Säästusokid vol2

Sain täna valmis need nädal aega poolpidustena seisnud säästusokid. No mina olen kevadisteks aiatöödeks valmis - õhemat sorti kirjukriimulisi sokke on juba kaks paari. Ikka nii, et üks paar jalas, teine kuivamas.

PS! Esmaspäevane tööle pääsemine on veel selgusetu. See auto, mis oli mõeldud asendusautoks, ei ole täna teps mitte käima läinud. Remondimees veab selle homme Orgu töökotta. Kui saab korda, kõmbin Orgu ja saan masina sealt kätte. Kui see auto siiski käima ei suvatse minna, siis ma ei tea kohe üldse, mis saab... Kuda ma tööle pääsen? Meie õpilasete liin jõuab Kosele siis, kui Kõue oma on juba Koselt välja sõitnud :(

Laupäevane päev

Taliharjapäev on erinevatest kalendritest, veebikeskkondadest (sh Bertast) vaadates märgitud erinevatele kuupäevadele, jäädes 14. ja 17. jaanuari vahele.
Oluline polegi see kuupäev, vaid tõsiasi, et talve tipp on ületatud ja nüüd peaksime hakkama kena pika ja kiire liuga kevade poole tüürima.
Ja on ka tagumine aeg! Mul hakkab talvetaluvuse viimane piir kätte jõudma. Kohati tundub, et taluvuse piir on käes - ma ei taha rohkem seda talve! Mis sellest, et ammu pole nii ilusat ja ehedat talve olnud - ikkagi mul kõrini. Mis sellest, et alles jaanuari keskpaik - ikkagi mul kõrini!

Kell 13.50 tuli ilmale veidi kevadisem nägu pähe - toa seinale tekkis päikeselaik!
Läksin kohe õue, et jäädvustada ilmamuutused pildile.

Paks hall pilv on rebenenud ja selle tagant särab meile vastu eresinine taevas. Vaade külateelt meie talu sissesõidu juurest.
Ümberpöörd! Vaade samast kohast puudele jõe kaldal. Küll elektritraadid on jämedad! Ime siis, kui kuskil metsa vahel pingutamata traadid olid kokku sulanud.

Puud meie õue parkla ümber.

Päikeses säravad puude ladvad jõe paremkaldal.

Mingi rajad tammil - ikka veest välja ja vette tagasi.

Laupäevahommik

Öösel hakkas UPS piiksuma. See oli signaaliks, et elekter oli meid maha jätnud. Mitu korda katsetati, aga väljast paistis sädemete välgatusi. Küllap kuskil liini peal olid traadid koos või mõni puu alla vajunud. Elekter tuli tagasi kell 9.40.

Tegin pildi leinavormilisest pajust - ta näeb välja justkui pikajuukseline piiga, valge barett peas.

Identiteedikriis

Kogu viimase nädala on ilutsenud diivanilaual kirju lõngakera ja kaks poolikut sokki, vardad silmustes turritamas. Argipäeviti olen suutnud seda "kompositsiooni" vaid põrnitseda. Täna kudusin kümmekond ringi... No ei edene, tee mis tahad!

Ma tunnen, et vaatamata ilusale talveilmale hakkab see külm ja pime aeg totaalselt üle viskama.
Teha oleks paljutki. Aga ei viitsi. Lihtsalt ei viit-si!
Nüüd on aeg tegelikult juba sealmaal, et tuleks hakata suve peale mõtlema (vankrit parandatakse ju ikka talvel). See mõtlemine peaks seisnema suviseks ajaks tarvilike näputöö-plaanide tegemises. Peaks ja võiks, aga... Tegelikult tahaks nii umbes kuuks ajaks talveunne jääda ja ärgata siis, kui räästad tilguvad ja lume sulamisest tekkinud ojad-jõed vulisevad.

Täna oli juba ka puhkusele jäämise soovide paber stendile ilmunud. Ei jäänud päris täpselt meelde, aga uue seaduse valguses on selleks suveks eriti pikk puhkus ette näha. Miski 56 + 2..... ? Kui nüüd kohe 5. juunist puhkusele jääda, siis käristab ajaliselt välja küll (lugesin kalendrist päevad kokku).
Aga sinnani on veel palju aega. Selle aja sisse jäävad kodused tunnid - päevad tuleks millegi asjalikuga sisustada, mitte aga diivaninurgas telerit vaadates tegelikult mitte midagi vaadata.

Kriis...

Valgemast valgem

Ei saanud teisiti - võtsin fotoka ja tegin kerges lumesajus mõned valged pildid.

Vana park.
Uus park.

Lumememm? Ei, mänd!

Reaalselt ei tohiks üks härmas puu nii härmas olla.

Sarapuu.

Lehised vanas pargis.

Kadakas vanas pargis.

Müstiline! Ilus! Müstiliselt ilus!

Veerandi esimene nädal

Kolmanda veerandi esimene nädal sai läbi. Tundub, et läks kiiresti. Samas, kui mõelda, et esmaspäeval oli külmapüha, siis kipun mõtlema, et see päev oli küll üsna ammu-ammu.

Tegin talvisest õueamplist uue pildi. No kas pole uhke kompositsioon?
Tegelikult hakkab selline talv juba ka kahjusid tekitama. Männid ei taha enam hästi vastu pidada - viimasel ajal on liiga palju näha lumel lebavaid murdunud oksi. Kes suisa murdunud ei ole, need on lume raskuse all ägades üsna köhmi vajunud.

See on ikka tõsiselt huvitav, kui kaua selline valge muinasjutt kesta suudab!

Huvitavad tähelepanekud, mis panid üllatusest kulme kergitama

Sellised üllatavad leiud mu klassi kodukalt:

Kommentaariumist (Keegi Vatikani lipu all):
EESTI ütles...
I wanted to inform You that Your blog has been submitted in my new search engine.

Teine külaline on venekeelne blogi. Viimasel ajal suisa korduvalt.
http://tkvgmediaschool.blogspot.com/2010/01/1.html

Huvitav, keda peale mu oma klassi huvitab klassi koduleht? Kui, siis ehk teisi algklasside õpetajaid.

Autoga hädas

Töö juures auto käivitus, kuid väravas avastasin juba ühe puudujäägi - suunatuled ei töötanud. Klõpsisin ka soojenduse nuppu (vähemasti urisekski, kui ei soojenda), aga see ei töötanud samuti.
Peatusin Oru poe ees, et mõned sisseostud teha. Auto enam käima ei läinud...
Õnneks on mu mehel täna vaba päev. Kõmpis läbi selle külma ilma kodust Orgu. Naabrimees tuli ka poodi. Ta nägi, et ma kapotikaane all nõutu näoga üht ja teist asja näpin... Ta tuli siis ka vaatama. Tema nina võttis kinni mingi kärsaka...
Lõpuks jõudis mu üdini külmunud mees ka kohale. Uudishimust oli auto ümber veel igasuguseid kahtlasi sinininasid kogunenud.
Lõpuks oli neist sinininadest nii palju kasu, et nad lükkasid auto käima. Koju me saime. Kodus sai uuesti proovitud - no ei lähe käima... Lõpuks mindi töökotta. Seal kougiti starter auto pealt sootuks maha. Selgus, et see auto on kokku pandud juppidest, mida olemas ei ole (tegelikult on see lugu ammu teada). Remondimees siunab meie autot putitades beid "paganama konnaõgijaid" üsna krõbedate sõnadega. Samas - mis tal siunata - ise ta selle masina Euroopast kaasa tõi.
Nojah, aga homme tuleb ju ikkagi tööle saada. Õnneks ei pea ma ise homme sõitma. Hommikul tuleb auto käima lükata. Saan tööle ja siis tullakse mulle tundide lõppedes järele.
Aga esmaspäevaks olgu olla - mina saan hakkama ainult sellise autoga, mille juhtimisvõtted on sellised klassikalised, mitte ekstreemsed.

Ahjaa! Eile Kirivalla küla tagumises nurgas selles kole järsus kurvis külili olnud traktor kõige oma silokoormaga oli siiski välja urgitsetud. Täna polnud muid jälgi, kui vaid silost määrdunud tee ja lumehanged ning kirbe silohais.

Mõisa kummitus

Meie mõisa kummitusest on räägitud igasuguseid lugusid. Küll on kuuldud imelikke hääli, küll on kuuldud samme nii treppidel kui ka kiuksuvatel põrandatel. No ma ei tea, kuidas saab üks kummitus astuda raske sammuga, aga või sa nende asjade peenemaid nüansse tead....

Nüüd meil üks uus kaugelt käiv õpetaja leidis, et ta pigem ööbib need kaks ööd koolimajas, kui et saab kehva ahjuga vanas korteris vingumürgituse. Ühe öö ongi juba koolimajas olnud....

Täna hommikul rääkis ta meile oma unenäost... Keegi vanaaegsetes riietes naine olevat tulnud kohvituppa ja istunud seal diivanile. Kolleeg oli siis läbi une mõelnud, et kuidas ta saab istuda selle koha peal, kus mina magan... Siis oli see ...... end keeranud, magajat vaadanud ning küsinud, et ega tal külm pole, ega tal kõht tühi ei ole ja muud sarnast... Oli isegi lubanud õunu tuua...
Kolleeg oli ikka vastanud, et ei ole häda midagi...
Me siis hommikul arvasime, et ta oleks ikka võinud lasta neid õunu tuua. Oleks näinud, kas on ikka päris õunad või ei ole...
Kõhe oli igal juhul...

Ja kui mõelda, mida kõike selle ..... kohta võib rääkida meie kütja, (viimane intsident oli olnud jõulude eel), siis.....

Igatahes on mul nüüd olemas hea trump, kui lapsed hakkavad jälle kauplema, et jääme ööseks kooli. Mitte üks vägi ei saa mind sundida sellesse majja ööseks jääma! Ühe öö olen seal olude sunnil olnud, siis küll kedagi ei näinud - kuulnud, aga siiski....

Härmatis

Nii paksu härmatist ei ole mina veel kunagi näinud. See tundub pea ilmvõimatuna, aga ometi lähevad puude-põõsaste oksad iga päevaga aina jämedamaks ja jämedamaks. Õues ringi vaadates tundub, et seis on peaaegu samasugune, nagu suvel. Roheliste lehtede asemel on puudel jääkristallidest "lehed". Härmatis ja lumi on moodustanud kena valge müüri, mis vaateid õuele varjutab.

Härmas kask.
Härmas kaseoks lähemalt vaadatuna.

Härmas lepp. Pildistatud on suunaga alt üles - seepärast on näha ka oksaraagude tumedad jooned.

Härmas toomingas.

Härmas vaher.

Härmas vahtraoks lähedalt vaadatuna.

Müstiliselt ilus on praegune loodus!

Muutlikud temperatuurid

Hilisõhtusest -22-st pakasekraadist on varahommikuks järele jäänud -7 kraadi. Kergelt sajab.
Eilne säravsinine taevas ja päikesepaiste on tänaseks asendunud pilves ja uduse ilmaga. Mida enam õhtu poole, seda tihedamaks muutub see udu.

Töönädal algab krõbeda külmaga

Täna tõenäoliselt on mitmed lapsed külmapühal.
Meie kandis on kell 6 hommikul - 23,8 kraadi!
Täna oli maja vaatamata kuuma õhkavatele ahjudele üsna jahe. Lõpuks hakkasid juba jalad ka külmetama. See oli liig mis liig - panin oma asjad kokku ja koju. Kas saab sooja või ei saa!?!

Koju sõites trehvasin Kirivalla ja Kanavere vahel politseipatrulli. Olid kohe kahe ekipaažiga väljas. Kui ma kurvi tagant nähtavale ilmusin, tuli mees autost välja ja näitas näpuga tee peale, kus ma siis seisma pidin jääma :( Lasin kähku peast läbi kõik võimalikud patud ja patukesed, mis võivad autoga seotud olla. Ei tulnud nagu midagi meelde...
Siis selgus, et minu juhilubade, auto tehnilise passi ja kindlustuspoliisi vastu huvi üldse ei ilmutatud. Ma pidin hoopistükkis puhuma. Teist korda oma üsna pika autojuhi staaži juures!
Ja tegemist oli julgestuspolitseiga. Eelmine puhumine oli 13 kuud tagasi. Ka siis oli väljas julgestuspolitsei.
Mu mees nüüd naerab, et ega üks lihtne liikluspolitseinik söandagi minuga maid jagada, saadavad kohe julgestuse välja. See võib õige olla küll :) Kord oli mitu patulli Äksis ja keegi sellest kadalipust läbi ei pääsenud. Välja arvatud mina. Ju siis seekord ei olnud julgestuspolitsei patrullimas :)

Nojah ja tänase puhumise tulemusel selgus, et must kohv promille tõepoolest ei anna.

Pikk päevatee kaob öösse.... õige varsti....

Köögi aknast vaatasin, et puud ja lumi nendel kumab kuidagi kollaselt. Muidugi - päike on juba kuuri taga. Läksin õue, et püüda pildile see kollane valgus. Ja seal, Heinassoo taga vaatab päike veel tagasi üle ilusa lumise maa ning kaob peagi. Kui mul nüüd meeles püsiks pildistada iga kuu kümnendal kuupäeval päikese loojumise kohta!

Oli ilus ilm lõpetamaks seekordset talvevaheaega.

Imeilus talvepäev

Öösel on vist õhuniiskus tavapärasest suurem olnud. Puud on kaetud valge ja sätendava härmatisega. Imeilus! Päikese päevarada käib veel arglikult pooleldi puulatvade taga. Aga ta annab siiski juba üsna palju valgust ning kamaluga puhast rõõmu.

Tahaks pargis jalutada. Selleks tuleb lumme uuristada rajad. Peamiselt on need rajad muidugi meie Potsule lustimiseks. Aga varem kaevatud radadel oli näha mingi jälgi. Ju ta käis kuulatamas, kas kuskil juhtub mõni hajameelne hiir toimetama.

Siin on mingi rada, mis viib kivikangrusse. Küllap on tal seal oma varjuline pesapaik.

Kas pole ilus? Raske uskuda, et see on meie oma Eestimaa. Isegi mitte muidu lumerohke Võrumaa, vaid Harjumaa! Varem olen selliseid pilte näinud tõesti vaid Lapimaal käinud inimeste fotokogus.

Suvel lokkavad pajas lilled. Talvel ajab lumepada üle ääre.

Huvitav, kui kaua selline muinasjutumaailm püsib?

Meie kandis pole ka mitte ühtegi arvestatavat tuisku olnud.

Heegeldatud põll

Põll on heegeldatud vene ajal müügil olnud puuvillasest niidist, mille nime enam ei mäleta. Müüdi seda sellistes suht suurtes tokkides.
Muster on imelihtne ja suht jämeda niidiga heegeldades edeneb töö ka väga kiiresti.

Valguse võidukäigust

II veerand lõppes 23. detsembril.

Päike tõusis kell 9.10

Päike loojus kell 15.25

III veerand algab 11. jaanuaril.

Päike tõuseb kell 9.03

Päike loojub kell 15.51

Hommikupoolsest otsast on päev pikenenud 7 minuti võrra.

Õhtupoolsest otsast on päev pikenenud 26 minuti võrra.

Tervikuna on päev tervelt 33 minutit pikem. Valguse võidukäik on alanud!

Vaheaja viimane laupäev ja säästusokid

Tööplaanid on tehtud.
Mure teatud õppeaine pärast on kadunud.
Ootan meili uue tunniplaaniga.

Maad on võtnud kahjutunne, et mõnus tunnivaba aeg on nii ruttu otsa saanud. Ja paljud plaanid jäid ajapuudusel teostamata. Ehk leian aega ja teen plaanid teoks nädalavahetustel.

Pool tänasest päevast kulus lõngapusadega mässates. Nüüd on mul suur kera juhuslikus järjestuses lõngadest. Mis sellest segadikust valmib, see selgub varsti.

Säästusokid on valmis! Nad näevad nii imelikud välja, et tegin pildi seekord nii, et sokid on jalas. Siis ehk nad pole nii veidrad. Aga mu mees leidis, et need on just kõige ilusamad sokid!

Veel käsitööst vaheajal

Ja lõpuks üks väiksem sokipaar, mis kootud pisikestest kerakestest. Ikka nii, et kera pooleks ja mõlemad sokid korraga kudumisel. Kui lõng otsas, siis uue keraga sama operatsioon. Masu minu moodi :)

Järgmiseks võtan tikkimise uuesti menetlusse. Tegelikult kogu jõuluaja mõlemal elutoa laual olnud Portugalist ostetud linikud on just seda nägu, et nad tahaksid äärepitsi. Aga ma ei ole veel asjale pihta saanud, kas nii palju valget heegelniiti ikka on veel olemas. See selgub ajapikku - lõngade kapis toimuvate "arheoloogiliste väljakaevamiste" käigus.

Kokku sai tehtud 7 paari pajalappe, 7 paari sokke (ei olnud taotluslik kokkusattumus). Ja oi, kui palju on tööde nimekirjast ikka veel tegemata! On`s tööjõudlus tõesti nii madal? Või on lihtsalt aega liiga vähe?

Aga kolmanda veerandi lõpuks on kevad käes! Selle nimel tasub kõik see jama ära kannatada!

Ikka ilmast

Viimasel ajal ei saa ilmast ei üle ega ümber. Ta lihtsalt on nii eriline, et ükskõikseks ei jäta vist kedagi. Ma ei teagi nüüd, kas olla tige, et lund nii kole palju on või tuleks hoopis rõõmustada imelise talve üle. Autojuhina ei jõua seda lumemöllu ära kiruda - töö ja kodu vahet sõitmine on suisa eluohtlik! Muidu on aga kurjast kiruda nii ilusat talve. Isegi minusugusel talvevihkajal tuleb möönda, et kohe palju ilusam ikka, kui porine ja hall talv.

Nii! Ja nüüd point ise: varahommikul ei sadanud (märkimisväärselt), aga nüüd, kolmveerand kümne paiku sajab tihedat-tihedat lund. Ikka ja jälle! Kui see lumi märtsi lõpus ära sulab, siis pühitakse Soomaa ja Emajõe luha äärsed alad vist küll kus see ja teine. Ja ega meil Pirita jõe äärne tee pole ka ohutus seisus - sügisel juba oli veetase peaaegu teeservani. Praegune seis lubab karta, et seekord voolab vesi üle tee. Kas ta ka osa teest endaga kaasa võtab, seda saame veel näha. Aga karta tuleb!

Aastaid püsinud lumerekord meie aia oludes on löödud! Endine rekord oli 36 cm, täna mõõdeti 43 cm!

Õues tegeldakse lumelabürindi rajamisega. Lahti seletatult tähendab see kitsukeste radade kaevamist. Vaja on neid peamiselt kassile ja koerale. Koer ei saa enam lumes sumada, sest tema jalad ei ulatu maapinnani. Lumme uppuda ta aga kindlasti ei soovi. Nii ongi juhtunud nii, et omi toimetusi aetakse suisa terrassi peal. No see ei kõlba nüüd küll kuskile! Lumeraja peal on selleks ehk sobilikum koht.

Veel mõned pajalapid

Vahepealsete nädalatega on pajalapid otsa saanud. Eile õhtul telerist filme vaadates heegeldasin mõne uue paari.