reede, 6. august 2010

Hortensia

Ajalehest Maaleht
Hortensiad on enamasti heitehised, harvem igihaljad põõsad, liaanid või puud, mis pärinevad Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ja Ida-Aasiast.

Õied paiknevad koos pealt lamedates kännastes või piklikes pööristes. Õisikus on välimised õied steriilsed, neis puuduvad emakad ja tolmukad, ning nende tupplehed on suurenenud ja värvunud. Mitmetel sortidel on õisikus enamik õisi steriilsed.

Kõige levinum on Eestis umbes meetrikõrgune paljuharuline puishortensia (Hydrangea arborescens), eriti aga tema steriilsete õitega sort ’Grandiflora’. Tema puhkedes rohekaid, hiljem valgeid 20–30 cm laiustes kännastes paiknevaid õisi saab nautida juulist oktoobrini.

Harvem kohtab aedhortensiat (H. paniculata). Aedhortensiast saab kujundada kuni 2,5 (3) m kõrguse väikse puu. Õied paiknevad kuni 30 cm pikkustes pöörises ja muutuvad õitsedes valgest roosaks. Õitsemisperiood nii liigil kui sortidel kestab juuli teisest poolest septembrini. Aedades kasvatatakse peamiselt steriilsete õitega sorti ’Grandiflora’. Teistest varasema õitsemisega on sort ’Praecox’, mis alustab õitsemist jaanipäeva paiku.Kasvukujult aedhortensiat meenutavad, kuid kännastes paiknevate õitega himaalaja hortensia (H. heteromalla) ja Bretschneideri hortensia (H. bretschneideri) on Eestis haruldased. Need liigid võivad kasvada 4 (5) m kõrguseks väikseks puuks.

Ronijuurtega alusele kinnituv liaan roniv hortensia (H. anomala) kannatab väga karmidel talvedel pakase käes, kuid enamasti taastub mõne aastaga.

Peamiselt kalmistulillena pottides kasvatatav igihaljas suurelehine hortensia (H. macrophylla) on külmaõrn, kuid võib kuivades kohtades õues talvituda ja isegi mitmeid aastaid õitseda. Kuna enamik taime vartest hävib, siis vajab ta kindlasti väetamist.

Hortensiad on hapulembesed taimed ja nende istutusauku tuleks segada neutraliseerimata turvast. Mulla niiskuse suhtes on üsna leplikud, kuid paremini kasvavad parasniiskel mullal. Õitsevad rikkalikult täisvalguses, kuid kasvavad hästi ka poolvarjus. Kõige paremini pääsevad hortensiad mõjule rühmades. Naabriteks sobivad hortensiatele rodgersiad (Rodgersia), kobarpead (Ligularia) ja sõnajalad.

Kuivõrd hortensiatel on kevadel tugev mahlajooks, siis tuleb neid lõigata keset talve, eelistatult detsembris. Puishortensial tuleks ära lõigata vanad õisikud ja harvendamiseks põõsast välja mõned nõrgemad oksad.

Aed-, himaalaja ja Bretschneideri hortensial tuleks ära lõigata õisikud koos varre ülaosaga, jättes alles 2 kuni 3 sõlmevahet.

Roniv hortensia üldjuhul lõikust ei vaja. Suvel tuleks ära lõigata vaid kahjustunud võsud.

Hortensiate lõikamisest. Ajalehest Maaleht :
Puishortensia (Hydrangea arborescens) talub allalõikamist paremini, kuna ta annab rohkesti nii külg- kui ka juurevõrseid. Siiski võiks alles jätta 1-2 pungapaariga oksatüükad - nii saame hortensia suvel varem õitsema.

Aedhortensia (H. paniculata) oksad ei anna juure- ega külgvõrseid. Seetõttu võiks lõikus piirdudagi vanade, kuivanud ja murdunud okste eemaldamisega. Viimaseid on aedhortensial küllalt palju, kuna ta on rabeda puiduga.

Kui soovite aedhortensialt eriti lopsakaid õisikuid, lõigake teda igal aastal tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks ka üks pungapaar.

Pungadest kasvavad ees ootaval suvel noored võrsed, mille tippudesse tulevad õisikud. Mõneti meenutab aedhortensia lõikus nudipuude iga-aastast hooldust.

kolmapäev, 4. august 2010

4. august

Varahommikul selge, temperatuur juba poole seitsme ajal 20 kraadi. Õhk on nii kuiv, et ma ei mäletagi enam, kas sel suvel kastemärjal rohul kõndida olen saanud. Vist mitte.

Täna tegime veranda ukse ette planeeritava terrassi esialgsed mõõtmised ära. Postid tulevad maakividest, muidu puidust terrass. Puidumaterjali on, kui nüüd vaid mingi valemiga õnnestuks välja peilida, kas kellelgi lähiümbruses on olemas höövelmasin (või on see paksusmasin, tont neid asju teab), et saaks abi paluda ning servatud lauad vähe siledamaks lasta.

teisipäev, 3. august 2010

3. august


Ilmajaamal on täiesti õigus - ees on ootamas muutlikud ilmad. Eile oli väga-väga palav, tänane hommik on pilves, suisa hämar, kuid sooja on tubli kaheksateist kraadi.

Ajaloo tarbeks tegin pildi jalge all krõbisevast kõrbenud murust, milles vaid üksikud võililled väheke rohelisemat ilmet omavad.

Õhtune ilmateade ütles, et Tallinnas oli jälle sadanud. Ning Harku kandis olevat juulis poolteist kuunormi vihma sadanud. Mis asi see küll on, et meil üldse vihma ei tule?!? See on juba ebanormaalne!

esmaspäev, 2. august 2010

2. august

August on august. Olgu ta külmal ja vihmasel suvel või kuumal ja päikeselisel, nagu tänavu. Niipea, kui august algab, märkame sügise märke: kogu pere küsis kui ühest suust ööseks teki peale (aknad on endiselt ristseliti lahti, aga toad on nüüd öösel jahedad); toomingad on poolraagus ( eks viimaste päevade tugev tuul räsis neid ka kõvasti); praegu, hommikul aknast välja Kivikõrbele vaadates on valgus hoopis teisem ja varjud on nii pikad. Käes on suve lõpp. Aga oli see vast suvi, mida annab kaua mäletada! Arutasime hommikul, et nii pikk puhkus, nagu nüüd sülle langes, sai olla vaid korra elus, edaspidi on puhkus ikka tavapärases pikkuses. Kui see kogu suve kestnud puhkus oleks olnud jahedal ja vihmasel suvel, oleks toas istutud ajast lihtsalt kahju. Nüüd aga anti lisaks pikale puhkusele ka nii imeilus ja kuum suvi. Ainult võta ja naudi! Vedas!

Pean augusti lõpupoole vaatama, kas ehk ei kannata selle päevakübara puhmas juba jagamist. Praegu kasvab ta peenra selles osas, mis jääb küüni varju. Ühe osa võiks panna kasvama veidi päikeseküllasemasse kohta.
Aster on lill, mis paraku toob silme ette väikese koolijütsi, kes esimesel koolipäeval oma uude klassi astub....
Paar viimast päeva valitsenud jahedamad ilmad pidid täna taas pead tõstnud kuumusele alla vanduma. Uskumatu, aga tõsi - jälle tubli kolmekümne-kolmekümne ühe kraadine päev. Ei tea, kas organism oli end juba saabuva jahedama ilma lainele sättinud, aga tänane temperatuur oli pea täiesti talumatu. Terve päev möödus õues ja toas uimerdamisele ja suisa magamisele. Ehk on homme tegusam päev.

pühapäev, 1. august 2010

Koduaedade külastus - lilled

Selle postituse juurde ei oskagi midagi kirjutada. Sõnad on liigsed. Vast kõige hämmastavamad olid täidisõielised lõvilõuad.

Nägime kahte moodi peenraääri: oli väga korrekstelt sirgeks lõigatud muru ja peenra piire; oli maakividega piiritletud peenraid. See on raske variant, mis nõuab perenaiselt "peenemat näputööd", et kivide vahel turritama kippuvaid rohukõrsi korrale kutsuda.



























































































Koduaedade külastus- roheline aed

Väljapeetult, rahulikult ja väärikalt mõjuvad suured rohelised aia-alad.

Koduaedade külastus - tiigid

Kahes koduaias nägime tiike. Pererahvas on nendesse omal ajal istutanud mitmeid veetaimi, kuid on nüüd hirmasati hädas, sest veepinda pole enam üldse näha. Suve üks suuremaid tegemisi ongi olnud taimede välja kiskumine.

1. august

1. august on meie talu jaoks kurb daatum. 38 aastat tagasi oli pere heinamaal loogu võtmas, kui tuli teade, et maja põleb lausleegiga. Tol ajal ju mobiile polnud ning küla peale oli vaid üks üldkasutatav taksofoni moodi asjandus lüpsjatemaja seina peal. (Olen seda asjandust oma silmaga näinud ja korra vist isegi kasutanud.)
Minu meelest on kõige koledam see, et vaatamata kolhoosirahva hõivatusele kibedal saagikoristuse ajal leidus ikkagi rohkelt uudishimulikke, kes karjakaupa kogunesid teiste õnnetust vaatama ja parastama (Ikka tore ju, kui teisel läheb halvemini kui sul endal. Paradoks, aga kahjuks nii see oli. Võib-olla on ka praegu, kes teab?)

Veel nüüdki, kui hiljaaegu sireleid välja juurisime, tuli mulla sügavamatest kihtidest välja söestunud puutükke. Küll see võis ikka perele hirmus tragöödia olla, kui alles jäävad vaid riided, mis hetkel seljas juhtusid olema. Ei kujuta sellist olukorda päris hästi ettegi.

Kuigi mind otseselt see õnnetus ei puudutanud, on sellest sündmusest kuuldud lood ikkagi sügava jälje jätnud. Nimelt kardan klaaspudeleid, eriti nende päikesekiiri koondavaid põhjasid. Ja pööningud kipuvad olema just need kõrvalised paigad, kuhu mittevajalikud, kuid "ähk läeb taris" asjad jalust ära pannakse. Eks tolgi korral oli päikesekiiri koondanud pudelipõhjal käepärast palju tänuväärset kergesti süttivat materjali ja nii ta läks....

Kahju, et mul ei ole olnud võimalust näha seda talu oma originaalsuuruses ja -planeeringus. Oli olnud päris ilus kahekorruseline taluhäärber.
....
Tänasest päevast.

Hommik on harjumatult jahe - kõigest 13 kraadi! Aga päike särab ja taevas on vaid üksikud kõrged kiudpilvede viirud.
Suvi kipub enamasti ikka selline olema, et mehe vabadest päevadest pole kodule mingit tolku. Ikka on palju muid ülesandeid. Ühel päeval helises minu mobiil ja võõra numbriga kõnet vastu võttes küsiti, kas sellelt telefonilt saaks mu mehega rääkida. Saaks küll, kui nimetatu kodus juhtuks olema. Hiljem helistati uuesti ja selgus, et Pikavere kooli uus juhataja tahab korraldada oma tiimile matka Paraspõllu sohu ja neil muidugi Arnet giidiks vaja.
Imelikke teid pidi käib see giidi otsimine! Kust võeti minu telefoninumber? Miks kohe giidi numbrit üles ei otsitud? Aga tühja sest, kust leiti - peaasi, et inimene saab minna ja tegeleda sellega, mis talle meeldib. Ja meeldib talle inimesi harida soo- ja raba asjus.
...
Igasugused nõiad, šamaanid, selgeltnägijad ja muidu teadmamehed on ennustanud augustist algavat väga musta stsenaariumiga perioodi maailmas ja sealjuures Eestis. Vaatame siis, mis tulema hakkab, kui hakkab.

laupäev, 31. juuli 2010

Juulikuu viimane päev

Täna hommikul Tartu maantee äärde töömehele vastu sõites nägin, et meie küla sildist kuni Pirita jõeni olid asfaldil veeloigud! Sellel kitsalt piiritletud alal oli öösel vihma sadanud. Mul on sellest põuast tõsiselt kõrini, aga et vihm võib nii lähedalt (1km) mööda minna meie õueala riivamata, see on juba liig mis liig!

Ilm on päikeseline, taevas sõuavad üksikud valged rünkpilvetupsud. Tuul on tugev. Temperatuur 23 kraadi. Inimene jõuab kuumusega harjuda, muidu tavaliseks soojaks suveilmaks peetud ilm tundub praegu nii jahedana.
Tammiku floreaalile kogunenud inimestest oli enamusel jakid või joped kaasas.
Tammikule nime andnud iidsed tammed hakkavad üksteide järel kuivama.
Vanade mõisavaremete käsi käib paremini, kui nende eluea pikendamise võtavad enda südameasjaks noored kultuurihuvilised inimesed.Pärast matka algab maalimine. Ettevalmistused on juba tehtud.Matkal olid giidideks Tartust kohale sõitnud Ülle Kukk ning muidugi kohalik taimetark Arne. Pildil on ülimalt dekoratiivsed palderjani õisikud.Siumari. Väga mürgine!Harva võime kuskil võpsikus kohata nii hästi säilinud kiviaeda. Ja kui kõrge see aed veel on!

...

Tuul on päeva peale aina hoogu kogunud ja nüüd vuhiseb ja ulub ümber maja kui meelest ära. Puhub nii tugevasti, et kõrvad laperdasid tuules ja iga natukese aja tagant oli tahtmine kontrollida, kas ehk marutuul pole neid endaga kaasa viinud. Lõpuks sai mõõt täis - ega`s inimene omas aias pole mingi pärisori, et varavalgest hilise õhtutunnini rügada tuleks. Tutkit brat - kaugel sellest. Nii korjasingi kodinad kokku ning läksin tuppa sooja. Vaja end vahetevahel telemaastiku hetkeseisuga ka kurssi viia.

reede, 30. juuli 2010

Tahan ka kiviktaimlat vol 2

Vahepeal oli tegemist muude pakiliste asjadega ja Rootsi Tee äärne tööpõld püsis ootel. Täna oli temperatuuri ja päikese osas kaevamiseks sobiv päev. Õhtupooliku veetsin siis kaevates ja kive loopides. Selline seis on 30. juuli õhtuks. See on üks imelik maatükk ja ma olen juba praegu üsna nõutu, mis sellega siis õigupoolest peale hakata. Eks aeg näitab. Potsu oli muidugi ka aktsioonis. Ühel hetke vaatan - koer poeb ninapidi järjest sügavamale mätta sisse. Puhub ja liputab saba :) Läksin ka vaatama, kes tal seal on. Oli väikese hiirekese koduuru avaus. Ühte pisikest lühikese sabajupiga hiirt oli varem ka näha. Ju Potsu tahtis hiirega tutvust teha.

Õhtul peale üheksat sain poisid kampa ja viskasime Rootsi Teele loobitud kivid kärusse ning transportisime minema. Aga töö käis pideva kätega vehkimise ja poiste suust kostvate vandesõnade saatel - tohutu hord pisikesi tüütuid putukaid lendas meie ümber ja ründas meid jultunult. Neid oli isegi nii palju, et osad jäid ripsmete vahele kinni! Ilmselt oli tegu kihulase-kurjamitega, kes Lihulast siiakanti olid jõudnud.
Muidu imemõnus pilvealune õhtu: parajalt soe, lakkamatu ritsikate saagimine, sookurgede kurluutamine, kuid siis see tõrvatilk pisikeste õelate putukate näol mõnusat meeleolu rikkumas.

Looduslikud vahendid köha ravimisel

Ajalehest Maaleht
Arstide sõnutsi kujutab köha endast tavaliselt iseparanevate viirushaiguste sümptomit, millest organism oma jõududega jagu saab.

Põdemise ajal aitavad enesetunnet paremaks muuta ravimtaimed.

- Sookalmus - mikroobidevastane ja röga lahtistav toime. Võtke 2 tl juuri, valage üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit, laske 3 tundi tõmmata, kurnake. Jooge ¼ klaasi 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.

- Nurmenukulehed - higistama ajav, röga lahtistav ja põletikuvastane toime. Valage 1 sl peenestatud lehti üle 1 klaasi keeva veega. Jooge soojalt ⅓ klaasi 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.

- Teeleht - valu vaigistav, röga lahtistav, bronhe laiendav ja mikroobidevastane toime. Võtke 1 sl kuivi peenestatud lehti, valage üle ühe klaasi keeva veega, laske 2 tundi tõmmata, kurnake. Võtke sisse 1 sl 4 korda päevas 20 minutit enne sööki.

- Mustrõigas - röga lahtistav ja mikroobidevastane toime. Pange rõikasse uuristatud avausse mett ning jätke sooja kohta 6 tunniks seisma. Valage tekkinud mahl nõusse ja võtke seda 4 korda päevas 1 sl.

- Männikasvud - röga lahtistav ja mikroobidevastane toime. Valage 1 sl kasve üle 1 klaasi keeva veega, keetke vesivannis 30 minutit, laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Võtke pärast sööki 2 sl 3 korda päevas.

- Liivatee - põletiku- ja viirusevastane, röga lahtistav toime. Valage 2 sl peenestatud taimi üle 1 klaasi keeva veega, keetke vesivannis 30 minutit, laske 10 minutit seista, kurnake. Võtke 30 minutit enne sööki 1 sl 3 korda päevas.

- Aniis - bronhe laiendav, viirusevastane ja röga lahtistav toime. Valage 1 tl aniisivilju üle 1 klaasi keeva veega, keetke vesivannis 15 minutit, laske 45 minutit tõmmata, kurnake. Võtke ¼ klaasi 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.

- Kaselehed ja -pungad - mikroobidevastane toime. Valage 2 tl kaselehti üle 1 klaasi keeva veega. Laske 30 minutit tõmmata, kurnake. Lisage noaotsatäis söögisoodat. Võtke ¼ klaasi 3 korda päevas söögikordade vahel.

- Vägiheina õied - röga lahtistav, bronhe laiendav ja põletikuvastane toime. Valage 1 sl õisi üle 2 klaasi keeva veega, laske 4 tundi tõmmata, kurnake, lisage 4 tl suhkrut. Võtke 2 klaasi 2-3 korda päevas 30 minutit enne sööki.

- Pärnaõied - higistama ajav, põletikuvastane ja mikroobe hävitav toime. Valage 1 tl õisi üle 1 klaasi keeva veega, laske 45 minutit seista, kurnake. Jooge soojalt ½ klaasi 2 korda päevas 30 minutit enne sööki ning üks klaasitäis enne uinumist.

- Kortsleht - viiruse- ja põletikuvastane, verejooksu peatav ning röga lahtistav toime. Valage 4 tl purustatud lehti üle 1 klaasi keeva veega, laske termoses 4 tundi seista, kurnake, lisage 2 tl suhkrut. Võtke soojalt ½ klaasi 2-3 korda päevas 30 minutit enne sööki.

Teine võimalus. Keetke 3 sl kuivi purustatud lehti 5 minutit 2 klaasitäies kuivas punases viinamarjaveinis. Laske 1 ööpäev seista. Kurnake. Võtke 1 sl 3 korda päevas enne sööki.

- Salvei - põletiku- ja viirusevastane ning röga lahtistav toime. Valage 2 tl kuivi purustatud salveilehti üle 2 kl keeva veega. Laske tund aega seista. Kurnake. Võtke ⅓ klaasi 4 korda päevas soojalt 10-15 minutit enne sööki.

Ajakirjast Zdorovje refereerinud ENE JÄRV

Juulikuu eelviimane päev

Hommik selge, kuid jahe - kõigest 17,1 kraadi. Tuul on väga-väga tugev, ulub korstnates ja pillutab asju ühest kohast teise.

Eile korjasin ühe pesukausitäie aedube, täna sain veel teisegi. Pärast kerget kupatamist hakkimine, parajateks kogusteks, kilekotti ning sügavkülma. Üks killuke talveks valmistumisest jälle tehtud.
Tikripõõsast leidsin linnupesa. Küllap siin kasvasid suureks mõne põõsalinnu pojad. Hea, okasega turvatud pesapaik!

neljapäev, 29. juuli 2010

Veidi teistmoodi

...on see tänane ilm. Varahommikul pilves, jahe - kõigest 19 kraadi. Terrassil hommikukohvi juues kuulsin mingit krõbinat - üksikud vihmapiisad tegid puulehtedel sellist heli.
Täna vist julgeme mitu päeva põletamist oodanud oksad ära põletada.
....
Ehh! Vara hõiskasin! Kella poole üheksaks on juba jälle päike säramas ja tavapärane palavus käes.

Pojengihekk on aastaid ühe koha peal kasvanud ning aina võimsamaks sirgunud, kuid valgusrežiim on nende aastate jooksul kõvasti muutunud (majal teine korrus, vahtrad kõrgemad ja laiemad, õunapuu võra katab pooli pojenge.)
Täna on päev, mil pojengid kolivad uude kasvukohta.

Pojengid enne:
....ja nüüd:
Mis saab pojengidest vabanenud alaga, seda veel ei tea. Enne tuleb uue terrassi piirjooned tamiiliga maha märkida. Kõige olulisem uue terrassi juures saab olema trepp. Astmik tuleb teha lauge ja astmed ise madalad - vanaemal on praegusest trepist väga raske käia.

Mehed otsisid jõest mõnda sügavamat kohta ja lõpuks sättisid pumba keset jõge. Küll on mõnus kasta, kui ei pea kastekannuga tassima, vaid saan voolikust vett uhada. Mõnel pool sajab vihma, kusjuures saju kohta kasutatakse "kallab", "pladinal", "kohinal" ja teisi sääraseid kahtlasi sõnu, mis ilmselgelt viitavad rohkemale sajule kui see 3-5 piiska, mis meie kandis kombeks on. Palun meie kanti ka vihma, mis ikka kastaks ka!!!!!!!!!
  • Võtsin sibulad üles. Putke läinud sibulaid on hoidise sisse vaja ja teistel sibulatel olid pealsed juba ammu pikali. Panin saagi varjulisse, kuid tuulisesse kohta pealseid närvetama.
  • Petersellilehed hakitud ja sügavkülmas.
  • Tomati-sibula salat keedetud.
  • Oakaunad korjatud (homme jätkan).
Õhtul poole kuuest poole üheksani müdistas kõu igas ilmakaares, aga meile ei jõudnud ei äikest, ei pilvesabast vihmakest. Ainult internet kadus paariks tunniks. Voolikuvedamine ja kastmine jätkub.

kolmapäev, 28. juuli 2010

Koduaedasid kaemas

Täna külastasid Krõõdad ja nende sõbrad jälle koduaedasid. Seekord käisime koguni viies taluaias. Lisaks saime oma silmaga üle vaadata, kuidas ühe küladeseltsi tragid inimesed omale vanasse siloauku kena ühisürituste korraldamise paiga on rajanud.

Üksikute piltidena on siin näha fotod, mis kõige rohkem muljet avaldasid. Ülejäänud fotod panen üles teemade järgi slaidiesitlusena.

See ei saa olla "päris", aga on. Korea nulg.Mööda Eestimaad ringi sõites otsin ma esmajärjekorras talusilte. Täna õnnestus näha vägagi huvitavaid:

Arukausi talu on olnud Muia Veetamme sünnikoduks.
Arukausi ja Metsanurga talusildid moodustavad teede ristumiskohal ühtse terviku.
Mõnus suvine puhkenurk.
Kaariku karkassil on grill.
See tõld avaneb oma tõelises ilus alles eemalt vaadatuna (või fotona).
Pisiasjadeni korrektselt viimistletud bassein.
Oli väga tore üritus. Aitäh Monikale organiseerimise eest ning Kadrile info vahendamise eest.

Vaid hetkeks pilvealune

Ilm kiskus kergesse pilve ja kasutasin kohe võimalust ning tegin ühe pildi Imepeenrast. Praegu domineerib seal roosa värvigamma. Suve alguses istutatud floksijupid on kosunud ning nüüd õitseb juba ka hilisem tumeroosa sort.
Kõige rohkem hämmastab mind kukehari, mille puhma eelmisel suvel kolmeks jaotasin ning need kolm pusa ühte väiksemasse Imepeenra sektorisse istutasin. Nüüd on nad niiiii suured ja kogu Imepeenra kõige uhkemad taimed! Üritasin natuke ka uuel maa-alal kaevata, aga tuul on suunda muutnud ning tee pealt tulevad kõik autode tekitatud tolmupilved meie aeda. Päris talutav on olla, kui ümber pea on üsna lõdvalt kuivemaks väänatud rätik - mõnusad jahedad veenired voolavad kaelale ja seljale. Peaks tegema sellise ratsi, et mingi aiapritsi ballooni omale selga võtma ning kerge dušš jahedat vett võiks kogu aeg pähe sadada :)

Selle jutu trükkimise ajal tibas kolm, noh võib-olla neli, aga mitte üle viie vihmapiisa. Pärast nii "ränka sadu" paistab nüüd jälle päike :)

Troopiline ilm, troopilised elukad

Nojah, nüüd siis oleme sealmaal, et lisaks troopiliselt kuumale ja niiskele ilmale on meil ka vastavad elajaloomad liikvel.
Töömees oli hommikul oma vahetust lõpetamas, kui kuulis mingit imelikku kriiksuvat linnuhäält. Mõtles esimese hooga, et ju see üks päikesepiste saanud kajakas ikka on. Hääl oli aga väga lähedal ja lõpuks sundis uudishimu minema välja vaatama. Ja hääle tekitaja istuski baasi territooriumil suure kase otsas. Ja see laulja oli pesuehtne papagoi! Kodus asuti selle isendi pilti ja liiginime otsima. Just selline ta ongi.

Nüüd jääb veel oodata, millal meie jõgedesse ilmuvad krokodillid ja võsa vahele boamaod :)

Öösel oli Tallinnas kõuekõminat kuulda ning välkude sähvimist näha. Äike oli kuskil kaugemal. Meil see igatahes ei olnud. Poisid pidasid võrgupidu ning öösel väljas käies said nautida taevas sähvivaid hiigelsuuri välgu sik-sakke. Välkude juurde kuuluvat müristamist kuulda ei olnud.

Hommik on jälle tradistsiooniliselt palav - juba poole kümne ajal on 25 kraadi.
........
Ahjaa! Olen unustanud ühe kummalise seiga kirja panemata. See juhtus jälle mu mehe töö juures. Oli metsikult kuum ilm ja mehed otsisid õuest natukestki tuuleõhku - mere ääres peaks seda ju ometi olema. Ja siis nägid mehed seninägematut: väike varblane lendas, lendas.... ja korraga kukkus maha! Mehed läksid vaatama - kutu oli see väike linnuke. Oleme kuulnud, et hirmsa pakasega võivad väikesed linnud lennul surnuks külmuda, aga nüüd siis tuli näha, et sama võib juhtuda ka suvel kuumaga. Ja sellised asjad juhtuvad meil, parasvöötme põhjaosas!

teisipäev, 27. juuli 2010

Tahan ka kiviktaimlat!

Suure kivi juurde peenra kaevamisega jätkata ei julge, kuna seal elavad ühe mätta sees mingid sutsud. Aga meil on üks päris põnev jupike maad Rootsi Tee servas. See ala sai omale Roundupi selga ja nüüd võin kaevama minna.
Terve mõistus ütleb küll, et "ära jama selle kaevamisega lagipähe lõõskava päikese käes", aga tema (terve mõistuse) hääl on sel suvel üsna vagaseks jäänud. Siiski mõtlen midagi välja, et seal palavuse käes jätkata. Ilmselt võtan kaasa ämbri külma veega, kus siis aeg-ajalt saan pea ümber seotud rätikut niisutada. Põnev on, ei raatsi pooleli ka jätta.
Oi, oli see vast ränk päev! Natuke aega kive mätaste seest välja prepareeritud, tükk aega toas läbi nagu läti raha, külm niiske rätik ümber pea. Aga nii palju sai siis tehtud. Võiks ju õhtujaheduses veel mütata, aga vedru käis maha.

Kasvuhoone otsapeenar komplekteeritud

Tänane varahommik oli udune. Udu hajus kiiresti ning päike lõõskab oma endises jõus ja hiilguses. Kell 11 on 24 kraadi.

Hommikuses suhtelises jaheduses asusin eile saadud lilli peenardesse istutama. Põhirõhk oli kasvuhoone otsapeenral, mõne taime istutasin ka pikka peenrasse. Vähe tihe see istutus sai, aga eks järgmisel aastal vaatan, kes kui kõrgeks kasvab ja kui jõudsalt kasvama hakkab.
Pojengidele mõeldud peenar jääb siiski pojengidele :)

esmaspäev, 26. juuli 2010

Esmaspäevast

Õues on palav, nagu põrgu eeskojas - tervelt 32 kraadi ja suur õhuniiskus. Eile peenraga tegeledes tundisin küll, et natuke nagu liig on see palavus ... ja niimoodi ühe väikestviisi päikesepiste moodi olemise omale sain ka. Täna olen targu end tubaste tegevustega rakkes hoidnud.
  • Mustsõstramoos keedetud
  • Tomati-sibula salat keedetud
  • Kurgid hapnema pandud

Eile õhtul kastsin roose ja tassisin selle tarbeks vett jõest. Jõgi on, aga veega on selles jões kole kitsas käes. Nii tuligi turnida mööda järsku ja mudast libedat kallast. Olin just lugenud Hilise tiigitaimedest ja sealjuures imetlenud luigelille pilti... Vot js siis järsust jõekaldast üles ukerdades haarasin ühest taimest kinni ning mis ma näen -taim, mis mulle pihku sattus, oligi luigelill! No selle koha peal on meie kanuu randumispaik olnud aastaid ja ei ole mina sellist taime seal varem näinud. Võib-olla sobib sellele taimele just praegune olukord, kus ta silmist saati vees ei pea olema.

Jälile sain! Kes kirjutama on hakanud, ei see kirjutamata saa olla -Tõnul on uus blogi uute ilusate piltidega ning sooja südamega kirjutatud sõnadega. Pealkirja all "Suvepostkaardid".

Aitäh Kadakale ja Köögikatale toreda õhtu ja rohkete taimede eest!

Hommikune äike

Varahommikul äratas õuest kostev pidev tume müdin. Just nimelt pidev ja see tekitas veidi kõhedust. Aknast välja vaadates oli näha, et suur äikesepilv on täpselt meie kohale tulemas. Küll oli tume pilv! Mulle meeldib saabuvat äikesepilve õues jälgida. Sellist vaatepilti, mis täna avanes, ma küll varem näinud ei ole. Mu mees samuti ei mäleta sellist näinud olevat, kuigi on tegelenud loodusvaatlustega pea terve ome teadliku elu. Pilve piirid olid väga selgelt näha - selle ees oli hele triip, mis kaarjalt üle taevalaotuse kooldus ning väga selgepiiriliselt eristus tume pilvemassiiv.
Teravat ja tugevat kõminat ei olnud. Arvatavasti oli pilv tunduvalt kõrgem, kui tavaliselt ning meenutas seega väikest troopilise äikese pilve. Tavaliselt meie laiuskraadil äikesepilve kõrgus ulatub umbes 10 km peale, seekordne võis isegi oma 15 km olla.

Tegime oodatavaks metsikuks äikesetormiks põhjalikke ettevalmistusi. Seejärel läksime õue loodusnähtust nautima.
Äike osutus oodatust märksa tagasihoidlikumaks ning liikus meist üle suhteliselt kiiresti. Ilmakaart näitas, et see pilv oli oma möllamised ära möllanud Türi kandis, kus oli sadanud ka 13mm vihma. Kas meil vihma tuli? Noh, natuke justkui tibas. Just nimelt tibas, mitte ei sadanud.

pühapäev, 25. juuli 2010

Kuum suvi jätkub

Jesss! Täna tõotab tulla soe ja mõnus suveilm! Taevas on pilvitu, juba varahommikul on õhk väga soe, tervelt 22 kraadi poole kaheksa paiku. Keskpäevaks 30 kraadi. Küll küpsetab!

Hommikul alustasin eilsel tööpõllul - maa ootas kaevamist. Nüüd, lõunaks on see etapp ka valmis. Siia istutame pojengid. Ebajasmiin jääb siiski peenra serva. Thelal õnnestus vana põõsa uude elupaika istutamine ja see andis lootust, et ehk teeme sama, aga kui ikka sobivat kohta, "vot just siin peab ta kasvama" ei ole, siis las ta olla edasi seal, kuhu ta kunagi on kasvama pandud. Aga... ebajasmiinist ühele poole tulevad siis pojengid.OK! Teisel pool põõsast terrassi servas on siniladvad. Tundus, et asi pole ikka päris hea - niimoodi kaks peenrajuppi üksteise läheduses. Ühendasin need kaks ala omavahel ning ebajasmiin jäi neid kahte ala omavahel siduma. Mu meelest on tulemus päris hea. Lisaks on selles paigas murutraktoriga palju lihtsam niita.Raske oli see 30-kraadises palavuses müttamine, aga lõpp hea, kõik hea!

Mõtlesin küll, et enam õues ei tegutse, aga lõpuks leidsin end ikkagi musta sõstra põõsast. Üks ämbritäis marju saab homme moosiks keedetud.

Seda päikest oli ikka natuke liiga palju - sain paraja peavalu. Tean jah, et eriti tumedapäised inimesed peaksid päikese käes peakatet kandma, aga noh, siin kehtib see lugu, et: "Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi."