Kevad! Ta tuleb siiski!

Täna on väga tore kevadine päev olnud. Juba üsna hommikul sain terrassi järjekordselt lumest ja jääst vabaks. Asfaltteed on kenasti kuivad, kuid meil on sõitmine täielik sport - ühe päevaga on paks lumekiht sõiduteel muutunud püdelaks massiks, millest läbi trügimine on päris küsitav ettevõtmine. Igatahes poistele ma üksi järgi ei lähe. Lähme koos, siis on vähemalt keegi, kes vajadusel autot lükkamas on. Vahva oli vaadata, kuidas Kata kadakamäest voolasid piki autode rattarööpaid uhked veerohked jõekesed.

Suurest vaimustusest, et kevad ikka tõesti tuleb, panin ühe sinilillede pildi siia üles.
Ühtlasi on hea mängida, kui vahepeal "vint üle viskab".

Tagasilöök kokkuhoiupoliitikas

Oleme majandussurutisest johtuvalt oma kulud- tulud kriitilise pilguga üle vaadanud, kuid kui ikka midagi peab nihu minema, siis see ka läheb.
Nimelt leidis meie üsna uus pesumasin, et aeg on "peast segi" minna ja nii ta ka tegi - elektroonika ütles üles. Konsulteerides remondimeestega selgus tõsiasi, et garantii kehtib vaid mootorile, mitte aga masina "ajule". Remont + sõidukulud maale tegid kokku sellise summa, et me otsustasime sama raha eest osta parem uue masina. Ja nii ka eile tegime.
Uus masin sai sissejuhatuseks päris mehe moodi tööd teha.

Pikeerimine

Täna, 18. märtsil sain lõpuks paprika ja tomatitaimekesed pikeeritud!
Tomatitaim ise pisike nagu hingepide, aga juba oskab tomati järgi lõhnata.

Ühtlasi tegin ka mõned külvid ära: astrid koolile ja kui juba, siis juba - ka kodused seemned panin mulda.

Majandus tõi just selliseid lilleseemneid, mida tellitud sai, aga üks päevakübaratest - oli vist karvane päevakübar - vot tolle pakendis oli seemneid alla kümne. Kui oli 5 - 6, siis oli juba kõvasti. Tahan neid imeseemneid Marikale ka näidata. Lihtsalt huvi pärast tahaks teada, kui palju nende imeseemnete eest raha tuli välja käia. Kuldseemnete moodi tunduvad kohe kangesti!

Yessssss!

REKK-i kodulehele on ilmunud teade, et 6. klassi kolmas tasemetöö tuleb sel aastal inimeseõpetuses. Suur mure on sellega ühel pool. Kartsin koledasti, et tuleb loodusõpetus.

Tuleb kevad või ei tule?

Täna, 15. märtsil, tundub, et...... ei tule...

100% puhkepäev

Täna ma ei teinud põhimõtteliselt arvutit lahtigi. Alles nüüd, õhtul, vaatasin postkastid üle.
Vaatasin päev läbi Animal Planeti kanalilt, kuidas üks "hull" madusid otsib ja neid pildistab. Ime, et see mees kõigi nende mürgiste elukate seas veel elus on!

Heegeldatud sai ka - nimelt tuleb vankrit parandada talvel ja sellest lähtuvalt vaatasin üle oma suveriideid. Kuna meil on üleriigiline säästurežiim, siis tuleb ju uuendada olemasolevaid ja teha siis nägu, et näe, ongi uus hilp.

Mure turvalisuse pärast

Vägisi kipub pähe mõte, et tuleb hakata poisil Säreveres järel käima. Seni on ta kasutanud koolivenna küüti, kuid iga kord tema autost meie autosse ümber istudes on poiss ohanud, et küll on hea rahuliku juhi kõrval istuda.
See noor liiklushuligaan tavatses talvisel kiilasjääl sõita 130-nega (kui juba 60 km/h oli väikestel kõrvalteedel liig mis liig). Täna tuli poiss ja teatas, et sai püstitatud uus rekord - 170 km/h!!! Poiss ütles, et hoidis kümne küünega kinni igast võimalikust kohast, kust aga autos kinni hoida oli. Vaatas puid ja mõtles, kuidas oleks võimalik ellu jääda selle või selle puu otsa kihutades, kui kiirus selline pöörane.....

Lugesin talle siis sõnad peale, mida ta ise saab enda kaitsmiseks ära teha: turvavöö peab jooksma õigelt kõrguselt ja olema pingutatud. Kindlasti peab olema kuklatugi kõrgeks tõstetud. Ütlesin ka, et võid ju paluda peatuda ja öelda, et sa tõenäolise enesetapjaga mängu kaasa teha ei taha.

Vägisi kipub pähe mõte, et annaks patrullile väikese soovituse teatud kellaajal teatud teel kiirust mõõta. Tõepoolest, mul on hirm!!!

Asjalik pühapäev

Võtsime kätte ja alustasime kevadiste korrastustöödega!
Kasvuhoones oli juba päris mõnus ja soe. Sügisel oli sodi maha jäänud ja nüüd korjasime selle kokku. Üritasin ka natuke peenraid kaevata, et tuhk mulla sisse keerata. Ka õunapuude lõikamisega sai väike hakatus tehtud. Esimesena jäi oksakääride kätte Krügeri tuviõun. Seal sai küll ainult vesivõsusid maha lõigatud, aga asi seegi.

Lõket sai ka tehtud. Naabri- Tarmo helistas ja küsis, mis meil lahti on. Naeris veel, et keerake suits maha, muidu tema arvab, et tulekahju on lahti pääsenud.

Aga ega esimese tõsisema õues töötamise päevaga saa ennast päris ära vaevata! See on nagu päikese võtmisega - ikka tasa ja targu, muidu saab liiast!

Kirjutaks ka vahepeal midagi

Olen viimasel ajal olnud suht laisk oma päeviku sissekannetega. Nojah, aga esiteks: ei ole olnud aega; teiseks: pole nagu suurt midagi toimunud; kolmandaks: varakevadine deprekas on peal ja neljandaks: hmm, ma pean natuke mõtlema.... kokkuvõttes: Laiskus, laiskus, lase lahti!

Eile õhtul sain palju tööd ära teha. Sundisin ennast 5. klassi loodusõpetuse tundi ette valmistama ja PowerPointi tegema. Siis järski ekraani allservas ilmus teade: Margit tervitab! Nii me siis jagasime oma töömuljeid ja kogemusi poole ööni. Samal ajal jõudsin lisaks sellele ühele PowerPointile veel kaks lisaks teha (ühe viiendale, teise kuuendale klassile), no ega ma muidu ei oleks viitsinud küll!

Hommikul üles ärgates oli päike juba suures kõrges! nii lahe! Kevad tuleb mühinal!

Käisime linnas. Majandussurutis lööb hinnad alla - ostsin täna ära kulbi, mida ammu näpu vahel olen veeretanud ja hinnasilti vaadates ikka tagasi pannud. Nüüd sain 10 eeguga! Naerukoht!

Koju jõudes oli päike juba kenasti sulatama hakanud. Tänase päeva lõpuks loodan terrassi nurgas seisvast jääkuhjast lahti saada. Lisaks provotseerisin kevadet: tassisin kasvuhoonest välja aiatoolid. Laud veel ei mahtunud välja, sest ukse taha on suur jäätunud hang :)
Reedel õue peal ringi vaadates leidsin risti-rästi jäljeread. Kassidel käib pulmatrall, ilmselt jänestel ka ning kits magab mõnikord vist suisa kasvuhoone taga.

Aga mõlemad mesitarud on tühjad :( Pered on ära surnud juba sügisel, sest talvesööta on veel praegu palju järel. Kahju küll!

Jägala juga veebruari lõpus

Käisime laupäeva hommikul Jägala joal. See on iga kord selline loterii - mitte ei tea, kummale kaldale satume. Seekord siis barakkide poolsel kaldal. Mingi silt oli ka valge värviga (või kriidiga) kritseldatud: "vodopad". Aga ilus oli küll. Mida aga ei saa ilma enda kohta öelda - külm tuul lõõtsus ja sundis õige ruttu autosse varju minema.

Nädal jälle läbi!

Küll on sant tööl käia, kui haigusevimm ikka sees istub. Koolist koju ja kohe magama!
Täna hommikul ärgates avastasin korraga - juba on hämar! Küll on tore, et see vastik pime aeg lõpuks mööda saab!

Kaks vaba päeva ees - ehk saan tervise ka korda!

Nüüd telerist meeste teatesõitu vaatama! Loodan, et meie suusatajad on täna tegijad!

Kena kevadine päev

Täna oli klassis ikka tõeliselt kena ja kevadine ilme - päike säras, lapsed ei tahtnud lampegi põlema panna - olevat vaja elektrit kokku hoida :)

Koju sõites avastasin, et päike on sulatanud tee peal isegi asfaldi välja. Tartu maantee võis isegi päris kuiv olla - ei tea, pole hulgal ajal seal sõitnud.
Nüüd vist algab see varakevade periood, kus öösel küllaltki krõbedad kraadid, aga päeval kraadid kenasti üle nulli.

Homme jälle tööle!

Õnneks on seda töönädalat veel kolm päeva ja reedene päev on ka ütlemata lühike - kõigest neli tundi!

Tänase päeva parim osa oli see, et nägin oma venda presidendi vastuvõtul. Olen mitu aastat imestanud, et teda ei ole seni veel vastuvõtule kutsutud. On ju mu vennas palju ära teinud androloogia arendamise- edendamise osas Eestimaal.

Ja teine hea asi oli veel - suutsin ennast arvutist eemal hoida. Mitte küll 100%-liselt, kuid varasemaga võrreldes siiski. Kuigi kardan, et selles mängis oma rolli ka suht vilets enesetunne.

Kust see tõbi nüüd korjatud sai?

Selle asemel, et nelja vaba päeva täiega nautida, tuleb olla pikali nagu kirjamark. Eilne päev kulus palaviku üles kruttimisele. Tänane hommik algas kohe 38,6 kraadiga. Tore küll! Ja mehel on vaba päev - pidime veel Jägala juga vaatama minema, nüüd minu palavikujama rikkus kõik ära :(

Õnneks oli nii nagu alati - lendva tuli äkki ja läks äkki - kokku nii umbes ööpäevane jama.

Äärepits seelikule

Lemmikseelik vajas veidi värskendamist. Lahenduse leidsin äärepitsi näol.

Valguse võidukäik edeneb

Veebruari alguses oli valge kell viis õhtul. Praegu on valge veel ka pool kuus. Kuu viimastel päevadel võib valget aega arvestada juba kuni kella kuueni. Kell kuus veebruari lõpus veel valge - see tärmin on minu jaoks oluline ammu-ammusest ajast - põhikoolipäevist mäletan, et lugesin raamatut kõhuli voodil pikutades. Muidugi üritasin võimalikult kaua lambituleta hakkama saada. Eks selleks andis võimaluse ka tol ajal olnud väga hea silmanägemine. Nüüd on nägemisega nii ja naa, aga talve vihkan endiselt ja rohkemgi veel kui aastate eest. Eks selles mängib oma rolli ka maal elamine. Linnatüdrukuna olin harjunud, et teed on alati lumest roogitud, tänavalaternad põlevad, bussi- ja rongiliiklus on tihe... Maal elades tee aga kõik ise: roogi lund, kaeva kraavikesi sulavee ära juhtimiseks, valgusta taskulambiga teed ja liigu kas jalgsi või oma autoga - muud valikut meil pole....... Aga varsti tuleb kevad, vaatamata ülemaailmsele kriisisituatsioonile. Päike loojub juba sauna taha! See on hea märk!

Kevade nägu, talve hambad

Hommikul oli 19,6 kraadi külma. Päeva keskel räästad tilguvad ja katuse kaldpind on lumest vaba.
Eilne koolipäev läks väga pikale, sest käisime peale tunde veel ka Jetis. Nüüd olen ka "vigastatud" - käi veel väikeste juntsudega uisutamas. Ühte esimese klassi tüdrukut toetades -talutades juhtus nii, et tüdruk kukkus ja niitis ühtlasi ka mind jalust maha. Püüdsin kukkuda nii, et mina jääksin kukkudes ikka allapoole ja laps saaks vähem haiget. Kuna mul ka mütsi peas ei olnud, siis lõin kukla vastu jääd ära nii, et silmist lõi tuld välja. Magada sain vaid ühe külje peal, sest muhk on suur ja valus :(
Teise prohmaka tegin ise - poisid ärgitasid mind nendega võidu sõitma. No ja eks ma unustasin ära, et uisu otsas need sakid - no ja eks need siis kinnitusid päris kõvasti jäässe ja ninali ma käisingi. Seega - põlv on sinine ja kahtlaselt paistes ...

Täna on täiega mõnulemise päev. Hommikul veidike koristamist ja pesu pesemist (mida aga oma "aktivasse" kirjutada ei saa - seda teeb ju masin). Vaatan aga nii laskesuusatamist kui muidu suusatamist ja muudkui heegeldan. Vana seelik saab uue näo ja "uue hingamise" heegeldatud pitsi abiga.

Rahvaluule elab ja areneb

Rahvalaule, mis ajendatud elust enesest, loovad ärksad inimesed ka kahekümne esimesel sajandil. Üks sellekohane näide on siin!

Lumemuster

Kassid on lumele x-tähe "kirjutanud".

Aastad ei ole vennad

Pilt tehtud täpselt aasta tagasi!

Sama koht, sama aeg, aga aasta hiljem!

Kena päikeseline päev

Täna on taevas esimesed peatselt saabuvale kevadele viitavad tunnismärgid: valged rünkpilved. Selliseid pilvi talvel ei ole! Küll oli mõnus tunne! Päikeseprillid ninale ja kiilasjäisele teele "rallima"! Huvitav, millal saabub see päev, mil saan teha just seda, mida ise tahan, mitte seda, mida pean? Iga jumala päev on mingi kohustus kuklas tiksumas. Ilmselt olen liiga suure suutäie hammustanud, et nüüd alla neelamisega tõsine tegemine on...

Vähe sellest, et loen päevi iga reedeni, siis iga uue palgapäevani, iga veerandi lõpuni.... nüüd loen päevi puhkuseni , vot! Ja puhkuseni on üks päev vähem kui neli kuud!

Sildid ajaveebides

Ühel hetkel avastasin, et teistel on ajaveebides sildid, mul pole. Kust neid saab? Eks ikka Layout aitas! Kipun ikka nende siltide lisamise unustama, aga need on väga vajalikud tähised vajaliku materjali leidmiseks.
Täna tegin 100% korda oma looduse ajaveebi. Küll on ikka suur erinevus kahe aasta veebruarikuudel! Kas täesti kuu aja pärast võin juba õitsevast näsiniinest pilti teha? Praegu tundub see küll ilmvõimatuna!

Aiandusaasta 2009 on alanud!

Parandus! 4. veebruaril oli ikkagi 4. veebruar! (5.) 4. veebruaril külvasin paprikat. Kollase paprika pakis oli seemneid kõvasti alla kümne - näis, mis imetaimed neist kasvavad. Punast paprikat oli natuke rohkem, aga kuna arvuliselt oli seemneid ikka kole vähe, siis külvasin ühte topsi ka Leena käest saadud õunpaprika seemneid. Need küll 2007. aastast, aga tihtipeale need kauem seisnud seemned just tublimad ongi. Kuu teisel dekaadil panen ka tomatiseemned kasvama.

Küünlakuus külmad kanged...

...nii teab rääkida vanarahva tarkus. Eks ta oli jah! Kell 8 oli -17, 8 kraadi, kell 9 juba -19, 6 kraadi. Auto sai ööseks sisse pakitud, hommikul panin mootori soojenema. Käima läks pisikese mõtlemise peale, aga käigukang oli kohe täiesti kange. Kakskümmend minutit soojenes ja kui tuli aeg sõitu minna, siis oli kõik kombes. Tallinna väravas näitas -14 kraadi, kuid sinna lisandus lõikav meretuul.

Ülemistes on tohutud allahindlused (isegi kuni 75%) - küll oskasid minu saapad õigel ajal töölepingu üles öelda - nüüd ostsin peaaegu olematu hinnaga uued, mis poiste hinnangul on ühed vinged "tibisaapad" :D

Lubasin endale aasta alguses, et sel aastal olen jälle hoolas aiapidaja. Vaatasin siis "Koduekstrast" seemneid. Ole lahke - paprikat polnudki ja tomatit oli ka kõigest ühte sorti. Ilmselt kehtib taas reegel, et kui midagi vajad, siis mine ikka Kosele. Paprika tahab tomatiga võrreldes märksa varasemat külvamist.
Niipaljukest on siis aianduse hakatust tehtud!

Suur pontšo

Olen seda pontšot heegeldanud ja siis jälle detailid lahti harutanud ja vahepeal viskasin üldse kapinurka... nüüd võtsin kätte (et mitte arvuti ees istuda ja tööd teha) ja pusisin valmis. Tuli selline suur, soe ja just teksade juurde sobiv pontšo. Las siis olla üks selline ka!

Krõbekülm jaanuari viimane päev.

No mis krõbe nüüd, aga siiski - harjumatu ju selline rohkem kui -10 kraadine temperatuur.
Täna jõudsin arusaamisele, et tihased manipuleerivad inimestega. Vaatasin, et päevalilleseemned on otsa saanud ja seepärast panin toidulauale suure portsu kaerahelbeid. Köögi aknas vaatasin - no ei ühtki lindu, kuigi siis, kui käisin toitu viimas, kostis küll puu otsast "iit-iit". No ja ei jäänudki muud üle, kui sõitsin poodi ja tõin uue kotitäie päevalilleseemneid. Sellelt põhja zuumitud uduselt pildilt ju näha, et tihasel tuli nüüd meelde küll, et tegelikult on kõht tühi. No on sullerid! Valivad ka, sihdrinahad! Poest tulles vaatasin, et päike valgustab just õige nurga all "Oru Kodu" papist maju. Tegin neist ka paar pilti. Internetist kaarti vaadates on näha, et keset põldu kõik krundid veel saadaval. Senised uued asukad on valinud sellised metsaäärsed krundid. Oru kool sai tänu sellele papikülale omale juurde tervelt 10 õpilast.

Nutsumoor :)

Sündmused kuhjuvad

Sõbrapäeval on mitu tähtsat sündmust päevakorral, aga ega ma ise siin midagi valida ei saa.
1) Prahas eTwinningu aastakonverents. Momendil on selles asjas vaikus - pidin saatma Elole isikukoodi, et broneerida lennukipiletid, koolis tuli kirjutada avaldus välislähetuse päevarahade saamiseks. Ma pole kunagi üksi väljamaal käinud. Ikka kolleegiga koos ja nii, et lennujaamas on vastuvõtjate esindaja vastas. Aga nüüd.... meid Eestist on ju küll neli inimest, aga eestlasi on lennukis kindlasti rohkem kui neli, tee siis kindlaks, kellega koos üks siht ees seisab. See saab üks paras seiklus olema!
2) Tallinna Nõmme Gümnaasiumi juubeliüritus. Vaatasin kooli kodulehele ja ei saanud aru, mis lugu see nüüd on... Vasakpoolne pilt on tõesti endise 10. keskkooli hoone, aga parempoolne.... see ju kool, kus ma 8 aastat käisin - tolleaegne Tallinna 28. 8-klassiline kool (???) Kas need kaks kooli on siis praegu ühendatud? Imelik! Üllatav!
3) Vanemal pojal tiksub number 2 ette. Esimest korda juhtub nii, et ma ei keeda ja küpseta oma pereliikme sünnipäeval hommikust õhtuni :)

Kaseokste ajatamisest

Nüüd on kaseoksad juba kaks nädalat põrandavaasis seisnud. Eelmisel nädalal polnud pildile midagi püüda, täna aga leidsin mõned tragimad pungad, millest uudistavad välja rohelised lehehakatised. Oi, küll võtab see "kevade tulek" ikka palju aega!

Lumevalge

Naiste ja meeste suusasõitude vahele jäi üks tunnike. Aknast vaatasin neid lumiseid puid meie uues pargis ja otsustasin lumme sumpama minna. Paar pilti on siin, ülejäänud panen looduse blogisse (seda vaatavad vahel ka hispaanlased :) Las kaevad, kuidas lumi välja näeb! Minu arvates üks vahva pilt! Õisiku sarikale on kenasti lumekatus peale sadanud.

Praegu vaadates tundub uskumatuna, et need suured ja kohevad männid on mõne aasta eest meie endi istutatud.

Kuidas ananassitaime kasvatada

Olen seda paaril korral katsetanud, kuid edutult.
Tänases Rain Kelgu saates "Sõida maale" anti pildis ja sõnas väga hea juhend, mille siinkohal ka kohe kirja panen.

Roheline tutt tuleb ananassi küljest ära lõigata nii, et natuke viljast jääb ka külge.
Nüüd tuleb sellelt viljakeha jupilt koor koos viljaga ära rebida - järele jääb mingi kõvem keskosa.
Nüüd tuleb hakata leretuti alumisi lehekesi ükshaaval ära tõmbama, kuni vabaneb umbes 1,5 cm sellist vart?, juurt? (jumal teab või õigemini botaanik teab, kuidas seda nimetada tuleb)
Lõikepind tuleb söetuhaga üle puistata (ei hakka mädanema)
"Töödeldud" ananassitaime hakatis tuleb jätta paariks ööpäevaks kuskile kapinurgale seisma (lõikepind taheneb ja vigastatud pinnad hakkavad kergelt armistuma)
Ettevalmistatud taimetutt pista kergelt niiskesse mulda.
Pane istutatud taimele kilekott ümber (väldib liigset aurumist lehtedelt)
Kui märkad, et juba midagi on hakanud kasvama, siis tuleb rohkem kastma asuda.

Kui nüüd mõnd korraliku rohelise leherosetiga ananassi juhtun poes nägema, siis ostan ja teen uue katse. Loodan, et neid juhiseid järgides läheb seekord paremini.

Veidi üllatunud

Vahelduva eduga üritan oma ajaveebide sissekannete juurde silte lisada ja nii satun nägema - ohhoo! - keegi on kommentaari lisanud... Minu looduse blogis on need olnud ikka inglise keeles, aga nüüd leidsin ka ühe "kodumaise" kommentaari. Kirjutaja kutsus muuhulgas vaatama ka oma looduse ajaveebi. Tundub olevat ühe loodusest huvitatud sõpruskonna blogi. Igatahes on see huvitav! Lisan selle aadressi siia. Ilmselt panen selle lingi ka oma looduse blogisse.

Lihtne muster

Kuidas loodus on edenenud

Leidsin arvutis kunstitöid otsides sellise suvepildi. Mulle see pilt meeldib, sest peale jäid ka suured vihmapiisad - need heledad kriipsukesed. Kus on suvi ja kui kaugel see veel on??? Võrreldes sama paika meie õuest praegu ja suvel - no tuleb ju masendus peale! Selle pildiga seoses tuli meelde, et vaja puhkusegraafikusse oma puhkama jäämise kuupäev kirja panna. Lähen kohe - niipea, kui tunnistused kätte on antud! Kui sügisel veel tööd peaks olema, siis tahan augusti alguses tööle minna, et septembris oleks täispalk käes.
Arvata on, et tänavustest lõpetajatest üsna mitmed valivad lõpueksamiks inglise keele - eks siis katkestatakse mu puhkus selleks eksamipäevaks, et eksamikomisjonis olla.

Nüüd aga tänane päev: kaseoksad on nädalakese vaasis seisnud. Vaatasin täna kohe põhjalikult seda asja - no on vaevaline see pungade paisumine! Ainult urvad näitavad, et ma ikka elusa oksa olen tuppa toonud :) - veidikene on nagu pikemaks veninud... aga nii vähe, et pilti võrdlemiseks teha ei saanud.

Aga õues on juba teisem see lugu - varesed viitsisid täna isegi tervelt viis korda järjest kraaksuda. Ja tihased on kärarikkad! Leevikesi meie kanti ikka veel ei ole tulnud. Jõel on tõeliselt õhuke kirmetis peal - mink oli jääl patseerida üritanud, aga siis vist kukkus läbi "jää" - igal juhul jäljed lõppesid ja kahtlane veeloik oli jääl.

Trükkimisest - võrdlesin klaviatuuride suurust. Põhiklaviatuur on läpakal ja lauaarvuti klaviatuuril ühesuurune. Aga ometi tulevad teksti sellised kahtlased täpitähed! Sümbolid klahvidel jah erinevad, aga asukoht ju sama. Ma ei saa aru, miks siis valesti läheb! Ja kõige kummalisem on, et kui trükin, siis üle lugedes vigu ei märka. Alles pärast "publish" vajutamist näen, kus vead on. No teeb ju tigedaks!

Talvine raba

See on jäätunud laugas. Ülejäänud pildid on minu looduskalendris.

Meie Sohvi

Sohvi on hommikust saadik maganud laual arvuti kõrval. Vist ainult korra on külge keeranud!

Mööblinahk käsitöös

Pilt eelmisest õppeaastast. Savist lillepott on kaetud mööblitööstuses kasutatava naha tükkidega. Liimitud PVA liimiga. Viimistlemisel kasutasime PVA ja vee segu "lakkimiseks". Pärast kuivamist on töö veidi läikiv, pisivead on "peidetud" ja üldmulje üsna korrektne.

Sel nädalal kuulsin nahatöö jaoks uue nipi: papptorust tuleb saagida käevõruks sobiva laiusega jupp. Papi servad liivapaberiga lihvida (lõikamise ebatäpsuste ja teravate servade kaotamiseks).
Saab edukalt kasutada taas mööblinahka. Kuid - liimimiseks tuleb keeta kliister NISUJAHUST JA VEEST! Mulle tundub see veidi uskumatuna, et selline kliister liimib, kuid olen sel viisil tehtud käevõru äsja näinud. Nisujahust keedetud kliistriga jääb nahk pehmeks, vastupidiselt PVA kasutamisel toimuvaga. Veel üks nipp, mida varem kasutanud ei ole: selle asemel et Kunstiakadeemia kauplusest hirmkallist kuldset värvi osta, saab väga edukalt kasutada kullapaberit (Tiimaris on). Küünlaleegi kohal tuleb naelapea kuumutada ja siis suruda selle kuuma naelapeaga kullapaber vastu käevõru. Kullavärv jääb väga hästi külge!

Papptorust pliiatsitops

Selliseid papptorusid ikka majapidamises aeg-ajalt üle jääb. Enamasti on vaja paraja pikkusega juppe saagida, kuid seekordne toru oligi sellises sobivas suuruses. Papist põhi alla ja.... tavaliselt olen kasutanud nahatükke, seekord tahtsin katsetada, kuidas pliiatsitops tikituna välja näeb.

Selline vabas vormis tikand - kõik õied ja lehed on erinevad - just nii, nagu parajasti "välja kukkusid".

Kooks midagi, aga mida?

"Puruvana" poes on aeg-ajalt sellist natuke teistmoodi kaupa müügil. Nüüd leidsin ühe toki lõnga, millist pole ammu-ammu näinudki. Mul oli samasugusest lõngast pluus kunagi põhikooli ajal. Lõngatokk tundub olema suur...

.....aga välja tuli kõigest kaks mitte eriti suurt kera. Mida sellest lõngast kududa kannataks?

Proovilapp nr 3 varrastega.... Topiks liiga läbipaistev. Õlasalliks liiga tihe?

Proovilapp nr 4,5 varrastega. Ei meeldi - vardad on nii pikad ja rasked.

Nüüd on vaja võrrelda neid proovilappe nii pildil kui laual. Lõnga värv on ka selline enam kui kahtlane - ei ole roostepruun, ei ole oranž.....

Ilmselt tuleb sellest..... vot seda just ei teagi, mis sellest lõngast tuleb.... midagi kindlasti ja kunagi kindlasti...

Päikese ringkäik edeneb

Päike on nädala jooksul tükk maad kõrgemale tõusnud. Eelmise nädala pildiga võrreldes on samal kellaajal tehtud pildil varjud juba lühemad!

Krõbedavõitu talvepäev

Küll on hea kodus olla! Hommikul poole kuue ajal sirasid taevas tähed ja külma oli ka päris krõbedalt. Üheksa paiku oli juba üleni pilves. Külmakraadid on meie jõele järjekordse jääkirme peale tõmmanud.

Kolmveerand üksteist hakkas päike ennast metsa tagant ilmutama.

Eile õhtul poisile Kuimetsa vastu sõites oli hea tõdeda, et ilm on ikka palju-palju valgemaks läinud! Eelmisel korral oli pilkane pimedus, nüüd - hmm - "täidlane" hämarus. Just! See väljend sobib küll! Kui mõnikord hiljem seda lugema juhtun, eks siis näe, kas saan aru, mida sellega mõtlesin :)

Poisil sai koolis nalja - ta ju "kõva käpp" inglise keeles. Seekordsel õppesessioonil oli aga saksa keel (sealjuures ärikeel). Ei mingit "ema", "isa", "kodu" jne sõnavara! Õpetaja oli soovitanud üles kirjutada need sõnad, mida õpilased ei tea. Magnus siis kirjutas ja kirjutas .... ja kirjutas, sest kõik olid võõrad sõnad! Koju sõites oli tal kohe vaja mulle oma saksa keele tarkust tutvustada ja luges oma konspekti mobiili valgusel ette. Isegi mina sain mõnest sõnast aru - nii palju on kolmest Comeniuse aastast ikka kasu ka olnud!

Nüüd ei oskagi välja mõelda, mida täna õigupoolest tegema hakata. Niisama lebotada ka ei raatsi - tegemist ootavate tööde nimekiri on nii kole pikk. Aga valikut teha on raske. Võib-olla õmblen natuke. Tikkimistöö tuleks ka ära lõpetada. Igapäevased majapidamistööd ei lähe üldse arvesse. Igatahes linna ei lähe ja isegi mitte Kosele.

Päeva edeneded lähen ilmselt fotokaga õue. Äkki satub midagi huvitavat ette.

Ahjaa! Tiia kirjutas ja ütles, et oli minu klassi kodulehel põhjalikult surfanud ja siis selle kodulehe veebiaadressi klop-i lehele pannud. Nüüd saan aru, miks viimasel ajal on klassi kodulehe feedjet loetelus märge: arrived from klop.edu.ee

Kevad kipub hinge

Mingi motoorne rahutus on kallal - tahaks juba siin ja seal nokitseda... Tegime hommikul suure lõkke, üritasin ka saunaahju tuld teha, aga nii meeletult ajas suitsu sisse, et sellest ei tulnud seekord midagi välja. Pesueht suitsusaun, aga selle kütmiseks on küll vähemasti respiraatorit vaja. Siis vaatasin kasvuhoonesse, et seal on mingi vesiheina hord jälle võimust võtnud. Katsusin labida maasse lüüa, aga vot see oli küll ebaõnnestumisele määratud katse - muld ikkagi külmunud :)
Aga kuu aja pärast külvan paprikaseemned pottidesse - tahan sel aastal olla hoolsam aiapidaja, kui see eelmisel aastal välja kukkus.

Oi-oi! Minu silmad on imet näha saanud! Meie tee peal sõitis liivapuistur! Et Kose vallal selline masin ka olemas on ja et seda valla ääremaa teedele ka jagub - vot see oli nüüd küll üllatus. Kohe tulebki meil sõitu minna. Kõige hullem lõik enne Tartu maanteed on Pirita jõe kallast mööda kulgev tee, kusjuures tee on ikka hullult kaldu jõe poole. Harjumaa Liinide bussijuhid sellise kiilasjää puhul enamasti keelduvad seda teed sõitmast. Aga autod sõidavad - kui vaja, siis tuleb ju minna.

Vettinud pühapäev

Ilmataadil on süsteem välja töötatud - eilsed miinuskraadid on taas plusspoolele kerkinud. Ja kiilasjää on veega kaetud! OK, autol naelad all - selle ehk ikka pidama saan, aga minul pole naelsaapaid. Peaks aga olema. Maaoludes on see suisa eluliselt vajalik.
Kassi oli hommikul naljakas vaadata: hõikasin teda ukse peal ja kus siis loom tuli suure kiiruga, aga iga jalake libises ise kanti. Küll ta oli hädas! Ma ikkagi ei suutnud sõna pidada, et laupäeval töö poole ei vaata. Kus sa sellega! Hilisõhtul vaatasin ikka küll! Kolmanda klassi töövihikud on parandatud, hinded e-kooli kantud. Neljanda klassi vihikutest vaatasin üle kahe tubli arvutaja vihikud. Vot siis tundsin, et silmad valutavad, samuti ka pea.... ja kell oli juba pool kaks öösel.

Mulle meeldib laupäeva õhtuti kanal seitsme pealt vaadata õhtust muusikasaadet. Eelmisel laupäeval oli "Retro weekend", eile "Party"- muusika ise 80-ndatest. See aga oli just see parim aeg - tudengipõlv. Muusikasaate ajal sain ka päris kenasti tikkimisega tegeleda. Seda võimalust sai Arne ära kasutada ja küla kodulehele oma jutu ära trükkida.
Laupäevase päevaga võin seega rahule jääda.

Kevade ootuses

Kevad on veel kaugel, seepärast tuleb iga pisimatki märki uuest looduse eluringist tähele panna ja talletada. Mällu... fotole.... Kaseoksad lõigatud 10. jaanuari keskpäeval. Temperatuur -2 kraadi, päikesepaiste, härmatis (oli hommikul).

Autoga hommikul tööle minnes ei ole veel suurt midagi näha. Töölt koju tulekul on vaja päev läbi mõelda ja nii ei jätku siis ka silmi ümbritseva märkamiseks. Tuleb välja, et ühel pajupõõsal on juba utud väljas! Nii armas! Tõin kimbukese utuoksi tuppa vaasi ka.

Eelmises sissekandes unustasin märkimata, et üks rongapaar tiirutas taeva all ja paar rõõmsat hõiget kostus ka üle taevalaotuse. Pulmalennuks on vist natuke varane aeg. Ju nad lihtsalt nautisid ilusat ilma.

Peale ronkade polnud ühtki lindu kuulda. Hangelinnud tulevad meie kanti rohkem varakevade poole.

Ahjaa! Rebast nägin heinamaa peal. Korra nagu vaatas minu poole, aga ei vaevunud end liigutamagi. Ju talle oli edukas hiirejaht olulisem kui põgenemine mingi tüütu inimese eest.

Laupäevased tegemised.

Täna õmblesin uue pesupulkade koti.

Arne käis matka läbi viimas. Pärast ütles, et soo on nii hästi kinni külmunud, et isegi mina oleksin püsti seisnud. Vähe usutav! :) Pildid on küll ilusad, nende põhjal paneb natuke kahetsema küll, et ise kaasa ei läinud. Samas - õudselt mõttetu on selline meeletu rahvamassiga soos kõndimine. Rahvast oli olnud ikka väga palju üle optimaalse arvu. Pildid matkast ja talvisest soost panin looduse blogisse, sealt hea õpilastele talvise soo pilte näidata.

Aga ega ma ise ka terve päeva toas ei olnud. Käisin fotokaga lähemas ümbruskonnas kõndimas. Tükk aega seisin jõe kaldal ja mõtlesin - astuda jääle või mitte... Ei! Parem mitte! Metskitsed olid päris meie peenramaa lähedal kõndinud. Jänestest rääkimata. Metssigadel on oma kindel teerada, mida mööda nad paigast paika liiguvad.
Tõin põrandavaasi suured kaseoksad ja lauale pajuutudega oksad. Panin vaasi sooja suhkruvee. Näis, kui kaua võtab aega, kui kaseokstel muutused hakkavad ilmnema. Pildi tänastest okstest tegin ka. Kui midagi uut ilmneb, teen uue pildi. Siis on hea lastele võrdlemiseks näidata.

Tööd ei ole täna teinud ja vot ei kavatsegi teha! Kuigi vihikute pakid ootavad oma järge. Oodaku! Inimesel on õigus ka veidi puhata.

Vaheajale jäämise päevaga võrreldes on päev hommikupoolsest otsast 5 minutit pikem, aga õhtu poolt tervelt 27 minutit pikem. Kokku tervelt tubli pool tundi! Ja see annab juba kenasti tunda nii visuaalselt .... kui ka emotsionaalselt. Ja 14.- ndal on juba taliharjapäev!

Päikeseline puhkepäev

Küll see talveilm võib ikka muutlik olla! Ühel päeval rohkem kui 20 kraadi külma, teisel veepladin ümberringi... Täna hommikul jälle külmakraadid. Mitte just krõbedad, aga eilne vesi on kenaks siledaks liuväljaks külmunud. Varjud on endiselt nii pikad, pikad...
Täna tahaks natuke õmmelda. Vaatasin, et pesupulkade kott on kuidagi pleekinud ja hale. Vaja vaadata, kas leian mõned riidetükid. Üks heegelniit oli mul tugevast papist rulli peal. Kui nüüd seda rulli natuke uuritud sai, samas ka pastakate-pliiatsite hulka laua pea - siis sai A ja B kokku liidetud ja..... võib-olla saan ühel hetkel ka vastuse kätte.... :)

Läksin pesu õue kuivama (tegelikult küll jäätuma) viima ja põrkasin välisukse peal kokku täiesti võõraste inimestega. Olid vene rahvusest, kuid rääkisid peaaegu perfektset eesti keelt.
Noh ja küsimus oli selles, kas ma ikka tean, mis on tõde. No nii - selge! Jehhoova on omad jälle missioonile saatnud! Ütlesin siis, et igaühel on oma tõde - teil oma ja minul oma. Ja ma ei kipu oma tõde teistele peale suruma ning ootan sama ka teistelt inimestelt. Tädi sai ruttu aru, et selle tõrksa taltsutamine ei ole just lihtne ülesanne ja kiirustas minema, onu ajas aga järjekindlalt oma jora ja tahtis saada vastust oma küsimusele, et mis ikka on minu arvates elu mõte. Ütlesin siis, et elada - hästi, sisukalt, tervislikult ja kaua. Üsna ruttu läksid nad järgmist tallekest otsima, kes oleks rohkem altis laskuma filosoofilistesse diskussioonidesse. Ei tea, kes neil bensiini kinni maksab?

Mõtlemapanev ja õige

Kui laps elab ümbruses, kus valitseb sallivus,
tuleb temast kannatlik inimene.
Kui laps elab ümbruses, mis julgustab,
saab ta enesekindlust.
Kui laps elab ümbruses, kus ta saab enesekindlust,
õpib ta omistama väärtust ka teistele.
Kui laps elab ümbruses, mis on õiglane,
tuleb temast aus ja õiglane inimene.
Kui laps elab ümbruses, mis on turvaline,
õpib ta hoolima ja lootma.
Kui laps elab ümbruses, mis respekteerib teda,
tuleb temast tasakaalukas inimene.
Kui laps elab ümbruses, kus ta saab sõprust ja armastust,
õpib ta armastama elu.

Sobib lastevanemate koososleku alustuseks.

Tänased seiklused

Täna sain koolist lisaklaviatuuri. Pidin linna minnes läpaka Ülemiste Elioni viima, aga poisid laitsid selle mõtte maha. Karta on, et teeninduses urgitsetakse välja muidki vigu peale klaviatuuri ja siis võib see krempel minna kallimaks kui arvuti jääkväärtus üldse ongi. Madis arvas, et parem ostame mingi klaviatuuri ja ajame "peenemalt" läbi. Varsti saab selle pilli rendileping läbi ja siis tahan selle nii või teisiti tolle jääkhinnaga ära osta.

Reklaamid Euronicsi meeletutest allahindlustest osutusid tõeks - nüüd on mõlema lauaarvutiga asi korras. Kahjuks nõudepesumasina hinnad nii palju veel kukkunud ei ole, et raatsiks sellist kulutust teha.

Kirjutasin vaba tunni ajal klassi ajaveebi päeva kokkuvõtet. Jäin selle tegevusega vahetunni peale ja siis seisid lapsed kõrval ja ütlesid, et kirjuta ikka sellest ja sellest ka.
No eks ma siis kirjutasin.

Hommikul nõudsid lapsed, et ma loeksin oma murelapse talveluuletust. Ütlesin tüdrukule, et see ei ole ju tema käekiri ja luuletuses olid ka sellised väljendid, mille tähendust laps vaevalt teabki. Ja lapsed väitsid, et nad on sellist luuletust juba kuskilt lugenud. Tegemist 12-realise väga sisuka jõululuuletusega (teemast väljas). Küsisisn tüdrukult, miks ta niimoodi petab. Vastuseks kehitati õlgu ja vastati, et ei tea. Ja kui ma ei hinda last (tegelikult tema ema) väärika viiega, siis on kisa taevani. Kuidas lapsevanem sellest aru ei saa, et õpetajad koolis ei ole poolearulised, kellega annab manipuleerida! Eilse matemaatika hinde märkisingi puuduliku asemel hüüumärgiga. Selle parandushindeks panen hiljemalt reedel selle hinde, mis tegelikult tuleb. Tärn näitab ära, et tegemist parandusega.

Vahel saab ikka nalja ka!

Kuna tegin osadele õpilastele ise nende ajaveebid, siis on need minu Bloggeri kontos. Nüüd aga vaatan, et Indreku oma on loetelus esimene, järelikult on seal toimetatud. Ta oli "Kalevipoja" koduse töö teinud ajaveebis, mitte "Raamatukois". No see selleks... Lugesin tema kokkuvõtet ja... no oli naljakas! Kui ta oma suure algustähe vead ka ära parandaks, saaks sellise vahva, eht-Intsuliku jutu.