Ainuke kevade hääl on kasside laul. Kui see nüüd just laul on. Hugobert oli trepi peal ja täpselt samasugune üleni must kass oli trepi ees. Ja seal nad siis undasid... Ometi pole meil enam ühtegi emast kassi, kelle pärast duelli pidada või lauluvõistlust korraldada.pühapäev, 14. märts 2010
Lootusetu
On 14. märts. Ja jälle sajab tihedat lund. See WFS vist ei sulagi ära, enne tuleb sügisel uus ports seda ollust vanale otsa. Vist. Praegu tundub küll niimoodi.
Ainuke kevade hääl on kasside laul. Kui see nüüd just laul on. Hugobert oli trepi peal ja täpselt samasugune üleni must kass oli trepi ees. Ja seal nad siis undasid... Ometi pole meil enam ühtegi emast kassi, kelle pärast duelli pidada või lauluvõistlust korraldada.
Ainuke kevade hääl on kasside laul. Kui see nüüd just laul on. Hugobert oli trepi peal ja täpselt samasugune üleni must kass oli trepi ees. Ja seal nad siis undasid... Ometi pole meil enam ühtegi emast kassi, kelle pärast duelli pidada või lauluvõistlust korraldada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Pidin sõitma täna hommikul Tallinnasse loengut andma. Ja esimest korda kogesin seda, mida Sa siin paar korda kirjeldanud oled. No võimatu oli sõita Kolu-Äksi teel!!! Silmast tuleb või vesi välja pingutusest, no ei saa aru tõepoolest, kus on tee või kus on vall. Panin ohutuled põlema, veeresin hädavaevu esimese ristmikuni ja olin õnnelik, et õnnestus ilma valli põrutamata ja kinni jäämata ots ümber pöörata :) Oligi minek Kose-Risti kaudu linna ja see oli õige otsus :)
See on üks kummaline teelõik tõesti. Järelikult seal ongi jube, polegi asi selles, et ma sõita ei oska. Seal lumemöllus sõitmine pole just analoogne kinniseotud silmadega sõitmisega, aga natuke sarnane on küll.
Mu koduteel on üks enamvähem samalaadne lõik veel - see seal Veetõusme lähedal hiiekadaka mäel. Ju sellised olematu nähtavusega lõigud on seotud suurte lagedate põldudega - ei ühtki teemärki, ei ühtki varju ega tuuletõket.
Postita kommentaar