.....suvi tüürib lõpu poole.
Täna kuu aja pärast on juba uue õppeaasta avaaktus. Kuidas see uus aasta minema hakkab? Väga raske saab olema, seda tean juba ette. Oli eelminegi selline äärmiselt stressirohke, aga selle uue aasta jaoks pole ma jõudnud veel taktikat välja mõelda.
See uue kolmanda üks laps... Leelo ohkas südamepõhjast, kui õppeaasta läbi sai. Tema kaks õudselt rasket aastat selle poisiga said läbi. Nüüd seisavad järgmised kaks aastat ees minul.
Mida küll teha???? Kuidas sellises olukorras tagada töine õhkkond? Neljas klass pole ju enam nalja tegemise koht, selle aasta jooksul tuleb nad ette valmistada üleminekuks suurte poolele. Kuidas organiseerida suhtlemine ühe kindla lapsevanemaga? Ma ei kavatse taluda, et minu õhtutunnid, mis on broneeritud perele, tööks ettevalmistumisele, vabale ajale - saavad häiritud ja kulutatud tundidepikkustele telefonikõnedele. Ja mis mõtet on siis sellistel kõnedel, kui nad on kaks eelmist aastat olnud alati sellised: "Ma ei usu teid, ma usun ainult oma last". Siis pole ju mõtet helistada ja telefonis karjuda. Või on? Ma ei kavatse sellist asja küll lubada!
Kuidas kujuneb tundide jaotus? Kes hakkab andma Sirjest vabaks jäänud 5. ja 6. klassi eesti keeli? Kaie ju ei taha PPK-st ära tulle, kuni see veel põhikoolina tegutseb. Kardetavasti pidi sealt kolmas kooliaste kaotatama paari aasta pärast.
Annaks taevas, et uue koolijuhi ja meie õpetajaskonna suhted kujuneksid headeks ja koostöisteks. Huvitav, kas Sirje on talle juba tutvustanud meie traditsioone? Ja mis saab 6KK-st? See oli ju kuue kooli direktorite algatus. Kas see jätkub? Või langeme välja?
Küsimusi on palju...
Ja algab halastamatu "countdown"....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar