausko sõlmist lahtipeästmas."
Jutt on Kaiavere meteoriidist. (Reet Tiirmaa "Meteoriidid ja meteoriidikraatrid")
Fraas "Tulist lendamist rammetumaks tegema" on meil kasutuses sel puhul, kui mõni töö ei edene nii kiiresti, kui vaja oleks.
Ainult ühest sõnast "walwakad" ei saa aru!
Seda veidras kõnepruugis teksti trükkides meenus kuskilt loetu: Ülikooli ühikas oli sansõlm rikki läinud. Uksel seisnud kiri: "Peseda ja kuseda keelatud!" Mõne aja pärast oli keegi tudeng kirjutatut kommenteerinud oma arvamusega: "Nii võib ju inimene ära sureda!"
teisipäev, 29. september 2009
Vaatan ja imestan
"Uni ei too uuta kuube,
magamine maani särki"
Ilmselt tuleb sellega nõustuda. Aga mitte selle järgi talitada. Laiskvorsti asi....
Aga on inimesi, kes magamise peale aega ei kuluta. Kuidas muidu seletada asjaolu, et inimesed on arvutis ja internetis kell 3. 20 (!) ja isegi 4. 20 (!!!). Just äsja vaatasin ja imestasin selle üle. No mina küll ei jaksa ööpäevas 20 tundi üleval olla. Keegi tarkpea olevat olnud, Einstein või keegi teine temataoline.
magamine maani särki"
Ilmselt tuleb sellega nõustuda. Aga mitte selle järgi talitada. Laiskvorsti asi....
Aga on inimesi, kes magamise peale aega ei kuluta. Kuidas muidu seletada asjaolu, et inimesed on arvutis ja internetis kell 3. 20 (!) ja isegi 4. 20 (!!!). Just äsja vaatasin ja imestasin selle üle. No mina küll ei jaksa ööpäevas 20 tundi üleval olla. Keegi tarkpea olevat olnud, Einstein või keegi teine temataoline.
neljapäev, 24. september 2009
Huvitav leid
Selline huvitav leid siis: foobiate loetelu alfabeetilises järjestuses. Peaks jätkuma igale maitsele :) Teinekord on juhtunud, et tuleks selleteemalist võõrsõna teada, aga võta näpust - ei tea. Antud postituse kiiremaks leidmiseks lisasin ka täpse sildi.
laupäev, 19. september 2009
Midagi uut siin päikese all
Leidsin sellise kodulehe esilehe: Tuhala
Ma küll ei tea, aga kaldun arvama, et siinkandis on tekkinud revolutsiooniline situatsioon: ühed ei saa enam vanamoodi ja teised ei taha enam vanamoodi.
Ma ei saa mittttte midagi aru!
On meil tegemist külaseltsinduse regionaalpoliitiliste muutustega?
Minu teada on meil küladeselts (Tuhala - Kata - Tammiku). Sel isegi koduleht olemas. Mis oli küll piinlikult tühi, kuni Arne kätte võttis ja sinna hea "sulejooksuga" inimesena üht-teist kirjutas ning fotosid jagas. Nüüd pole sedagi. Põhjus: admin teatas, et temale selle eest midagi ei maksta ja rohkem ta sellega ei tegele. Nu vot!
Nüüd selgub, et meil on ka Tuhala külaselts! Mis ajast? Ja sellel külaseltsil saab olema ka oma koduleht. (See link ülalpool.) Tean ka, kes seda uut kodulehte teeb - väga asjalik inimene, uus elanik meie külas - nö "värske veri".
Arne on tegusa ja teadja inimesena olnud tegevusse haaratud nii selles külade- kui nüüd ka selles külaseltsis.
Peab siis see mihklilaat just samal päeval olema meie küla esimese päris ehtsa talgupäevaga! Päris sajatama paneb kohe! Aga klassijuhataja peab olema seal, kus on ta klass.
Nii väga tahaks näha, paljukest meil seda rahvast kohale tuleb! Pärast on natuke nagu piinlik minna ja "ülevaatajat" mängida, aga eks ma Arne selja tagant piilun ikka natuke.
Tegelikult ei tea ma meie oma küla elust suurt miskit. Kunagi ammu-ammu oli meil üks koosolek. Seal keegi ütles, et ah, mis sinu käest küsida, sa käid siin ju ainult magamas. No mis teha - mõni inimene käib tööl.
Ja et ma oma kodukandist midagi ei tea (ei teadnud), see selgus siis, kui käisid ettevalmistused kahe valla liitmiseks. Mäletan, et ühe tunni ajal läks uks lahti ning seal seisid kaks tursket härrasmeest. Ühte ma tundsin küll, aga kes too teine oli, polnud tol hetkel aimugi.
Hiljem õpetajate toas küsisin, kellega meie vallavanem siin ringi kõndis. Selgus, et too teine oli minu koduvalla vallavanem. No kust pidin mina teda teadma! Nime olin küll kuulnud... :)
Ma küll ei tea, aga kaldun arvama, et siinkandis on tekkinud revolutsiooniline situatsioon: ühed ei saa enam vanamoodi ja teised ei taha enam vanamoodi.
Ma ei saa mittttte midagi aru!
On meil tegemist külaseltsinduse regionaalpoliitiliste muutustega?
Minu teada on meil küladeselts (Tuhala - Kata - Tammiku). Sel isegi koduleht olemas. Mis oli küll piinlikult tühi, kuni Arne kätte võttis ja sinna hea "sulejooksuga" inimesena üht-teist kirjutas ning fotosid jagas. Nüüd pole sedagi. Põhjus: admin teatas, et temale selle eest midagi ei maksta ja rohkem ta sellega ei tegele. Nu vot!
Nüüd selgub, et meil on ka Tuhala külaselts! Mis ajast? Ja sellel külaseltsil saab olema ka oma koduleht. (See link ülalpool.) Tean ka, kes seda uut kodulehte teeb - väga asjalik inimene, uus elanik meie külas - nö "värske veri".
Arne on tegusa ja teadja inimesena olnud tegevusse haaratud nii selles külade- kui nüüd ka selles külaseltsis.
Peab siis see mihklilaat just samal päeval olema meie küla esimese päris ehtsa talgupäevaga! Päris sajatama paneb kohe! Aga klassijuhataja peab olema seal, kus on ta klass.
Nii väga tahaks näha, paljukest meil seda rahvast kohale tuleb! Pärast on natuke nagu piinlik minna ja "ülevaatajat" mängida, aga eks ma Arne selja tagant piilun ikka natuke.
Tegelikult ei tea ma meie oma küla elust suurt miskit. Kunagi ammu-ammu oli meil üks koosolek. Seal keegi ütles, et ah, mis sinu käest küsida, sa käid siin ju ainult magamas. No mis teha - mõni inimene käib tööl.
Ja et ma oma kodukandist midagi ei tea (ei teadnud), see selgus siis, kui käisid ettevalmistused kahe valla liitmiseks. Mäletan, et ühe tunni ajal läks uks lahti ning seal seisid kaks tursket härrasmeest. Ühte ma tundsin küll, aga kes too teine oli, polnud tol hetkel aimugi.
Hiljem õpetajate toas küsisin, kellega meie vallavanem siin ringi kõndis. Selgus, et too teine oli minu koduvalla vallavanem. No kust pidin mina teda teadma! Nime olin küll kuulnud... :)
Veel eilsest õhtust ajendatud mõtteid
Ja ikka sellest Kõue Rahva Majast.
Kuna köha öösel magada niikuinii eriti palju ei lase, siis oli vähemalt aega mõelda.
Piilusin seal natuke ringi ka.
1) Kohvimasinat igaks juhuks puutuda ei julgenud. Niisuguse peenikese aparaadi puhul tahaks kõigepealt kasutusjuhendiga tutvuda. Nii igaks juhuks :)
2) Vaatasin, et pliidi kohal sellest ventilatsioonivärgeldusest viib toru seinast läbi. Kahju, et oli pime, muidu oleksin läinud väljast vaatama, kuidas see asjandus välisseinas välja näeb. Huvitav, kas see ventilatsioon tuleb pliidi tööle panekul ka eraldi sisse lülitada?
Ma tahaks lõpuk jõuda omas köögis ka 21. sajandisse ja need kobakad pliitide kohale saada. Puupliidi puhul saan asjast aru - toru tuleb juhtida korstna ventilatsioonilõõri. Aga vot see elektripliit - tema puhul on vaja lõhnad, aurud, ving saata välja läbi seina. Nii kahju, et asi selgusetuks jäi. Ma ei saa ju survet avaldada, kui ei oska pisiasjadeni ära seletada, milleks ja mil viisil.
3) See majandamise pool... Mis valemiga seda küll korraldatakse?
a) elekter - Enamus üritustest on ju pimedal ajal + igasugused elektrit tarbivad seadmed.
b) küte - Küll ma püüdsin teisel korrusel jälile saada, kus on kas radikad või alumise korruse kaminast lähtuvad õhkkütte torude avad, aga ei suutnud välja peilida. Ju siis polegi. Siit veel suurem jama - kas tõesti kütab ülemiset korrust ka see alumise korruse kamin?
c) küttepuud - Olen kuulnud küttepuude ruumimeetri hinnaks ikka koletuid numbreid! Kas see on külarahva heategevuslik annetus, et iga külaseltsi liige toob natuke puid?
4) Kas maja on kogu aeg avatud? Mõtlen siin seda raamatukogu osa. Keegi peab seal ju ka see raamatukoguhoidja olema? Kas raamatud saadi kodudest heategevusliku annetuse korras? Kas raamatukogusse on tellitud ka ajakirjandust (Maakodu, Pere ja Kodu, Kodu ja Aed)?
5) On seal avalik Internetipunkt? Sellisel juhul jälle see maja lahtioleku aeg? Kas keegi arvutit tundev inimene on tavalisele külamemmele - taadile vajadusel abiks?
6) Kas maja aktiivsed külastajad on noorem rahvas (no ikka kõik ülalpool pensioniea piiri inimesed) või tulevad pensioniealised memmed - taadid majja ka väljaspool suuremaid üritusi?
7) Huvitav, kas pimedal ja külmal ajal tulevad sinna kokku ka teiste külade inimesed või ainult oma küla inimesed, kellele see maja hea kodulähedane koht?
8) Kas neil on olemas ka külalisteraamat?
9) Kas neil on olemas peale blogi ka paberil kroonika?
10) Kas nad küla suitsude sugupuid on hakanud tegema? See ju hea mõnus talvine tegevus ja kui üldse alustada, siis see on asi, millega on alati kiire. Keegi ei tea, millal meid ära kutsutakse.
Ise olen üsna Geni.com sõltlane juba, aga hätta olen jäänud ka paljudes liinides.
Seda siia praegu kirjutades hakkas see mõte mulle kohe väga meeldima - mitte sugupuu suguvõsale, vaid "sugupuu" talule. Ehhee!
No ja mina poleks mina, kui sellist vinget maja nähes ei hakkaks peas igasugused ideed keerlema.
Kõige peamine idee jääb ruumipuuduse tõttu kohe kõrvale. Aga siia kirja panen ikkagi -
see on kangasteljed ja kaltsuvaiba kudumine.
Meil kõigil on need va kaltsukotid tihtipeale sisukamad, kui riidekapp ise ongi. Vot kui hea oleks naistel kaltsuribasid lõigata ja juttu ajada! Keegi kooks vaipa, keegi lõiguks oma vaiba jaoks ribasid, keegi tikiks jne.
Kuna köha öösel magada niikuinii eriti palju ei lase, siis oli vähemalt aega mõelda.
Piilusin seal natuke ringi ka.
1) Kohvimasinat igaks juhuks puutuda ei julgenud. Niisuguse peenikese aparaadi puhul tahaks kõigepealt kasutusjuhendiga tutvuda. Nii igaks juhuks :)
2) Vaatasin, et pliidi kohal sellest ventilatsioonivärgeldusest viib toru seinast läbi. Kahju, et oli pime, muidu oleksin läinud väljast vaatama, kuidas see asjandus välisseinas välja näeb. Huvitav, kas see ventilatsioon tuleb pliidi tööle panekul ka eraldi sisse lülitada?
Ma tahaks lõpuk jõuda omas köögis ka 21. sajandisse ja need kobakad pliitide kohale saada. Puupliidi puhul saan asjast aru - toru tuleb juhtida korstna ventilatsioonilõõri. Aga vot see elektripliit - tema puhul on vaja lõhnad, aurud, ving saata välja läbi seina. Nii kahju, et asi selgusetuks jäi. Ma ei saa ju survet avaldada, kui ei oska pisiasjadeni ära seletada, milleks ja mil viisil.
3) See majandamise pool... Mis valemiga seda küll korraldatakse?
a) elekter - Enamus üritustest on ju pimedal ajal + igasugused elektrit tarbivad seadmed.
b) küte - Küll ma püüdsin teisel korrusel jälile saada, kus on kas radikad või alumise korruse kaminast lähtuvad õhkkütte torude avad, aga ei suutnud välja peilida. Ju siis polegi. Siit veel suurem jama - kas tõesti kütab ülemiset korrust ka see alumise korruse kamin?
c) küttepuud - Olen kuulnud küttepuude ruumimeetri hinnaks ikka koletuid numbreid! Kas see on külarahva heategevuslik annetus, et iga külaseltsi liige toob natuke puid?
4) Kas maja on kogu aeg avatud? Mõtlen siin seda raamatukogu osa. Keegi peab seal ju ka see raamatukoguhoidja olema? Kas raamatud saadi kodudest heategevusliku annetuse korras? Kas raamatukogusse on tellitud ka ajakirjandust (Maakodu, Pere ja Kodu, Kodu ja Aed)?
5) On seal avalik Internetipunkt? Sellisel juhul jälle see maja lahtioleku aeg? Kas keegi arvutit tundev inimene on tavalisele külamemmele - taadile vajadusel abiks?
6) Kas maja aktiivsed külastajad on noorem rahvas (no ikka kõik ülalpool pensioniea piiri inimesed) või tulevad pensioniealised memmed - taadid majja ka väljaspool suuremaid üritusi?
7) Huvitav, kas pimedal ja külmal ajal tulevad sinna kokku ka teiste külade inimesed või ainult oma küla inimesed, kellele see maja hea kodulähedane koht?
8) Kas neil on olemas ka külalisteraamat?
9) Kas neil on olemas peale blogi ka paberil kroonika?
10) Kas nad küla suitsude sugupuid on hakanud tegema? See ju hea mõnus talvine tegevus ja kui üldse alustada, siis see on asi, millega on alati kiire. Keegi ei tea, millal meid ära kutsutakse.
Ise olen üsna Geni.com sõltlane juba, aga hätta olen jäänud ka paljudes liinides.
Seda siia praegu kirjutades hakkas see mõte mulle kohe väga meeldima - mitte sugupuu suguvõsale, vaid "sugupuu" talule. Ehhee!
No ja mina poleks mina, kui sellist vinget maja nähes ei hakkaks peas igasugused ideed keerlema.
Kõige peamine idee jääb ruumipuuduse tõttu kohe kõrvale. Aga siia kirja panen ikkagi -
see on kangasteljed ja kaltsuvaiba kudumine.
Meil kõigil on need va kaltsukotid tihtipeale sisukamad, kui riidekapp ise ongi. Vot kui hea oleks naistel kaltsuribasid lõigata ja juttu ajada! Keegi kooks vaipa, keegi lõiguks oma vaiba jaoks ribasid, keegi tikiks jne.
laupäev, 5. september 2009
kolmapäev, 2. september 2009
Tsitaat
"Siin on nüüd küsimus selles, milline on õpetaja jaoks pedagoogilis-psühholoogiline lähtekoht ja eelhäälestatus enne klassiruumi astumist: kas ta näeb igaks juhuks igas lapses ( kui võimaluses) probleemi, või igas probleemis (probleemses õppijas) võimalust ja pedagoogilist väljakutset?"
Ramo Pener, õpetaja
Ajalehest Eesti Ekspress
Tundub, et selline väljend on muutunud juba peaaegu käibefraasiks, kuid on samal ajal siiski aktuaalne ja absoluutselt adekvaatne.
Ramo Pener, õpetaja
Ajalehest Eesti Ekspress
Tundub, et selline väljend on muutunud juba peaaegu käibefraasiks, kuid on samal ajal siiski aktuaalne ja absoluutselt adekvaatne.
Mõtteid pärast skandaalse telesaate uut algust
Mõne aasta tagune "Naistevahetus" tekitas vastakaid tundeid. Mõni saatepaar oli ikka väga .... noh, selline..... ei teagi, kuidas väljenduda... no - skandaalne. Mõtlesin siis, et seda jama pole küll vaja vaadata, aga....
ole sa lahke - jälle sättisin ennast kella kaheksaks teleri ette!
Väga raske on ikka hakata ilma "koolituseta" tegutsema võõras peres. Jelena oli väga tubli! Ta on tõeline kangelane, kes kodus kannatlikult rügab ja rügab. Puhkuseta. Hea, et suurematest lastest talle juba abi on!
Ja mismoodi toimub majandamine, kui peres on väga palju lapsi ja tööl ei käi kumbki vanem???? No emast oleks seda tööl käimist ka kole kurjast nõuda. Keegi oli juba nii nördinud, et "võražal protest"! Mille peale?
Olen ise ka noores põlves šoki saanud teemal: "linnatibi taluperenaiseks" :)
Leidub veel nüüdki, paari aastakümne järel inimesi, kes meite pool toimunud muutusi "hinnates" kahtlustavalt mind piidlevad, justkui tahaks öelda: "Tuu iks olõ õkva ku liinah!"
Üks poiss on nüüd siis koolis. Tuleb ehk homme hilisõhtul. Teine on kodus ja ootab, millal tema 1. kursus alustada saab.
Noored läksid jalutama. Potsut kaasa ei võetud. Selline ülekohus saab õige pea likvideeritud, kui Potsule ka traksid ja jalutusrihm saab ostetud. Vot siis jalutavad kahte koera!
Ma ei saa aru, miks ma ei saa mitte midagi "eppohhi loovat" korda saadetud pärast igapäevast tööpäeva! Tööpäev ju pole ometi ööpäeva pikkune! Aga ei mängi välja! Samas tean, et homme pärast tööd teen seda ... ja seda... ja seda ka veel. Ja sel lihtsal põhjusel, et reedel läheme matkale ja tunde pole. Siit järeldus - ma ei oska ennast säästvalt töötada. Aaa..... kuda seda õpitakse? Äkki oleks tagumine aeg õppida ennast säästma? Enne kui on juba hilja...
ole sa lahke - jälle sättisin ennast kella kaheksaks teleri ette!
Väga raske on ikka hakata ilma "koolituseta" tegutsema võõras peres. Jelena oli väga tubli! Ta on tõeline kangelane, kes kodus kannatlikult rügab ja rügab. Puhkuseta. Hea, et suurematest lastest talle juba abi on!
Ja mismoodi toimub majandamine, kui peres on väga palju lapsi ja tööl ei käi kumbki vanem???? No emast oleks seda tööl käimist ka kole kurjast nõuda. Keegi oli juba nii nördinud, et "võražal protest"! Mille peale?
Olen ise ka noores põlves šoki saanud teemal: "linnatibi taluperenaiseks" :)
Leidub veel nüüdki, paari aastakümne järel inimesi, kes meite pool toimunud muutusi "hinnates" kahtlustavalt mind piidlevad, justkui tahaks öelda: "Tuu iks olõ õkva ku liinah!"
Üks poiss on nüüd siis koolis. Tuleb ehk homme hilisõhtul. Teine on kodus ja ootab, millal tema 1. kursus alustada saab.
Noored läksid jalutama. Potsut kaasa ei võetud. Selline ülekohus saab õige pea likvideeritud, kui Potsule ka traksid ja jalutusrihm saab ostetud. Vot siis jalutavad kahte koera!
Ma ei saa aru, miks ma ei saa mitte midagi "eppohhi loovat" korda saadetud pärast igapäevast tööpäeva! Tööpäev ju pole ometi ööpäeva pikkune! Aga ei mängi välja! Samas tean, et homme pärast tööd teen seda ... ja seda... ja seda ka veel. Ja sel lihtsal põhjusel, et reedel läheme matkale ja tunde pole. Siit järeldus - ma ei oska ennast säästvalt töötada. Aaa..... kuda seda õpitakse? Äkki oleks tagumine aeg õppida ennast säästma? Enne kui on juba hilja...
laupäev, 29. august 2009
Huvitavat ajalehest
Ajalehest Postimees
Tuntud koolijuhile Lauri Leesile ei meeldi mitmed kooliga seotud asjad: Need on:
riigieksamid,
koolide pingerida (tekitab veelgi lisapingeid)
põhikoolita gümnaasiumid (Sellest ei saa üldse aru. Huvitav, kas koolimajas on siis ainult klassid 10 - 12?)
e-kool (sellel on nii häid kui ka halbu külgi)
loovuspõhine õpe ( Sel teemal sai kunagi väideldud klassivend Mattiga, kes oma koolis on seadnud pearõhk just kaunitele kunstidele.)
õuesõpe (See on jälle niisugune kampaania korras sisse seatud termin. Alati on vajadusel väljas käidud ja ilma selle kõlava sõnata)
elukestev õpe (Seda pooldan. Samas on nõme näiteks atesteerimise nõuetes määratud koolitustundide hulk. Inimene peaks ikka siis ja ainult sellele koolitusele minema, mis talle huvi pakub ja millest talle kasu on. Lihtsalt järgmise 8, 16, 20 võo 40 tunni kirja saamise pärast pole sellel koolitumisel küll mõtet.)
keelemapid (Mis too säänne veel on?)
arenguvestlused ( Mulle need ka ei meeldi. Päev on väga pikk ja kurnav. Lapsevanem ei saa tulla minu tööaja sees, vaid õhtul peale oma tööd. Kas see on normaalne, et õpetaja tööpäev kestab koolimajas 12 tundi? Ja niimoodi pikalt - päevi, nädalaid, kuid. Õudne, kui klass veel suur ka juhtub olema! Iseenesest on arenguvestlus täiesti positiivne nähtus. Olen ka kõige pahurama ja turtsakama inimese lõpuks naeratama saanud.... aga seda enam on see kohustus psühholoogiliselt väga kurnav.)
kogu võim hoolekogudele (Kogu võim rahvale on üle elatud. Kuidas? Eks see ole teada... Ühesõnaga - ei poolda.)
sisehindamine (Kui selle juurde kuuluvad ka juhtkonna nn arenguvestlused personaliga, siis oleks see täitsa OK.)
eneseanalüüs (Seda ei poolda selles mõttes, et tuleb juhtkonnale mingi paber esitada. Aga iseendale on see enda arengu jälgimisel küll vajalik.)
atesteerimine (Äärmiselt vastik asi... Ja minu meelest on määruses välja toodud nõuded sellised... imelikud. Nende nõuete järgi tundub, et õpetaja kohe peabki töötama majast väljapoole. Aga samas - kui õpetajad teevad palju oma igapäevase töö kõrvalt, siis nad ongi ju rohkem vaeva näinud. Kuidas see siis tema karjääriredelil peaks kajastuma? Ja mis saab siis, kui õpetaja ühel hetkel tunneb, et aineõpetaja raamid on talle kitsaks jäänud? Areng jääb toppama? Tekib stagnatsioon? Vot selleks ongi too ametijärgu tõstmine vajalik. Kuna see asi on meil niimoodi üles ehitatud, siis kannab see nimetust "atesteerimine". Aga tobe on selle komisjoni ees istuda küll.)
Tuntud koolijuhile Lauri Leesile ei meeldi mitmed kooliga seotud asjad: Need on:
riigieksamid,
koolide pingerida (tekitab veelgi lisapingeid)
põhikoolita gümnaasiumid (Sellest ei saa üldse aru. Huvitav, kas koolimajas on siis ainult klassid 10 - 12?)
e-kool (sellel on nii häid kui ka halbu külgi)
loovuspõhine õpe ( Sel teemal sai kunagi väideldud klassivend Mattiga, kes oma koolis on seadnud pearõhk just kaunitele kunstidele.)
õuesõpe (See on jälle niisugune kampaania korras sisse seatud termin. Alati on vajadusel väljas käidud ja ilma selle kõlava sõnata)
elukestev õpe (Seda pooldan. Samas on nõme näiteks atesteerimise nõuetes määratud koolitustundide hulk. Inimene peaks ikka siis ja ainult sellele koolitusele minema, mis talle huvi pakub ja millest talle kasu on. Lihtsalt järgmise 8, 16, 20 võo 40 tunni kirja saamise pärast pole sellel koolitumisel küll mõtet.)
keelemapid (Mis too säänne veel on?)
arenguvestlused ( Mulle need ka ei meeldi. Päev on väga pikk ja kurnav. Lapsevanem ei saa tulla minu tööaja sees, vaid õhtul peale oma tööd. Kas see on normaalne, et õpetaja tööpäev kestab koolimajas 12 tundi? Ja niimoodi pikalt - päevi, nädalaid, kuid. Õudne, kui klass veel suur ka juhtub olema! Iseenesest on arenguvestlus täiesti positiivne nähtus. Olen ka kõige pahurama ja turtsakama inimese lõpuks naeratama saanud.... aga seda enam on see kohustus psühholoogiliselt väga kurnav.)
kogu võim hoolekogudele (Kogu võim rahvale on üle elatud. Kuidas? Eks see ole teada... Ühesõnaga - ei poolda.)
sisehindamine (Kui selle juurde kuuluvad ka juhtkonna nn arenguvestlused personaliga, siis oleks see täitsa OK.)
eneseanalüüs (Seda ei poolda selles mõttes, et tuleb juhtkonnale mingi paber esitada. Aga iseendale on see enda arengu jälgimisel küll vajalik.)
atesteerimine (Äärmiselt vastik asi... Ja minu meelest on määruses välja toodud nõuded sellised... imelikud. Nende nõuete järgi tundub, et õpetaja kohe peabki töötama majast väljapoole. Aga samas - kui õpetajad teevad palju oma igapäevase töö kõrvalt, siis nad ongi ju rohkem vaeva näinud. Kuidas see siis tema karjääriredelil peaks kajastuma? Ja mis saab siis, kui õpetaja ühel hetkel tunneb, et aineõpetaja raamid on talle kitsaks jäänud? Areng jääb toppama? Tekib stagnatsioon? Vot selleks ongi too ametijärgu tõstmine vajalik. Kuna see asi on meil niimoodi üles ehitatud, siis kannab see nimetust "atesteerimine". Aga tobe on selle komisjoni ees istuda küll.)
Huvitavaid leide blogimaailmast
Aidi on kirjutanud uue lullamilla. Väga vahva igal juhul!
Juhan pani üles ajalooteemalise ürituse eelreklaami. Muuhulgas pidas ta vajalikuks mainida, et Arne "kohale vajumine" oleks soovitav. Sain kohe hea suutäie südamest naerda!!! Helistasin siis asjaosalisele töö juurde ja küsisin järele, et kuda selle töögraafikuga on. Kas lubab kohale vajuda või ei luba? Arne arvas selle peale, et kui Issanda tulemine vähegi viibib ja seadus ka teisiti ei sätesta, siis saab kohale mindud küll.
Juhan pani üles ajalooteemalise ürituse eelreklaami. Muuhulgas pidas ta vajalikuks mainida, et Arne "kohale vajumine" oleks soovitav. Sain kohe hea suutäie südamest naerda!!! Helistasin siis asjaosalisele töö juurde ja küsisin järele, et kuda selle töögraafikuga on. Kas lubab kohale vajuda või ei luba? Arne arvas selle peale, et kui Issanda tulemine vähegi viibib ja seadus ka teisiti ei sätesta, siis saab kohale mindud küll.
reede, 14. august 2009
Imeilus kontsert
Viis ja pool päeva tegutses Harmi mõisas laste laululaager. Täna õhtul esinesid lapsed laagris õpitud lauludega. Oli imeilus kontsert! Suur rõõm oli kuulata Maria Listrat! Tema ema on aga tõeline energiapomm! Selline muusikaõpetaja süstib iga oma sõna ja liigutusega lastesse seda imelist laululusti. Väga oluliseks peeti laagri päevade jooksul kasvatustööd. Kord oli majas!
Erilise tänu ja paljude kiidusõnade osaliseks sai meie Monika, kelle valmistatud toite peeti gurmeerestorani vääriliseks.
Palju kiidusõnu jätkus ka Harmi mõisale, kus muusikainimeste hinnangul on ülihea akustika - nagu kirikus!
Maja, teeninduse ja olmega jäädi väga rahule. Juba on jõuluvaheajaks laululaagrile aeg broneeritud. Lubati tulla ka järgmisel suvel.
Meie mõisal/koolil on ikka tõesti eriline aura! Seda on alati öelnud meie mõismängu külalised ning nüüd siis ka laulurahvas Tallinnast.
reede, 19. juuni 2009
Huvitav aed
Juba kevadisel jalgrattamatkal jäi see aed mulle silma, kuid pilti siis teha ei jõudnud.
Siin on ära kasutatud omaaegsed niistutssüsteemi rattad. Olen neid imevigureid vist isegi kunagi põllul liikumas näinud.
Nutikas aiadisain Võivere külas.
Siin on ära kasutatud omaaegsed niistutssüsteemi rattad. Olen neid imevigureid vist isegi kunagi põllul liikumas näinud.
Nutikas aiadisain Võivere külas.
Tellimine:
Postitused (Atom)