Tegelikult ongi nende kahe lausega ära öeldud, miks ma jaanipäeva ei salli - iga päevaga hakkab päev lühemaks minema. Pisikese kukesammu võrra, kuid siiski. Ja enne, kui me arugi saame, on käes sügis. Seejärel talv... (Juba juuli keskel on vahtravõrades märgata punakasrohelisi laike. Juba nii vara!)
Aga nojah, tegelikult tahtsin rõõmustada tänavusuviste lobeeliate ilu üle. Kevadel panin seemned ilmselt suht õigel ajal idanema. Eriti just amplilobeeliad on päris hästi võrreldavad Hansaplantis müüdavate analoogidega. Ja hind missugune!
Lobeeliataimi sai nii palju, et jätkus ka trepi ette lillekastikestesse.
Istusime õhtul jõe kaldal lõkke ääres. Vaatasime oma aeda. Ilus on! (Meil on selle kohta tegelikult väljend: "Nii ilus, et nutt tuleb peale!") Eriti just siis, kui need tohutud maa-alad värskelt niidetud on. Ja need suured puud! Minu selle talu "ajaarvamise" vältel on nad ikka meeletult palju kasvanud! Kohtades, kuhu me alguses peenrad rajasime, poleks see enam mõeldav. Ja vaata, millise nurga alt tahes, majast paistab alati vaid mingi nurk või laik - kõik on rohelusse uppunud. I-lus on!
4 kommentaari:
Sinu jutu esimene pool ... :) :D Mis allakäik see teil seal algab?
Ilus suvi on, naudi, eestlane, mis sa torised!
Ilus suvi saab kiiresti läbi. Ei torise midagi, see meie põhjamaa lühike suvi :)
Oh, ka mina ütlesin eile, et nüüd hakkame jõule ootama. Ja puhkus saab enne läbi, kui jõuan üldse puhkama hakata. Aga ka mia ei torise, vaid lihtsalt nendin.
Eks see on meie ameti häda - kõige ilusamal ajal, kevadel ja suve alguses on meil nii palju tööd, et see ilus aeg kaob kuidagi liiga kiiresti ja märkamatult. Pole justkui aegagi nautida kõike seda ilu. Mul kadusid isegi kaks esimest puhkusenädalat töö tähe all.
Postita kommentaar