10-liitrine ämbritäis õunu. Puhastatud (vigastuste kolded välja lõigatud), tükeldatud. Keema.
Õunad keevad, vihma sajab kohinal ja mina loen kooli arengukava. Kooli arengukava, mis 1. septembril enam lapsi vastu ei võta. Masendav... Tegelikult peaks oma kooli kodulehel ka selle koha üles otsima, kus arengukava kirjas. Minu mäletamist mööda tuleb meil kiiremas korras uus arengukava koostada. Ja sisehindamise aruanne ka veel.
Õunakeedu kõrval veebis lehti lugedes leidsin artikli naabrimehest. Olime kunagi enam kui 20 aastat tagasi kolleegid Oru koolis. See artikkel on imelikul kombel päris tõetruu. Mäletan seda koledat aega, kui meedia sumises mis hirmus. Mõni inimene kahjuks nautis seda olukorda. Ka minu lauale sattus paljundus ühest inetust artiklist. Signet tõesti kasutati ära. Julmalt. Sealtpeale suhtun absoluutselt kõikidesse ajaleheartiklitesse väga skeptiliselt. Ajakirjanik ilmselt ainult siis ajakirjanik ongi, kui oskab sääsest elevandi teha nii, et keegi enam ei ole valmis vandega kinnitama, et too sääsk üldse kunagi olemas on olnud.
Väga lahe naabrimees meil!
Püreemoos on valmis! Esimene keedus andis 7, 5 liitrit.
Õunamoos on väga altis hallitama minema. Selle riski vältimiseks või vähemasti vähendamiseks panen moosile peale kanges alkoholis leotatud õhukese kile. Surun kile tihedalt vastu moosi ja vastu purgi serva (tõmbub justkui vaakumisse). Seekord kasutasin miskit brändit või ma-ei-tea-mida. Aga vähemasti 40 voli oli etiketil kirjas küll. Ja haises koledasti alkoholi järele. Kõige lõpuks purgile kaas kõvasti peale keerata ja ei juhtu selle moosiga midagi halba.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar