Letšo

Toimetasin Imepeenras. Vot see on see asi, kui klaasikildu leides ei viitsita seda ära korjata, vaid peidetakse kivide vahele, arvates, et nüüd on terav asi peidus. Tutkit! Põldosja välja katkudes ja sõrmi sügavale mulda surudes leidis sõrm kohe selle klaasikillu üles :(

Sinna see mullas sonkimine siis jäi. Kui on üks asi, mida ma koledasti kardan, siis on see just teetanus.

Nii tuligi hakata hoidist tegema. Seekord siis sellise retseptiga letšo. Kogused on minu puhul väga vähe arvesse minevad.

2 kg tomateid

5 paprikat

5 suurt sibulat

soola

100g suhkrut

pipart

õli

Sibul ja paprika hakkida ribadeks ja küpsetada pannil rohkes õlis kuni sibul on muutunud klaasjalt läbipaistvaks. Tomatid samuti lõigata ribadeks, võib ka eelnevalt koorida. Lõigutud tomat panna potti koos praetud paprika ja sibulaga. Lisada maitseained ja lasta keema. Salat panna purkidesse ja sulgeda õhukindlalt.

Sain 7,5 liitrit.
Letšo tuli ikka tükkis tummisem, kui tomati-sibula salat. Maitse ka ülihea!

Vihmane hommik, tuulevaikne leitsak päeval

Hommikul peale üheksat hakkas kaugusest kostuma kõuekõminat. Pilv liikus meie poole, kuid päris lähedale siiski ei jõudnud. Siiski oli välgusähvatuse ja müristamise vahe piisavalt väike, et elekter välja lülitada. Poiss sättis end just välja mättaid vedama, kui hakkas sadama. Ja sajab päris normaalselt ning juba kauem ka kui 10 minutit. Lisaks on tuul päris tugev ning ulub maja ümber.
Kas tõesti tuleb täna tubane päev? Saame näha!
...
Tänane päevaplaan nägi ette eile lahti kaevatud mätaste soputamise-raputamise, aga sellise laussajuga mudatööd tegema küll ei hakka. Selle asemel korrastasin kasvuhoone otsapeenra, uue pojengiala ning sinilatvade peenra terrassi kõrval. Kummiülikonnaga kannatas väljas olla küll.
Kui hakkasin õue minema, vaatas Potsu mulle otsa väga küsiva pilguga, nagu tahaks üle küsida, et kas tõesti peame õue minema. Noh, pole midagi parata, kui loom sammu maha ei jää - tuleb kannatada. Ta, truu loomake, ootaski mind kogu selle aja, valides "valvepostiks" vahtrapuu aluse, kus veidi kuivem oli.
....
Nüüd on see siis selge - Eestimaa on hiigelsuur riik. Ilm võib isegi naabermaakondades tohutult erineda. Loen veebiajalehest tormikahjustustest, vaatan pilte ja mõtlen, et kas see kõik on ikka meil Eestis juhtunud ja veel tänasel päeval. Hämmastav! Lihtsalt hämmastav!!!
...
Tänane hlisõhtu ei ole eilse sarnane. Õhk on tunduvalt jahedam ning üle õue ujuvad uduviirud. On hilissuvi.

Kiviktaimla vol 4. I etapp on valmis

Valmis niivõrd kuivõrd. Mättad on ju veel teisaldamata. Aga vot murutraktoriga ma põhimõtteliselt ei sõida! Tähendab, pole sõitma õppinud. Jäägu midagi ikka meespere teha ka.

Pildi esiplaanil istutusala külatee poolne ots. Ta jäi seekord selline imeliku kujuga, aga asi on lihtsalt pooleli. Jätkamiseks tõenäoliselt järgmisel suvel. Tänavu hakkan jääma ajahätta. Kui nüüd hoolega vaadata, siis on näha istutusalast paremal niidetud ala, mille taga viirg niitmata ala. See on tulevikuunistus - jälle üks koht, mida traktoriga niita ei saa. Tegemist lauda vundamendiaugu valliga. Vot kui miski traktori moodi massin need vanad paneelid ära on paigutanud nii, et nad meie iluaeda teenima hakkavad, siis vaatan, mis selle künkaga (voorega) saab. Kuuri otsas ootab suur töö - oh, oleks vaid seda ajakest, siis teeksime selle väliköök-puhkenurga lõpuks valmis. Aga aega netu. Vähemalt sellel, kes kiviseinu laduda oskab.
Noh ja eks mõni aeg tagasi sai tehtud pilt ka teisest istutusala otsast. Hmm.... kui nüüd pilti vaadata, siis see "ots" pole enam selline, nagu varem. Tumedam ala on juurde tekitatud. Ja saab veelgi tekitatud, kui.... Jah, siis, kui koos pingelangusega otsa saanud füüsiline ressurss taastunud on. Seniks käin ja jalutan uue ala ümber ja imestan, kuidas me küll niisuguses teadmatuses elasime ning sellisetel imevahvatel kividel mätaste all peidus lasime olla.

Laupäevased tegemised

Hommikul kell pool kuus 23 kraadi sooja!
Ilm oli pilves ja nii saime kohe õues tegutsema hakata. Kes tegi terrassi tugiposti, kes kaevas mättaid.
Kell kaheksa kerkis kagu- ja lõunakaares metsa kohale äikesepilv. Natuke kõmistas, vihma ei andnud tibakestki.
Kell üksteist keerati kuumakraanid lahti. Jälle on sellele suvele nii tavaline leitsak.

Istutusala on esialgses suuruses nüüd lõpuks valmis. Kuna istutada pole sinna esialgu suurt midagi, jääb mu põhiliseks tööks valvata, mis hakkab toimuma, kui mulla seemnepank näeb, et on tekkinud vaba ruumi ja valgust. Eks ma siis käin, kaevan ja kõplan, ikka vastavalt vajadusele.

Üks on kindel, selle suve jooksul tohutult hästi kasvanud alpi astrad kannatavad jälle jagada. Nii saan neid kauneid lilli ka uuele istutusalale sättida.
...
Kella ühe paiku ilmus silmapiirile järgmine äikesepilv. See jäi meist veel kaugemale, kui hommikune.
Kella veerand kolme ajal hakkas vihma tibama. Sadu on väga tagasihoidlik, kuid eks abiks on seegi.
...
Küll mõni mõte vajab ikka kaua aega laagerdumiseks! Tulevase puhkenurga (vana lauda vundamendi) taga seisab juba palju aastaid külili üks kaevurõngas või truubitoru või mis iganes toru see on. Nüüd mõtlesin välja! Meespere appi ja püsti me ta kangutasime. Loodi ka ja nüüd on mul koht, kuhu järgmisel kevadel paar kõrvitsaseemet maha kükitada. Jälle midagi uutmoodi!

Päeva kokkuvõte

Varahommikul sai uue istutusalaga toimetatud. Siis aga läks kole palavaks. Veel nüüd õhtulgi, kui kell hakkab kaheksa saama, näitab termomeeter 28 kraadi.

Korjasin kasvuhoones punased tomatid kokku ning keetsin nendest miskit tomatikastme sarnast. Paljud tomatitaimed olid ennast ka juba ammendanud ning need taimed kaksasin maast välja. Tänasin neid tubli saagi eest ning saatsin lõkkeasemele...

Ülejäänud päeva lihtsalt lugesin ning ootasin õhtut, et mullatöödega jätkata.
Uudiste ajaks on tulemus selline. Ikkagi veidi rohkem kui hommikuse vahearuande piltidelt paistab.

Tsitaate aiapidajale

Valik tsitaate aiandusteemaliselt kodulehelt http://www.gardendigest.com/index.htm

• "Aial on salakaval omadus kalliks maksma minna ning samas jätta süütu mulje, et tegelikult ei kulutand te tema hüvanguks ju sentigi..." Esther Meynell
• "Aiandussõltuvus pole sugugi kõige hullem võimalus, eriti kui kaaluda ka kõiki ülejäänuid." Cora Lea Bell
• "Aiapidamine vajab palju vett ja suurem osa sellest tilgub higina teie seljast." Lou Erickson
• "Kui on midagi, mida ma võin oma aia kohta öelda, siis seda, et aed suudab mind alati üllatada." David Hobson
• "Kui võililli oleks raske kasvatada, püüaksid kõik neid oma murusse saada." Andrew V. Mason
• "Kõige tervislikumat hasartmängu mängitakse labida ja seemnepakiga." Dan Bennett
• "Kõplamine on töövõte, mille abil eraldatakse vastistutatud lillede ja aedviljade pealsed juurtest." Henry Beard
• "Lihtsuse häda peitub selles, et kuigi see võib olla naudinguid ja rahuldust pakkuv ning loominguline, on see kõike muud kui lihtne." Doris Janzen Longacre
• "Lill on lihtsalt haridust saanud umbrohi." Luther Burbank
• "Ma ei usu pooltki, mida mulle räägitakse ja veeranditki sellest, mida ma näen. Kuid mul on üks ja ülim usk, mida miski pole seni suutnud kõigutada. Igal kevadel jään ma uskuma seda, mida seemnekataloogides kirjutatakse." Carolyn Wells
• "Mida vanemaks ma saan, sea suuremaks muutub mu usk sõnnikusse kõigis ta avaldumisvormides." Elizabeth von Arnim
• "Parim aiapidamisviis on panna pähe laiaservaline kübar, selga mingid vanemad riided ning siis, kõblas ühes ning külm õlu teises käes, öelda teistele, kust kaevata tuleb." Texas Bix Bender
• "Püsikud on taimed, kes vohavad nagu umbrohud; kaheaastased need, kes surevad mitte teisel kasvuaastal, vaid juba esimesel ning suvelilled on need, kes iial ei tärka." Katherine Whitehorn.
• "Umbrohi on taim, kes mitte ei kasva valel kohal, vaid kavatseb ka sinna jääda." Sara Stein
• "Umbrohi on taim, kes on omandanud kõik ellujäämiseks vajalikud oskused, välja arvatud võime kasvada sirgetes ridades." Doug Larson

Kiviktaimla vol 3. Vahearuanne

Kiviktaimla rajamine seisis vahepeal. Masu, noh :) Füüsiline masu...
Kuna ilmateade ennustab taas kuumalainet, on tagumine aeg ennast taas labida najale toetada. Ega siis normaalse temperatuuriga ilm pole mitte nii väga normaalse aiapidaja jaoks mingi kaevamise aeg :)
Eile õhtul lõppes kaevamine pimeduse saabudes ning täna hommikul algas tööpäev hommikul peale kuut (paganama koer arvas, et perenaine on vaja ilmtingimata kell kuus üles äratada). Tegelikult oli päris mõnus kaevata varahommikuses karguses. Aga ega seda lusti kauaks jätkunud - õige pea oli taas leilisauna laval vaevlemise tunne...

Pilt nr 1
Istutusala üks ots on valmis. Hmm... esialgu. Võib-olla tuleb mingil x ajal uus mõte, kuidas ja mis suunal seda istutusala laiendada-pikendada.
Pilt nr 2
Esialgse projekti põhjal on siin loodava istutusala teine ots. Selle osaga saab alles välku näha! Kõigepealt on kõrguste vahe suur. Pildil näha roheline ala - nn Rootsi Tee. Õue poole on aga kallak. See peaks pildil ka näha olema. Lisaks sattusin imelikul sügavusel paikneva suure kivini (pildil ülal vaskul värskete mustavate mätaste taga). Ei kujuta praegu ette, kuidas see asi kujunema hakkab.

Istutusala keskosa. Selle suure kivi ees on väga sügav langus. Pildil on näha ka mõned juba istutatud taimed. Kõndisin ühel päeval mööda Rootsi Teed ja paigutasin üht-teist juba paika. Päris kenake koht saab see olema!

Kui töömees koju jõuab, vaatame, mida huvitavat-kasulikku tänane päev endaga kaasa toob.

Vihm hommikul, päike päeval

Sel suvel on täiesti ainulaadne kogemus ärgata läbi avatud akna kostva vihmakrabina peale. Ja sajab tõesti! Mitte küll tugevasti, kuid siiski. Kusjuures see on täiesti tavaline vihm, mitte koos välgu ja kõuekõminaga saabuv väike sahmakas.

• vihmasaju ajal retseptiraamatut täiendatud
• sibulad puhastatud
• uue istutusala ettevalmistustööd - kohe satub nii, et kui ilm palavaks kisub, on kohe vaja maad kaevama minna :) Tegelikult oli väga hes süsteem kaevata mättad lahti ning jätta nad hunnikusse "laagerduma". Nüüd on päris hea neid mättaid soputada.

Kosel oli kõue kõminat kuulda ja veidi isegi tibutas. Väga selgetes vävitoonides vikerkaar kaardus üle kaupluste. Pole vikerkaart sel suvel näinudki!

Täiesti hämmastav, kuidas võib ühel 10-aastasel tüdrukul olla selline hääl! Kui laulu kuulata, võiks arvata, et laulab professionaal. Täskasvanu. Link Youtube videole.

Tassi nagu kass poegi

Istutasin Rootsi Tee äärde kivihunnikusse tekitatavale peenrale juba mõned taimed peale. Peenar ise pole veel kaugeltki mitte valmis, aga eks see on nii, nagu maja ehitamisega - niipea, kui mõni nurgake elamiskõlbulikuks saab, nii sisse kolitakse.
Huvitav ikka, kuidas istutusala muutub, kui taimed peale saavad - maa hakkab kohe elama ja särama!

Muidugi on taimi veel kõvasti juurde vaja. Ega muud ei aita, kui tuleb oodata kevadet ja püsikuid ise seemnest külvata. Kangesti tahaks erinevaid nelke ning kukeharjasid. Praegu on kahju, et nädalavahetusel selle ilusa rohe-valgelehelise hosta puhmast omale killukest ei kaubelnud. Ning kindlasti sobiks sinna peenrasse veel ka erinevaid madalaid iiriseid istutada.

Pean Hansaplantist järgi vaatama, milliseid suht madalaid puhmaid kasvatavaid lilli veel pakkuda on.

Aga algus on tehtud ja ilme on juba nii rõõmustav! Olen rahul!

Teistmoodi sokid

Tänu ümbritsevatele häädele inimestele on mul jälle "värsket" lambavilla-lõnga. Vaja siis kohe ka vardaid kulutada.

Tegin vahelduseks veidi teistmoodi sokke.

Augusti nägu augustipäev

Eile oli üsna jahe (23 kraadi(!)) ja poisid küsisid mitu korda, kas ma ei tahaks aknaid-uksi kinni panna. Vot ei tahtnud! Võtan suvest viimast.
Õhtul korjasin viimased aedoad ning tegin peenra tühjaks. Koristasin ka avamaakurkide peenra ära - ei tule sealt enam midagi.
Leidsin kasvuhoones, et mõned paprikad on juba punaseks läinud. Varsti saan paprikasalatit teha (meie kõigi lemmik)!

Tänane hommik on pilves ja suht jahe -august on ikka augusti nägu juba (kahjuks). Nädalavahetuseks ennustab ilmajaam aga taas kuuma suveilma ja järjekordset tormi. Eelmine läks meist mööda, ei tea, kas seekord ka pääseme. Arvestades eelmise tormi tekitatud kahjusid, tuleb igaks juhuks teha tõsisemaid ettevalmistusi.

Plaan 2011. aasta kevadeks

See minu pea jõuab nii palju plaane teha, et käed-jalad on mõnikord suisa meeleheitel, et neid plaane ja plaanikesi täide viia.
Ma vist jõudsin selgusele, mida pikk peenar vajab. Ta vajab hulgaliselt päevakübaraid/siilikübaraid. Vot seda ta vajab, et olla õiterohke ka hilissuvel.

Kollane päevkübar - tema on teada-tuntud oma headuses, aga kuna ma olen kooliaasta alates justkui halvatud ning ei suuda aias enam midagi mõistlikku teha, siis pudistasid need lilled seemneid, kuhu aga tahtsid ja asi läks pehmelt öeldes käest ära. Seega on nad nüüd selle suve olnud boikoti all. Aga karistusaeg saab läbi ja tuleb taas tunnistada, et nad on ikka väga tänuväärsed taimed oma säravkollaste õitega. Ainult sellest ma päris hästi aru ei saa, kas nad on ühe- või kaheaastased taimed või sootuks püsikud.

Valge siilikübar - nägin teda Kadaka aias ja ta on tõesti ilus taim. Eriti hea mulje jättis ta tänu oma tugevatele vartele, mis ilmselt nii väga kergesti lamanduma ei kipu.

Purpur siilikübar - üks väga ilus taim! Ilmselt on teda ka mitut sorti, sest minu siilikübar kipub lamanduma, aga Thela aias oli ta väga kenasti püstiste vartega.

Pildid on saadud seemnemaailma lehelt. Nagu pakenditelt näha, on tegemist Venemaa toodetega. Kogemused lubavad Vene päritolu taimeseemneid usaldada. Vot, aga kas see seemnemaailm on ainult neti-pood või on tal ka klassikaline kauplus kuskil olemas, seda vaja veel uurida.

Kiirmenetlusega õunakook

Ma ei mäletagi, millal viimati või kas üldse olen koogi tegemisel kasutanud "Vilma" tordipulbrit.
Nüüd aga millegipärast sai üks pakk seda pulbrit ostetud. Täna katsetasin, kuidas sellega koogitegu õnnestub.

No oli ikka tegemist, et seda natukestki kogust õunu leida, mida ühele ümmarguses koogivormis küpsetatavale koogile vaja läheb. Õunapuud on meil ju peaaegu tühjad. Nojah, läbi häda ja herilastega saagi pärast kembeldes sain vajaliku koguse õunu kätte.

Et kook ikka õhulisem-vahulisem-mahulisem tuleks, selleks katsin ta veel munavahuga (sisuliselt kogel-mogeliga), millele lisasin ühe teelusika jagu jahu.

Igal juhul kook sai hea ja meespere nurises, miks seda nii vähe on :)

Jahe hommik

Uudiseid kuulates ja lugedes tuleb välja, et eile õhtul möllas Eestimaa mitmetes paikades karm äikesetorm. Tundub, et Tartu ja Tartumaa said kõige rohkem räsida. Veebiajalehe kommentaariumis küsiti mitmel korral, mis seal Toomemäel juhtus. Mis seal siis juhtus, jäigi arusaamatuks. Mingi osa äikesest liikus ka Tallinna peale. Rae vallas tegi kõvasti pahandust.
Meid see pilv siis ilmselt riivas vaid oma servaga. Väga pime oli ning veidi sadas vihma ka, aga tuulest ei tea midagi.

Täna hommikul on pilves ja õhutemperatuur kõigest 17 kraadi. Imelikult külm on :)

Palavus

Täna on ilm imelik. Õhk on selline ... teistmoodi. See pole udu. See pole ka tolm, sest masinaid pole teel liikunud tükil ajal. Aga ometi on õhk hall. On see sudu? Maakohas ja puhtas keskkonnas? Igatahes kummaline see asi on.
Tuul on puhanguti väga tugev. Temperatuur varahommikul 25 kraadi ja selline leilisaunas istumise tunne on.
Näis-näis, mis päeva jooksul juhtuma hakkab!
...
Terrassil on mõnus istuda ning kududa. Nojah, saunalaval kudumine teeks tegelikult sama välja :)
Aga on ka aega mõelda ja nähtut-kogetut seedida.
Eilne üritus suures ja avaras koduaias lülitas uuesti sisse ammusest ajast kuskil ajusopi sügavamas "sahtlis" tallel olnud mõtte hakata ajama suguvõsa kokkutuleku asju. Abikaasa suguvõsa - neid on palju.
Meie aed on hiigelsuur ja siin annaks sellise ürituse läbi viia küll. Telkimise kohti on ka paraja laagri jagu, lisaks ööbimisvõimalsed majas sees. Pika talve jooksul võib-olla saaks asja liikuma lükata.

Kell 1 päeval on õhutemperatuur 32 kraadi.
Kell 2 päeval 33 kraadi.
...
On õhtu. Kell on pool kaheksa ja väljas on endiselt 31 kraadi. Kagukaarest vaevukuuldavalt kostunud kõuekõmin on mööda silmapiiri lõunakaarde liikunud ja nüüd on juba eristatav ka tumedam pilveviirg. Kõu on suht äkiline - podin on peaaegu lakkamatu. Meile ta peale vist ei tule, kui ta just ei kavatse liikumissuunda väga järsult muuta.

Midagi meile ikka tuli. Vähemasti kerge vihmasaju saime küll, isegi vahtra all on tee märg. Äike ise oli selline imelik - horisontaalsed välgud sähvisid pea lakkamatult, kuid kõuekõmin jäi seekord kesiseks.

Pildil pahurailmelised pilved sõudmas vahtra taga. Need pilved tegid ilma ikka väga pimedaks!

Aiablogijate kokkutulekul

Täna oli vist tõesti sellesuvine kuumarekordiga päev. Veel õhtul enne kaheksat on 30 kraadi ja päeva ajal on olnud 35 kraadi. Õhk on kuum ja ülimalt niiske. Õues viibimine on pea võimatu, kuid ega toaski kergem ei ole. Loomadel-lindudel on samuti raske sellist kuumust taluda. Nägin täna varest, kes seisis heinamaa peal, tiivad sorakil ja nokk lahti ning rongal oli nokk nii lahti, nagu seda vaid lasteraamatu pildil kujutatuna olen näinud.

Õnneks möödus tänase päeva palavaim aeg merelise kliimaga kaunis koduaias Pakri poolsaarel. Nimelt said aiasõbrad kokku Thela ja Lepatriinu kaunis koduaias.

Ei ole minust nende sisemaal elatud aastatega saanud "järveinimest". Minu jaoks meri oli, on ja jääb veekoguks nr 1.
Pakri poolsaarele omane pankrannik.

Nii ilusaid ja niiiiii suure õiega päevakübaraid pole ma küll varem näinud!

Kaunis koduaias olid oma koha leidnud mitmed meeleolukad kujukesed ja skulptuurid. Pildil üks ütlemata armas väike puuhaldjas. Ilmselt on tema see, kes aia kohal head aurat säilitab.

Koju sõites nägime aga juba esimesi kanarbikupuhmaid õitsemas. Suvi on lõppemas.

Aitäh Rohenäpule taimede eest!

Oli väga tore päev, vaatamata valitsevale põrgukuumusele!

Aitäh Thelale ja Lepatriinule ilusa päeva korraldamise eest!!!!!!!

Põud ja kuivanud jõgi

Meite auuli on tabanud ehitusbuum. Ju masu hakkab sis ää lõppema. Kahel krundil käib majaehitus. Terve aasta valitsenud vaikus naabrite krundil asendus eile hilisõhtul hirmsa kolinaga - mingi kopp vehks seal kaevata.

Jalutasin jõe kaldal ja olin ehmunud, kui vähe on seal vett. Oli aga liiga hämar, et pilti teha. Pilt on hommikune.

Hortensia

Ajalehest Maaleht
Hortensiad on enamasti heitehised, harvem igihaljad põõsad, liaanid või puud, mis pärinevad Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ja Ida-Aasiast.

Õied paiknevad koos pealt lamedates kännastes või piklikes pööristes. Õisikus on välimised õied steriilsed, neis puuduvad emakad ja tolmukad, ning nende tupplehed on suurenenud ja värvunud. Mitmetel sortidel on õisikus enamik õisi steriilsed.

Kõige levinum on Eestis umbes meetrikõrgune paljuharuline puishortensia (Hydrangea arborescens), eriti aga tema steriilsete õitega sort ’Grandiflora’. Tema puhkedes rohekaid, hiljem valgeid 20–30 cm laiustes kännastes paiknevaid õisi saab nautida juulist oktoobrini.

Harvem kohtab aedhortensiat (H. paniculata). Aedhortensiast saab kujundada kuni 2,5 (3) m kõrguse väikse puu. Õied paiknevad kuni 30 cm pikkustes pöörises ja muutuvad õitsedes valgest roosaks. Õitsemisperiood nii liigil kui sortidel kestab juuli teisest poolest septembrini. Aedades kasvatatakse peamiselt steriilsete õitega sorti ’Grandiflora’. Teistest varasema õitsemisega on sort ’Praecox’, mis alustab õitsemist jaanipäeva paiku.Kasvukujult aedhortensiat meenutavad, kuid kännastes paiknevate õitega himaalaja hortensia (H. heteromalla) ja Bretschneideri hortensia (H. bretschneideri) on Eestis haruldased. Need liigid võivad kasvada 4 (5) m kõrguseks väikseks puuks.

Ronijuurtega alusele kinnituv liaan roniv hortensia (H. anomala) kannatab väga karmidel talvedel pakase käes, kuid enamasti taastub mõne aastaga.

Peamiselt kalmistulillena pottides kasvatatav igihaljas suurelehine hortensia (H. macrophylla) on külmaõrn, kuid võib kuivades kohtades õues talvituda ja isegi mitmeid aastaid õitseda. Kuna enamik taime vartest hävib, siis vajab ta kindlasti väetamist.

Hortensiad on hapulembesed taimed ja nende istutusauku tuleks segada neutraliseerimata turvast. Mulla niiskuse suhtes on üsna leplikud, kuid paremini kasvavad parasniiskel mullal. Õitsevad rikkalikult täisvalguses, kuid kasvavad hästi ka poolvarjus. Kõige paremini pääsevad hortensiad mõjule rühmades. Naabriteks sobivad hortensiatele rodgersiad (Rodgersia), kobarpead (Ligularia) ja sõnajalad.

Kuivõrd hortensiatel on kevadel tugev mahlajooks, siis tuleb neid lõigata keset talve, eelistatult detsembris. Puishortensial tuleks ära lõigata vanad õisikud ja harvendamiseks põõsast välja mõned nõrgemad oksad.

Aed-, himaalaja ja Bretschneideri hortensial tuleks ära lõigata õisikud koos varre ülaosaga, jättes alles 2 kuni 3 sõlmevahet.

Roniv hortensia üldjuhul lõikust ei vaja. Suvel tuleks ära lõigata vaid kahjustunud võsud.

Hortensiate lõikamisest. Ajalehest Maaleht :
Puishortensia (Hydrangea arborescens) talub allalõikamist paremini, kuna ta annab rohkesti nii külg- kui ka juurevõrseid. Siiski võiks alles jätta 1-2 pungapaariga oksatüükad - nii saame hortensia suvel varem õitsema.

Aedhortensia (H. paniculata) oksad ei anna juure- ega külgvõrseid. Seetõttu võiks lõikus piirdudagi vanade, kuivanud ja murdunud okste eemaldamisega. Viimaseid on aedhortensial küllalt palju, kuna ta on rabeda puiduga.

Kui soovite aedhortensialt eriti lopsakaid õisikuid, lõigake teda igal aastal tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks ka üks pungapaar.

Pungadest kasvavad ees ootaval suvel noored võrsed, mille tippudesse tulevad õisikud. Mõneti meenutab aedhortensia lõikus nudipuude iga-aastast hooldust.

4. august

Varahommikul selge, temperatuur juba poole seitsme ajal 20 kraadi. Õhk on nii kuiv, et ma ei mäletagi enam, kas sel suvel kastemärjal rohul kõndida olen saanud. Vist mitte.

Täna tegime veranda ukse ette planeeritava terrassi esialgsed mõõtmised ära. Postid tulevad maakividest, muidu puidust terrass. Puidumaterjali on, kui nüüd vaid mingi valemiga õnnestuks välja peilida, kas kellelgi lähiümbruses on olemas höövelmasin (või on see paksusmasin, tont neid asju teab), et saaks abi paluda ning servatud lauad vähe siledamaks lasta.

3. august

Ilmajaamal on täiesti õigus - ees on ootamas muutlikud ilmad. Eile oli väga-väga palav, tänane hommik on pilves, suisa hämar, kuid sooja on tubli kaheksateist kraadi.

Ajaloo tarbeks tegin pildi jalge all krõbisevast kõrbenud murust, milles vaid üksikud võililled väheke rohelisemat ilmet omavad.

Õhtune ilmateade ütles, et Tallinnas oli jälle sadanud. Ning Harku kandis olevat juulis poolteist kuunormi vihma sadanud. Mis asi see küll on, et meil üldse vihma ei tule?!? See on juba ebanormaalne!