On ärkamise, tärkamise, märkamise aeg

Pealkiri selline ajendatuna tänasest emakeelepäevast.

ärkamine - talveunest, talvisest masendusest
tärkamine - seemnest, sibulast, mugulast
märkamine - enda ümber muutuva maailma imede võlust ja valust osa saamine

Minu arvates on eesti keele kõige ilusama kõlaga sõnad reeglina liitsõnad. Aga see on kõigest minu subjektiivne arvamus.


Tomat "Koit". Vasakpoolne tops oli aknale lähemal. Seepärast istus ta tänase öö veel kilekotis soojas. Taimed ise sellised suht kenakesed. Las kasvavad veel! Varsti ootab neid pikeerimine.

Eksperimenteerimise külv: rõdu-/potitomat "Vilma". Külv ei ole suurem asi. See tühjem külg oli taas aknaklaasile lähemal. Külm on! Talv ju ikkagi.
Lobeeliate segu. Kumb tops oli aknaklaasile lähemal? Vastus: parempoolne. Ülejäänud lobeeliaseemned ei tea ilmaelust veel midagi. Magavad alles.

Mehhiko päsmaslill. Tõusmed on väga ilusad.

Lootusetu

On 14. märts. Ja jälle sajab tihedat lund. See WFS vist ei sulagi ära, enne tuleb sügisel uus ports seda ollust vanale otsa. Vist. Praegu tundub küll niimoodi. Ainuke kevade hääl on kasside laul. Kui see nüüd just laul on. Hugobert oli trepi peal ja täpselt samasugune üleni must kass oli trepi ees. Ja seal nad siis undasid... Ometi pole meil enam ühtegi emast kassi, kelle pärast duelli pidada või lauluvõistlust korraldada.

Pilved on ilusad, pilved on põnevad

On 13. märts. Laupäev. Lume järgi oleks nagu talv, aga natuke nagu ikka ei ole ka. Kell pool kuus oli äratus. No ei olnud enam pime!

Teine kevade saabumise märk on vähene kütmine. Kuigi öösel olid üsna krõbedad kümakraadid ( - 15).

Kolmas kevade saabumise märk on suurpuhastus. Talvehilbud pakitud ja enne oktoobri lõppu neid välja ei võta. Selline otsus. Paar toalille ümber istutatud.
Noored sätivad mingit länni värki üles. Küpsetasin neile suure laari kaneelirulle ning veel suurema laari tegin kartulisalatit.
Eelmisel nädalavahetusel tehtud külvidest on osa üles tulnud. Tomat näiteks. Paprika seemned magavad mullas veel õndsa und.

Akna peal kõõludes imetlesin kaharaid valgeid pilvi. Selleks ajaks, kui kummikud jalga ja jope selga said, olid pilved ennast juba teise poosi sättinud. Tegin esimesed selle aasta pilvepildid.

Mäe peal sissesõidutee otsas tehtud pildid vaatega itta:

...kagusse:

Küüni taga tehtud pildid vaatega edelasse:

..... ja põhja, piki Rootsi Teed.

Ilmarindel muutusteta

Global warming :(
Märts on poole peal, aga ilm on täiesti lolliks läinud. Meie Potsu on talve ja lund nautinud täiega. Täna hommikul tegin terrassi ukse lahti, aga..... koer vaatas välja ning keeldus õue minemast! Isegi looma arvates ei olnud õues avanenud vaatepilt normaalne!

Tööle sõitmine oli analoogne 23. veebruari kojusõiduga. Eriti jubedaks läks sadu Kolu-Äksi teelõigul sõites. Kose valla sees oli üks jäljerida ees. Sõitsin, nina vastu esiklaasi ja jälgisin üle kapotikaane neid lumme mattuvaid jälgi. Siis ühel hetkel keerasid jäljed õue. Edasi oli kõik üks ühtlane valge ollus. Ei taevast, ei maad. Teest rääkimata. Püüdsin orienteeruda teeäärsete määrdunud lumega vallide järgi. Valla piiril järsu kurvi eel oli tee peal jälle see hull või siis marutõbine metskits, kes tavatseb auto ees tee peal joosta. Tema järgi orienteerumine polnud ka eriti hea mõte, sest lõpuks ta ikka metsa vahele keeras. Kirivalla väljade vahel sõitmine oli tõeline õuduste labürint. Paar korda müksasin ka teeäärseid valle. Kord auto parema, kord vasaku küljega.... Vaene auto sai üsna põhjaliku ülevaate eesti keele vandumise ja kirumise sõnavarast ... kuigi tema, õnnetu, polnud ju tegelikult milleski süüdi.
Ühes kohas ma hakkasin isegi aru saama, kus olen - üle lume tundus, et vasakule jääb Aini maja katus. Uhh! See lõik teest sai sõidetud! Lõpuks tuli pääsemine - Lutsu külast oli üks auto välja keeranud. Sain jälle ettesõidetud jälgede järgi edasi kulgeda.

Koju sõitmise ajaks oli tee Kõue valla piires kenasti lahti aetud ja nähtavus hea. Peale libeduse polnud mingeid probleeme. Probleemid algasid koduvalla piiridesse jõudes. Sahka polnud see tee küll näinud. Tee oli piki teed kulgevaid rööpaid täis. Just nii, nagu autod seda lõiku nühkinud olid. Vastu sõitis üks sahaga traktor, aga sel oli sahk ontlikult üles tõstetud...

Ja nädala pärast lähevad lapsed kevadvaheajale. Ja kahe nädala pärast keerame kella suveajale.
Sellist talve pole ma elu sees varem näinud! Töökaaslase 85-aastane memm pole ka sellist talve näinud. Vähemasti Põhja- ja Kesk-Eestile sellised talved küll omased pole.

Suurt midagi e toimu

Hapukurgihooaeg.
Mitte midagi ei toimu. Mitte midagi pole uut. Mitte midagi pole huvitavat.

Kui, siis niipaljukest uut ju on, et ka kõrvalised asfaltteed hakkavad lumest välja sulama. Päike paistab, räästad tilguvad, tihased laulavad uuematest trendidest sitsikleitide turul. Kogu talve ei näinud kodukandis ühtegi harakat. Nüüd lippab neid ringi igal pool.

Eile õhtul hakkas Potsu järsku ägedasti haukuma, tõusis kahele jalale püsti ning nõudis õue laskmist. Ma muidugi lasksin ta siis välja. Alles seejärel nägin, kelle peale koer kurjustas - üks jultunud rebane oli Potsu territooriumil! Otse lõkkeplatsi juures. Koer tormas piki lumeuurdeid jõe poole, mina hüüdsin teda tagasi (niipaljukest, kui häälest ära hääl võimaldas). Ma nii kartsin, et kui Potsu rumalast peast seda rebast ründab, võib vaenlane talle 1:0 teha. Õnneks tuli koer siiski toa juurde tagasi. Ju ta sai minu lärmi löömisest aru, et targem on taanduda.

Mul tekkis üks mõte. Ega asjata pole olemas koolitusi avaliku esinemise oskuse arendamiseks. Kehakeel on ikka väga arusaadav keel ja see keel reedab nii mõndagi. Ja ühes kontekstis reetis see väga suurt ebakindlust. Kahju kohe! Nii et - kui jalavarjud on viletsad, siis olgu vähemalt jutt hea.

Pidev ebakindlus, pinge ehk siis stress - küll kurnab, küll väsitab, küll muudab ükskõikseks! Puhkust tahaks!

Oh seda ilma küll!

Täpselt aasta tagasi tegin pildi, mis näitas, et märtsis tõesti on kevad algamas. Pilt asub siin.
Täna on ilm sootuks teine: sajab lund ja tuiskab.

8. märts 2010 on selline:

Külm! Oh, mis külm!

Üks õige pidu pidavat ikka pauguga lõppema. Tundub, et tänavune talv lõpeb ka pauguga - pakasepauguga. Kell on 22. 20 ja väljas on - 17 kraadi!!! Kindlasti pole see veel kõik, mida talvetaadil demonstreerida on.

Auto on varju all, vatitekid katteks peal - täpselt nagu jaanuaris... No kuhu see ilmaelu sedasi küll välja viib?


Esmaspäeva hommikul kell 6 oli -18,5 kraadi.

Algas aiandusaasta 2010

Lugesin Köögikata blogist, et tal külvid tehtud. Võtsin kätte ja asusin ka lõppude lõpuks asja kallale.
Tehtud on paprika ja tomatiseemnete külvid.
Asusin lobeeliaid külvama. Teadupärast on sellel lillesordil sellised udupeened seemned. Suur oli minu üllatus, kui "Lilac" pakki avades avastasin sellest pisikese ampulli, kus loetud arv üsna suuri seemneid. Vaatasin pakile kirjutatud sordinime, vaatasin seemneid, kehitasin õlgu ja külvasin maha.... kui suured seemned, siis olgu nad suured, kui tahavad.

Teised kaks sorti olid oma tavapärases udupeensuses.

Mehhiko päsmaslillel, sindrinahal, ka sellised pea nähtamatud seemned. Kah külvatud!

Lugesin Maalehest ariklit paprikate kasvatamisest. Selgus, et paprika on tujukas ja ei talu pikeerimist. Nojah ja kuna emakest Maad tuleb säästa ning igasuguseid pakendeid korduvkasutada, siis seekord külvasin paprikaseemned munakarpidesse. Iga seeme oma isiklikku pesasse. No ja kui on aeg suuremasse potti istutada, eks ma siis leotan veidike seda munatopsi ja koorin teda õhemaks või lõikan põhja sootuks alt ära. Igal juhul püüan juurekava kahjustamata toimetada. Näis, kas on miskit vahet või pole teps mitte!

Poiss vaatas, et ma külvasin seemneid võitopsidesse ning pakkus välja omapoolse säästunipi: tema ettepanekul külvasin lobeelia seemned viilutatud vorsti karbikese sisse.

Ilmast. Ilmataat näikse täna oma aidas lumekotte revideerivat. Vist hakkavad varud otsa lõppema. Lumesadu on just selline, nagu saputataks kuskilt kotinurgast veel viimaseid peeneid ja poolpiduseid jäänuseid välja. Aga ülesanne saab ju täidetud - sajab, lund sajab :S

Tänase päeva jooksul pole isegi räästas veel tilkuma hakanud. Külmakraadid on sellised veidi ülespoole -10st. Ja vasti on juba märtsi keskpaik käes!

Päikeseloojang

Kontrolljoon "saun" on kaugelt ületatud! Järgmine kontrolljoon on küün.

Külm laupäevahommik

Ega põhjuseta ei öelda: "Ära karda talve, karda talve poega!" Täna hommikul on kohe nii külm, et auto käima ei läinudki! Esimest korda selle talve jooksul! Ja selle pakasega peab väsinud töömees pika maa jalgsi maha kõmpima. Kardan, et tal pole kindaid ka kaasas. Ja auto kükitab kasutult kuskil lumekuhja taga. Masendav!

Päeva peale ilm soojenes ja sain auto kenasti käima. Salongis oli suisa suvesoojus sees.

Üllatuse osaliseks sain ka: vaatasin, et keegi on tulnud minu kodukale google.sites aadressi kaudu. Kontrollisin, mis aadress see selline on. Ja ülla-ülla - see oli minu e-portfoolio! Kontrollisin veel. Sisestades e-portfoolio vana aadressi (googlepages), sain ikka soovitud saidile. Samas saidi aadress oli juba uus. Ega siis midagi, vahetasin oma ajaveebis ka nimetatud saidi aadressi ära uue vastu. Sellega on siis asi ühel pool. Samas on mul ju ka üks teine googlesites leht olemas - õppematerjalid. Sellega on sites.google veel toimetamas, vähemasti ma arvan nii, kuna arvuti jooksis sellele aadressile klõpsates lihtsalt kokku.

Hakatus tehtud

Käisime eile lõpuks Kosel ja ostsime ära ühe suure koti kasvusubstraati ning natuke seemneid (neetult kalliks on seemnepakkide hinnad aetud ).

Olemas on:

ripploneelia, Lobelia pendula . Tumesinine. Taime kõrgus 10 - 25 cm. Eelistab kasvukohaks päikeselist kohta ning vett läbilasvat keskmiselt väetatud pinnast.
Valge, roosa erinevad toonid kuni keskmise lillakani.
ripploeelia, segu.

lobeelia "Lilac", Lobelia pendula cascade. Kõrgus 10 cm. Seemned dražeeritud.

Mehhiko päsmaslill, Ageratum Houstonianum. Roosade õitega.

Paprika "Pzarowska", Capsicum annuum

Tomat "Koit". Ei leidnud pakendi pealt sõnagi taime kõrguse kohta :(

Tomat "Vilma". Rõdutomat. Sobib kasvatamiseks rõdu pottides ja ka avamaal. (Mõtlesin, et seemneid ostes lolliks ei lähe ja tobedusi ei tee, aga kus siis sellega!)

Kasvuhoonekurk. Ei mingit sordinime!

Pole just parim aeg

Kevade tulemisest.
Esimene vasikas läheb ikka aia taha.
Esimene pääsuke ei too veel kevadet.
Ja õige ta on. Kolm ööpäevaringselt plusspoolele jäänud temperatuuriga päeva on läbi. Talv näitab jälle hambaid. Oma teovõimekuses kahtlema löönuna teeb ta seda õige vihaselt. Praegu lõõtsub akna taga vinge tuul, mis korstnad vilistama paneb. On see märk läänepoolseid Euroopa riike rappinud marutormi jäänustest, kes teab.

Olukorrast riigis.
Googeldasin natuke ning tegin endale selgeks mõned seni arusaamatuks jäänud majandusterminid: saneerimine ( Mulle tundub see küll rohkem Potjomkini küla ehitamise moodi tegevusena, aga küllap asjatundjad teavad paremini.), pankrot, eraisiku pankrot (Oh seda häda ja viletsust, kui menetlus iseenesest läheb juba kena kopika maksma. Kopika, mida pankrotistujal niigi pole).

Aiandusest.
Vaatasin oma ajaveebi eelmise varakevade sissekandeid. Hmm... tagumine aeg oleks vähemasti paprika ära külvata. Ning lobeeliad. Aga teed on libedad ja pelgalt mõtegi Kosele sõitmisest on väga vastukarva. Eks näis. Äkki on Kiilis ka kuskil seemneid müügil, vaja välja uurida.

Käsitööst.
Olematu. Totaalne kriis. Ühtegi ligilähedaseltki käsitöömaterjali meenutavat asja nägemisulatuses pole.

Energiast.
Pole nimetatut. Kui oleks aega, tahaks lausa katsetada, mitu tundi suudaks ühtejärge magada. Praegu tundub, et tubli ööpäeva magaks küll. Kuigi jah, nendel esimestel
soojadel päevadel oli "hull jälle rahutu", mitte ei püsinud toas, aga see soojus ja kevad on veel üsna kaugel ning õues pole suurt midagi teha. Seni püsib unekas.

Huvitavat ajalehest.
Ajalehest Postimees.ee
Haridustöötajate liidu ettepaneku kohaselt võiks noorempedagoogi töötasu alammäär tõusta 2011. aastal seniselt 9516 kroonilt 10 500 kroonini; pedagoogil 10 077 kroonilt 11 100 kroonini; vanempedagoogil 11 517 kroonilt 12 700 kroonini; ja pedagoog-metoodikul 13 908 kroonilt 15 300 kroonini.
Nojah, tore ettepanek küll, aga karta on, et selle kohta sobib öelda: "Las koerad hauguvad, karavan sõidab edasi". Oleks, peaks, tuleks - sõnad, millel ei ole kaalu.
Siinkohal mõned seosed:
töötasude kahanemine = uue, paremini tasustatava töökoha otsimine
koondamine = koondamistasude maksmine
pole töötajat = pole omavalitsusel rahavoogusid tulumaksu näol
Kellele see kasulik on?

Veebruari viimane päev - suur sula

Hommikul kell 7.20 oli meil "kohaliku tähtsusega maavärin" - maja tänavapoolse külje katuselt varises lumekasukas maha. Jätkasime lumekuhja likvideerimisega. Kile lagunes ära ja lõpuni valmis ei saanudki. Esialgu siis selline seis tolle lumega.On olemas mägikitsed ja kaljukassid.... meil on mägikoer.
Potsu ronib mööda lumevalle ja tundub, et ta lausa otsib järjest kõrgemaid "mäetippe", mida vallutada.

Ja kuusk ajab okkaid! See on hea märk - kevad on tulekul!

Võitlus lumega

Sealjuurs ebavõrdne võitlus. Poiss sudis tuulekoja katusel vintskapi vahesid lumest vabaks. Hmm? Kas silm petab või on tõesti tuulekoja katus kergelt kaardunud? Urrrr! Eelmisest tuulekoja katuse rookimisest tekkinud hang akna all. Seehang tuleb teisaldada kas nui neljaks!

Kenasti puhtaks lükatud terrass on jälle endises lumerohkuses.

Kell 14.30 näitas termomeeter pumbamaja seinal + 3 kraadi!

Vaateid meie küla mõisasüdamest

Käisime mõisasüdames jalutamas.
Viljakuivati varemed. Kakskümmend aastat tagasi oli sel hoonel katus peal.
Mõisa viljakuivati. Renoveeritud.

Karjalaut või õigemini see, mis temast veel järel on.

Mõisa hobusetallid.

Lumehirmutis? Suur, punane, kipras näoga - peaks hirmutama küll.

Kevad on siiapoole teel

Tulen, tulen!

Paju otsast patsatas
lobjakuda,
lepa otsast latsatas
sula lunda.
Hüüti õhus üleval:
kuulen, kuulen
Mina tulen, kevade,
tulen, tulen!

Juhan Liiv (1900)
Udune laupäevahommik.

Jõgi ülalpool tammi.

Jõgi allpool tammi.

Ta tuleb vist nüüd tõepoolest! Juba teine sula päev. Ja täna tilkusid räästad üsna varastel hommikutundidel! Kindel see, et ega ilm praegu veel püsivalt sulale ei jää, aga märk on maha pandud. See lisab lootust ja optimismi, et lõpuks saame selle pika talvega ühele poole. Ja lumi on määrdunud, nagu ta läbi aegade alati varakevadel olnud on.

Temperatuur +1 kraadi (kell 8 hommikul).

Ennetustööd

Täna alustasime preventatiivse tööga. Eesmärgiks ära vedada kõige suuremad hanged maja ukse eest. Eile kaevatud renn oli just täpselt õiges mõõdus ja lumevedu sujus kenasti.
Mul õnnestus ka kasvuhoone otsauksed lahti saada ning viskasin hea hulga lund kasvuhoonesse. Tänaseks on randmed kui tuld täis - isegi trükkimine on valus. Eks näis, mis homme saab.

Kuidas lumeuputuses teid rajatud sai

Täna osadel meesperest vaba päev ja neil oli lõbu laialt - lumes sai "puhatud ja mängitud".

Kasvuhoone katus järjekordselt (mitmes kord juba) enam-vähemgi lumest vabaks lükatud.
Et ära hoida majapidamise uppumist sulavetesse, tuleb hakata tasapisi lund õue pealt ära vedama. Noh, teisaldada tuleb just need hanged, mis inimese kõrguseks on kasvanud. Et oleks, kuhu lund vedida, tuli rajada tee jõeni.

Kompostihunnikule oleks ka hädapäraselt tarvis ligi pääseda. See urg viibki soovitud suunas.

See tänavune ei ole normaalne Eestimaa talv!!!

24. veebruari hommik

Eile hilisõhtul ei tahtnud koer ja kass vabatahtlikult õue minna. Ütlesid, et otsigu ma mõni teine loll... Terrassil oli selline meeletu tuisumöll, mille sarnast terve veebruarikuu jooksul õue peal nähtud pole. No nii! Teed siis jälle umbes! Suure masendusega ei tahtnud ise ka õue kriisisolukorda vaatamagi minna.
Hommikul ei aidanud miski - tuleb ju töömehele suure tee peale vastu minna.
Selline on tänane varahommik kell 7. 10. Tuleb ilus päikeseline päev. Selle meie maakoorukese peal on ikka õite paks lumekiht - sellist pole ma varem näinudki. Lumi põllul sama paks kui lumevallid tee ääres.
Õhtul enne tuisku käis meie teel vähe kobedam traktor. Ja tulemus on ka kohe näha - traktoriga on tee sõidetavasse laiusesse nügitud. Ju siis on Hiiekadaka mägi ka puhtaks lükatud.

Eile, kui kojusõidust saadud šokk oli veidi taandunud, üritasin natuke sissesõidutee otsa lahti kaevata. Just nimelt kaevata, mitte lükata, sest tuisk on lume tihedaks ja raskeks vaalinud. Poole sissesõiduteest sain enam-vähem korda.

Täna hommikul lõpetasin pooleli jäänud ettevõtmise. Vähemasti külateele saan korralikult sõita. Tuisk, mis oli omale tantsuplatsi leidnud just meie õue peal, andis tänaseks päevaks rohkelt tegemist - parklaplats on jälle lund täis.

Vaatasin neid kõrgeid lumevalle, paksu lund põldudel ja aias ning natuke kõhe hakkas.... See ollus peaks ju kõigi looduseaduste järgi millalgi veeks saama? Mis siis saab? Lume kühveldame hangedesse, visates kasvõi üle pea, aga vett ju virna ei lao... Meie jõgi on pärast maaparanduse käigus tehtud õgvendusi-süvendamisi üsna sügavas sängis... Kui kõrgele see vesi tõuseb? Mis jääb järele meie tammist?

Mäletan aegu enne maaparandust, kus suurvee ajal oli saun justkui saare peal. Praeguse Kivikõrbe kohal oli selline madalam koht, mis nägi välja kui kunagine jõe varusäng või miskit sinnakanti. Poisid olid siis tited ja paterdasid lustiga madalas ja soojas vees, kus põhjas pehme rohukamar.

Rahvasuu teab pajatada, et vana Aljas olla suurvee ajal toa juures paati istunud ning lauda juurde aerutanud. Maja ju sama koha peal ja lauda asemel on praegu puukuur.... Kas paneme kanuu trepi juurde "ankrusse", et kuuri või auto juurde pääseda. Nojah, aga auto ei ole meil teps mitte amfiibauto :S

Oli sügis 2009. Pimedus, vihm, pori.... sügismasendus. Ootasime talve, et tuleks ometi lumi maha, muutuks kõik puhtaks ja valgemakski. Tuli talv (ise ju palusime, et tuleks). Tuli lumi. Tuli veel ja veel ja veel.... Siiani tuleb teist... palusime ju nii kangesti.... Nüüd palume, et see WFS sadamise järgi jätaks ja see ollus ometi ära sulaks.... Talvemasendus. Arvestades kõige eelnenuga, siis ma lausa kardan, kui ilmataat võtabki lõpuks vaevaks ka seekordne palve täita. Kuna ta seekord selline heldekäeline on ja piiri pidada ei oska, siis.... On ju ütlemine: "Pärast meid tulgu või veeuputus!". Tuleb teine vist juba meie ajal... Saame näha!

Nojah, aga Nõiakaev saab sel kevadel jälle oma vanas headuses ja uhkuses üle ajada! Ja kui ta nüüd ka tööle ei hakka, siis on seal maa all karstiurgetes midagi kohe kapitaalselt sassi läinud.

Urg

Tänase päeva viimase välitööna kaevasin raja (tegelikult küll kitsukese uru) lipumastini. Kolmapäeva hommikul tuleb lipp masti tõmmata ja siis pole enam aega kaevetöödega tegeleda.

Arvasin seni, et olen siin ilmas juba üht koma teist imelikku asja näinud, aga seekordne talv ja meeletu lumekogus on siiski sellised nähtused, mis üsna esmakordselt kogetavad on.

Kahjuks ei püsinud Potsu paigal ja temaga võrdlusmomenti sel lumemüüril ei ole. Igal juhul kahel jalal seismine Potsut ei aidanud - sellest urust ta välja ei paistnud ka püsti seistes.

Uru lumeseina kõrgus on 80 cm (mõõdetud tasase maa peal ilma tuisuvaalu abita).

Appi! Appi! Kas ei aitaks juba?

Pärast purgaad

1. Lume sisse on uuristatud jalgrajad auto platsini ja puukuurini. Lund tuli visata lausa üle pea - nii kõrged on vallid teeraja servas.
2. Kell 12.50 lõpetasime Magnusega oma õue parkla puhtaks rookimise. Lumi on kõva ja tihe. Enam ei saa siuh ja siuh lumelabidat vibutada.
Üks hull (loe: auto) sõitis Oru poolt Tuhalasse. Meie tee otsas jäi seisma, vaatas, et edasi teed lihtsalt ei ole ning keeras tagasi. Vot nii käivad asjad meite kandis.
Viktoriini küsimus: Kas lumesahk on südapäevaks teed puhtaks lükanud? Valikvastused: JAH; EI. Õige vastus: EIIIIIIII!
See on see valla ääremaa elu: jumal kõrgel, keiser kaugel, vaadake ise, kuidas oma eluga toime tulete.
3. Kõige pikem ja kõige hullem lõik ootab veel ees: kogu sissesõidutee suure vahtra alt kuni külateeni tuleb lahti lükata autole vajalikus laiuses. Ja keldri juures on tuisuvaal ikka kenasti kõrge ja tihe :((((

Nüüd on tee lahti aetud! Poisid aitasid ja niimoodi kolmekesi rassides lõpetasime kell 14.45.

PS! Traktor, millega volitatud isik külateid lahti peaks lükkama, on sootuks katki. Õnneks Oru suunal on tee kuidagimoodi läbitav. Ja loota sellele, et sahk talude juurde sissesõiduteed ka lahti lükkaks - no see on ikka väga lihtsameelne ja sinisilmne lootus.

Üks naljavend sõitis tee peal lumesaaniga. Kas ta ei näinud (kõik on ühtlaselt sinakasvalge), et risti üle tee on kõrged hanged - igatahes kummuli see saan lendas. Üks laps oli ka peal. See oli avariist koledasti ehmunud - keeldus pärast saani õigesse asendisse upitamist sellega edasi sõitmast. Üürgas päris tükk aega...

Hommik..... vaikus....

Aknast õue vaadates avaneb suisa imelik vaatepilt - ei tuiskagi!?!
On siin tegemist vaikusega enne (uut) tormi või on tõepoolest purgaa selleks korraks läbi, seda ei tea, aga saame teada päeva jooksul.

Õues ei ole veel käinud. Aga lähen kindlasti pilte tegema, sest arvestades eileõhtust purgaad, võib maastik hoopistükkis teistsugune välja näha. Need vaalud, mida ma aknast näen, ütlevad küll, et ühe tegelase otsus juba õhtul tööle sõita ei olnudki väga vale. Katsu sa hommikul poole kuue ajal kedagi appi saada lumme uppunud autot välja tõmbama!

Pilt on tehtud hommikul kell kaheksa. Tee peale sumpamisega oli juba tükk tegemist, aga lõpuks sinna jõusin. Külatee otse meie sissesõidu kohal on enam-vähem normis, aga see pilt on vaatega küla poole. Seda teed ei ole olemaski! Lumelabidas on tee vasaku perve hanges. Ülejäänud pilt on küll ühtlaselt ühte värvi, aga püüdsin ikkagi ajaloo jaoks selle olukorra talletada.

Soovitusi paprika seemnete külvamiseks ja taimede ettekasvatamiseks

Kopeerisin artikli Maalehest.

Taimede ettekasvatamiseks külvake seeme hiljemalt märtsi teisel poolel, sest paprikaistik vajab arenguks rohkem aega kui tomat.

- Kuna paprikataim talub pikeerimist halvasti (areng peatub 8–10 päevaks), on parem külvata turbatabletti või -potti, mille saab hiljem koos taimega suuremasse kasvupotti ümber tõsta.

- Ühte potti võib panna 3–4 seemet, hiljem näpistage kehvemad ära.

- Paprika idaneb aeglaselt, tärkamise kiirendamiseks võib seemet ööpäev soojas vees leotada.

- Parim idanemistemperatuur on 25° ringis.

- Tõusmed ilmuvad suhteliselt ebaühtlaselt. Tärkamise järel hoidke neid 4–5 päeva jahedamas (16–18°), et nad välja ei veniks. NB! Temperatuuril alla 13° paprikataimede areng seiskub!

- Edaspidi andke neile taas rohkem sooja: päeval 20–25°, öösel 4–5° vähem.

- Kui külvasite külvikasti ja peate taimi pikeerima, siis tehke seda 1–2 pärislehe faasis (15–20 päeva pärast tärkamist).

- Taimed vajavad kasvamisel palju valgust.

- Õige aeg istutada taimed kasvuhoonesse on siis, kui istikul on esimesed õied või isegi viljaalged. Liiga noorelt istutatud paprikal tekib kasvu- ja arengupidurdus.

Karmid ilmaolud

Raadio võib ju soovitada kodust mitte välja minna, aga kui on vaja bensiini tankida, toidumoona varuda ja üleüldse tööle minna.... Mismoodi siis peaks see võimalik olema kodust väljumata?
Nii oligi meie auto nina pööratud tee poole.... Natukese aja pärast läksin ukse peale vaatama - auto õe peal vahtra all pehmesse lumme ära vajunud.... eks siis kaevasime ja lükkasime.... kaevasime jälle ja lükkasime jälle. Järgmine hangejäämine oli sissesõidutee otsas - va postiauto tuli just külateed mööda ja meie auto ei saanud hooga teele sõita. Jälle kaevasime ja jälle lükkasime...
Kupatasin ühe poistest ka kaasa, et oleks, kes kaevata ja lükata aitaks...

Jään nüüd ootama, kuda sõit Kosele kulges...

Temperatuur kell 11. 15. - üllatus, üllatus.... - 19 kraadi + lõikav idatuul!!! Kole-kole-kole!

Veebruar - tuisukuu

Ah sa sinine sitikas! Küll on ikka lumemöll ümber maja!
Koju sõites olid teed juba väga raskelt läbitavad. Kodune sissesõidutee oli mitmekümnelt hektarilt kogutud tuisulume kõrgeid vaale täis. Õnneks õue peale ikka sain, kuigi sõitsin kui slaalomit - ikka jõnks vasakpoolsesse hange, siis kähku siuhti parempoolsesse hange. Nüüd, poolteist tundi hiljem tuli pähe mõte teha pilt selle uhke slaalomisõidu jälgedest... aga mida pole, see on tee!

Millal see talv ükskord küll lõpeb????

Kevadlilles aias ja metsas

Kevadlilled aias ja metsas on PhotoPeach

Päikeseline sõbrapäev

Täna sai veidi lund kasvuhoonesse tassitud ja terrassi pealt lund roogitud. Järsku vilksatas ühes kohas terrassi kiviplaat! Lõpuks tegin natuke "kevadet"ja sain jupikese terrassist lumevabaks. See must laik lumehange taustal on meie Hugobert. Ise suur isakass, aga lumest välja ei paista! Vahva oli vaadata, kuidas Potsu traavis oma käikudes, lumepilv ümber keerlemas. Vahepeal oli vaja vaadata, kuhu jooksmisegaon jõutud. Selleks oli vaja seista kahel jalal ja kaela pikaks sirutades paistis koerakese pea üle lume... Käisime Potsuga külateel jalutamas. Ilma jalutusrihmata. Rõõmustasime, et koer kuuletub väga hästi ja nii julgesimegi tee peal patseerida.
Talvetardumus üle-tee põllul.

Tuul on vorminud kuuseheki lumemütse.

Pajuvõsas külmetasid üksikud valged utud.

Raamatu käsikiri toodi näha. Illustratsioonid on juba olemas. Formaati on ka juba sätitud. Nii tuleb veidi üle 200 lehekülje. Nüüd käib veel viimast korda filoloogi kriitilise pilgu alt läbi ja eks siis ole näha, kuidas asjad sujuma hakkavad.

Õhkõrn kevade virvendus

Kuigi temperatuur on hommikul -8 kraadi (Hiiumaal olevat isegi -16 kraadi), võib tähelepanelik looduse vaatleja märgata juba esimesi vaevumärgatavaid kevade saabumise märke.
Tänahommikune härmatis ei ole üldse eelmise, jaanurikuise härmatise sarnane. Ta on hoopis õhem, ilm ka kuidagi sombusem.
Pirita jõel on vesi jää peal. Tuhala jõge pole täna hommikul veel vaadanud.
Tuhala-Aruvalla teel oli hulgaliselt metsvinte. NB! Ei olnud leevikesed, just vindid olid. Nägin nii isas- kui ka emaslinde. Paljud metsvindid talvituvad Eestis, kuid kahel eelisel talvekuul neid meie kandis näha ei olnud.


PS! Meie algklassiõpilaste kingitust Pajula kooli algklassidele saad vaadata siin.

Uus lumerekord

Aastate eest oli "tohutu paks lumi" 36 cm. See rekord püsis kaua!
Selle talve esimene lumerekord oli 42 cm. Pärast mõõtmist on lumi aja jooksul kokku vajunud ja tihenenud. Eilne mõõtmine andis uue rekordi: 53 cm!!! W F S!

Eile sai ka suur töö ette võetud. Lumelabidast ja mingist roikast sai tehtud "samkompunn" raagendus, millega kasvuhoone katuselt lumi maha lükati. Tegin lumekuhjadest pildi.

Küll tuiskab!

Aknast välja vaadates ei saa aru, kus lõpeb maa, kus algab taevas. Metsik tuisumöll on õues!
Kell kaheksa õhtul käisin õues vaatamas, kui hull seis siis õigupoolest on. ..... On ikka hull küll! Ja sahka tee peal näha pole! Ja tuiskab! Ja meesperet pole! Ja homme on tööpäev!
Väga sobiv on lugeda Thela postitust "Eestimaa talv" (tema aiablogis) iseloomustamaks praegust olukorda. Täiesti nõus väljendiga (ingliskeelsest originaalversioonist): White f....ng s..t!
Ja veebruar alles algas!

Küünlakuu esimene päev

Ilmateate järgi pidavat täna hommikul üle Eestimaa olema kuni - 10 kraadi. Meie kandis jälle lahkesti - 17 kraadi!

Arve käes ja valda saadetud. Otse bronnikeskkonnast saadetud laevapiletid ei avanenud minu arvutis. Homme saan kätte.

Homme tuleb majas väljamaalaste delegatsioon vastu võtta, rääkida minevikust ja olevikust. Karta on, et eesti keeles välja ei mängi :(
Vaatan, kas peale ajaloost rääkimise saan kasutada ka üht varem tehtud PowerPoint esitlust. See on selline keadine ja helge.

Väljas sajab ja tuiskab. Kuidas homme hommikul tee peale saan, see pole veel 100%-liselt kindel.
Küünlakuus külmad kanged! Küünlakuu - tuisukuu!