Koduaedasid kaemas

Täna külastasid Krõõdad ja nende sõbrad jälle koduaedasid. Seekord käisime koguni viies taluaias. Lisaks saime oma silmaga üle vaadata, kuidas ühe küladeseltsi tragid inimesed omale vanasse siloauku kena ühisürituste korraldamise paiga on rajanud.

Üksikute piltidena on siin näha fotod, mis kõige rohkem muljet avaldasid. Ülejäänud fotod panen üles teemade järgi slaidiesitlusena.

See ei saa olla "päris", aga on. Korea nulg.Mööda Eestimaad ringi sõites otsin ma esmajärjekorras talusilte. Täna õnnestus näha vägagi huvitavaid:

Arukausi talu on olnud Muia Veetamme sünnikoduks.
Arukausi ja Metsanurga talusildid moodustavad teede ristumiskohal ühtse terviku.
Mõnus suvine puhkenurk.
Kaariku karkassil on grill.
See tõld avaneb oma tõelises ilus alles eemalt vaadatuna (või fotona).
Pisiasjadeni korrektselt viimistletud bassein.
Oli väga tore üritus. Aitäh Monikale organiseerimise eest ning Kadrile info vahendamise eest.

Vaid hetkeks pilvealune

Ilm kiskus kergesse pilve ja kasutasin kohe võimalust ning tegin ühe pildi Imepeenrast. Praegu domineerib seal roosa värvigamma. Suve alguses istutatud floksijupid on kosunud ning nüüd õitseb juba ka hilisem tumeroosa sort.
Kõige rohkem hämmastab mind kukehari, mille puhma eelmisel suvel kolmeks jaotasin ning need kolm pusa ühte väiksemasse Imepeenra sektorisse istutasin. Nüüd on nad niiiii suured ja kogu Imepeenra kõige uhkemad taimed! Üritasin natuke ka uuel maa-alal kaevata, aga tuul on suunda muutnud ning tee pealt tulevad kõik autode tekitatud tolmupilved meie aeda. Päris talutav on olla, kui ümber pea on üsna lõdvalt kuivemaks väänatud rätik - mõnusad jahedad veenired voolavad kaelale ja seljale. Peaks tegema sellise ratsi, et mingi aiapritsi ballooni omale selga võtma ning kerge dušš jahedat vett võiks kogu aeg pähe sadada :)

Selle jutu trükkimise ajal tibas kolm, noh võib-olla neli, aga mitte üle viie vihmapiisa. Pärast nii "ränka sadu" paistab nüüd jälle päike :)

Troopiline ilm, troopilised elukad

Nojah, nüüd siis oleme sealmaal, et lisaks troopiliselt kuumale ja niiskele ilmale on meil ka vastavad elajaloomad liikvel.
Töömees oli hommikul oma vahetust lõpetamas, kui kuulis mingit imelikku kriiksuvat linnuhäält. Mõtles esimese hooga, et ju see üks päikesepiste saanud kajakas ikka on. Hääl oli aga väga lähedal ja lõpuks sundis uudishimu minema välja vaatama. Ja hääle tekitaja istuski baasi territooriumil suure kase otsas. Ja see laulja oli pesuehtne papagoi! Kodus asuti selle isendi pilti ja liiginime otsima. Just selline ta ongi.

Sun Corune/ www.arizonaparrots.com

Nüüd jääb veel oodata, millal meie jõgedesse ilmuvad krokodillid ja võsa vahele boamaod :)

Öösel oli Tallinnas kõuekõminat kuulda ning välkude sähvimist näha. Äike oli kuskil kaugemal. Meil see igatahes ei olnud. Poisid pidasid võrgupidu ning öösel väljas käies said nautida taevas sähvivaid hiigelsuuri välgu sik-sakke. Välkude juurde kuuluvat müristamist kuulda ei olnud.

Hommik on jälle tradistsiooniliselt palav - juba poole kümne ajal on 25 kraadi.
........
Ahjaa! Olen unustanud ühe kummalise seiga kirja panemata. See juhtus jälle mu mehe töö juures. Oli metsikult kuum ilm ja mehed otsisid õuest natukestki tuuleõhku - mere ääres peaks seda ju ometi olema. Ja siis nägid mehed seninägematut: väike varblane lendas, lendas.... ja korraga kukkus maha! Mehed läksid vaatama - kutu oli see väike linnuke. Oleme kuulnud, et hirmsa pakasega võivad väikesed linnud lennul surnuks külmuda, aga nüüd siis tuli näha, et sama võib juhtuda ka suvel kuumaga. Ja sellised asjad juhtuvad meil, parasvöötme põhjaosas!

Tahan ka kiviktaimlat!

Suure kivi juurde peenra kaevamisega jätkata ei julge, kuna seal elavad ühe mätta sees mingid sutsud. Aga meil on üks päris põnev jupike maad Rootsi Tee servas. See ala sai omale Roundupi selga ja nüüd võin kaevama minna.
Terve mõistus ütleb küll, et "ära jama selle kaevamisega lagipähe lõõskava päikese käes", aga tema (terve mõistuse) hääl on sel suvel üsna vagaseks jäänud. Siiski mõtlen midagi välja, et seal palavuse käes jätkata. Ilmselt võtan kaasa ämbri külma veega, kus siis aeg-ajalt saan pea ümber seotud rätikut niisutada. Põnev on, ei raatsi pooleli ka jätta.

Oi, oli see vast ränk päev! Natuke aega kive mätaste seest välja prepareeritud, tükk aega toas läbi nagu läti raha, külm niiske rätik ümber pea. Aga nii palju sai siis tehtud. Võiks ju õhtujaheduses veel mütata, aga vedru käis maha.

Kasvuhoone otsapeenar komplekteeritud

Tänane varahommik oli udune. Udu hajus kiiresti ning päike lõõskab oma endises jõus ja hiilguses. Kell 11 on 24 kraadi.

Hommikuses suhtelises jaheduses asusin eile saadud lilli peenardesse istutama. Põhirõhk oli kasvuhoone otsapeenral, mõne taime istutasin ka pikka peenrasse. Vähe tihe see istutus sai, aga eks järgmisel aastal vaatan, kes kui kõrgeks kasvab ja kui jõudsalt kasvama hakkab.
Pojengidele mõeldud peenar jääb siiski pojengidele :)

Esmaspäevast

Õues on palav, nagu põrgu eeskojas - tervelt 32 kraadi ja suur õhuniiskus. Eile peenraga tegeledes tundisin küll, et natuke nagu liig on see palavus ... ja niimoodi ühe väikestviisi päikesepiste moodi olemise omale sain ka. Täna olen targu end tubaste tegevustega rakkes hoidnud.

• Mustsõstramoos keedetud
• Tomati-sibula salat keedetud
• Kurgid hapnema pandud

Eile õhtul kastsin roose ja tassisin selle tarbeks vett jõest. Jõgi on, aga veega on selles jões kole kitsas käes. Nii tuligi turnida mööda järsku ja mudast libedat kallast. Olin just lugenud Hilise tiigitaimedest ja sealjuures imetlenud luigelille pilti... Vot js siis järsust jõekaldast üles ukerdades haarasin ühest taimest kinni ning mis ma näen -taim, mis mulle pihku sattus, oligi luigelill! No selle koha peal on meie kanuu randumispaik olnud aastaid ja ei ole mina sellist taime seal varem näinud. Võib-olla sobib sellele taimele just praegune olukord, kus ta silmist saati vees ei pea olema.

Jälile sain! Kes kirjutama on hakanud, ei see kirjutamata saa olla -Tõnul on uus blogi uute ilusate piltidega ning sooja südamega kirjutatud sõnadega. Pealkirja all "Suvepostkaardid".

Aitäh Kadakale ja Köögikatale toreda õhtu ja rohkete taimede eest!

Hommikune äike

Varahommikul äratas õuest kostev pidev tume müdin. Just nimelt pidev ja see tekitas veidi kõhedust. Aknast välja vaadates oli näha, et suur äikesepilv on täpselt meie kohale tulemas. Küll oli tume pilv! Mulle meeldib saabuvat äikesepilve õues jälgida. Sellist vaatepilti, mis täna avanes, ma küll varem näinud ei ole. Mu mees samuti ei mäleta sellist näinud olevat, kuigi on tegelenud loodusvaatlustega pea terve ome teadliku elu. Pilve piirid olid väga selgelt näha - selle ees oli hele triip, mis kaarjalt üle taevalaotuse kooldus ning väga selgepiiriliselt eristus tume pilvemassiiv.
Teravat ja tugevat kõminat ei olnud. Arvatavasti oli pilv tunduvalt kõrgem, kui tavaliselt ning meenutas seega väikest troopilise äikese pilve. Tavaliselt meie laiuskraadil äikesepilve kõrgus ulatub umbes 10 km peale, seekordne võis isegi oma 15 km olla.

Tegime oodatavaks metsikuks äikesetormiks põhjalikke ettevalmistusi. Seejärel läksime õue loodusnähtust nautima.
Äike osutus oodatust märksa tagasihoidlikumaks ning liikus meist üle suhteliselt kiiresti. Ilmakaart näitas, et see pilv oli oma möllamised ära möllanud Türi kandis, kus oli sadanud ka 13mm vihma. Kas meil vihma tuli? Noh, natuke justkui tibas. Just nimelt tibas, mitte ei sadanud.

Kuum suvi jätkub

Jesss! Täna tõotab tulla soe ja mõnus suveilm! Taevas on pilvitu, juba varahommikul on õhk väga soe, tervelt 22 kraadi poole kaheksa paiku. Keskpäevaks 30 kraadi. Küll küpsetab!

Hommikul alustasin eilsel tööpõllul - maa ootas kaevamist. Nüüd, lõunaks on see etapp ka valmis. Siia istutame pojengid. Ebajasmiin jääb siiski peenra serva. Thelal õnnestus vana põõsa uude elupaika istutamine ja see andis lootust, et ehk teeme sama, aga kui ikka sobivat kohta, "vot just siin peab ta kasvama" ei ole, siis las ta olla edasi seal, kuhu ta kunagi on kasvama pandud. Aga... ebajasmiinist ühele poole tulevad siis pojengid.OK! Teisel pool põõsast terrassi servas on siniladvad. Tundus, et asi pole ikka päris hea - niimoodi kaks peenrajuppi üksteise läheduses. Ühendasin need kaks ala omavahel ning ebajasmiin jäi neid kahte ala omavahel siduma. Mu meelest on tulemus päris hea. Lisaks on selles paigas murutraktoriga palju lihtsam niita.Raske oli see 30-kraadises palavuses müttamine, aga lõpp hea, kõik hea!

Mõtlesin küll, et enam õues ei tegutse, aga lõpuks leidsin end ikkagi musta sõstra põõsast. Üks ämbritäis marju saab homme moosiks keedetud.

Seda päikest oli ikka natuke liiga palju - sain paraja peavalu. Tean jah, et eriti tumedapäised inimesed peaksid päikese käes peakatet kandma, aga noh, siin kehtib see lugu, et: "Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi."

Pilves ja jahe laupäev

Ilm pööraski end muutumise kursile. Kui kauaks, eks seda ole näha. Loodame, et mitte pikaks ajaks!
Juba eile õhtul hakkas jahenema. Täiesti veidrana tundus otsida selga midagi pikkade varrukatega. Esimese ehmatusega tundus, et ei leiagi sellist hilpu. Noh ja niimoodi sai siis kuni pimeduse saabumiseni seda imelikku ilma (pilves ja jahe) vaadatud.
Öösel kostus läbi lahtise akna üks lühiajaline vihmakrabin. Hommikuks kõnniteed jälle kuivad. Aga jahe on! Poole kaheksa ajal kõigest 17 kraadi. Ja lauspilves. Aru ma ei saa, kuidas sellise jaheda ilmaga võiks äike tulla. Ju ta kuskil mujal möllas ja jaheduse saatis siiapoole.

Algas operatsioon "Sirelihekk", mis seisneb elutoa akende all kasvavate ja valgust varjavate sirelite juurimises. Võib-olla on nüüd see just see kaua otsitud koht, kuhu pojengid ümber istutada? Saame näha.

Sirelid olid juba eelnevalt lühemaks lõigatud tõestamaks, kui palju nad tuppa pääsevat valgust kinni pidasid.
Köndid on maha saetud ja lõkkeasemele veetud.Algab kõige rängem osa - juurimine. Poisid arvasid, et tubli näpuotsatäis dünamiiti oleks kindlasti abiks :)
Saime aga hakkama kangi, mingi raudjurakaga, mida jõuõlana kasutati, kirve ning labidaga. Ja jälle tuleb tõdeda, et on ikka jube hea küll, kui majas on kolm meest, kaks nendest veel verinoored ja jõudu täis mis kole. Ma püüdsin ennast ka kasulikuks teha, aga olin tegelikult rohkem jalus :)

Edasine on juba minu etteaste: ala tuleb läbi kaevata, piirid sirgeks lõigata, maa tasandada, kompost peale vedada ning mis kõige olulisem - kastmine peale. Muld on tuhkkuiv.

Nüüd on vähemasti võimalik tellinguid ehitada, kui maja teise poole voodrilaua löömiseks läheb. Ja äkki siiski need õnnetud pojengid tulevad siia?

...

On õhtu ja juba hakkab pimedaks minema, aga kuhu jäi vihm? Temperatuur on kogu päeva püsinud 17 kraadi peal. Pühapäevaks lubas ilmateade jälle kuskil kolmekümne kraadi kanti. Saame näha!

Vennapoeg tuli Tartust ja rääkis, et neil päikesepaisteline ja hirmus palav ning alles Mäo kandis oli taevas pilve läinud ning auto akendest hakkas sisse puhuma kahtlaselt külma õhku. Tuli meile ja imestas, kus põhjanabal me elame. Tarvastus oli samuti selge taevas ning temperatuur 33 kraadi. Aiablogidest oli lugeda, et mitmel pool sadas vihma, olgu siis koos tormiga või ilma, aga vähemasti kastis. Millal vihm meie kanti jõuab?

23. juuli

Hommikul pool kuus oli juba 20 kraadi sooja. Taevas pilvitu.
Eks see on päeva peale näha, kas ilmajaama jutt äikese- ja trombiohust osutub õigeks.
...
Pärastlõunal endiselt päikeseline ja väga palav. Ei mingit vihma!
Kella viieks ilm pilves, temperatuur 23 kraadi.

Juba tükk aega on oma aega oodanud teine tekk, mis plaani järgi pidi saama omale lapitehnikas uue kuue. No ei olnud õmblemise vaimu peal! Õmblemise vaimu pole tänaseni, aga ega see kuum suvi lõputult kesta ja tekke võib varsti vaja minna. Igal juhul tehtud ta sai ja aega ei kulunudki õhtuni.

Keskpäeva paiku noppisin uue portsu saialilleõisi ning panin kenasti kuivama. Nüüd ma ei teagi, kuidas seda taimetee materjali säilitada. Riidest õmmeldud kotis? Kilekotis? Mingis klaasanumas?

Tomat "Vilma"

Kevadel poes seemnestendi ees tomatiseemneid valides jäi silma pakend, mille pildil kenad tillukesed tomatid - ostukorvi. Kodus "saaki" üle vaadates lugesin täpsemalt ja selgus, et tegemist on potitomatiga. Sobiv aknalaual või rõdukastis kasvatamiseks. OK! Kui potitomat, siis potitomat! Mu klassi õpilaste emadepäeva kingituse probleem oli kohe lahendatud.

Kuna esimene ports taimi läks klassi aknalaual untsu, tegime kordusistutuse. Mis halvasti, see uuesti!
Omale jäi kolm taime. Kuna teised tomatitaimed istutasin kasvuhoonesse 24. aprillil, siis panin samal päeval ka need kolm suuremasse kasvukohta. Leidsin kuurirõdul neile sobiva koha - päike paistab sinna pikka aega, on suht soe koht.
Nüüd on nad "suureks" kasvanud. Kuuma suve tõttu on nad küll pidevalt veenäljas (vaatamata iga päev kastmisele) ja lehed on ka päikese käes veidi kõrbenud. Aga tomateid on palju. Enamus nendes puhma sees peidus. Osad hakkavad juba oranžikaks värvuma.

Ma südamest loodan, et ka mu õpilaste kodudes on väikestest taimehakatistest kasvanud lopsakad tomatipuhmad!

Tuuline, nii tuuline

Vahelduv pilvisus, temperatuur ennelõunal +25 kraadi, pärastlõunal +29 kraadi. Päike kõrvetab, kuidas aga jaksab - no ei anna elada!

Kuum suvi kestab, kuid lillepeenras on taimi, kes oma õite avamisega näitavad, et suvi hakkab vääramatult oma teise poolde jõudma. Meie Potsu ja Hugobert otsivad vastavalt päikese liikumisele ikka ja jälle uue varjulise paiga.
Nad on meil nagu Boby ja Roby - suured sõbrad ja teevad alati kõike koos. Aga küll on tugev tuul! Pesu on alatihti nööri pealt lennus. Väiksemad vahtraoksad lendavad ja mööda külateed tormavad väikesed tolmukeerised.

Mis tehtud sai? Mitte midagi :S
Poiss juba naeris, et ma pakun täna taksoteenust: üks mees hommikul tööle viidud, teine töölt koju toodud, moositeoks suhkruvaru täiendatud ja sealt mitte koju, vaid poisile järgi. Nii see päev läks. Ehk õhtul tuleb jälle uus tegutsemislust peale. Muidu aias ikka kastmine ja kastmine. Jões on vesi hullult palju alanenud - pump mahub veel vaevu vette ära. Külili asendis ei ole see riistapuu aga ette nähtud töötama.

Midagi uut ka: uudsekartul ja uudsekurk :) Kartuleid on pesas 5-11.

Võrratu suvi

Fantastiline suvi on tänavu! Nüüd oleme siis sealmaal, et ilmateate +25 kuni + 29 kraadi pole enam mingi näitaja (vaata et isegi jahedavõitu veidi). Ilmakaardile tasub pilk heita alles siis, kui ilmapoisid-tüdrukud kõnelevad temperatuuridest üle kolmekümne kraadi (sel suvel siis isegi + 34 ja +35 kraadi).
Samas - küll on see inimese mälu imelik! Juuni esimene pool oli ju üsnagi aprilli meenutav, aga kes see vana asja ikka....
Ilus on! Soe on! Viimase peal suvi!
On see nüüd ilmataadi kompensatsioon karmi talve eest või on lihtsalt üle tüki aja üks normaalne aasta meie laiuskraadile kohase talve ja suvega. Vist ikka ei ole päris kohane. Miks muidu räägitakse/räägiti erinevatest temperatuurirekorditest küll miinuspoolel, küll plusspoolel.
Igal juhul mulle meeldib! Ma isegi ei suuda meenutada, millal viimati see suvi oli, kui ujumas sai käidud. Viimased ujumised olid millaski ammu Paunkülas,Värskas ja Järlepa järves. Sel suvel aga on vesi isegi jões minu jaoks piisavalt suppsoe olnud.

Võrratu puhkus on! See pole mitte kuidagi võrreldav viimaste aastate puhkustega. Kaks ja kolm suve tagasi oli mõisamäng, kus olin kohal kõigil kuuel päeval - tore üritus küll, aga hekseldas suve ära ja minu jaoks oli see mõisapäev ikkagi tööle sõitmise päev. Eelmine suvi - mõisamängus paus ja kogu suvi vaba, aga suvi ise oli selline vihmane ja suht vilu. Muud nagu ei mäletagi, kui et muru kasvas sügiseni jaanieelsel kiirusel, aga niitmiseks sobivat päeva oli keeruline leida.

Praeguse suvega olen rahul ka aiatööde osas. Niisugust meeletut "rinnuni" rohu kitkumist pole juskui olnudki. Kõik on vägagi kontrolli all (mida näitas ka tänane õhtu). Tomatisaak on superhea - me ei jõua kõige parema tahtmise juures nii palju tomateid süüa, et kasvuhoones küpsete tomatite järje eest ära saaks. (Noh, kurkidega on vähe viletsam, aga nad said ju ka palju-palju hiljem maha pandud, kui võrrelda tomatitega). Paprikatel pole ka seda tõbe, mis eelmisel suvel. Ja see viinapuu! Oh sa heldus küll!

Mis aga kõige olulisem - puhkus on olnud puhkamiseks. Amet selline, mis annab tavalisest 28-päevasest märksa pikema puhkuse. Tänavu see pikk puhkus veelgi pikem. Esimest korda on suvi, kus ma ei hakka juuli keskel närveerima ja rabelema, et puhkus saab läbi ning see, ja see, ja see veel tegemata. Ma isegi ei mõtle veel tööle minemise peale. Pole isegi seda vaadanud, mis on selle nädalapäeva nimi, mis esimeseks puhkusejärgseks tööpäevaks on märgitud - aega veel maa ja ilm. Jõuan aias toimetada, hoidiseid teha, huvitavatel üritustel käia, raamatut lugeda, näputööd teha ja mis kõige olulisem - lihtsalt lebotada :) Super suvi!

Huvitav idee

Ajalehest Maaleht Foto autor: Astrid Lepik.

Aias puid maha võttes või harvenduslõikust tehes ei maksa järelejäävaid erikujulisi oksi lõkkesse visata või pliidi alla pista. Neist võib lihtsa vaevaga valmistada omanäolise lillepotialuse.
Lillepotialuse võib meisterdada nii nelja- kui kuuekandilise, madalama või kõrgema.
Mida haralisemad on oksad ja krobelisem koor, seda vahvam tulemus saadakse. Kellele liigne krobelisus ei meeldi, võivad valida veidike siledamad ja vähemharalised oksad.
Oksad võib kinnitada nii aianööri kui traadiga või kasutada akutrelli ja kruve.

Ja kui ükskord selline lillepotialus ära tüütab, võib selle lahti lammutada ja lõkkesse visata, kahju on seejuures minimaalne.

Kolmapäevased tegemised

Taevas pilvitu, temperatuur hommikul kell pool kuus juba 18 kraadi. Keskpäeval 26 kraadi.

Tänased tegemised:

• Mustsõstramoos keedetud.
• Mustsõstrakook hommikukohvi kõrvale (biskviittaigen, marjad, peale veidi kaneeli).
• Harkjalapeenar korrastatud. Uus peenar ja muld selles oli natuke vajunud. Tassisin mulda juurde. vaatasin, kuidas mutt maad tõngus. Suure kuhila tegi, aga muld oli juba maa seest tulles kuiv. Täiesti kuiv!
• Korjasin raudrohu õisikuid. Raudrohuta ei söanda talvele vastu minna.
• Lillepeenarde rohimine. 24-st ühikust 17 on tehtud. Nüüd, mil väikse pargi puud Imepeenrale varju annavad, sain seal rohimisega alustada. Olen väga-väga rahul mutiga kahasse tehtud mullatööde tulemusega. Imepeenra sektorites on muld pehme, isegi umbrohtusid kasvab tunduvalt vähem kui varem. Ei domineerigi enam paiseleht ja mingi osi. Nüüd on tulnud maltsad, aga need on hästi üksikud ja hästi väikesed. Väga hästi on võrsunud alpi aster. Täiesti uskumatu kohe! Praegu on üksik puhmake juba nii suur, kui oli see puhmas, mille suve alguses osadeks jaotasin! Järgmisel suvel on see osa peenrast juba väga ilus!

Olen hakanud mõtlema, et mul on hulgaliselt uusi püsikuid vaja. Selliseid, mis õitseksid suve teises pooles. Mis need olla võiksid, mille peale panustada? OK! OK! Roosid! Nendega saab vaikselt, külg ees hiilides hakatust tehtud. Aga sellised "tavalised" püsikud?

Mõni aeg tagasi lugesin Maalehest lillede kohta, mis õitsevad kaua ja rikkalikult. Panin vastava postituse oma ajaveebi ka. Arvan, et sellest nimistust tuleks aed-kivikilbik maha võtta. Pole ta nii väga pikka aega õitseja midagi. Eile kitkusin nad peenrast välja.

Üks tähelepanek suvest ja puhkusest: minu suvi kulgeb tsükliliselt. Pea terve juunikuu on kiire-kiire, kuna pingeline aeg õppeaasta lõpus ei ole jätnud piisavalt aega aiale pühendumiseks. Juulikuu on puhkamise ja lebotamise aeg (ega muud suurt teha saagi sel aasta kuumimal kuul), augustis algab jälle kiire-kiire. On ju vaja hoidised teha, aias ümberkorraldusi alustada, uueks õppeaastaks valmistuda. Ja nii ta läheb, see aasta ilusaim aeg.

Läkski lahti...

... Eesti euromüntide vermimine. Ajalehest artiklit lugedes tuli meelde laul filmist "Nukitsamees":

"Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil raha maitse suus..."

Uus rahakott tuleb osta. Selline, kus münditasku vähe suurem oleks.

Täna, 20. juulil

Hommikul selge, 17 kraadi. Raadios teatati, et taas on päikese intensiivsus väga suur. Mingid kaks kiirgust kohe kurja tegemas. Kas osoonikiht on jäänud õhemaks, et igasugust kiirgust nii hullusti läbi laseb või on päike aktiivsemaks muutunud või on mõõteriistad täpsemaks läinud, ei tea. Arvan seda viimast, ju päike on meid alati suvisel ajal praadinud. Eile oli üle tüki aja tõsiselt mõnus päev- selline, mis laseb suve nautida ja tööd teha. Täna on põnev päev. Lõpuks ometi saab vanem poiss tööle. Kasvõi lühikeseks ajaks. Vaesel õppuril ju kooliaasta eel vaja kasvõi uued teksadki jalga osta. Las näeb, et ema-isa ei ole lihtsalt kõndivad rahakotid, vaid et rahakoti täitmiseks tuleb ka vaeva näha.
Kahju vaid, et tööots suht kaugel on. Täna viin ta ise kohale. Ega ma ka täpselt ei tea, kus see talu asub. Tean vaid umbkaudse kirjelduse põhjal. Eks näe, mis saab. Oi, see poiss on õhtuks läbi! Viimatine töötamine oli alaealisena, siis neli tundi tööd. Nüüd on lugu tükkis karmim.

Poisil tuleb enne augusti lõppu ka komisjonis ära käia. Kaitsejõud on tema vastu hakanud jälle huvi tundma. Viimati võtavad sügisel aega teenima. Poiss nüüd kangesti mures, et kuidas siis kooliga jääb. Oli teine tahtnud veel päevasesse õppesse üle minemist katsetada.


Pikast peenrast terrassi serva ümber kolitud siniladvad sätivad end õitsema. Huvitav küll - ma ei valinud ümber istutamise tarbeks suuremaid ja tugevamaid taimi, vaid võtsin need, mis kohe koledasti kippusid laiutavate suvikute külje alla jääma. Samas need siniladvad, mis pikka peenrasse jäid, ei ole justkui üldse edasi arenenud. Ikka sama pisikesed. Kas tõesti nad mossitavad, et niimoodi suvikute vahele kitsasse ruumi nad jätsin... ju siis....

Unistuste suurprojekti "rosaarium ja puhkeala" juures on üks väike vahtrapuu. Ju ta on millalgi jäänud Naadipeenras tähele panemata ja õigel ajal välja kitkumata. Nüüd juba selline üle pea kasvanud puuke. Aga meil neid hiigelsuuri vahtraid niigi palju. Takseerisin seda puukest ja välja mõtlsein - olen kuskil näinud madalat, justkui kerakujulise võraga vahtrapuud. Nüüd ongi ta meil selline - kõikide okste otstest sai rohkem või vähem maha lõigatud. Need punased võrsed on juba pärast pügamist kasvanud. Äkki õnnestubki vormida üks madal puuke, mis ühel päeval jälle mu lillepeenraid varjutama ei hakka.

Mul üks mure ka. Meite lähinaabruses on nii mõnedki talud, kus müügiks taimi kasvatatakse: Roosiaed pakub roose, Roogoja talu Karla külas tegeleb viinamarjade ja elulõngadega. Nojah ja olen kuulnud, et Pala külas on puukool. Googeldasin küll ühtmoodi, küll teistmoodi, aga mingit infot ei leidnud. Huvitav, kas sel puukoolil oma kodulehte ei ole? Aga kudamoodu ma siis teada saaksin, millega tegeldakse ja millist põõsast oleks võimalik sealt oma aeda hankida. Ütle siis veel, et internetist saab abi igaks juhtumiks...

Tänased tegemised:

• Ikka koon, aga kootud ei saa...
• Rooside talvise katmise tarbeks kuiv muld tassitud küüni alla vanasse auto järelkärusse. (Kust ma sügisvihmade ajal seda kuiva mulda peaks võtma). Algaja roosikasvataja närveerib mis hirmus :)
• Järjekordne ports saialilleõisi nopitud ning kroonlehed kuivama pandud. Kuivanud saialilled on nii kenasti oma värvi säilitanud, lausa lust vaadata.
• Esimesed kurgid hoidistamiseks korjatud. Sain kolm 0,7 l purki.
• Suur ämbritäis musti sõstraid korjatud.

Terve suve pole puupliidi alla tuld teinud. Täna hommikul katsetasin, kas kannatab tuld teha või on korsten juba jõudnud soojaks minna ja ei tõmbagi. Tegin kõigepealt korstnajalga tule - sain korstna tõmbama ja siis proovituli pliidi alla. Kohe-kohe tuleb hakata moosi keetma.

Liiliad

Ma ei tea, millest see tuleb, aga varem ma justkui ei märganudki liiliaid. Eelmisel suvel nägin ühes kaunis koduaias esimest korda selle lilleliigi oranžist erinevat tooni isendeid. Tänavu on aina süvenenud soov ka oma aeda erinevates värvitoonides liiliaid soetada.
Kuulsin päevaliiliate kohta öeldavat "ühepäevaliilia", need ilusad liiliad õitsevad kindlasti rohkem kui ühe päeva.

Vihmajärgne päev

Eile siis lõpuks ometi sadas. Mitte tugevasti, aga siiski. Äike müristas kuskil kaugemal, aga igaks juhuks said ööseks kõik pistikud seinast välja tõmmatud.

Hommikul on olnud justkui pilves ja justkui mitte päris... selline vahepealne. Temperatuur poole üheteistkümne ajal keskhommikul on kõigest mingi 20,3 kraadi. Õhk on niiske ja lämbe. Karta on, et kuskil tuleb täna ka seda pauguga vihma.

Tänased tööd:

• Sirelid elutoa akende all poole madalamaks lõigatud
• Oksad põletatud
• Küüni koristamisega alguts tehtud.
• Plasttaara kokku kogutud. Tuleb minna taaraautomaadiga tutvust tegema. Olen seda siiani vältinud - mulle ei meeldi masinatega asju ajada. Sel põhjusel ei käi me isegi automaattanklas autot tankimas.
• Suuremat sorti koristustööd - lõke põleb hommikust õhtuni.

12 tundi jalgade peal tööd - vot mis tähendab, kui kuumus on veidi tagasi tõmmanud - tegutsemistahe on jälle üles leitud.

Vihma sajab!!!!!!!!!

Viisin vanaema külla. Perenaine oli sel kevadel saanud omale liiliate sibulaid. Kolm sorti õitsesid, nendest andis ta mulle sületäie kaasa. Ilusad! Ma tahan omale ka selliseid ilusaid liiliaid muretseda.
Koju sõitmise tärminiks olid taevasse kerkivad sünged pilved. Koju jõudes potsatasid maha esimesed üksikud piisad. Jõudsin veel oma kudumistöö põõsa alt kokku korjata ning mõned pilvepildid teha.

Sadu algas pool kaheksa õhtul. Näis, kauaks seda vihma seekord jätkub. Kuskil eemal podiseb kõuepilv.

Kõrbenud maa ootab suurt sahmakat vihma.

Pühapäevased tegemised

Kadri on öösel KKS blogisse meie vihmamatkast loo kirjutanud. Ja nagu arvata oli, leidis ta meie aia iseloomustamiseks just õiged sõnad (see polegi nagu tavaline aed, vaid pigem park või suur haljasala). Nii ongi. Ja selles võib küll kindel olla, et pererahvas naudib oma ebatraditsioonilise aia iga nurka (kuigi nurki tegelikult polegi ja ei saagi olla niisugusel jõe ja külatee tõttu ebamäärase kujuga territooriumil). See on aed, kus traditsiooniline muru ja peenardega koduaed läheb justkui märkamatult üle metsapargiks. Mitte igaüks ei saa oma aiast noppida metsmaasikaid ning sügisel panna pannile sauna tagant korjatud kase- ja kuusriisikaid ning haavapuravikke.

Eile sain maha tõmmata veel ühe töö suviste tööde nimekirjast. Abikaasa müttas terve päeva, aga tehtud sai. Tuli välja, et asjad, mis said hoitud põhimõttel "ähk läeb taris" osutusid siiski mittevajalikeks ning nüüd ootame uut vihmasadu, mille järel üks korralik lõke teha.

Tänased tegemised:

• Kõik 12 päkapikusussi on valmis.
• Sokkide kudumine. Ühe sain valmis, teise kudumine veeenib je veeenib....
• Üritasin küünis suurpuhastust teha. Ka seal tuli õhupuudus kätte ja pooleli seegi töö jäi...

Pea valutab ja silme ees virvendab, vaid lühikeseks ajaks annab leevendust pea märjaks kastmine. Niimoodi võib veel päikesepiste saada!

Jões on vett väga väheks jäänud. Vesi paistab läbi jõe põhjani. See aga tähendab, et rabast ei tule enam tilkagi vett ja jõgi peab leppima vaid allikatoitega.

Mingi hetk oli õhus vihma lõhna, aga see kadus peagi. Ei ole meie kant see, kus vihmapilved tühjaks sajavad.

Rege rauta suvel, vankrit paranda talvel

Nagu ma juba kuskil varem märkisin, jääb uuel õppeaastal igasugune ninnu-nännu ära. Mul niipaljukest lihtsam. Aga päkapikke (keda ometi suureliselt eitatakse) ju ikka oodatakse. Nii plaaningi iga õpilase jaoks ühe väikese päkapikusokikese teha. Riputusaasad tegin igaks juhuks ka külge, sest kuskile on nad ju tarvis üles riputada. Kas valin selleks riputuspuuks mõne harulise metsakuiva oksa või ostan ehitusmaterjalide poest ontliku toika, seda veel ei ole otsustanud.
Peaaegu oleksin töö nurka visanud, sest õmblusmasin jonnis ja ei tahtnud fliisi õmmelda. Proovisin isegi, kuidas sämppistes käsitsi õmmelda, aga see oleks väga robustne jäänud. Pitsi heegeldasin serva seepärast, et tavaline palistus oleks jäänud liiga paks. Samas valge pits sobib punase juurde kenasti. Vähemasti nii tundub.
.....
Päev on juba õhtus, aga mul alles 2/3 vajaminevatest sokkidest tehtud. No on ikka tööjõudlus selles kuumuses! See on lausa tase omaette :)
Pildil neli esimest sokki:

Pärast vihma paistab päike

Vihmast oli kasu. Tõsiselt. Vähe teda meite kandis küll sadas, aga elu on nüüd hoopis teisem. Öösel olid kõik ülemise korruse aknad lahti, nagu see juba pikemat aega kombeks ja ülla-ülla, seekord oli hingamiseks õhku. Küll oli mõnus tunne!
Tänane hommik on jälle päikeseline ja teps mitte jahedam. Hingamiseks sobivat õhku on vaid rohkem.

Eilne päev möödus vanu kudumeid harutades. Midagi hakkab juba ka uueks kudumiks muunduma, aga aeglaselt ja erilise innuta see tegevus niisuguses kuumuses edenes.

Kontrollisin, kui sügavale mullas niiskust jätkub. Vähe. Vaid kuskil paar sentimeetrit. Selle kõrbe kastmisele oleks ikka märksa pikemat vihmasadu vaja.

Vaatasin järjekordselt üle marjapõõsad. Seis on üsna niru. Kaua kestnud põud on marjade suurusele ja mahlakusele laastavalt mõjunud. Ilmselt ei tule sel suvel suuremat sorti hoidiste tegemist. Sohu murakale ka eriti ei kipu - parme on oma aiaski liiga palju, mis siis veel soost rääkida. Parmudest hullem elukas saab aga olla vaid rästik.

Vanaema sünnipäev möödus perekeskselt. Küllap järgmisel aastal teeme suurema peo, kui kaheksakümnes aastaring täitub.

Juba mõnda aega on peas tiksunud plaan kodust leivakalja teha, aga .... kord ununeb ostmata leib, kord pärm. Täna Kiili sõites korrutasin kogu tee, mida tingimata vaja osta. Kali "käib" ja juba praegu on tal kena mekk man. Homme on see juba ülimalt hea suvine rüübe.

Kell hakkab kaheksa saama, aga ei vihma ega äikest pole täna meite kanti sattunud. Õhk on aga eilsega võrreldes tunduvalt jahedam. Noh, kui 24-kraadist temperatuuri on ikka sünnis jahedaks pidada. Igal juhul jõkke ma täna ei kippunud, kuigi mehed kiitsid vett suppsoojaks.

Tänasega sai läbi järjekordne nädal mu lemmiksaatest "Õhtusöök viiele". Väga raske seltskond juhtus kokku. Tänase magustoidu tahan kindlasti järgi proovida. Niimoodi pole ma kama küll kunagi teinud, kus komponentideks vahukoor, maitsestamata jogurt ja kamajahu. Arvata võib, et säärane magustoit on tõeliselt hea!

Vihmake

Ta tuli! Lõpuks ometi! Meie kandis oli vihm ilmselt eemal podiseva äikesepilve servast pärit. Ei olnud tugev ja ei kestnud kaua. Kella ei vaadanud, aga ega üle poole tunni seda lõbu ei olnud.
Lasen veel natuke aega maasse imbuda, siis lähen vaatan, kui sügavale seda elustavat vett jätkus.
Seitse kilomeetrit Tartu maantee poole oli asfalt praktiliselt kuiv. Poisid rääkisid, et vaid väike sabin oli tulnud.
Ja Tallinna linnas on täna kui ämbriga seda veekest alla kallatud! Vett tuli rohkem kui rubla eest ja lisaks sellele oli ka üks tromb möllamas. Trombile (Ameerikamaa järgi tornaado) iseloomulikku koonust oli olnud kõrgest kaamerast võimalik ka vaadelda.

Õhutemperatuur on vihma järel langenud 28-le kraadile :)
Õhk on niiske, lämbe, hingata pole ikka veel suurt midagi. Selline kliima võib vist kuskil Amazonase vihmametsades olla. Tea, kust banaani istikuid saaks?

Ei midagi uut siin suvekuumuses

Kell 6.00 on juba 24 kraadi. Keskpäeval 32 kraadi. Taevas on küll veidi teisem - hommikupoolses osas oli enamasti pilvealune, vaid aeg-ajalt tuli päike välja. Nüüd on pilvehaga hõredamaks muutunud ja looduslik praeahi on täiel tuuril tööle hakanud. Iga juukskarva otsas on tilk ja nina otsas ka...

Selles suures suvekuumuses hakkavad vist infrastruktuurid vaikselt üles ütlema. Ülemiste Rimis seiskusid külmutusseadmed, eile Kosel oli Konsum elektrikatkestuse tõttu suletud, seda küll vist korralduslikus korras.

Kodus tubades õhk ei liigu ja õhtuks muutuvad ülemise korruse toad ülikuumaks. Ilmselt päeva jooksul kuumaks köetud katus kütab siis omasoodu ülemise korruse tube. Aknad on küll ristseliti lahti, aga abi ei ole.

Huvitav, missugune Eestimaa kant eile vihmaõnne osaliseks sai? Kuskil silmapiiri lähedal igal juhul pilve näha oli ning mingit vaevukuuuldavat kõuekõminat oli ka kuulda. Aga meie aed kõrbeb. Ja jões langeb veetase iga päevaga lausa silmnähtavalt.
Ei mingeid muutusi kuumalaines...

Hommikul leidsin Imepeenras esimese floksi õitsemas (varane floks, mis ümber kolitud sauna taga pimedasse jäänud peenrast).
Eelmisel kevadel leidsime suure vahtra all pimedasse jäänud aedhortensiatele uue koha kuurirõdu ette. Põõsad on parema elupaiga pakkumise eest nii tänulikud, et kukkusid mühinal kasvama. Nüüdseks on neli suht äbarikku põõsast pea kokku kasvanud. Kell pool kolm oli taevasse kogunenud mitut karva pilvi. Üks ikka vahulisem mütsakas kui teine. Ühest pilvesopist sadas terve minuti miskit vihmalaadset... ja ei rohkem midagi...
Kella nelja paiu saime lõpuks 10-minutilise vihmasabina. Abiks seegi :)

Kuumalaine jätkub

Hommikul kell 7.30 on juba 24 kraadi!
13.00 on 32 kraadi! Varjus.

Eile õnnestus isegi midagi kasulikku ära teha:

• Vanaema tuppa uued kardinad õmmeldud.


• Kahele vanale tekile puuvillasest riidest uus kate.


• Järgi jäänud riidejupist padjapüür õmmeldud.


• Puhkuse hakul kirjutatud tööde nimekirjast õnnestus üks suur ja tüütu töö maha tõmmata. Polnudki nii hull ja aeganõudev!


• Villaste sokkide-kinnaste käsipesu.

Ja loomulikult peenarde kastmine ja jões ligunemine - vesi on isegi minu meelest soe (mitte ainult talutav).

Ilm peab ikka väga tavatu olema, et klimatoloogid on hakanud rääkima tornaado võimalikkusest Läänemerel. Võrdluseks tuuakse 1967. aasta augustitormi. Olin selle tormi mäletamiseks liiga väike, aga seda mäletan küll, et vanemad olid väga mures.

Kasvuhoones on oma õie avanud esimene päevalill.

Käisime jalgratastega sõitmas ja olime tunnistajateks, et täna pandi punkt Tuhala-Kiili tee rekonstrueerimise ühele etapile - kraavid on tee servas, uued truubid on paigaldatud, tee on kaetud peene kruusaga (kusjuures tee on isegi sutsu laiem kui enne). Nüüd veel killustik peale ning lähebki asfalteerimiseks.

Pealelõunal kiskus taevas veidike pilve. Õhus oli selgesti tunda vihma lõhna. "Sadas" vihma - heal juhul üks piisk iga viie ruutmeetri kohta. "Sadu" kestis kõige rohkem paar minutit. Nüüd on õhk veelgi kuumem!

Euro tuleb - tahame seda või ei taha

Eesti liitub euroalaga 1. jaanuaril 2011. Kroonid vahetatakse eurodeks kursiga 15,6466. 1. jaanuaril 2011 saab Eestist euroala 17. liige.

Alates 1. detsembrist kuni 30. juunini 2011 saab igas sularaha teenuseid osutavates pangakontoris kroone eurodeks vahetada teenustasuta täna Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu poolt kinnitatud kursiga. Aasta lõpuni saab samadel tingimustel kroone eurodeks vahetada piiratud kontorivõrgus. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja tasuta.

Alates 1. jaanuarist muutuvad kaardimaksed europõhiseks ja sularahaautomaadid hakkavad väljastama eurosid. Jaanuari kahel esimesel nädalal saab Eestis maksta nii eurodes kui ka kroonides, vahetusraha antakse reeglina eurodes.

Õitsejaid juulikuises kuumuses

Hommikul, kui veel maja ja kasvuhoone vari peenardele langes , õnnestus mõned mitte nii väga ülevalgustatud pildid teha. Kes meil siis praegu õitsevad või õitsemist alustavad?

Ahtalehine tagetes. Temalt on mul seemnete kogumine alati kõige paremini õnnestunud.
Madalakasvuline (30 cm) lillhernes. Olen temaga väga rahul - ei vaja toestamist.

Hosta. Mis sordinimi, pole muidugi aimugi. Olen tänu aiablogide lugemisele hakanud hostasid teise pilguga vaatama. Kui nüüd väga aus olla, siis mulle on alati meeldinud tema lopsakas puhmas ja ilusad lehed, aga õitest pole nende tagasihoidliku värvuse tõttu lugu osanud pidada. Nüüd, õisikut väga lähedalt vaadates tuleb tunnistada, et see on vaatamata oma tagasihoidlikkusele siiski imeilus.

Rand-kivikilbik. Pildi tegin lillaka tooniga padjandist. Enamik taimedest on roosade õitega.

Selle nelgiga on probleeme. Kuidas on tema õige nimi? Olen kuulnud mitmeid variante: šaboonelk, püsinelk, kobarnelk....

Mehhiko päsmaslill. Sel astal nimme valitud roosa värvitoon.

Esimene lõvilõug segupaki värvivalikust.

Ja trepil õitseb klassi aknalaualt suvitama toodud toalill.

Ilmarindel muutusteta

Kella poole kahksa ajal on juba 21 kraadi sooja. Ja juba on parmud aktsioonis!
Taevas pilvitu, tuul väga nõrk.

Kell 10. 30. on 29, 6 kraadi!

Ausalt öeldes hakkab selline lebotamine mind väikest viisi ära tüütama ja ka väsitama. Aga kõrbekuumuses ei jaksa ja ei julge eriti pikalt teguseda.

Kõik kuivab, kõik kõrbeb. Isegi umbrohi ei jaksa kasvada.

Erinevatest saunavihtadest

Ajakirjast Naisteleht

Vahtraviht
Millal teha?: Mai lõpus või juuni alguses, nii et tänavu olete juba hiljaks jäänud.
Kuidas säilitada?: Säilitatakse kuivatatuna.
Milleks hea?: Vanarahvas usub, et vahtravihaga vihtlemine rahustab hinge ja puhastab ning toniseerib nahka. Vahtralehed imavad hästi higi ja mahendavad leili kuumust ihul. Vahtraviha leotusvesi sobib välispidiseks põletikuvastaseks ravimiks.

Kuuseviht
Millal teha?: Igihalja okaspuu oksi võib vihaks korjata aasta läbi.
Kuidas säilitada?: Säilitada saab vaid külmutades, kuivatades langevad okkad maha.
Milleks hea?: Kuuseviht võtab ära väsimuse, aitab närvisüsteemi häirete korral, on puhastava ja põletikuvastase toimega. Vanarahvas usub, et okaspuuviht ergutab mõttelendu ja võtab ära needuse. Enne kasutamist tuleb vihta 20 minutit keeta.

Tammeviht
Millal teha?: Juulist augus­tini, soovitatavalt tihedast metsast.
Kuidas säilitada?: Säilita­takse kuivatatuna.
Milleks hea?: Tammeviht ravib nahahaigusi, annab elujõudu ja energiat. Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed ei tohiks tammevihta kasutada. Tammelehtedes leiduv tanniin peaks aitama liigesehaiguste korral. Viha leotusveega loputa juukseid – see annab neile kohevuse ja läike.

Nõgeseviht
Millal teha?: Mais või juunis.
Kuidas säilitada?: Kui säilitada, siis kuivatada, aga parim on siiski toores nõgeseviht.
Milleks hea?: Nõgeseviht ravib reumat, radikuliiti, liigese- ja lihasevalu ning põletikke. Nõgeseviha leotusvesi sobib väga hästi kosmeetiliste nahahaiguste raviks. Viht kastetakse enne kasutamist vaheldumisi kuuma ja külma vette. Nõgesevihaga ei vehelda nii vihaselt kui puuvihaga – tuleb õrnalt sopsutada, sest siis on tema mõju tugevam.

Sarapuuviht
Millal teha?: Juunis või juulis.
Kuidas säilitada?: Sarapuuviht kuivatatakse ja seejärel kasutatakse.
Milleks hea?: Aitab ravida veenilaiendeid, vähendab trombiohtu ja leevendab suhkruhaiguse avaldumist. Väidetavalt harutab sarapuuvihaga vihtlemine lahti ka konfliktid sisemaailmas ja aitab leida lahendusi keerulistele olukordadele.

Kaseviht
Millal teha?: Üks nädal enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva. Nii et viimane aeg!
Kuidas säilitada?: Lasta vilus kuivada.
Milleks hea?: Väidetavalt noorendab nahka, vaigistab valu ja parandab haavu, sest on mikroobidevastase toimega. Lehed sisaldavad A- ja C-vitamiini, seepärast peaks kasevihaga vihtlemine tugevdama immuunsüsteemi. Kasevihal usutakse olevat imeline vägi raskest haigusest toibuvate inimeste turgutamisel.

Kadakaviht
Millal teha?: Kadakaoksi on kõige targem korjata varakevadel, enne kuumade saabumist.
Kuidas säilitada?: Parim värskena, hädapärast võib ka külmutada.
Milleks hea?: Vanarahvas uskus, et kadakavihaga vihtlemine ja sellest vallanduv energia aitab inimesel kaetamisest ja teiste halbadest soovidest vabaneda. Sobib allergianähtude ja radikuliidi leevendamiseks, mõjub vereringele harukordselt ergutavalt. Ei kasutata nii tugevasti kui lehtpuuvihta.

Astilbe

Olenevalt liigist ja sordist võib nende kasvukõrguseks olla 40-150 cm.

Valged, roosad, lillad või punased väikesed õied asuvad lehtedest kõrgemal ning on koondunud püstistesse külgharudega võrdlemisi pikkadesse õisikutesse, mis võivad olla 15-30 cm. Õitseaeg, mis samuti liigist sõltub, algab juunis ja kestab augustini. Liigist-sordist olenevalt varieerub veidi ka lehtede kuju ja värvus.

* Aiamullale astilbedel erilisi nõudmisi ei ole ja nad kasvavad võrdlemisi hästi mitmesugustel muldadel. Eelistatud on aga niiskepoolsed, huumus- ja toitaineterikkad aiamullad, mis on rikastatud kõdusõnniku ja hea kompostimullaga. Viimaseid võib kevadeti ka julgelt juurde anda.

* Astilbed kasvavad kenasti nii päikeselisel kasvukohal kui poolvarjus, taluvad hästi ka varju. Küll ei talu nad mullapinna läbikuivamist ja taimi tuleks vajadusel korralikult ja regulaarselt kasta. Niiskuse hoidmiseks on hea puhmaste ümbrust multšida. Kasvukohta ei tohiks pikaks ajaks koguneda ka sademeteveed ega kevadine lumesulamisvesi.

* Kuna astilbed jäävad ühele kasvukohale pikaks ajaks, siis tuleks muld enne istutamist hoolikalt puhastada tülikatest juurumbrohtudest (naat, orashein jt), sest nende hilisem kättesaamine on praktiliselt võimatu.

* Istutustihedus sõltub sordist ja jääb vahemikku 35-50cm. Astilbesid võib istutada murusse, müüride ja hekkide äärde nii üksiku taimena kui rühmadena. Neid võib istutada püsilillepeenraisse ja veesilmade (tiik, bassein) lähedusse. Vahvat värvidemängu saab, kui istutada kõrvuti erinevat värvi sorte.

* Kui astilbesid on vaja paljundada või ümber istutada (puhmad on liiga tihedaks kasvanud või seest tühjaks jäänud), siis see töö võetakse ette kevadel või sügisel, umbes 4-6 aasta tagant. Välja kaevatud risoom tükeldatakse terava noaga ning taimed istutatakse sobiva vahega ettevalmistatud kasvukohale.

* Nõuistikuid võib istutada kogu kasvuperioodi vältel. Taimedele tagada vaid piisav vee hulk, et nad saaksid korralikult juurduda.

* Kevadel alustavad astilbed oma kasvu võrdlemisi hilja ning lisaks sellele kardavad nad ka kevadisi öökülmasid. Et külm taimedele kahju ei teeks, tuleks neid külma eest näiteks kattelooriga kaitsta.

* Sügisel ei maksa astilbe varsi maha lõigata, nad aitavad koguda külmade kaitseks lund, mis aitab kaasa edukale talvitumisele. Üldiselt talvituvad astilbed võrdlemisi hästi.

Kuum, nii kuum....

Hommikul pool kümme on varjus +26 kraadi. Kell pool kaksteist on + 30. Ikka varjus. Kell neli on 32 kraadi!

Konna-põnnad

Öö hakul, mil päevane kuumus veidikenegi järele on andnud, tulevad kärnkonnad oma jahedatest pelgupaikadest välja jahti pidama. Kohe-kohe saabuva auto ootuses said need tegelased sõidutee pealt kokku korjatud ning rohumaa peale toimetatud.

Päikeseloojang juulikuus

Oli järjekordne kuum päev. Päike lõõskas pilvitus taevas. Nüüd, veerand üheteistkümne ajal, sätib ta end loojuma. Ilus on see Eestimaa lühike suvi.

Harkjalapeenar komplekteeritud

Harilik linnupiim kasvas natuke õnnetus paigas ja oli suures ruumipuuduses. Nende uus asupaik on nüüd Harkjalapeenras ümber peenra keskel asuva kivi ning peenra servades. Eks näis, kuidas neile seal sobib. Võib-olla kaevan järgmisel aastal jälle välja ja leian neile veel uue koha. Dominantasukateks on aga neli pinnakatteroosi:

valge - Denise
heleroosa - Fairy
punane - Volare
tumedam roosa - Hildetraum? (nimelipikut ei leidnud)