Kena värske lumekiht

Eks ta ole, hakkaski teine, too lumi muidugi, kuidagi kahtlaselt õhukeseks kuluma. Täna hommikul kohe kena vaadata - jälle lumivalge vaip maas. See oli nüüd muidugi sarkastiliselt mõeldud...

Aga jah, õhtul sadas esimest päris vihma selle aastanumbri sees. Mulle kohe meeldis see vihm! Tal ju omadus lumekihile halvasti mõjuda. Täna hommikul kell kuus avanes aga selline vaatepilt (muidugi mitte päris selline, päikest siis veel polnud).

Loodetavasti teeb tänane päike seda, mida ühelt märtsilõpu päikeselt oodatakse.

Looduskaamera pilt näitab aga selget märki päris-kevade tulekust - merikotka mamma istub juba pesal!

Kevadet provotseerimas

Tänaseks oli jäänud terrassile see kõige paksem jääkiht. Oli see tekkinud tuulekoja katuse päästeaktsiooni käigus. Katuselt maha potsatanud lumi osutus aga nii tihedaks ja raskeks, et sinna see kuhi jäigi. Kuni muutus jääks.
Täna aga oli aeg küps, et ka sellest jääst lahti saada. Täna piisas kõigest paarist -kolmest toust, kui juba eralduski parajas möödus jääkamakas. Ja nii ikka edasi, kuni terrass puhas. Vot sellised jääkamakad on praegu terrassi ees! Pesin terrassi kenasti puhtaks ning vedisin aiamööbli kasvuhoonest välja. No ma tahan seda asja kaeda, kas tõesti ei õnnestu enne neljanda veerandi algust kordagi terrassil päikese käes mõnuledes kohvi juua! Eelmisel aastal tõin mööbli välja 8. mätsil. Ei ole aastad vennad! No kohe üldse mitte!

Orus käib vana koolimaja pargis puude otsas kõva kisa. Töötab künnivareste korterikomisjon.

Uue koolimaja ees on kole kõrged "lamavad politseinikud" välja sulanud. Varsti hakatakse jälle muruplatsi kaudu neist ringiga mööda sõitma.

Varakevadine hommik

Nügisin natuke lumevallide otsast lund maha.
Üritasin kasvuhoone küljeaknaid hangedest välja kaevata. Lumel on väga kõva koorik peal. Lumelabidaga raiumisest polnud mingit tolku. Ühe akna sain ikkagi lahti ning loopisin kasvuhoonesse lund. Las niisutab mulda!
Kuulsin puukoristajat.
Kuulsin rähni. Kes see täpselt oli, seda pean asjatundjaga täpsustama. Igal juhul laulis ta umbes nii: "kuik-kuik" :)

Nüüd on teksade sääred märjad, sokid märjad, kummikutest kallasin kena hunniku märga lund välja... ehh, see varakevad..

Täiendatud:
Sai natuke kuivatud...

Kange tahtmine on talve jooksul tekkinud-kogunenud ja äi-läind-taris sodi lõkkesse vedida. Aga võta näpust - hapu... Kaevasingi siis raja lõkkeplatsini.
Säänne rada sai...
Tegelikult tahaks sauna juurde ka raja kaevata. Vaja ju proovida, kas suitsusaun on ka tasemel ja ajab ikka korralikult suitsu sisse või ...... teine võimalus, et ei ahi ei võta üldse tuld ninasse. Igal juhul - hull on rahutu.

Ahjaa! Vesi on jões natuke juba tõusnud. Sellest annab tunnistust veekohin, mida nüüd märksa rohkem on kuulda kui varem. Kui viitsimist on, siis äkki homme läheme mingil ajal pealelõunal ja vaatame, kas Nõiakaev juba teab, et kevad käes ja suur lumi hakkab sulama. No kui see Nõiakaev tänavu kevadel ka keema ei hakka, siis ta ei kavatsegi seda enam kunagi teha.

Olid ikka ajad nii umbes 10-15 aastat tagasi, kui meie tee peal ja teisel pool jõge tee peal oli selline autodevoor, et pane või foor üles, et oma tee otsast ka välja pääseda. Antsul oli igaks õhtuks võhm väljas ja keel sõlmes - kõikidele oli ju vaja jutustada sellest 100 l/s veehulgast, mis kaevust välja voolas.

Näis-näis, kuda tänavu asjad kulgema hakkavad.

Veel täiendatud:

Sain lõkkele tule ninasse. Niivõrd, kuivõrd... Läksin uljalt pika sammuga lõkkele lisa tooma. Küüni. Mis ülalpool mainituna on vett täis. Solistasin siis seal vees. Kuivema koha pealt sain suure sületäie prahti. Hakkasin ukse poole liikuma. Läbi vee muidugi. Aga..... mis on praegusel ajal tolle vee all? Ah? Igal juhul ühel hetkel käis üks tubli solakas, vett lendas igasse ilmakaarde, Potsu hüppas ehmatusest kõige nelja jalaga õhku ja pühkis minema nii et saba sirge.... Ja mina? Ei kommenteeri... Suplussoe see vesi nüüd küll ei olnud... Fotoka koukisin igaks juhuks lahti, käekella panin kaminasimsile kuivama...

Niimoodi, kuulsusetult mu stahhaanovlikud jõupingutused vastu taevast (vabandust, vastu vett) lendasid...

Kevade tulemist jälgides

Kuigi täna on vaba päev ja pere kodus, siiski oleme toas. No mitte ei kipu õue! Lipumastis lehviva vimpli järgi vaadates puhub meite kandis üsna tugev ja sealjuures külm läänetuul. Nüüd, poole kuue ajal õhtul, tuli päike ka lõpuks välja. Oh, ta oleks võinud seda kohe hommikul teha!

Vaatamata suht sandile ilmale käisin ikka väikese tiiru õue peal (niipaljukest, kui lumi lubas).
Mõned pildid õuereidist:
Kiuslik, püdel ja kohati põhjatuna tunduv lumesupp teeb autoga sõitmise üsna vaevaliseks.
Oi, ja mis see siis on? Need ju rohulibled! Mis sellest, et selle koha peal, kust sai lumi ära roogitud! Ikkagi nüüd siin paljas maa ja rohi!!!
Eile tegime poisiga katusel peesitavale lumele ja jääle "puust ja punasena" selgeks, et tagumine aeg oleks katuselt maha libiseda. Aitab juba sellest räästaste tilkumisest! Öösel oli madalahäälse kohina järgi kuulda, et kuskilt on suur lahmakas lund maha vajumas. Hommikul kontrollides selgus, et kõige vasakpoolsema vintskapi välisnurk on puhas! Nüüd on lund veel vaid veranda katusel, aga selle sulamine võtab aega, kuna sinna paistab vaid õhtupäike. Maja taga idakaares võib ka lund olla, aga sinna vatama ma ei pääse, lumi on liiga kõrge.
Lõpuks ometi on katus oma õiget värvi!

Noh ja kuidas on lood puhkamise ja tööle mitte mõtlemisega? Hmm.... suusoojaks öelda hea küll....noh ja hea tükk neljanda klassi inglise keele materjale on juurde tehtud :)

Kevad!

Täna on kevade esimene päev.Või hoopis talve viimane päev? Ikka kevade, sest 19.35 ta ju tuleb!

Kui nüüd ikka päris aus olla, siis ega tegelikult pole põhjust seda lund nii hullusti siunata midagi. Lapsepõlvest mäletan, et millegipärast algas sügis ammu enne astronoomilise sügise algust (kuskil septembri esimestel päevadel juba), aga vot see kevad ei märganud mitte astronoomilise kevade alguses tulla. Nii ju praegugi. Kuigi jah, ei saa salata, et midagi on juba muutunud.

Paar pilti kevade voogamisest...
jõel.......ja terrassil...
Aga täna ei ole ilm nii mõnus, nagu ta seda eile oli. Praegu on pilves, temperatuur +3 kraadi, aga kole vinge tuul rikub kõik meeldiva ära. Kinnasteta kohe kuidagi ei kannata olla.

Varahommik

Päevad on pikad. Valgust on palju. Selle pildi tegin hommikul kell 6.40 - päike piilub pilveviiru tagant. Kui meid vaheajal natukenegi rahule jäetaks, oleks ehk lootust ellu jääda. Praegu on seis küll selline, et see igast nurgast peale pressivatest probleemidest ja muredest kokku kuhjunud pinge tahab tappa! Käin ainult tööl. Kodus ainult magan. Sõna tõsises mõttes! Ko-hu-tav väsimus on kallal!

On ärkamise, tärkamise, märkamise aeg

Pealkiri selline ajendatuna tänasest emakeelepäevast.

ärkamine - talveunest, talvisest masendusest
tärkamine - seemnest, sibulast, mugulast
märkamine - enda ümber muutuva maailma imede võlust ja valust osa saamine

Minu arvates on eesti keele kõige ilusama kõlaga sõnad reeglina liitsõnad. Aga see on kõigest minu subjektiivne arvamus.


Tomat "Koit". Vasakpoolne tops oli aknale lähemal. Seepärast istus ta tänase öö veel kilekotis soojas. Taimed ise sellised suht kenakesed. Las kasvavad veel! Varsti ootab neid pikeerimine.

Eksperimenteerimise külv: rõdu-/potitomat "Vilma". Külv ei ole suurem asi. See tühjem külg oli taas aknaklaasile lähemal. Külm on! Talv ju ikkagi.
Lobeeliate segu. Kumb tops oli aknaklaasile lähemal? Vastus: parempoolne. Ülejäänud lobeeliaseemned ei tea ilmaelust veel midagi. Magavad alles.

Mehhiko päsmaslill. Tõusmed on väga ilusad.

Lootusetu

On 14. märts. Ja jälle sajab tihedat lund. See WFS vist ei sulagi ära, enne tuleb sügisel uus ports seda ollust vanale otsa. Vist. Praegu tundub küll niimoodi. Ainuke kevade hääl on kasside laul. Kui see nüüd just laul on. Hugobert oli trepi peal ja täpselt samasugune üleni must kass oli trepi ees. Ja seal nad siis undasid... Ometi pole meil enam ühtegi emast kassi, kelle pärast duelli pidada või lauluvõistlust korraldada.

Pilved on ilusad, pilved on põnevad

On 13. märts. Laupäev. Lume järgi oleks nagu talv, aga natuke nagu ikka ei ole ka. Kell pool kuus oli äratus. No ei olnud enam pime!

Teine kevade saabumise märk on vähene kütmine. Kuigi öösel olid üsna krõbedad kümakraadid ( - 15).

Kolmas kevade saabumise märk on suurpuhastus. Talvehilbud pakitud ja enne oktoobri lõppu neid välja ei võta. Selline otsus. Paar toalille ümber istutatud.
Noored sätivad mingit länni värki üles. Küpsetasin neile suure laari kaneelirulle ning veel suurema laari tegin kartulisalatit.
Eelmisel nädalavahetusel tehtud külvidest on osa üles tulnud. Tomat näiteks. Paprika seemned magavad mullas veel õndsa und.

Akna peal kõõludes imetlesin kaharaid valgeid pilvi. Selleks ajaks, kui kummikud jalga ja jope selga said, olid pilved ennast juba teise poosi sättinud. Tegin esimesed selle aasta pilvepildid.

Mäe peal sissesõidutee otsas tehtud pildid vaatega itta:

...kagusse:

Küüni taga tehtud pildid vaatega edelasse:

..... ja põhja, piki Rootsi Teed.

Ilmarindel muutusteta

Global warming :(
Märts on poole peal, aga ilm on täiesti lolliks läinud. Meie Potsu on talve ja lund nautinud täiega. Täna hommikul tegin terrassi ukse lahti, aga..... koer vaatas välja ning keeldus õue minemast! Isegi looma arvates ei olnud õues avanenud vaatepilt normaalne!

Tööle sõitmine oli analoogne 23. veebruari kojusõiduga. Eriti jubedaks läks sadu Kolu-Äksi teelõigul sõites. Kose valla sees oli üks jäljerida ees. Sõitsin, nina vastu esiklaasi ja jälgisin üle kapotikaane neid lumme mattuvaid jälgi. Siis ühel hetkel keerasid jäljed õue. Edasi oli kõik üks ühtlane valge ollus. Ei taevast, ei maad. Teest rääkimata. Püüdsin orienteeruda teeäärsete määrdunud lumega vallide järgi. Valla piiril järsu kurvi eel oli tee peal jälle see hull või siis marutõbine metskits, kes tavatseb auto ees tee peal joosta. Tema järgi orienteerumine polnud ka eriti hea mõte, sest lõpuks ta ikka metsa vahele keeras. Kirivalla väljade vahel sõitmine oli tõeline õuduste labürint. Paar korda müksasin ka teeäärseid valle. Kord auto parema, kord vasaku küljega.... Vaene auto sai üsna põhjaliku ülevaate eesti keele vandumise ja kirumise sõnavarast ... kuigi tema, õnnetu, polnud ju tegelikult milleski süüdi.
Ühes kohas ma hakkasin isegi aru saama, kus olen - üle lume tundus, et vasakule jääb Aini maja katus. Uhh! See lõik teest sai sõidetud! Lõpuks tuli pääsemine - Lutsu külast oli üks auto välja keeranud. Sain jälle ettesõidetud jälgede järgi edasi kulgeda.

Koju sõitmise ajaks oli tee Kõue valla piires kenasti lahti aetud ja nähtavus hea. Peale libeduse polnud mingeid probleeme. Probleemid algasid koduvalla piiridesse jõudes. Sahka polnud see tee küll näinud. Tee oli piki teed kulgevaid rööpaid täis. Just nii, nagu autod seda lõiku nühkinud olid. Vastu sõitis üks sahaga traktor, aga sel oli sahk ontlikult üles tõstetud...

Ja nädala pärast lähevad lapsed kevadvaheajale. Ja kahe nädala pärast keerame kella suveajale.
Sellist talve pole ma elu sees varem näinud! Töökaaslase 85-aastane memm pole ka sellist talve näinud. Vähemasti Põhja- ja Kesk-Eestile sellised talved küll omased pole.

Suurt midagi e toimu

Hapukurgihooaeg.
Mitte midagi ei toimu. Mitte midagi pole uut. Mitte midagi pole huvitavat.

Kui, siis niipaljukest uut ju on, et ka kõrvalised asfaltteed hakkavad lumest välja sulama. Päike paistab, räästad tilguvad, tihased laulavad uuematest trendidest sitsikleitide turul. Kogu talve ei näinud kodukandis ühtegi harakat. Nüüd lippab neid ringi igal pool.

Eile õhtul hakkas Potsu järsku ägedasti haukuma, tõusis kahele jalale püsti ning nõudis õue laskmist. Ma muidugi lasksin ta siis välja. Alles seejärel nägin, kelle peale koer kurjustas - üks jultunud rebane oli Potsu territooriumil! Otse lõkkeplatsi juures. Koer tormas piki lumeuurdeid jõe poole, mina hüüdsin teda tagasi (niipaljukest, kui häälest ära hääl võimaldas). Ma nii kartsin, et kui Potsu rumalast peast seda rebast ründab, võib vaenlane talle 1:0 teha. Õnneks tuli koer siiski toa juurde tagasi. Ju ta sai minu lärmi löömisest aru, et targem on taanduda.

Mul tekkis üks mõte. Ega asjata pole olemas koolitusi avaliku esinemise oskuse arendamiseks. Kehakeel on ikka väga arusaadav keel ja see keel reedab nii mõndagi. Ja ühes kontekstis reetis see väga suurt ebakindlust. Kahju kohe! Nii et - kui jalavarjud on viletsad, siis olgu vähemalt jutt hea.

Pidev ebakindlus, pinge ehk siis stress - küll kurnab, küll väsitab, küll muudab ükskõikseks! Puhkust tahaks!

Oh seda ilma küll!

Täpselt aasta tagasi tegin pildi, mis näitas, et märtsis tõesti on kevad algamas. Pilt asub siin.
Täna on ilm sootuks teine: sajab lund ja tuiskab.

8. märts 2010 on selline:

Külm! Oh, mis külm!

Üks õige pidu pidavat ikka pauguga lõppema. Tundub, et tänavune talv lõpeb ka pauguga - pakasepauguga. Kell on 22. 20 ja väljas on - 17 kraadi!!! Kindlasti pole see veel kõik, mida talvetaadil demonstreerida on.

Auto on varju all, vatitekid katteks peal - täpselt nagu jaanuaris... No kuhu see ilmaelu sedasi küll välja viib?


Esmaspäeva hommikul kell 6 oli -18,5 kraadi.

Algas aiandusaasta 2010

Lugesin Köögikata blogist, et tal külvid tehtud. Võtsin kätte ja asusin ka lõppude lõpuks asja kallale.
Tehtud on paprika ja tomatiseemnete külvid.
Asusin lobeeliaid külvama. Teadupärast on sellel lillesordil sellised udupeened seemned. Suur oli minu üllatus, kui "Lilac" pakki avades avastasin sellest pisikese ampulli, kus loetud arv üsna suuri seemneid. Vaatasin pakile kirjutatud sordinime, vaatasin seemneid, kehitasin õlgu ja külvasin maha.... kui suured seemned, siis olgu nad suured, kui tahavad.

Teised kaks sorti olid oma tavapärases udupeensuses.

Mehhiko päsmaslillel, sindrinahal, ka sellised pea nähtamatud seemned. Kah külvatud!

Lugesin Maalehest ariklit paprikate kasvatamisest. Selgus, et paprika on tujukas ja ei talu pikeerimist. Nojah ja kuna emakest Maad tuleb säästa ning igasuguseid pakendeid korduvkasutada, siis seekord külvasin paprikaseemned munakarpidesse. Iga seeme oma isiklikku pesasse. No ja kui on aeg suuremasse potti istutada, eks ma siis leotan veidike seda munatopsi ja koorin teda õhemaks või lõikan põhja sootuks alt ära. Igal juhul püüan juurekava kahjustamata toimetada. Näis, kas on miskit vahet või pole teps mitte!

Poiss vaatas, et ma külvasin seemneid võitopsidesse ning pakkus välja omapoolse säästunipi: tema ettepanekul külvasin lobeelia seemned viilutatud vorsti karbikese sisse.

Ilmast. Ilmataat näikse täna oma aidas lumekotte revideerivat. Vist hakkavad varud otsa lõppema. Lumesadu on just selline, nagu saputataks kuskilt kotinurgast veel viimaseid peeneid ja poolpiduseid jäänuseid välja. Aga ülesanne saab ju täidetud - sajab, lund sajab :S

Tänase päeva jooksul pole isegi räästas veel tilkuma hakanud. Külmakraadid on sellised veidi ülespoole -10st. Ja vasti on juba märtsi keskpaik käes!

Päikeseloojang

Kontrolljoon "saun" on kaugelt ületatud! Järgmine kontrolljoon on küün.

Külm laupäevahommik

Ega põhjuseta ei öelda: "Ära karda talve, karda talve poega!" Täna hommikul on kohe nii külm, et auto käima ei läinudki! Esimest korda selle talve jooksul! Ja selle pakasega peab väsinud töömees pika maa jalgsi maha kõmpima. Kardan, et tal pole kindaid ka kaasas. Ja auto kükitab kasutult kuskil lumekuhja taga. Masendav!

Päeva peale ilm soojenes ja sain auto kenasti käima. Salongis oli suisa suvesoojus sees.

Üllatuse osaliseks sain ka: vaatasin, et keegi on tulnud minu kodukale google.sites aadressi kaudu. Kontrollisin, mis aadress see selline on. Ja ülla-ülla - see oli minu e-portfoolio! Kontrollisin veel. Sisestades e-portfoolio vana aadressi (googlepages), sain ikka soovitud saidile. Samas saidi aadress oli juba uus. Ega siis midagi, vahetasin oma ajaveebis ka nimetatud saidi aadressi ära uue vastu. Sellega on siis asi ühel pool. Samas on mul ju ka üks teine googlesites leht olemas - õppematerjalid. Sellega on sites.google veel toimetamas, vähemasti ma arvan nii, kuna arvuti jooksis sellele aadressile klõpsates lihtsalt kokku.

Hakatus tehtud

Käisime eile lõpuks Kosel ja ostsime ära ühe suure koti kasvusubstraati ning natuke seemneid (neetult kalliks on seemnepakkide hinnad aetud ).

Olemas on:

ripploneelia, Lobelia pendula . Tumesinine. Taime kõrgus 10 - 25 cm. Eelistab kasvukohaks päikeselist kohta ning vett läbilasvat keskmiselt väetatud pinnast.
Valge, roosa erinevad toonid kuni keskmise lillakani.
ripploeelia, segu.

lobeelia "Lilac", Lobelia pendula cascade. Kõrgus 10 cm. Seemned dražeeritud.

Mehhiko päsmaslill, Ageratum Houstonianum. Roosade õitega.

Paprika "Pzarowska", Capsicum annuum

Tomat "Koit". Ei leidnud pakendi pealt sõnagi taime kõrguse kohta :(

Tomat "Vilma". Rõdutomat. Sobib kasvatamiseks rõdu pottides ja ka avamaal. (Mõtlesin, et seemneid ostes lolliks ei lähe ja tobedusi ei tee, aga kus siis sellega!)

Kasvuhoonekurk. Ei mingit sordinime!

Pole just parim aeg

Kevade tulemisest.
Esimene vasikas läheb ikka aia taha.
Esimene pääsuke ei too veel kevadet.
Ja õige ta on. Kolm ööpäevaringselt plusspoolele jäänud temperatuuriga päeva on läbi. Talv näitab jälle hambaid. Oma teovõimekuses kahtlema löönuna teeb ta seda õige vihaselt. Praegu lõõtsub akna taga vinge tuul, mis korstnad vilistama paneb. On see märk läänepoolseid Euroopa riike rappinud marutormi jäänustest, kes teab.

Olukorrast riigis.
Googeldasin natuke ning tegin endale selgeks mõned seni arusaamatuks jäänud majandusterminid: saneerimine ( Mulle tundub see küll rohkem Potjomkini küla ehitamise moodi tegevusena, aga küllap asjatundjad teavad paremini.), pankrot, eraisiku pankrot (Oh seda häda ja viletsust, kui menetlus iseenesest läheb juba kena kopika maksma. Kopika, mida pankrotistujal niigi pole).

Aiandusest.
Vaatasin oma ajaveebi eelmise varakevade sissekandeid. Hmm... tagumine aeg oleks vähemasti paprika ära külvata. Ning lobeeliad. Aga teed on libedad ja pelgalt mõtegi Kosele sõitmisest on väga vastukarva. Eks näis. Äkki on Kiilis ka kuskil seemneid müügil, vaja välja uurida.

Käsitööst.
Olematu. Totaalne kriis. Ühtegi ligilähedaseltki käsitöömaterjali meenutavat asja nägemisulatuses pole.

Energiast.
Pole nimetatut. Kui oleks aega, tahaks lausa katsetada, mitu tundi suudaks ühtejärge magada. Praegu tundub, et tubli ööpäeva magaks küll. Kuigi jah, nendel esimestel
soojadel päevadel oli "hull jälle rahutu", mitte ei püsinud toas, aga see soojus ja kevad on veel üsna kaugel ning õues pole suurt midagi teha. Seni püsib unekas.

Huvitavat ajalehest.
Ajalehest Postimees.ee
Haridustöötajate liidu ettepaneku kohaselt võiks noorempedagoogi töötasu alammäär tõusta 2011. aastal seniselt 9516 kroonilt 10 500 kroonini; pedagoogil 10 077 kroonilt 11 100 kroonini; vanempedagoogil 11 517 kroonilt 12 700 kroonini; ja pedagoog-metoodikul 13 908 kroonilt 15 300 kroonini.
Nojah, tore ettepanek küll, aga karta on, et selle kohta sobib öelda: "Las koerad hauguvad, karavan sõidab edasi". Oleks, peaks, tuleks - sõnad, millel ei ole kaalu.
Siinkohal mõned seosed:
töötasude kahanemine = uue, paremini tasustatava töökoha otsimine
koondamine = koondamistasude maksmine
pole töötajat = pole omavalitsusel rahavoogusid tulumaksu näol
Kellele see kasulik on?

Veebruari viimane päev - suur sula

Hommikul kell 7.20 oli meil "kohaliku tähtsusega maavärin" - maja tänavapoolse külje katuselt varises lumekasukas maha. Jätkasime lumekuhja likvideerimisega. Kile lagunes ära ja lõpuni valmis ei saanudki. Esialgu siis selline seis tolle lumega.On olemas mägikitsed ja kaljukassid.... meil on mägikoer.
Potsu ronib mööda lumevalle ja tundub, et ta lausa otsib järjest kõrgemaid "mäetippe", mida vallutada.

Ja kuusk ajab okkaid! See on hea märk - kevad on tulekul!

Võitlus lumega

Sealjuurs ebavõrdne võitlus. Poiss sudis tuulekoja katusel vintskapi vahesid lumest vabaks. Hmm? Kas silm petab või on tõesti tuulekoja katus kergelt kaardunud? Urrrr! Eelmisest tuulekoja katuse rookimisest tekkinud hang akna all. Seehang tuleb teisaldada kas nui neljaks!

Kenasti puhtaks lükatud terrass on jälle endises lumerohkuses.

Kell 14.30 näitas termomeeter pumbamaja seinal + 3 kraadi!

Vaateid meie küla mõisasüdamest

Käisime mõisasüdames jalutamas.
Viljakuivati varemed. Kakskümmend aastat tagasi oli sel hoonel katus peal.
Mõisa viljakuivati. Renoveeritud.

Karjalaut või õigemini see, mis temast veel järel on.

Mõisa hobusetallid.

Lumehirmutis? Suur, punane, kipras näoga - peaks hirmutama küll.

Kevad on siiapoole teel

Tulen, tulen!

Paju otsast patsatas
lobjakuda,
lepa otsast latsatas
sula lunda.
Hüüti õhus üleval:
kuulen, kuulen
Mina tulen, kevade,
tulen, tulen!

Juhan Liiv (1900)
Udune laupäevahommik.

Jõgi ülalpool tammi.

Jõgi allpool tammi.

Ta tuleb vist nüüd tõepoolest! Juba teine sula päev. Ja täna tilkusid räästad üsna varastel hommikutundidel! Kindel see, et ega ilm praegu veel püsivalt sulale ei jää, aga märk on maha pandud. See lisab lootust ja optimismi, et lõpuks saame selle pika talvega ühele poole. Ja lumi on määrdunud, nagu ta läbi aegade alati varakevadel olnud on.

Temperatuur +1 kraadi (kell 8 hommikul).

Ennetustööd

Täna alustasime preventatiivse tööga. Eesmärgiks ära vedada kõige suuremad hanged maja ukse eest. Eile kaevatud renn oli just täpselt õiges mõõdus ja lumevedu sujus kenasti.
Mul õnnestus ka kasvuhoone otsauksed lahti saada ning viskasin hea hulga lund kasvuhoonesse. Tänaseks on randmed kui tuld täis - isegi trükkimine on valus. Eks näis, mis homme saab.

Kuidas lumeuputuses teid rajatud sai

Täna osadel meesperest vaba päev ja neil oli lõbu laialt - lumes sai "puhatud ja mängitud".

Kasvuhoone katus järjekordselt (mitmes kord juba) enam-vähemgi lumest vabaks lükatud.
Et ära hoida majapidamise uppumist sulavetesse, tuleb hakata tasapisi lund õue pealt ära vedama. Noh, teisaldada tuleb just need hanged, mis inimese kõrguseks on kasvanud. Et oleks, kuhu lund vedida, tuli rajada tee jõeni.

Kompostihunnikule oleks ka hädapäraselt tarvis ligi pääseda. See urg viibki soovitud suunas.

See tänavune ei ole normaalne Eestimaa talv!!!

24. veebruari hommik

Eile hilisõhtul ei tahtnud koer ja kass vabatahtlikult õue minna. Ütlesid, et otsigu ma mõni teine loll... Terrassil oli selline meeletu tuisumöll, mille sarnast terve veebruarikuu jooksul õue peal nähtud pole. No nii! Teed siis jälle umbes! Suure masendusega ei tahtnud ise ka õue kriisisolukorda vaatamagi minna.
Hommikul ei aidanud miski - tuleb ju töömehele suure tee peale vastu minna.
Selline on tänane varahommik kell 7. 10. Tuleb ilus päikeseline päev. Selle meie maakoorukese peal on ikka õite paks lumekiht - sellist pole ma varem näinudki. Lumi põllul sama paks kui lumevallid tee ääres.
Õhtul enne tuisku käis meie teel vähe kobedam traktor. Ja tulemus on ka kohe näha - traktoriga on tee sõidetavasse laiusesse nügitud. Ju siis on Hiiekadaka mägi ka puhtaks lükatud.

Eile, kui kojusõidust saadud šokk oli veidi taandunud, üritasin natuke sissesõidutee otsa lahti kaevata. Just nimelt kaevata, mitte lükata, sest tuisk on lume tihedaks ja raskeks vaalinud. Poole sissesõiduteest sain enam-vähem korda.

Täna hommikul lõpetasin pooleli jäänud ettevõtmise. Vähemasti külateele saan korralikult sõita. Tuisk, mis oli omale tantsuplatsi leidnud just meie õue peal, andis tänaseks päevaks rohkelt tegemist - parklaplats on jälle lund täis.

Vaatasin neid kõrgeid lumevalle, paksu lund põldudel ja aias ning natuke kõhe hakkas.... See ollus peaks ju kõigi looduseaduste järgi millalgi veeks saama? Mis siis saab? Lume kühveldame hangedesse, visates kasvõi üle pea, aga vett ju virna ei lao... Meie jõgi on pärast maaparanduse käigus tehtud õgvendusi-süvendamisi üsna sügavas sängis... Kui kõrgele see vesi tõuseb? Mis jääb järele meie tammist?

Mäletan aegu enne maaparandust, kus suurvee ajal oli saun justkui saare peal. Praeguse Kivikõrbe kohal oli selline madalam koht, mis nägi välja kui kunagine jõe varusäng või miskit sinnakanti. Poisid olid siis tited ja paterdasid lustiga madalas ja soojas vees, kus põhjas pehme rohukamar.

Rahvasuu teab pajatada, et vana Aljas olla suurvee ajal toa juures paati istunud ning lauda juurde aerutanud. Maja ju sama koha peal ja lauda asemel on praegu puukuur.... Kas paneme kanuu trepi juurde "ankrusse", et kuuri või auto juurde pääseda. Nojah, aga auto ei ole meil teps mitte amfiibauto :S

Oli sügis 2009. Pimedus, vihm, pori.... sügismasendus. Ootasime talve, et tuleks ometi lumi maha, muutuks kõik puhtaks ja valgemakski. Tuli talv (ise ju palusime, et tuleks). Tuli lumi. Tuli veel ja veel ja veel.... Siiani tuleb teist... palusime ju nii kangesti.... Nüüd palume, et see WFS sadamise järgi jätaks ja see ollus ometi ära sulaks.... Talvemasendus. Arvestades kõige eelnenuga, siis ma lausa kardan, kui ilmataat võtabki lõpuks vaevaks ka seekordne palve täita. Kuna ta seekord selline heldekäeline on ja piiri pidada ei oska, siis.... On ju ütlemine: "Pärast meid tulgu või veeuputus!". Tuleb teine vist juba meie ajal... Saame näha!

Nojah, aga Nõiakaev saab sel kevadel jälle oma vanas headuses ja uhkuses üle ajada! Ja kui ta nüüd ka tööle ei hakka, siis on seal maa all karstiurgetes midagi kohe kapitaalselt sassi läinud.