Olen tänase päevaga väga rahul.
Kuna kutsikas arvab, et kogu meie elu peab tiirlema tema ümber, siis oligi äratus juba enne viit. Kui juba tükk aega on koera õues pissitatud, no siis on juba imelik ka uuesti põõnama keerata. Mis sa nii varasel hommikutunnil ikka muud oskad teha kui jälle arvutisse. Aga olen tänaste arvutitöödega väga rahul.
Täna nägin jälle, kuidas Potsu kella tunneb ja teab, et oleks juba tagumine aeg autoga sõitma minna. Arne pidi aga ühe hilineja pärast kauemaks tööle jääma. Nii sõitsimegi Tartu maantee äärde paar tundi tavalisest hiljem. Koer jälle rahul ja päev võis oma tavalist rada mööda edasi minna.
Kui vihma vahele vähe pikem vahe juhtus tulema, kasutasin seda aega tikrite korjamiseks. Need on ka suure vihmaga suuremalt jaolt juba lõhki läinud. Ja karpide külmutusse toppimisega olin tõsiselt hädas!
Natuke sai ka õmmeldud. Näitasin poistele, kuidas õmblusmasinas niit rulli pealt nõela külge saab. Selle peale leiti, et õmblusmasin on tüüpiline naiste masin. Et see olevat kohe spetsiaalselt disainitud naiste loogika põhimõtete järgi: milleks teha lihtsat asja lihtsalt ja loogiliselt, kui seda annab võimalikult keeruliseks, ebaloogiliseks ja jaburaks ajada. Vot siis!
Roogojal oli ka väga tore. Sain nüüd lõpuks ka sugulussidemetele pihta: Arne vana -vanaisa Hans ja Uno vana -vanaisa Jaan olid vennad.
Karla küla vahel sõites oleksin tahtnud igas väravas peatuda ja pilti teha. Talude sissesõidud on ilusad ja taludel on nimesildid olemas. Küla infostendi juures on üks kuivanud puu püsti susatud nii, et juured on taeva poole. Nüüd on sinna selle juurepusa peale lisandunud ka toonekure kuju. Huvitav, kas päris - toonekured vale -toonekurele tuupi ei tee?
Sirjega arutasime seda 6KK värki. Karta on, et me langeme nüüd välja. Eestvedamine oli koolijuhtide tasandil ja Tiiul on vähemasti alguses olulisem sadat muud tööd teha, kui selle projektiga jantida. Kahju, kui välja langeme!
pühapäev, 2. august 2009
Roogoja talus
Roogoja pildid
Täna pärastlõunal oli Karla külateel liiklus ühesuunaline. Kokku said kunagise Lauristini kolhoosi aiandi töötajad.
Kokkusaamise korraldas aiandi kunagise juhataja Uno Kivistiku abikaasa Aili. Roogoja talu on aiandushuvilistele ilmselt üsna tuttav. Manalateele lahkunud Uno asemel edendab talu tema poeg Taavi.
Roogoja talu külastavad turismigrupid nii Eestist kui ka välismaalt. Tavaliselt jagavad nad grupi kaheks. Taavi räägib ühtedele elulõngadest, Aili samal ajal tutvustab teistele viinamarjasorte ning annab nõu nende kasvatamiseks. Külastajale maksab see tarkust ja ilu pakkuv ekskursioon 30 krooni.
Elulõngu oli palju ja erinevaid. Osa hakkasid õitsemist lõpetama, osa olid alles nuppus. Aga suurem osa sorte oli täies õieehtes.
Hiigelsuures kasvuhoones oli "sadat sorti" viinamarju.
Kuivjõgi on täis vesikupu lehti ja õisi.
Nagu viimasel ajal kombeks, nii vaheldus vihm päikesepaistega. Sain jälle ühe efektse pilvepildi.
Pilte on palju rohkem. Pean need mingil ajal üles laadima. See võtab ilmselt natuke aega.
Täna pärastlõunal oli Karla külateel liiklus ühesuunaline. Kokku said kunagise Lauristini kolhoosi aiandi töötajad.
Kokkusaamise korraldas aiandi kunagise juhataja Uno Kivistiku abikaasa Aili. Roogoja talu on aiandushuvilistele ilmselt üsna tuttav. Manalateele lahkunud Uno asemel edendab talu tema poeg Taavi.
Roogoja talu külastavad turismigrupid nii Eestist kui ka välismaalt. Tavaliselt jagavad nad grupi kaheks. Taavi räägib ühtedele elulõngadest, Aili samal ajal tutvustab teistele viinamarjasorte ning annab nõu nende kasvatamiseks. Külastajale maksab see tarkust ja ilu pakkuv ekskursioon 30 krooni.
Elulõngu oli palju ja erinevaid. Osa hakkasid õitsemist lõpetama, osa olid alles nuppus. Aga suurem osa sorte oli täies õieehtes.
Hiigelsuures kasvuhoones oli "sadat sorti" viinamarju.
Kuivjõgi on täis vesikupu lehti ja õisi.
Nagu viimasel ajal kombeks, nii vaheldus vihm päikesepaistega. Sain jälle ühe efektse pilvepildi.
Pilte on palju rohkem. Pean need mingil ajal üles laadima. See võtab ilmselt natuke aega. Järjekordne suurvesi!
Viimaste päevade padusajud on meie jões veetaset ikka väga tublisti tõstnud. Vee kohin tammil kostub juba tuppagi ära.
Tänane ilm on täpselt eilse koopia: päike - padukas - päike - padukas...
Tänane ilm on täpselt eilse koopia: päike - padukas - päike - padukas...laupäev, 1. august 2009
Päeva kokkuvõte
Päev kadus ei tea kuhu, aga otsa ta saama hakkab.
Mis siis tehtud sai? Natuke hoidiseid, millest juttu allpool.
Takseerisin kartulimaad. See niiskus on oma töö teinud. Paistab, et ei ole enam väga mõtet pealsete maha trimmerdamise vastu sõdida. Minu poolest trimmerdatagu maha kasvõi homme.
Sibulad on ka seda nägu, et ega pikka pidu enam ei ole.
Üritasin natuke ka rohida, aga sellest ei tulnud midagi välja. Iga natukese aja pärast uus sahmakas vihma ja see rohimine oli rohkem selline mudamaadluse moodi tegevus.
Tegelikult on see isegi hea, et köögiviljamaa saab augustis tühjaks tehtud. See on teada lugu igal aastal, et kui kool peale hakkab, olen täiesti autis. Just õppeaasta alguse. Kui "vankri veerema" saan, siis pole enam hullu. Aga see algus...
Täna sain isegi nii palju aega, et kudusin väheke.
Vaatasin üle Harmi kooli ajaveebid. Aia ja pargi blogisse saan materjali juurde, kui tööle lähen. Selles sündmuste talletamise blogis muutsin veidi kujundust, lisasin linke (peamiselt aineõpetajate kogukondade omi).
Õnneks olin enne puhkusele jäämist suvesünnipäevad oma kalendermärkmikku kirja pannud. See oli küll meeles, et juulis kellelgi sünnat pole, aga kas augustis on Aimal ainsana või kellelgi veel, no ei tule meelde! Pane ikka kõik kirja, siis tead, et on olemas.
Arne helistas töölt ja ütles, et tal järgmisel nädalal Harmi-Kõue kanti asja, et kas ma ei taha hakata oma koolistaffi vaikselt tagasi kolima. Võiks ju küll. Aga siiski pigem mitte. Ma ei julge sinna minna. Mu klass on küll vaikselt hiilimiseks ülisoodsas kohas, aga auto mürin ikkagi kostab. Anna veel aru, et kes k...t siin kollab. Ma siiski pigem ei lähe.
Aga õues oli täna ... noh, mitte just sügise lõhna, aga midagi ikkagi... Tuulepuhangud olid külmad, tuul justkui ulus ja üldse oli parem toas olla. Mitu korda vaatasin ja mõtlesin, et kui teeks õige tule kaminasse. Ei teinud. Äkki homme on juba ilus suvi tagasi.
Kell oli kolmveerand kümme, kui juba tuli tahtmine lamp põlema panna. Nii kole vara läheb pimedaks!
Hommikul kella kuue ajal vaatasime ka, et pea see tööle minek jälle pimedas toimuma ei hakka...
Mis siis tehtud sai? Natuke hoidiseid, millest juttu allpool.
Takseerisin kartulimaad. See niiskus on oma töö teinud. Paistab, et ei ole enam väga mõtet pealsete maha trimmerdamise vastu sõdida. Minu poolest trimmerdatagu maha kasvõi homme.
Sibulad on ka seda nägu, et ega pikka pidu enam ei ole.
Üritasin natuke ka rohida, aga sellest ei tulnud midagi välja. Iga natukese aja pärast uus sahmakas vihma ja see rohimine oli rohkem selline mudamaadluse moodi tegevus.
Tegelikult on see isegi hea, et köögiviljamaa saab augustis tühjaks tehtud. See on teada lugu igal aastal, et kui kool peale hakkab, olen täiesti autis. Just õppeaasta alguse. Kui "vankri veerema" saan, siis pole enam hullu. Aga see algus...
Täna sain isegi nii palju aega, et kudusin väheke.
Vaatasin üle Harmi kooli ajaveebid. Aia ja pargi blogisse saan materjali juurde, kui tööle lähen. Selles sündmuste talletamise blogis muutsin veidi kujundust, lisasin linke (peamiselt aineõpetajate kogukondade omi).
Õnneks olin enne puhkusele jäämist suvesünnipäevad oma kalendermärkmikku kirja pannud. See oli küll meeles, et juulis kellelgi sünnat pole, aga kas augustis on Aimal ainsana või kellelgi veel, no ei tule meelde! Pane ikka kõik kirja, siis tead, et on olemas.
Arne helistas töölt ja ütles, et tal järgmisel nädalal Harmi-Kõue kanti asja, et kas ma ei taha hakata oma koolistaffi vaikselt tagasi kolima. Võiks ju küll. Aga siiski pigem mitte. Ma ei julge sinna minna. Mu klass on küll vaikselt hiilimiseks ülisoodsas kohas, aga auto mürin ikkagi kostab. Anna veel aru, et kes k...t siin kollab. Ma siiski pigem ei lähe.
Aga õues oli täna ... noh, mitte just sügise lõhna, aga midagi ikkagi... Tuulepuhangud olid külmad, tuul justkui ulus ja üldse oli parem toas olla. Mitu korda vaatasin ja mõtlesin, et kui teeks õige tule kaminasse. Ei teinud. Äkki homme on juba ilus suvi tagasi.
Kell oli kolmveerand kümme, kui juba tuli tahtmine lamp põlema panna. Nii kole vara läheb pimedaks!
Hommikul kella kuue ajal vaatasime ka, et pea see tööle minek jälle pimedas toimuma ei hakka...
Püreemoos suveõuntest
10-liitrine ämbritäis õunu. Puhastatud (vigastuste kolded välja lõigatud), tükeldatud. Keema.
Õunad keevad, vihma sajab kohinal ja mina loen kooli arengukava. Kooli arengukava, mis 1. septembril enam lapsi vastu ei võta. Masendav... Tegelikult peaks oma kooli kodulehel ka selle koha üles otsima, kus arengukava kirjas. Minu mäletamist mööda tuleb meil kiiremas korras uus arengukava koostada. Ja sisehindamise aruanne ka veel.
Õunakeedu kõrval veebis lehti lugedes leidsin artikli naabrimehest. Olime kunagi enam kui 20 aastat tagasi kolleegid Oru koolis. See artikkel on imelikul kombel päris tõetruu. Mäletan seda koledat aega, kui meedia sumises mis hirmus. Mõni inimene kahjuks nautis seda olukorda. Ka minu lauale sattus paljundus ühest inetust artiklist. Signet tõesti kasutati ära. Julmalt. Sealtpeale suhtun absoluutselt kõikidesse ajaleheartiklitesse väga skeptiliselt. Ajakirjanik ilmselt ainult siis ajakirjanik ongi, kui oskab sääsest elevandi teha nii, et keegi enam ei ole valmis vandega kinnitama, et too sääsk üldse kunagi olemas on olnud.
Väga lahe naabrimees meil!
Püreemoos on valmis! Esimene keedus andis 7, 5 liitrit.
Õunamoos on väga altis hallitama minema. Selle riski vältimiseks või vähemasti vähendamiseks panen moosile peale kanges alkoholis leotatud õhukese kile. Surun kile tihedalt vastu moosi ja vastu purgi serva (tõmbub justkui vaakumisse). Seekord kasutasin miskit brändit või ma-ei-tea-mida. Aga vähemasti 40 voli oli etiketil kirjas küll. Ja haises koledasti alkoholi järele. Kõige lõpuks purgile kaas kõvasti peale keerata ja ei juhtu selle moosiga midagi halba.
Õunad keevad, vihma sajab kohinal ja mina loen kooli arengukava. Kooli arengukava, mis 1. septembril enam lapsi vastu ei võta. Masendav... Tegelikult peaks oma kooli kodulehel ka selle koha üles otsima, kus arengukava kirjas. Minu mäletamist mööda tuleb meil kiiremas korras uus arengukava koostada. Ja sisehindamise aruanne ka veel.
Õunakeedu kõrval veebis lehti lugedes leidsin artikli naabrimehest. Olime kunagi enam kui 20 aastat tagasi kolleegid Oru koolis. See artikkel on imelikul kombel päris tõetruu. Mäletan seda koledat aega, kui meedia sumises mis hirmus. Mõni inimene kahjuks nautis seda olukorda. Ka minu lauale sattus paljundus ühest inetust artiklist. Signet tõesti kasutati ära. Julmalt. Sealtpeale suhtun absoluutselt kõikidesse ajaleheartiklitesse väga skeptiliselt. Ajakirjanik ilmselt ainult siis ajakirjanik ongi, kui oskab sääsest elevandi teha nii, et keegi enam ei ole valmis vandega kinnitama, et too sääsk üldse kunagi olemas on olnud.
Väga lahe naabrimees meil!
Püreemoos on valmis! Esimene keedus andis 7, 5 liitrit.
Õunamoos on väga altis hallitama minema. Selle riski vältimiseks või vähemasti vähendamiseks panen moosile peale kanges alkoholis leotatud õhukese kile. Surun kile tihedalt vastu moosi ja vastu purgi serva (tõmbub justkui vaakumisse). Seekord kasutasin miskit brändit või ma-ei-tea-mida. Aga vähemasti 40 voli oli etiketil kirjas küll. Ja haises koledasti alkoholi järele. Kõige lõpuks purgile kaas kõvasti peale keerata ja ei juhtu selle moosiga midagi halba.
Tomati - sibula salat
Kui august, siis august...
Jätkame hoidiste tegemisega. Tänases tööde nimekirjas on esikohal tomati-sibula salat. Tänavu on tomateid nii palju, et me ei jõua neid nii või teisiti ise lihtsalt nahka pista. Kuigi manustamine käib minu meelest üks kord päevas, st hommikust õhtuni.
Tomati - sibula salat
1 kg tomateid
300 g sibulid
3 spl äädikat (30%-line)
3 tl soola
0,5 kl suhkrut
8 - 10 tera pipart
8 - 10 tera nelki
NB! Olen vaadanud, et sellel postitusel on väga palju lugejaid. Tähelepanuks salatikeetjale: pane salati hulka ka õunu. Eriti hästi sobivad selleks valged klaasrid. veel võid lisada ka küüslauku. See õuna lisamine on selleks hea, et teeb keeduse veidi paksemaks. Ja maitse on ka märksa mahedam.
Ja pott kogu selle staffiga pliidile!
Nojah, see on nüüd see retsept. Aga mina teen seda salatit ikka omatahtsi. Nagu kõike. Ja nagu alati. Minu tegelik retsept on: tuleb nagu tuleb.
Aga vot nüüd lähen ja otsin välja teksad, panen villased sokid varba otsa ja püksisääred topin ka sokkide sisse! Aitab jamast! Mind kogu aeg rünnatakse! Nii ka seda postitust trükkima asudes. Istusin arvuti taha ja järsku oli põlveõndlas miski terav valu... Ah sa saadana silmamuna! Herilane nõelas! Kas ta siis patseeris parajasti kuskil mööda arvutitooli? Õudsad elajaloomad!
Ja veel üks üllatus! (Ka mitte meeldivate killast). Silmi tõstes avanes akna taga selline tavapärane vaatepilt: jälllllle sajab!
Ahjaa! Hommikul pakkisin jahtunud mahlapudelid sügavkülma. Oh sa poiss! Kirstkülmik ju suur küll, aga ma pean ülejäänud pakkimisega tõsiselt pingutama, et topse ära mahutada. Kas nui neljaks, aga mustikaid tuleb ka korjama minna! Anu mustikakoogi jaoks. Ja minu mustikakoogi jaoks. Peale kõige muu peab külmikusse jääma ruumi ka nädala saia-leiva varudele ja muule igapäevasele toidukraamile.
Uskumatu lugu! See oli ikka palju-palju aastaid tagasi, kui see külmik viimati silmini täis oli. Ma kohe pean ennast selle suve tegemiste eest kiitma. Tubli tüdruk! Oi, aitäh, eks ma püüan ikka tubli olla jah!
Salatit sain seitse 0,5 l purki. Hakatuseks asi seegi.
Vahepeal paistis päike. Korjasin puude alt valgeid klaare ja ettevalmistused järgmiseks etteasteks lähevad kohe käima.
Salati purgistamise ajal pidin köögis tule põlema panema. Nii pime! Jälle sajab. Ja kohinal sajab!
Jätkame hoidiste tegemisega. Tänases tööde nimekirjas on esikohal tomati-sibula salat. Tänavu on tomateid nii palju, et me ei jõua neid nii või teisiti ise lihtsalt nahka pista. Kuigi manustamine käib minu meelest üks kord päevas, st hommikust õhtuni.
Tomati - sibula salat
1 kg tomateid
300 g sibulid
3 spl äädikat (30%-line)
3 tl soola
0,5 kl suhkrut
8 - 10 tera pipart
8 - 10 tera nelki
NB! Olen vaadanud, et sellel postitusel on väga palju lugejaid. Tähelepanuks salatikeetjale: pane salati hulka ka õunu. Eriti hästi sobivad selleks valged klaasrid. veel võid lisada ka küüslauku. See õuna lisamine on selleks hea, et teeb keeduse veidi paksemaks. Ja maitse on ka märksa mahedam.
Ja pott kogu selle staffiga pliidile!
Nojah, see on nüüd see retsept. Aga mina teen seda salatit ikka omatahtsi. Nagu kõike. Ja nagu alati. Minu tegelik retsept on: tuleb nagu tuleb.
Aga vot nüüd lähen ja otsin välja teksad, panen villased sokid varba otsa ja püksisääred topin ka sokkide sisse! Aitab jamast! Mind kogu aeg rünnatakse! Nii ka seda postitust trükkima asudes. Istusin arvuti taha ja järsku oli põlveõndlas miski terav valu... Ah sa saadana silmamuna! Herilane nõelas! Kas ta siis patseeris parajasti kuskil mööda arvutitooli? Õudsad elajaloomad!
Ja veel üks üllatus! (Ka mitte meeldivate killast). Silmi tõstes avanes akna taga selline tavapärane vaatepilt: jälllllle sajab!
Ahjaa! Hommikul pakkisin jahtunud mahlapudelid sügavkülma. Oh sa poiss! Kirstkülmik ju suur küll, aga ma pean ülejäänud pakkimisega tõsiselt pingutama, et topse ära mahutada. Kas nui neljaks, aga mustikaid tuleb ka korjama minna! Anu mustikakoogi jaoks. Ja minu mustikakoogi jaoks. Peale kõige muu peab külmikusse jääma ruumi ka nädala saia-leiva varudele ja muule igapäevasele toidukraamile.
Uskumatu lugu! See oli ikka palju-palju aastaid tagasi, kui see külmik viimati silmini täis oli. Ma kohe pean ennast selle suve tegemiste eest kiitma. Tubli tüdruk! Oi, aitäh, eks ma püüan ikka tubli olla jah!
Salatit sain seitse 0,5 l purki. Hakatuseks asi seegi.
Vahepeal paistis päike. Korjasin puude alt valgeid klaare ja ettevalmistused järgmiseks etteasteks lähevad kohe käima.
Salati purgistamise ajal pidin köögis tule põlema panema. Nii pime! Jälle sajab. Ja kohinal sajab!
August algas...
.....suvi tüürib lõpu poole.
Täna kuu aja pärast on juba uue õppeaasta avaaktus. Kuidas see uus aasta minema hakkab? Väga raske saab olema, seda tean juba ette. Oli eelminegi selline äärmiselt stressirohke, aga selle uue aasta jaoks pole ma jõudnud veel taktikat välja mõelda.
See uue kolmanda üks laps... Leelo ohkas südamepõhjast, kui õppeaasta läbi sai. Tema kaks õudselt rasket aastat selle poisiga said läbi. Nüüd seisavad järgmised kaks aastat ees minul.
Mida küll teha???? Kuidas sellises olukorras tagada töine õhkkond? Neljas klass pole ju enam nalja tegemise koht, selle aasta jooksul tuleb nad ette valmistada üleminekuks suurte poolele. Kuidas organiseerida suhtlemine ühe kindla lapsevanemaga? Ma ei kavatse taluda, et minu õhtutunnid, mis on broneeritud perele, tööks ettevalmistumisele, vabale ajale - saavad häiritud ja kulutatud tundidepikkustele telefonikõnedele. Ja mis mõtet on siis sellistel kõnedel, kui nad on kaks eelmist aastat olnud alati sellised: "Ma ei usu teid, ma usun ainult oma last". Siis pole ju mõtet helistada ja telefonis karjuda. Või on? Ma ei kavatse sellist asja küll lubada!
Kuidas kujuneb tundide jaotus? Kes hakkab andma Sirjest vabaks jäänud 5. ja 6. klassi eesti keeli? Kaie ju ei taha PPK-st ära tulle, kuni see veel põhikoolina tegutseb. Kardetavasti pidi sealt kolmas kooliaste kaotatama paari aasta pärast.
Annaks taevas, et uue koolijuhi ja meie õpetajaskonna suhted kujuneksid headeks ja koostöisteks. Huvitav, kas Sirje on talle juba tutvustanud meie traditsioone? Ja mis saab 6KK-st? See oli ju kuue kooli direktorite algatus. Kas see jätkub? Või langeme välja?
Küsimusi on palju...
Ja algab halastamatu "countdown"....
Täna kuu aja pärast on juba uue õppeaasta avaaktus. Kuidas see uus aasta minema hakkab? Väga raske saab olema, seda tean juba ette. Oli eelminegi selline äärmiselt stressirohke, aga selle uue aasta jaoks pole ma jõudnud veel taktikat välja mõelda.
See uue kolmanda üks laps... Leelo ohkas südamepõhjast, kui õppeaasta läbi sai. Tema kaks õudselt rasket aastat selle poisiga said läbi. Nüüd seisavad järgmised kaks aastat ees minul.
Mida küll teha???? Kuidas sellises olukorras tagada töine õhkkond? Neljas klass pole ju enam nalja tegemise koht, selle aasta jooksul tuleb nad ette valmistada üleminekuks suurte poolele. Kuidas organiseerida suhtlemine ühe kindla lapsevanemaga? Ma ei kavatse taluda, et minu õhtutunnid, mis on broneeritud perele, tööks ettevalmistumisele, vabale ajale - saavad häiritud ja kulutatud tundidepikkustele telefonikõnedele. Ja mis mõtet on siis sellistel kõnedel, kui nad on kaks eelmist aastat olnud alati sellised: "Ma ei usu teid, ma usun ainult oma last". Siis pole ju mõtet helistada ja telefonis karjuda. Või on? Ma ei kavatse sellist asja küll lubada!
Kuidas kujuneb tundide jaotus? Kes hakkab andma Sirjest vabaks jäänud 5. ja 6. klassi eesti keeli? Kaie ju ei taha PPK-st ära tulle, kuni see veel põhikoolina tegutseb. Kardetavasti pidi sealt kolmas kooliaste kaotatama paari aasta pärast.
Annaks taevas, et uue koolijuhi ja meie õpetajaskonna suhted kujuneksid headeks ja koostöisteks. Huvitav, kas Sirje on talle juba tutvustanud meie traditsioone? Ja mis saab 6KK-st? See oli ju kuue kooli direktorite algatus. Kas see jätkub? Või langeme välja?
Küsimusi on palju...
Ja algab halastamatu "countdown"....
reede, 31. juuli 2009
Kohe hakkab jälle sadama!
Vaatasin, et jälle on taevasse ilmunud värvikad pilved, mida jäädvustada. Jõudsin vaevu tuppa, kui juba sajabki. 
Lugesin Tõnu Õnnepalu blogist, kuidas ta võrdleb selle ja eelmise suve vihmasid. Et eelmisel suvel oli vihmasadu nagu nutt. Tänavune vihm on hoopis teistsugune: rõõmus, särtsakas, täis lusti ja energiat. Ja kui nüüd natuke meenutada ja jälgida vihma, mis praegu sajab, siis just nii see ongi. Kurb vihm ja rõõmus vihm. On ju nii?
Lugesin Tõnu Õnnepalu blogist, kuidas ta võrdleb selle ja eelmise suve vihmasid. Et eelmisel suvel oli vihmasadu nagu nutt. Tänavune vihm on hoopis teistsugune: rõõmus, särtsakas, täis lusti ja energiat. Ja kui nüüd natuke meenutada ja jälgida vihma, mis praegu sajab, siis just nii see ongi. Kurb vihm ja rõõmus vihm. On ju nii?Pärast äikest
Saime külalistega just terrassilaua katta, kui tuli kogu kraam tuppa kolida. Algas tihe vihmasadu ja kenasti sähviv - mürisev äike. Juba esimene raksakas võttis elektri.
Ka Arne jõudis koju praktiliselt algava sajuga samaaegselt.
Pärast vihma jalutasime külalistega aias. Raputasin lilledelt suurema vee maha ja tegin ka paar pilti.
Ka Arne jõudis koju praktiliselt algava sajuga samaaegselt.
Pärast vihma jalutasime külalistega aias. Raputasin lilledelt suurema vee maha ja tegin ka paar pilti.
No nii. Ongi varade üleandmise aeg kätte jõudnud. Aga õnneks läpakaid ei pea majja näha viima. Leping seal ju olemas. Ja enam ei kehti Sirje Harmi meiliaadress. Tuleb uuega harjuda.
Huvitav, kas ta annab koos varadega üle/edasi ka töötajate meiliaadressid? Ilmselt. Kuidagi peab uus koolijuht ju meiega suhtlema hakkama. Tööle tuleme ju igaüks omal ajal.
Päris põnev saab olema.
Kapsapirukas
Taigen: Tavaline pärmitaigen.
Täidis:
1 kg värsket kapsast
2 sibulat
150 g jahu
2 keedetud muna
soola
riivitud muskaati
pipart
Kapsas ja sibul hakkida ja keema. Maitsestada. Keemise lõpus tuleks natuke lisada jahu, muidu võib täidis natuke vedelaks jääda. Kõige lõpuks lisa hakitud munad.
Kui nüüd siin seda kirjutan, siis meenub, et jahu jäigi seekord jälle lisamata :) Nüüd juba hilja, kuna täidis on jahtunud.
Kuna suvine aeg ja rohelist on laialt käes, siis lisasin ka hakitud sibulapealseid ja ohjeldamatult tilli.
Täidis:
1 kg värsket kapsast
2 sibulat
150 g jahu
2 keedetud muna
soola
riivitud muskaati
pipart
Kapsas ja sibul hakkida ja keema. Maitsestada. Keemise lõpus tuleks natuke lisada jahu, muidu võib täidis natuke vedelaks jääda. Kõige lõpuks lisa hakitud munad.
Kui nüüd siin seda kirjutan, siis meenub, et jahu jäigi seekord jälle lisamata :) Nüüd juba hilja, kuna täidis on jahtunud.
Kuna suvine aeg ja rohelist on laialt käes, siis lisasin ka hakitud sibulapealseid ja ohjeldamatult tilli.
Mahlategu meie moodi
Hommikul kell seitse algas mahlategu. Ei raatsi elektrit kulutada ja nii otsustasin pruukida puupliiti. Selle kasutamine on aga suvisel ajal natuke komplitseeritud. Kõrge maja korsten kuumeneb päikese käes ikka väga kiiresti ja kui juba see "kuumatropp" ees, ei siis tõmmet enam ole. Muudkui jälle kõigepealt korstnajalga tuld tegema. Varasel hommikutunnil õnnestub aga päikese trikke ennetada ja siis võib lasta kasvõi päev läbi.
Mahlaaurutaja andis otsad juba mitu aastat tagasi ja nii tulebki kasutada muid võtteid. Kunagine kolleeg rääkis, kuidas tema mahla teeb ja sama olen kasutanud nüüd mina ka. Ja edukalt. Mahlal pole häda miskit. Isegi hallitama ei lähe.
Esimene laar on potiga pliidil. Nüüd kähku marju juurde korjama. Pilvitus tuleb aina lähemale, pea see järjekordne vihm kaelas ei ole.
Varahommikuse esimese noppimise ajal oli ka väike intsident.
Nimelt olin mesipuule liiga lähedal. Üks tiirutas mu ümber ja püüdis viisakal viisil mulle selgeks teha, et siin on silt "Eraõhk", ja et kas ma siis seda ei näe. No ei pannud tähele ja kui nüüd päris aus olla, siis ega poleks suvatsenud sellest sildist ka kinni pidada.
No jah... Siis tuldi uuesti ja juba koos kaaskonnaga... Ja siis enam viisakalt ei räägitud... Mul tuli taanduda...
Aga ma lähen uuesti! Suurem viha läks üle. Või läks just suuremaks, et "surmapõlgavalt" võitlustandrile naasen? No eks näis, mis saab.
Tänane mahlasaak: 33 1,5 liitrist pudelit.
Momendil ei oska välja mõelda, kas teha seda mahla veel või mitte. Õunu paistab ka tulevat. Nendest vaja mahla teha. Ja püreemoosi. Ja tavalist õunamoosi.
Aga mida ma nende mustade sõstarde ja tikritega veel peaks tegema?
Tegelikult oleks hästi mõnusaid ja küpseid tikreid vaja ka sügavkülma panna. Jelena keefirikoogi jaoks. Nende jaoks on jäätisekarbid täitsa olemas. Aga mida teha mustade sõstardega? Ilmselt veel moosi. Aga täna küll enam ei taha mitte nähagi ei ühtki põõsast, marja ega topsi.
Mahlaaurutaja andis otsad juba mitu aastat tagasi ja nii tulebki kasutada muid võtteid. Kunagine kolleeg rääkis, kuidas tema mahla teeb ja sama olen kasutanud nüüd mina ka. Ja edukalt. Mahlal pole häda miskit. Isegi hallitama ei lähe.
Esimene laar on potiga pliidil. Nüüd kähku marju juurde korjama. Pilvitus tuleb aina lähemale, pea see järjekordne vihm kaelas ei ole.
Varahommikuse esimese noppimise ajal oli ka väike intsident.
Nimelt olin mesipuule liiga lähedal. Üks tiirutas mu ümber ja püüdis viisakal viisil mulle selgeks teha, et siin on silt "Eraõhk", ja et kas ma siis seda ei näe. No ei pannud tähele ja kui nüüd päris aus olla, siis ega poleks suvatsenud sellest sildist ka kinni pidada.
No jah... Siis tuldi uuesti ja juba koos kaaskonnaga... Ja siis enam viisakalt ei räägitud... Mul tuli taanduda...
Aga ma lähen uuesti! Suurem viha läks üle. Või läks just suuremaks, et "surmapõlgavalt" võitlustandrile naasen? No eks näis, mis saab.
Tänane mahlasaak: 33 1,5 liitrist pudelit.
Momendil ei oska välja mõelda, kas teha seda mahla veel või mitte. Õunu paistab ka tulevat. Nendest vaja mahla teha. Ja püreemoosi. Ja tavalist õunamoosi.Aga mida ma nende mustade sõstarde ja tikritega veel peaks tegema?
Tegelikult oleks hästi mõnusaid ja küpseid tikreid vaja ka sügavkülma panna. Jelena keefirikoogi jaoks. Nende jaoks on jäätisekarbid täitsa olemas. Aga mida teha mustade sõstardega? Ilmselt veel moosi. Aga täna küll enam ei taha mitte nähagi ei ühtki põõsast, marja ega topsi.
neljapäev, 30. juuli 2009
Viinamarjad
Esimest korda võime oma viinapuu üle uhkust tunda. Kobaraid on palju ja muudkui paisuvad. Pildile mahtus nendest vaid väike osa.
Arne vaatas kasvuhoonet juba üsna mureliku pilguga: kas konstruktsioonid sellisele ootamatule lisaraskusele ikka vastu peavad. Ju peavad.
Arne vaatas kasvuhoonet juba üsna mureliku pilguga: kas konstruktsioonid sellisele ootamatule lisaraskusele ikka vastu peavad. Ju peavad.
Kartuli lehemädanik
Uskumatuna tundub, et alles üleeile tegin pildi kenasti õitsevast kartulimaast. Aga mis pilt täna avanes, see ei ole enam teps mitte ilus. Vot see on see niiske ilm! Jube kiiresti on lehemädanik hakanud vohama.
Ilmselt antakse veel vaid mõni päev armuaega ja siis trimmerdatakse pealsed maha. Mõnda aega vaos järelvalmima ja koort kinnitama ning siis üles. Õnneks tundub koor juba praegu suht kinni olevat. ja kartulit vaos ikka on.
Ilmselt antakse veel vaid mõni päev armuaega ja siis trimmerdatakse pealsed maha. Mõnda aega vaos järelvalmima ja koort kinnitama ning siis üles. Õnneks tundub koor juba praegu suht kinni olevat. ja kartulit vaos ikka on.
Neljapäevased tegemised
Polegi suurt midagi hõisata...
10 - liitrine ämber musti sõstraid nopitud ja puhastatud.
Vahepeal tuleb teha üks sõit Kosele. Arsti juures käimise kohta tuleks kasutada Eelika sõnu: "Elusalt ma ennast kätte ei anna".
10 - liitrine ämber musti sõstraid nopitud ja puhastatud.
Vahepeal tuleb teha üks sõit Kosele. Arsti juures käimise kohta tuleks kasutada Eelika sõnu: "Elusalt ma ennast kätte ei anna".
Keedumoosi mustadest sõstardestkogunes 16 0,5 liitrist purki.
Kuni veel vähegi midagi näha oli, korjasin tikreid. Annaks homne ilm nii pikaltki vihmavaba aega, et jõuaksin tikrite juurde ka natuke musti sõstraid korjata. Tahaks homme esimese mahlalaari ära teha.
Täna oli jälle üle tüki aja niitmise päev. Jalutasime niidetud uues pargis. Ilusad, suured ja lopsakad puud on meil seal juba. Elu ei olegi mõttetult elatud, puid on üsna palju istutatud.
Üks katse ebaõnnestus ka. Just nagu selle katse piltki. Ammu olen mõelnud, et mis oleks, kui paneks trepikatuse tugipostidele kivid ümber. Columbia Kivi pakub vist üsna kenasid klombitud kive. Aga kuidagi liiga jämedad jääksid postid, kui kasutada standardmõõtudega kive. Vaja vaatama minna, äkki pakutakse ka midagi kitsamat/õhemat.
Sirje on siis Archimedesesse teada andnud, et Harmi kooli Comeniuse projektil vahetub koordinaator. Ta ise on Jüri Gümnaasiumi projekti koordinaator. See on isegi väga hea. Koordinaatori töö tekitab minus natuke kõhedust, aga kuna Sirje teeb samal ajal täpselt sama asja, siis saan teda kiusata ja konsultatsiooni nuiata. Vot oleks ikka pidanud tähelepanelikumalt kuulama, kui aruannete kirjutamise ajal kabinetis istusime ja tarka juttu kirja panime. Aga ma lasin ühest kõrvast sisse, teisest välja, et ah, see pole minu rida. Nüüd on. Ja ongi häda käes!
kolmapäev, 29. juuli 2009
Tänase päeva kokkuvõte
Uhh! Elu kisub koledal kombel rutiinseks. Mitte midagi rohkem või vähem põnevat ei saa päeva jooksul ära tehtud. Muudkui marjad - moos - marjad - moos....
Aga see segumoos on nüüd valmis. Andis välja 13 o,5 liitrist purki. Mis see siis kokku teeb? 6, 5 liitrit ilmselt.
Ja vardaid ei saanudki täna kätte võtta. Mis tähendab seda, et ega puhkehetke polnudki.
Ja masendavalt tihti juhtusin kuulma lauseid, milles sisaldusid sellised kurjakuulutavad sõnad: "algamas on augustikuu" või "suvelõpu saated". Miks küll peab see nii seatud olema, et kõige meeldivam aastaaeg on just see kõige lühem.
Istusime õhtul terrassil. Oli juba pilkane pimedus. Koll on ikka kole varakult põõsasse pugenud. Panime küünlad põlema ja kuulasime ritsikate saagimist.
Nii pime siis juba poole üheteistkümne ajal. Alles see oli, kui õues toimetamine sai heal juhul kell üksteist lõpetatud. Valgus oleks isegi kauem lasknud tööd teha, aga sääsed ei lasknud. Nüüd nii palju sääski polegi. On öölased. Muudkui lendavad pots ja pots vastu aknaklaasi. Valgusel on lummav jõud kõike ja kõiki enda poole tõmmata....
Aga see segumoos on nüüd valmis. Andis välja 13 o,5 liitrist purki. Mis see siis kokku teeb? 6, 5 liitrit ilmselt.
Ja vardaid ei saanudki täna kätte võtta. Mis tähendab seda, et ega puhkehetke polnudki.
Ja masendavalt tihti juhtusin kuulma lauseid, milles sisaldusid sellised kurjakuulutavad sõnad: "algamas on augustikuu" või "suvelõpu saated". Miks küll peab see nii seatud olema, et kõige meeldivam aastaaeg on just see kõige lühem.
Istusime õhtul terrassil. Oli juba pilkane pimedus. Koll on ikka kole varakult põõsasse pugenud. Panime küünlad põlema ja kuulasime ritsikate saagimist.
Nii pime siis juba poole üheteistkümne ajal. Alles see oli, kui õues toimetamine sai heal juhul kell üksteist lõpetatud. Valgus oleks isegi kauem lasknud tööd teha, aga sääsed ei lasknud. Nüüd nii palju sääski polegi. On öölased. Muudkui lendavad pots ja pots vastu aknaklaasi. Valgusel on lummav jõud kõike ja kõiki enda poole tõmmata....
Marjakook
See on nüüd koht, kus tuleb öelda: "Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi". Nimelt on tegemist punase sõstra koogiga. Mul neid aga sel aastal enam pole. Nii ongi momendil ahjus hoopis mustsõsrtakook. Nüüd aga see õige retsept:
PUNASESÕSTRAKOOK
Taigen:
150 g võid
1 1/4 dl suhkrut
1 muna
3 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
Kate:
punaseid sõstraid
300 g hapukoort
2 muna
1/2 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
Valmistamine:
vahusta või ja suhkur
lisa pidevalt segades munad
sõelu hulka jahu - küpsetuspulbri segu
sega ühtlaseks taignaks
taigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile; taigen tuleb suruda ka küpsetusplaadi servadele
vahusta munad, suhkur ja vanillisuhkur
sega hulka hapukoor
lisa marjad segusse
kalla marjade-hapukoore segu taignale
küpseta 200 kraadi juures ca 25 min
Kook pealtvaates. Välja näeb selline tume, kuna kokkamise kõrval tuli mõte ka kasvuhoonet kasta :D
Kaks moositegu
Ilmataadil olid täna omad plaanid, mis kuidagi ei sobinud minu plaanidega. Tal oli vaja vett alla kallata, mul oli vaja marju korjata. Tugevam jäi peale. Nagu ikka.
Aga:
1) Hommikusest marjasaagist tuli välja 14 ümmargust võitopsi mustsõstra toormoosi.
Pärastlõunal ilm nagu kuld - päike paistab ja on väga soe. Korjasin musti sõstraid ja siis vaatasin, et mis oleks, kui teeks segumoosi mustsõstardest ja tikritest.
Kui palju see tegu välja annab, see selgub hiljem.
Aga:
1) Hommikusest marjasaagist tuli välja 14 ümmargust võitopsi mustsõstra toormoosi.
Pärastlõunal ilm nagu kuld - päike paistab ja on väga soe. Korjasin musti sõstraid ja siis vaatasin, et mis oleks, kui teeks segumoosi mustsõstardest ja tikritest.
Kui palju see tegu välja annab, see selgub hiljem.
Hommikused tegemised
Ilmateade muudkui räägib, et pilvitus pidavat hõrenema ja et kohe-kohe tuleb päike välja.
Tutkit! Hoopis sadama hakkas! Mitte küll palju, aga siiski marjade noppimist häirivalt. Õnneks on üks ämbritäis musti sõstraid juba olemas. Nüüd paras moment need ka ära puhastada.
Täna hommikul ei olnud Pontsul üldse mängutuju. Istus ja hoidis autol silma peal. Kas koeral on ajataju paika pannud igapäevased reeglid? Kui ikka peremeest terve eelmise päeva kodus polnud, siis tuleb ju ometi järgmisel hommikul sõitma minna... Aga täna tuli peremees mitu tundi hiljem. Koer seda ei teadnud. Nüüd on autosõit tehtud ja kutsal jälle tuju hea.
Täna hüppas ta ise autosse. Polnudki vaja tõsta. Täielik autokoer meil!
Aru ma ei saa, milleks on vaja inimesi hirmutada. Nüüd on keegi tark välja rehkendanud, et lähiajal haigestub meil 1/3 elanikkonnast sellesse paganama põrsagrippi. Isegi surmaga lõppevate juhtude arv on juba paika pandud. Nii tore kohe! EPL artikkel on siin.
Aga üldiselt natuke kõhedaks teeb küll see gripp, kui mõelda, et uue Comeniuse projektiga kaasnevad ka reisid. Kõige lähem partner on Soomes, siis oli vist Kreeka, Itaalia, Türgi. Vist veel keegi. Koordinaatorkool on Portugalis. Õnneks mitte Lissabonis, vaid kuskil väiksemas kohas. Näis, kui palju see pandeemiaoht meie projektitööd häirima hakkab.
Lõuna juba.... Oh sa juttas! Küll nüüd kupatab! Läksin suurele peenramaale sibulat tooma ja kuulsin teisel pool jõge kõva kohinat. Ja ilm oli sealpool kõik hall. Kohin läks järjest valjemaks ja hall sein tuli lähemale. Mõtlesin, küllap jõuan lipata veel ka väikeselt peenramaalt ka läbi ja võtta tillilehti ning salatit. Aga see kuri hall müür ei viitsinud oodata, kuni ma aias ringi traavin. Ja siis kallati mulle selline vesi kaela, et sellist annab mäletada... Aga õhk on saju ajal märksa soojemaks läinud. Jälle selline troopilise vihmametsa tunne!
Tutkit! Hoopis sadama hakkas! Mitte küll palju, aga siiski marjade noppimist häirivalt. Õnneks on üks ämbritäis musti sõstraid juba olemas. Nüüd paras moment need ka ära puhastada.
Täna hommikul ei olnud Pontsul üldse mängutuju. Istus ja hoidis autol silma peal. Kas koeral on ajataju paika pannud igapäevased reeglid? Kui ikka peremeest terve eelmise päeva kodus polnud, siis tuleb ju ometi järgmisel hommikul sõitma minna... Aga täna tuli peremees mitu tundi hiljem. Koer seda ei teadnud. Nüüd on autosõit tehtud ja kutsal jälle tuju hea.
Täna hüppas ta ise autosse. Polnudki vaja tõsta. Täielik autokoer meil!
Aru ma ei saa, milleks on vaja inimesi hirmutada. Nüüd on keegi tark välja rehkendanud, et lähiajal haigestub meil 1/3 elanikkonnast sellesse paganama põrsagrippi. Isegi surmaga lõppevate juhtude arv on juba paika pandud. Nii tore kohe! EPL artikkel on siin.
Aga üldiselt natuke kõhedaks teeb küll see gripp, kui mõelda, et uue Comeniuse projektiga kaasnevad ka reisid. Kõige lähem partner on Soomes, siis oli vist Kreeka, Itaalia, Türgi. Vist veel keegi. Koordinaatorkool on Portugalis. Õnneks mitte Lissabonis, vaid kuskil väiksemas kohas. Näis, kui palju see pandeemiaoht meie projektitööd häirima hakkab.
Lõuna juba.... Oh sa juttas! Küll nüüd kupatab! Läksin suurele peenramaale sibulat tooma ja kuulsin teisel pool jõge kõva kohinat. Ja ilm oli sealpool kõik hall. Kohin läks järjest valjemaks ja hall sein tuli lähemale. Mõtlesin, küllap jõuan lipata veel ka väikeselt peenramaalt ka läbi ja võtta tillilehti ning salatit. Aga see kuri hall müür ei viitsinud oodata, kuni ma aias ringi traavin. Ja siis kallati mulle selline vesi kaela, et sellist annab mäletada... Aga õhk on saju ajal märksa soojemaks läinud. Jälle selline troopilise vihmametsa tunne!
teisipäev, 28. juuli 2009
Proovisurfid kartulipõllus
Ma ei kannatanud ikkagi homseni oodata. Pealegi näitab ilmateade mu ajaveebis, et homme kisub jälle sajule. Tegin siiski täna need proovisurfid põllus ära.
Pesa põllu teepoolses otsas suht viletsas mullas.
Pontsu urises ja haukus kartulikonksu peale. Ikkagi uus ja võib-olla ka ohtlik asi!
Pesa põllu teises otsas vana ajalooks saanud sõnnikuhunniku põhjal.
Pole viga! Tegelikult ma nii suuri kartuleid ei lootnud küll veel leida. Nüüd siis järjekordne kuluartikkel maas!
Pesa põllu teepoolses otsas suht viletsas mullas.
Pontsu urises ja haukus kartulikonksu peale. Ikkagi uus ja võib-olla ka ohtlik asi!
Pesa põllu teises otsas vana ajalooks saanud sõnnikuhunniku põhjal.
Pole viga! Tegelikult ma nii suuri kartuleid ei lootnud küll veel leida. Nüüd siis järjekordne kuluartikkel maas!Väike ringkäik aias
Täna on selline tüütult pikk päev. See peaks ju suvisel ajal ainult tervitatav olema, aga momendil ei ole. Mind hirmutati täna arsti juures nii ära, et olen erandkorras isegi sõnakuulelikult käitunud ja jalad seinal vedelenud. Aga vedelemine on äärmiselt igav. Nüüd käisin ikkagi tiiru õue peal. Ilm selline pilves ja pildid peaks välja tulema.
Kõigepealt üks varahommikune foto terrassi ukse pealt. Avastasin, et meil õu kasse täis. Püha taevas, Hallul on kaks poega: duubel 1 ja duubel 2. Ja parajad suured juba. Ja väga metsikud. Üks jäi ikka pildil näha ka, teine lidus minema ja on kõnniteel näha tumeda laiguna.
Aga mulle meeldib see pilt rohelise kontrastsete toonide pärast.
Kartulimaa näeb välja liiga ilus. Nii ilus, et mul hakkab tekkima kuri kahtlus, kas siin pole mitte pelgalt varte kasvatamisega tegemist. Äkki all pole ühtegi mugulat? Homme lõunaks keedan veel viimased poest toodud kartulid ja siis teen selle esimese kontrollreidi ära. Vaatame siis, mis pilt avaneb, kui üks pesa üles kaksata.
Ikka ja jälle rõõmustan aedhortensiate üle. Usun, et nemad ka rõõmustavad, et lõpuks ometi pääsesid vahtra varjust päikese kätte.
Oh sa imede ime! Leidsin avamaakurkide peenrast esimese kurgi! Aga ta on ka ainueksemplar. Peale tema leidsin veel ainult kaks kurgialget. Ülejäänud on õied. Isasõied.
Mulle ei anna kuidagi hingerahu need Hansaplantis nähtud roosad astilbed... See on nüüd muidugi utoopia kanti kalduv mõte (arvestades halvenevaid majandusolusid), aga unistada ju ometi võib. Ka masu ajal. Või just eriti masu ajal, kuna siis ju muud suurt teha polegi.
Kõigepealt üks varahommikune foto terrassi ukse pealt. Avastasin, et meil õu kasse täis. Püha taevas, Hallul on kaks poega: duubel 1 ja duubel 2. Ja parajad suured juba. Ja väga metsikud. Üks jäi ikka pildil näha ka, teine lidus minema ja on kõnniteel näha tumeda laiguna.
Aga mulle meeldib see pilt rohelise kontrastsete toonide pärast.
Kartulimaa näeb välja liiga ilus. Nii ilus, et mul hakkab tekkima kuri kahtlus, kas siin pole mitte pelgalt varte kasvatamisega tegemist. Äkki all pole ühtegi mugulat? Homme lõunaks keedan veel viimased poest toodud kartulid ja siis teen selle esimese kontrollreidi ära. Vaatame siis, mis pilt avaneb, kui üks pesa üles kaksata.
Ikka ja jälle rõõmustan aedhortensiate üle. Usun, et nemad ka rõõmustavad, et lõpuks ometi pääsesid vahtra varjust päikese kätte.
Oh sa imede ime! Leidsin avamaakurkide peenrast esimese kurgi! Aga ta on ka ainueksemplar. Peale tema leidsin veel ainult kaks kurgialget. Ülejäänud on õied. Isasõied.
Mulle ei anna kuidagi hingerahu need Hansaplantis nähtud roosad astilbed... See on nüüd muidugi utoopia kanti kalduv mõte (arvestades halvenevaid majandusolusid), aga unistada ju ometi võib. Ka masu ajal. Või just eriti masu ajal, kuna siis ju muud suurt teha polegi.Nimelt see meie aed on selline.... kuidas seda nüüd öeldagi.... noh, pooleldi nagu mets või midagi sinnakanti. Ega polegi erilist võimalust mingeid erilisi peenraid aretada. Aga vot see kuuri serv on veel vaba. Mõõtsin sammudega ära: 15 sammu (tavalist, mitte 1m pikkust). Kui kaevaks sinna peenra. Tean seda rohukamara alust pinnast - see töö saaks jube olema...
Noh ja kevadel, kui eelarvesse suurte kulude lahtrisse kirjutatust veel midagi üle peaks jääma, siis äkki....
üldiselt jääks see peenar suht santi ilmakaarde, nimelt põhja.
Tellimine:
Postitused (Atom)