laupäev, 5. september 2009
Õunamoos punastest õuntest
Õunu tuleb koorida kaks ämbritäit. Seda sodist tööd köögis küll ei tee - ikka õuetrepil.
Hämar ja unine laupäevahommik
Nalja sai juba hommikul. Küpsetasin pannkooke. No millega neid siis süüa? Moosiga? Millisega neist? Meega? Vot, just meega! Saatsin mehe pumbamaja riiulilt meepurki tooma. Läks ja tagasi ei tule.... Tuli välja, et ta oli seal riiulite ees kirunud mind, et kuhu ma ometi need meepurgid peitnud olen. No mida pole, seda pole! Lõpuks meenus talle, et olin varem maininud, et mesi suhkrustab tänavu väga kiiresti. Siis ta taipas, et need imeliku sisuga purgid on ikkagi meepurgid. Nimelt näevad meepurgid välja täpselt sellised, nagu oleks neisse villitud sulatatud searasva. Me ei oska seda imelikku väljanägemist seletada millegi muuga, kui et tegemist on puhtalt rapsimeega.
Männimetsasid meie kandis ju pole, seega kanarbikumesi on välistatud. See pidavat jällegi selline tume ja mõrkjas olema.
Hommikukohvi nautides vaatasin vanu pilte. See piltide lugu on üsna kahe otsaga. Tore, kui need on arvutis, aga tore oleks, kui nad oleks ka albumis. Digika ajast alates pole meil ühtegi pilti arvutisse lisandunud.
Pildil on suure fotoalbumi kaas. Praegu vaatasin, et oli ikka viitsimist seda albumile ümber sättida. Kui nüüd hästi meenutada, siis tuli see album lausa osadeks lahti võtta. Tikkimine oli selle asja juures see kõige väiksem mure. Omal ajal sai raamatukaasi ka tehtud. Esikaas tikitud, kaane külge ühendatud õhukesest materjalist järjehoidja. Mõnele kingituseks läinud raamatukaanele tikkisin tulevase omaniku monogrammi ka peale jne, jne. Oh, olid ajad! Tikkimine mulle väga meeldib, aga hetkel pole see vist eriti moes.
Nüüd on vaja iseendaga ülemat nõu pidada, et mida tegema hakata. Kas tomati-sibula-õuna-küüslaugu salatit või moosi punastest õuntest. Vaja seda asja kaaluda. Mõlemad eeldavad pikka ettevalmistusaega, mis on aga igav ja ei paku üldse pinget :) Ja kust need purgid veel võetakse?
reede, 4. september 2009
Vihm, vihm ja ikka vihm!
Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad! Nojah, vahemaid arvestades jalgade asemel jagavad siiski autorattad.
Mõte Kosele poodi sõita jõudis kohale samaaegselt ilmatu võimsa vihmapilvega. Saju lõppu oodata polnud enam aega, sest ega poed öö läbi ka avatud pole! See vihm, mis pildile jäi, oli alles nali selle kõrval, mis ees ootas. Autotuledest polnud mingit tolku, aina pimedamaks läks ja kojamehed ei jaksanud vett ära pühkida. Aga ... Kosele jõudes oli asfalt sellist nägu, et noh, oli ju kah midagi sadanud ja ilmselt tükk aega tagasi.
Ja koju tagasi jõudes ootas meid ees järjekordne padusadu!
neljapäev, 3. september 2009
Tänasest päevast (metsa poolt vaadatuna)
Koju jõudes oli pool peret juba ootamas ja kohe teine tunne oli toimetama hakata. Kupatasin ära külmikus oma aega oodanud seened. Käisime väikese treti ka Huntaugu metsas. Kui eile oli suur torm, siis täna risti vastupidiselt tuulevaikus ja väga mõnus suvesoojus. Ma ei teadnudki, et meie küla servas on sellised heinamaad! Kümnete-kümnete hektarite viisi niitmata heinamaid!
Metsas valitseb vaikus. Ainult tihane teeb aeg-ajalt häält ja korra isegi kuulsime laanepüüd. Selles lopsaka põõsarindega metsast suurt seenesaaki loota polnud, aga niisama oli ilus kõndida ja vaikust kuulata.
kolmapäev, 2. september 2009
Tsitaat
Ramo Pener, õpetaja
Ajalehest Eesti Ekspress
Tundub, et selline väljend on muutunud juba peaaegu käibefraasiks, kuid on samal ajal siiski aktuaalne ja absoluutselt adekvaatne.
Mõtteid pärast skandaalse telesaate uut algust
ole sa lahke - jälle sättisin ennast kella kaheksaks teleri ette!
Väga raske on ikka hakata ilma "koolituseta" tegutsema võõras peres. Jelena oli väga tubli! Ta on tõeline kangelane, kes kodus kannatlikult rügab ja rügab. Puhkuseta. Hea, et suurematest lastest talle juba abi on!
Ja mismoodi toimub majandamine, kui peres on väga palju lapsi ja tööl ei käi kumbki vanem???? No emast oleks seda tööl käimist ka kole kurjast nõuda. Keegi oli juba nii nördinud, et "võražal protest"! Mille peale?
Olen ise ka noores põlves šoki saanud teemal: "linnatibi taluperenaiseks" :)
Leidub veel nüüdki, paari aastakümne järel inimesi, kes meite pool toimunud muutusi "hinnates" kahtlustavalt mind piidlevad, justkui tahaks öelda: "Tuu iks olõ õkva ku liinah!"
Üks poiss on nüüd siis koolis. Tuleb ehk homme hilisõhtul. Teine on kodus ja ootab, millal tema 1. kursus alustada saab.
Noored läksid jalutama. Potsut kaasa ei võetud. Selline ülekohus saab õige pea likvideeritud, kui Potsule ka traksid ja jalutusrihm saab ostetud. Vot siis jalutavad kahte koera!
Ma ei saa aru, miks ma ei saa mitte midagi "eppohhi loovat" korda saadetud pärast igapäevast tööpäeva! Tööpäev ju pole ometi ööpäeva pikkune! Aga ei mängi välja! Samas tean, et homme pärast tööd teen seda ... ja seda... ja seda ka veel. Ja sel lihtsal põhjusel, et reedel läheme matkale ja tunde pole. Siit järeldus - ma ei oska ennast säästvalt töötada. Aaa..... kuda seda õpitakse? Äkki oleks tagumine aeg õppida ennast säästma? Enne kui on juba hilja...
esmaspäev, 31. august 2009
Kindel märk sügise saabumisest
Sain tembuga hakkama!!!
Asi sai alguse söögi tegemisest, mis - nagu tavaliselt, käis mitme muu tegevuse kõrval. Plaanis oli suitsukalasalatit teha. Panin muuhulgas munad elektripliidile keema. Ja läksin terrassile muid komponente hakkima.... Kes seda kella nüüd oskab öelda, aga noh, ühel hetkel läksin kööki vaatama, et kas munad on kah keenud :))))
Köök oli maast laeni suitsu täis, klaaskaas oli lennanud tuhandeks killuks, keedunõu ise oli pliidiraua küljes kinni mis kinni - tõsta või koos pliidiga.
Tegin tuulutamiseks lahti akna ja välisukse. Mis aga meelest ära läks? ...... Muidugi suitsuandur.... ja tõsiasi, et suits teadupärast tõuseb üles. Ja nii see suitsuandur teisel korrusel trepi kohal laes lõugama kukkuski. Küll oli kisa! Luust ja lihast käis läbi! Koer ulgus, mina otsisin paaniliselt mingitki asja, mille otsa ronides see asjandus laest kätte saada. No sikutasin siis seda kõigest väest... kätte sain. Hetkeks see põrguline jäi vait ka. Natukese aja pärast kukkus laua peal uuesti üürgama. Tükk tegu oli selle patarei lahti ühendamisega!
Aga üks asi on nüüd selge - see suitsuandur ikka tõesti töötab ja isegi niisuguse suitsukoguse juures. Kisa ajaks ilmselt ka kõige suurema unekoti maast lahti. Kasulik riistapuu kodu turvalisuse kaitsmisel!
Kogu selle äparduse kirjutan homse päeva ootuse juurde kuuluva pabina kontole :)))
Uus ports mune jääb nüüd küll keetmata. katsuks kuidagi teistmoodi hakkama saada!
pühapäev, 30. august 2009
Peotäis pisikesi pisiasju
1. Kamina kütmine. Mitte et hirmus külm oleks, aga mõte selles, et kui tuba on liiiiiga palav, siis hoitakse terrassiust lahti. Avatud uks kuulub aga loomuliku osana meie suve juurde. Pealegi on köetud toas õhk ikka sutsu teisem.
2. Hostade peenar korda. Ümber istutamise elasid hostad kenasti üle. Vaid mõned üksikud lehed olid kollaseks tõmbunud. Hoopis teine tunne oli vastvärvitud seina juures peenart kobestada! Pildile jäi nüüd küll maja nurk, millel puudub nurgaliist, aga küll see ka tuleb. Ja õigesti öeldakse, et ajutised asjad on need kõige püsivamad... nii ka see elektrijuhe...
3. Elutoa lilledel on saunapäev.
laupäev, 29. august 2009
Huvitavat ajalehest
Tuntud koolijuhile Lauri Leesile ei meeldi mitmed kooliga seotud asjad: Need on:
riigieksamid,
koolide pingerida (tekitab veelgi lisapingeid)
põhikoolita gümnaasiumid (Sellest ei saa üldse aru. Huvitav, kas koolimajas on siis ainult klassid 10 - 12?)
e-kool (sellel on nii häid kui ka halbu külgi)
loovuspõhine õpe ( Sel teemal sai kunagi väideldud klassivend Mattiga, kes oma koolis on seadnud pearõhk just kaunitele kunstidele.)
õuesõpe (See on jälle niisugune kampaania korras sisse seatud termin. Alati on vajadusel väljas käidud ja ilma selle kõlava sõnata)
elukestev õpe (Seda pooldan. Samas on nõme näiteks atesteerimise nõuetes määratud koolitustundide hulk. Inimene peaks ikka siis ja ainult sellele koolitusele minema, mis talle huvi pakub ja millest talle kasu on. Lihtsalt järgmise 8, 16, 20 võo 40 tunni kirja saamise pärast pole sellel koolitumisel küll mõtet.)
keelemapid (Mis too säänne veel on?)
arenguvestlused ( Mulle need ka ei meeldi. Päev on väga pikk ja kurnav. Lapsevanem ei saa tulla minu tööaja sees, vaid õhtul peale oma tööd. Kas see on normaalne, et õpetaja tööpäev kestab koolimajas 12 tundi? Ja niimoodi pikalt - päevi, nädalaid, kuid. Õudne, kui klass veel suur ka juhtub olema! Iseenesest on arenguvestlus täiesti positiivne nähtus. Olen ka kõige pahurama ja turtsakama inimese lõpuks naeratama saanud.... aga seda enam on see kohustus psühholoogiliselt väga kurnav.)
kogu võim hoolekogudele (Kogu võim rahvale on üle elatud. Kuidas? Eks see ole teada... Ühesõnaga - ei poolda.)
sisehindamine (Kui selle juurde kuuluvad ka juhtkonna nn arenguvestlused personaliga, siis oleks see täitsa OK.)
eneseanalüüs (Seda ei poolda selles mõttes, et tuleb juhtkonnale mingi paber esitada. Aga iseendale on see enda arengu jälgimisel küll vajalik.)
atesteerimine (Äärmiselt vastik asi... Ja minu meelest on määruses välja toodud nõuded sellised... imelikud. Nende nõuete järgi tundub, et õpetaja kohe peabki töötama majast väljapoole. Aga samas - kui õpetajad teevad palju oma igapäevase töö kõrvalt, siis nad ongi ju rohkem vaeva näinud. Kuidas see siis tema karjääriredelil peaks kajastuma? Ja mis saab siis, kui õpetaja ühel hetkel tunneb, et aineõpetaja raamid on talle kitsaks jäänud? Areng jääb toppama? Tekib stagnatsioon? Vot selleks ongi too ametijärgu tõstmine vajalik. Kuna see asi on meil niimoodi üles ehitatud, siis kannab see nimetust "atesteerimine". Aga tobe on selle komisjoni ees istuda küll.)
Muinastulede öö meite moodi
Meil aga ilus ilm. Keset päeva tuli isegi päike välja.
Kell üheksa vaatasin, et jaa - kisub vist tõesti vihmale. Kui mitte enne, siis homme kindlasti.
Pildil suur hall vihmapilv kerkimas Aruvalla masti tagant.
Meil nüüd merd küll pole, aga jõgi on. Ja iga jõgi jõuab varem või hiljem mereni. Muinastulede öö ei jäänud ka meil tähistamata. Oleme omapoolse panuse sellesse üritusse lisanud. Distantsilt küll, aga siiski.
Huvitavaid leide blogimaailmast
Juhan pani üles ajalooteemalise ürituse eelreklaami. Muuhulgas pidas ta vajalikuks mainida, et Arne "kohale vajumine" oleks soovitav. Sain kohe hea suutäie südamest naerda!!! Helistasin siis asjaosalisele töö juurde ja küsisin järele, et kuda selle töögraafikuga on. Kas lubab kohale vajuda või ei luba? Arne arvas selle peale, et kui Issanda tulemine vähegi viibib ja seadus ka teisiti ei sätesta, siis saab kohale mindud küll.
Augusti viimane laupäev
Ja suur unevajadus on saabunud ka täiesti valel ajal - kui mitte arvestada väikest varahommikust ärkvelolekut, siis tegelikult sai magatud pea 12 tundi. Aga võib-olla mõjuvad niimoodi need tobedad rohud, mida mõnda aega pruukida tuleb. No ma ei tea - vanal ajal oli ikka lihtsam: vererõhu normil ülemine näit sobis, kui see oli vanus pluss 100. Nüüd on normi alandatud. (Sama lugu, nagu strateegiliste mõõtudega missinduses). No vot ja selle vana normi järgi oleks näit jummalast OK - vaata, et madalavõitu isegi, aga vot nüüd moodsal ajal kortsutatakse kulmu. Hea väide muidugi ka kaasnemas: et koolitöö on stressirohke ja tõstab nii või teisiti seda vererõhku. ja siis ei sobinud alumine näit ka. tean jah, et seda arvestatakse isegi rohkem kui ülemist. No eks ma siis olen korralik ja teen nii, nagu tother soovitas (juhul kui meeles juhtub olema).
Viimasel ajal tundub, et Koolielu portaali foorum on kuidagi imelikuks muutunud. Pool suve sisestab sinna teemapüstitusi keegi, kelle meelest toimub tema pere süstemaatiline represseerimine. Sealjuures süüdistatakse inimesi lausa nimeliselt. Viimastel päevadel nõuab see kodanik väga paljudele inimestele lausa eluaegset vanglakaristust... Mis minu meelest kvalifitseerub avaliku laimu kategooriasse... Kas tõesti pole foorumis blokeerimine võimalik? Vaene moderaator muudkui kustutab ja kustutab teemasid... ja nii iga päev.
Peale selle ühe kahtlase tegelase on teisigi natuke nagu kohatuid teemapüstitusi a la õppealajuhataja ja koolijuhi kompetentstus ja kvalifikatsioon, logopeedi või huvijuhi klassijuhatamise seaduslikkus jne. Kõige kurvem on veel see, et kui mõni inimene (noor ja kogemusteta õpetaja) oma probleemi püstitab, siis hakatakse nõu andmise asemel tänitama. Kas tõesti ka reaalselt on inimesed üksteise vastu nii pahatahtliku, nii sarkastilised, nii heal arvamusel ainuüksi iseendast? Kahju, kui see tõesti nii on.
Otsisin välja ühe vana postituse koos kommentaaridega ja kleebin selle nüüd siia. Vaatan üle just need kommentaarid. Ikka selle mõttega, et kas aasta jooksul on seisud samad või on toimunud mingeid muutusi ühele või teisele poole.
1. OLE TÄPNE! Hilinejaid märgatakse. Töös on täpsus tähtsal kohal. Kui soovid, et Sind märgataks kui edumeelset inimest, jõua tööle pigem väheke varem kui hiljem. Sellega täiesti nõus! Vihkan hilinemist. Küll on hea, et ma ei ole asutuse juht, sest ma ei tea, kui karmilt ma hilinejaid karistaks. (Uus kommentaar: Asi ei ole selles, kas teised märkavad või mitte, asi on oma põhimõtetes ja väärtushinnangutes. Ja ilmselt suures osas ka "kinderstubes". Ja kohal tahan olla ikka pigem varem, kui täpselt õigel ajal.)
2. VABANE SEGAJATEST! Lihtsalt ignoreeri kõikvõimalikke on-line jutustamiskanaleid, foorumeid, jututubasid ja meelelahutuslikke portaale. Need viivad Su mõtted tööst eemale ning tööalased "pärlid" jäävad tulemata. MSN koos oma mõttetu loba ja täiesti aruvaba keelekasutusega on õudukas. Ja tööajal ei tohiks MSN arvutiekraanil küll kohe kättesaadavas kohas olla. (MSN-i ei kasuta. Küll aga Skype on väga asjaks suhtluskeskkond. Lihtsa ja loogilise kasutajanime järgi on tuttavad mind Skype keskkonnas vajadusel kiiresti leidnud.Suvel on see mul enamasti olnud välja lülitatud, kuid kui algab kooliaeg, siis lülitan kohe sisse. Olin alguses Skype kasutama hakates nii totu, et ei märganud nuppu, kust saan end välja lülitada. Nii olingi ööpäevaringselt justkui Skype kaudu kättesaadav).
3. VÄHEM MÖLA, PIKEM SAMM! Sel ütlusel on tõepõhi all. Pikad telefonivestlused maast ja ilmast kulutavad väärtuslikku tööaega. Ka töökaaslasega kohvinurgas tühjast-tähjast lobisemine pole just parim viis karjääri edendamiseks. Siinkohal meenub kohe suvevaheajal tööl käimine. No milleks sõita maha mitukümmend kilomeetrit, kui töö juures poleks midagi kasulikku teha. Töö tuleb kasvõi kodust kaasa võtta. Hea, et meie koolis on olemas ka kooliaed! (Vahel kulub jutustamisele ka üsna palju aega, aga need jutuajamised on nö kooliarenduslikku laadi.)
4. EI SUITSULE! See enesemürgitamisviis kulutab nii Sinu aega, raha kui tervist. Nõus!
5. PEA LÕUNAPAUSI! Ei ole mõistlik loobuda einestamisest, sest kust mujalt saab meie organism vajalikud ained, kui just toidust. Uute ideede genereerimiseks on vajalik pidada mõttepause ning lubada ajul puhata. Vot selle nõude vastu kipun küll patustama! (Kahjuks õpetajatel tihtipeale seda puhkepausi ei ole. Lastega tuleb tegeleda ka vahetult pärast tunni lõppemist, uueks tunniks tuleb ettevalmistusi teha, vahetunnis kaklejaid tuleb lahutada jne, jne)
6. ÕPI,ÕPI, ÕPI! Teatavasti küll küllale liiga ei tee. Kui soovid püsivat edu saavutada, siis ära unusta enese arendamist ja oma teadmiste täiendamist nii töö kui ka töövälisel ajal. Teen seda! (Aga järjest raskemaks see läheb, kui koolitusvahendeid nappima hakkab. Omaalgatuslik ja iseseisev enesetäiendamine ei anna ju sed vajalikku paberit koos vajalike tundidega... Järjest enam leian et on oskusi ja teadmisi mida tahaks teistele edasi anda ehk siis peenemalt väljendudes - oleksin valmis tegelema ka juba mõningate teemade koolitusega)
7. OLE AKTIIVNE! Kui Sulle antakse võimalus enda ideedega välja tulla, siis kasuta seda. Väärt mõtted ei jää tähelepanuta ning Sinu aktsiad juhi silmis tõusevad. Ega minu suu kinni ei seisa küll! Pigm võiksin rohkem vait olla. (Aktsiate tõstmine ei ole primaarne. Pigem on seda vajadus parandada õpetajate ja kooli mainet ning stabiilsust.)
8. ÄRA VARASTA AEGA! Sa jõuad rohkem korda saata ning saavutada, kui pead kinni tööajast. Tööajal teen tööd - alati! Lisaks kahjuks ka kodus, kui pere heaoluks vajalik tehtud. (Ja pigem just kodus on see tõeline töö tegemise aeg)
9. TEE TRENNI! Väga suurepärane vahend tööstressi ennetamiseks on minna trenni ja värskendada oma keha ja vaimu. Trennis ei käi. Üritasin jooksmas käia, aga loll, kes vabandust ei leia: Päeva ajal ei saa - sest rahvas näeb. Pimedas ei saa, sest siis lihtsalt ei julge, kuna kardan pimedust. (Minu treeningsaal on mu aed)
10. PUHKA! Puhkus on ülioluline. Läbipõlemisoht kahaneb tibatillukeseks, kui Sa lubad endale piisavalt puhkust ja lõõgastust. Üritan seda punkti täita. Eriti hästi mõjub seenel käimine ja ilusal kevadisel ajal aias toimetamine. Ahjaa! Näputöö ja ristsõnade lahendamine loomulikult ka! (Ristsõnu ei lahenda juba ammu, kuna loobusin ristsõnaraamatute ostmisest. See on üks osa personaalsest kokkuhoiurežiimist.)
reede, 28. august 2009
Mis jalutuskäigul silma jäi
Suvel uude kohta istutatud kaunis kukehari on erakordselt värvirõõmus tänavu. Ju talle tema uus kasvukoht siis meeldib!
Kui eelmine kord parki sai niidetud, mõtlesime, et ju see on sel suvel viimane kord. Aga ole sa lahke! Rohi ja lepavõsa kasvab lausa silmnähtava kiirusega. Kui asi niimoodi edasi läheb, tuleb viimati veel pooles septembriski niita.
Suvi 2009 (kokkuvõte)
Milline ta siis oli, see 2009. aasta suvi?
1. Stressivaba. See eelmine oli õudne. Piisas ühest lausest: "Eks hakka siis tööle!" - ja rohkem polnudki vaja. Öeldakse täiesti õigesti, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata... Sel suvel aga - täielik vabanemine ja rahu maa peal.
2. Ilm oli üsna hea. Sadanud ja üsna rohkelt sadanud on kahel viimasel suvel. Tänavused sajud ei tekitanud masendust. ja päikesest ka puudust ei ole tundnud. Eelmise suve järel tekkis mõte, et kuidas see talv küll üle elatakse, kui päikeseenergia jäi saamata. Tänavu sellist mõtet pole tekkinud. Mitte kordagi.
3. Reisimine. No mingit väljamaareisi küll ei olnud. Aga alati pole seda vajagi. Olime seekord kodukesksed.
4. Aiandus. Eelmisel suvel pea olematu. Põhjuseks pean ikka seda stressipinget, mis surus maadligi tegemised nii tööl kui ka kodus. Tänavu olen suutnud olukorra kontrolli all hoida. On uusi ideid genereeritud ja nende täitmise viiside üle juureldud.
5. Käsitöö. Võrreldes eelmise suvega seis enamvähem sarnane. Eelmisel suvel tegin palju sellist pudi-padi, mis kulus ära mõisamängus. Tänavu sai tehtud nii mõnigi asjalik ja vajalik asi.
6. Ehitus. Eelmisel suvel üritasime kuuri otsa jääva laudavundamendiga midagi peale hakata, aga pooleli see jäi. Ikka see ajapuudus, sest suvised projektitööd võtavad ikka suure osa ajast. Tänavu saime hakkama maja uute voodrilaudadega katmisega ja praegu on käimas värvimine. Tegelikult jääb see töö veel pooleli. Jääb ootama järgmist suve ja järgmisi puhkusetasusid. Tööd on veel küll ja küll: ühel vintskapil puudub räästaalune laudis. Värvitud on ainult keskmine vintskap, kuna seda oli mugav teha tuulekoja katuselt. Veranda räästaalustes puudub samuti laudis. Praegu pähklipruuni Pinotexiga võõbatud välisuksed värvime esialgu piirdelaudadele mõeldud värviga. See aga osutus piirdelaudade jaoks liiga heledaks. Nii kasutamegi kolme toon-toonis värvi + aknaraamide valge. Muidugi on veel puudu kõik uste ja akende ning maja nurkade piirdelauad. Kui see ka tehtud saab, alles siis võib töö lõpetatuks lugeda. Vahepeal aga tekib väike paus, kuna projektitöö tähtaeg läheneb koleda kiirusega.
Mingil ajal oli omamoodi trendiks värvida puitvoodriga majad kollaseks. Mul on sellest kollasest tõsiselt kõrini. Siis nii enam-vähem 15 - 18 aastat tagasi värviti hooneid tumedaks. Kasutati kas rootsipunast või tumedat Pinotexi. Nüüd tekkis aga mõte, et äkki värviks tumeda pumbamaja majaga ühte värvi. Lähestikku nad on ja katusematerjal ka ühesugune. Tegemist jätkub. Aga ma olen rahul! Juba praeguse ajahetke seisuga!
Ahjaa! Mitmed inimesed on huvi tundnud, et miks me valisime just need kaks maja külge, mitte aga teisi külgi. Nojah, eks see kole lugu on nüüd küll, et värvimata jäävad just need küljed, mis tänava poolt näha on. Aga põhjendus on ka olemas. Suvel ei ole majast niikuinii näha midagi peale katuseharja - puud on ees. Talvel aga - nojah - eks raagus puude tagant paistab maja välja küll, aga ... paljukest inimesed talvel valgel ajal liiguvad. Ise ju ka pimedas läheme ja pimedas tuleme.
Nende korda tehtud seintega on aga hoopis teine lugu. Need jäävad siseõue, kus pilk kogu aeg narmendava värviga seinale pidama jäi. Ja koju tulles on ikka kena küll näha kenasti värvitud seinu.
Asjaks suvi hakkab lõppema!
teisipäev, 25. august 2009
Värvimine algas!
Laagri Maksimarketi juures on ehitusmaterjalide pood. Seal vaatasime, millised jalad me uuele köögilauale valime. Selleks sobivad ideaalselt trepi käsipuude nurgapostid. Kenasti treitud teised ja puha! Hind ei olnud ka eriti soolane. Keraamilised plaadid laua katmiseks on ka välja valitud. Mõõtudes 20 x 30 cm ja 7 x 20 cm. Aga see laua meisterdamine jääb ikka tõesti sügisesse, kui enam õues suurt midagi teha ei kannata. Käisime õhtu hakul Järvamaal. Seal on ikka päris sügis - kased peaaegu üleni kollased, teised puud kollased-pruunid. Meil küll nii hull seis veel ei ole!
Nüüd tuleb hakata määrust lugema, et ennast vanempedagoogiks atesteeritavale kehtestatud nõuetega uuesti kurssi viia. Seekord pole ma mitte atesteeritav, vaid atesteerija.
esmaspäev, 24. august 2009
Täna kodus
Pilt varahommikust.
Sama katus õhtul. Natuke parem ikka!