Huvitavat ajalehest

Ajalehest Postimees
Tuntud koolijuhile Lauri Leesile ei meeldi mitmed kooliga seotud asjad: Need on:
riigieksamid,
koolide pingerida (tekitab veelgi lisapingeid)
põhikoolita gümnaasiumid (Sellest ei saa üldse aru. Huvitav, kas koolimajas on siis ainult klassid 10 - 12?)
e-kool (sellel on nii häid kui ka halbu külgi)
loovuspõhine õpe ( Sel teemal sai kunagi väideldud klassivend Mattiga, kes oma koolis on seadnud pearõhk just kaunitele kunstidele.)
õuesõpe (See on jälle niisugune kampaania korras sisse seatud termin. Alati on vajadusel väljas käidud ja ilma selle kõlava sõnata)
elukestev õpe (Seda pooldan. Samas on nõme näiteks atesteerimise nõuetes määratud koolitustundide hulk. Inimene peaks ikka siis ja ainult sellele koolitusele minema, mis talle huvi pakub ja millest talle kasu on. Lihtsalt järgmise 8, 16, 20 võo 40 tunni kirja saamise pärast pole sellel koolitumisel küll mõtet.)
keelemapid (Mis too säänne veel on?)
arenguvestlused ( Mulle need ka ei meeldi. Päev on väga pikk ja kurnav. Lapsevanem ei saa tulla minu tööaja sees, vaid õhtul peale oma tööd. Kas see on normaalne, et õpetaja tööpäev kestab koolimajas 12 tundi? Ja niimoodi pikalt - päevi, nädalaid, kuid. Õudne, kui klass veel suur ka juhtub olema! Iseenesest on arenguvestlus täiesti positiivne nähtus. Olen ka kõige pahurama ja turtsakama inimese lõpuks naeratama saanud.... aga seda enam on see kohustus psühholoogiliselt väga kurnav.)
kogu võim hoolekogudele (Kogu võim rahvale on üle elatud. Kuidas? Eks see ole teada... Ühesõnaga - ei poolda.)
sisehindamine (Kui selle juurde kuuluvad ka juhtkonna nn arenguvestlused personaliga, siis oleks see täitsa OK.)
eneseanalüüs (Seda ei poolda selles mõttes, et tuleb juhtkonnale mingi paber esitada. Aga iseendale on see enda arengu jälgimisel küll vajalik.)
atesteerimine (Äärmiselt vastik asi... Ja minu meelest on määruses välja toodud nõuded sellised... imelikud. Nende nõuete järgi tundub, et õpetaja kohe peabki töötama majast väljapoole. Aga samas - kui õpetajad teevad palju oma igapäevase töö kõrvalt, siis nad ongi ju rohkem vaeva näinud. Kuidas see siis tema karjääriredelil peaks kajastuma? Ja mis saab siis, kui õpetaja ühel hetkel tunneb, et aineõpetaja raamid on talle kitsaks jäänud? Areng jääb toppama? Tekib stagnatsioon? Vot selleks ongi too ametijärgu tõstmine vajalik. Kuna see asi on meil niimoodi üles ehitatud, siis kannab see nimetust "atesteerimine". Aga tobe on selle komisjoni ees istuda küll.)