Kalender väidab, et on laupäev - ju siis ongi

Tõeline puhkus! Väga suuri raskusi on kuupäevade ja nädalapäevadega - no ja paljukest neid ühele puhkajale siis vaja peaks olemagi.

Kunagi kuskilt lugesin une kohta. Nimelt ette magada pole võimalik, samas tagantjärele magamine on täiesti arvestatav võimalus. Kontrollitud. See tagantjärele magamine. Tervelt kaks nädalat sai põhiliselt magatud. Nüüd pole mingi probleem ärgata hommikul poole kuue või kuue ajal. Valget aega ei raatsigi eriti heal meelel lihtsalt maha magada.

Täna on hommiku edenedes õige kiiresti palavaks läinud. Juba üheksa ajal oli nii palav, et anna aga olla. Ja need parmud! Üks vaga ja ontlik herilane on õela parmu kõrval ikka väga süütu putukas. Tuleb, vajadusel paneb oma sutsaka kirja ja läheb oma asju ajama. Aga need parmud! Need on jultunud, täiesti ilma viisakate kommeteta ülbikud. Jubedad elukad!

Tehtud:

• Keldri taga noortel kuuskedel ladvad maha ja võra veidi kujundatud - kipuvad talusildi ette kasvama. Kiratsesid, mis nad kiratsesid seal kruusakünka otsas, aga nüüd on nad kasvamise hoo sisse saanud ja pikkust hakanud viskama.
• Loomulikult põhitegevus - niitmine. Seekord tänava äär. Ega traktori peale saa lootma jääda. Meite auulis kõik igaühe enda teha.

TIME OUT!

Väljas on +25 kraadi varjus, päike lõõskab taevas. Selline tunne on, et kahekümne viie kraadi asemel on vähemalt kolmkümmend viis. Täiesti talumatu! Aga EHMI ilmakaart ei näita mingit sellist kraadi. Tea, kus me täna asume?

Päeva kokkuvõte

Päeva teine pool oli taas pilvitu ja väga palav. Mis siis tehtud sai? Mehed olid väga hõivatud:

• Suure ja väikese pargi niitmine.
• Tammi kindlustamine.
• Umbrohu mürgitamine (suur aiamaa, ehitustanner kuuri otsas, tulevane roosade pojengide ala Rootsi Tee ääres, keldrivall ja imede ime: teega paralleelne põld (Aitab labidaga kaevamisest! Kartul-kapsas tuleb panna maale, mida on võimalik harida traktoriga) Seni pole meie aias kasutatud mitte mingisuguseid taime- ega putukamürke.
• "Kaldapromenaadil" mände ja kaski varjutavad lepad maha võetud-
• Suur okste põletamine.

• Vaatasin, et kõnniteed on kuidagi kitsaks jäänud. Ühel pool laiutavad lillelehed, teisel pool kipub muru tee peale. Alustasin teeservade korrastamisega.
• Kasvuhoones tomatitele lisatoestused.
• Istutasin peenrasse täna ostetud lilled. Tõin Imepeenrast ära sidrunkollase päevaliilia (oli aediiristele mõeldud sektoris),

No mitte ei raatsi enne pimedat tuppa tulla. Soe suvi õues on parimast parim!

PS! Mingil imelikul põhjusel kaotas Brasiilia veerandfinaalis Hollandile 2:1 !!!!!

Minustki võib saada...

...tõeline (ilu)aiapidaja.

Käisime Hansaplanti taimevalikut revideerimas. Muuhulgas vaatasime vesiroose. Paneks omale jõkke? Ei tea....., mõtleme ikka veel......
Poetreti peaeesmärk oli muretseda aiaprits ja kihvti ka. See on ilmselge märk meie suurprojekti "Puhkenurk-rosaarium" eeltööde algusest.

Sa pühade vahe! Kus oli imeline valik aed-päevaliiliaid! Sellised värvid, mida ei oskaks ette kujutadagi. Sissejuhatuseks võtsin ühe sooduspakkumisel olnud sordi - aed-päevaliilia Crimson Pirate.

Ja pilk jäi pidama veel sellel valgel õiemütsakal- aed-kukekannus "White" C3...... Ostukorvi!

Täiesti metsik, mida kõike sealt osta tahaks, aga..... äkki ikka juhatab Hea Võimalus mind kellegi lahke inimese aeda, kes raatsib oma taimepuhma küljest tükikese haugata.

Ja need iirised..... Kitsalehelised (ma olen aru saanud, et need on need "siberlased" olid müügil väikese puhmana. Aga aed-iirised - tule jumal appi - olid müügil vaid ühe leherosetina. Ja need hinnad.... Neil hindadel oli nutumaik man..... Värvid olid muidugi enneolematult vapustavad!

2. juuli on heinamaarjapäev

Heinamaarjapäevast on lugeda siin ja siin
BERTA-st kopeerisin töökeelud tänaseks päevaks:

Töökeelud
Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel. (Loodetavasti tavaline rohumaa niitmine pargis ei käi selle keelu alla).

Kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada. (Seda tuleb meie kalamehele meelde tuletada)

Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud – mõjuvad halvasti lammastele. (Mida mõeldakse siin nende naistetööde all? Loodetavasti mitte õuetoimetusi)

Tänane ilm on natukene teistmoodi. Väga vara hommikul oli täiesti pilves, nüüd juba aeg-ajalt võib näha päikest pilve tagant välja piilumas. Aga soe on endiselt. Soe, mitte palav. Mõned pilved on eriti uhked: Pean natuke pahandama muti peale. Kui vaja pole, siis tema, sinder, muudkui kaevab ja kaevab. Nüüd, kui mul kindel plaan muti odavat tööjõudu ära kasutada, vot siis ei miskit. Aga nojah, ilm ka selline palav olnud - ju mutilgi kambris lagi kuumab ja võtab vaese looma võhmale.
Aga ikkagi - mul veel kaks Imepeenra sektorit vaja peene umbrohuseemnetest vaba mullaga katta.

Kuskilt aiablogist lugesin, et kiratsevate taimede kasvule ja muidu edenemisele mõjub väga hästi vallandamisega ähvardamine. Katsetasin sellist radikaalset meetodit ka oma kurgitaimede peal. (Need avamaakurgid on sellised äbarikud kuidagi.) Kui nüüd väga hoolega vaadata, siis teatav edenemine on toimunud. Kes see ikka raskel ajal tööd tahab kaotada (kompostihunnikusse sattuda). Aga ka asenduskurgid on ennast selle soojaga mullast välja ajanud. Näis, kuidas vanemad olijad noortesse suhtuma hakkavad, kas teevad koostööd või saab toimuma jõhker ja salakaval lämmatamine.

Tegelikult ei taha täna üksi töö edeneda. Ilmselt on asi selles, et eilse päeva väsimus on veel sees ning lisaks olen väga häiritud eile õhtul kuuldud uudisest: va sõraline on ühe mu hea sõbra sees kurja hakanud tegema.

1. juuli - kuum suvi jätkub

Juba hommikul poole kuue ajal näitab termomeeter 15 kraadi sooja.
Tänased tegemised:

• Mullu loobusin terrassi ääres kitsukeses peenras suvikute kasvatamisest. Noh, et las niidavad muruks. Tutkit! Keegi ei hakka manööverdama sellise nurga all. Seega: kaevan selle maatüki uuesti üles ja teen seekord ka natuke laiemaks. Seda selleks, et peenral kasvavate lillede ja muruserva vahele jääks ka veidi õhku ja niitmise käigus ei hakitaks ära ka pooli lillelehtedest. Tegelikult on sel kaevamisel ka üks konkreetne põhjus. Nimelt olen sinilatvade kõrguse osas äraootaval seisukohal. No mulle mitte ei meeldiks, kui keset õue pikas peenras kukuksid vohama 1,5m kõrgused lilled. Need, sindrid, varjaksid ju ära vaate jõekaldale! Seega ma ikkagi istutaksin need siniladvad terrassi äärde. Las nad siis seal kasvavad kasvõi kahemeetriseks.


• Kevadel transportisin kasvuhoone tagant taimed küll Naadipeenrasse, küll Imepeenrasse. Nüüd see ala on ..... noh jah, ta ootab oma aega, oma missiooni... Tegemist on üsna varjualaga. Olen aiablogidest lugenud nn varjupeenardest. Hei, aiaspetsid! Mis taimi sobiks kasvatada peenras, millele otsene päike paistab varahommikul ning lühikest aega ka keset päeva?


• Juba mitu päeva on roosad lilled ukse kõrval amplis tundunud imelikena. Pistsin näpu mulda - jeerum! See oli ligemärg! Nojah, mäletan küll, kui seda amplit Hansaplantis ostma hakkasin, et vaatasin ja imestasin, miks korvis selline paks kile on. Kusjuures kiles auke polnud. Instruktsiooni ju ka kaasas polnud, kus kirjas, et tee aga augud ise selle kile sisse. Mõtlesin, et ju on mingi spetskile, kes jõuab kõigi nende tänapäeva ilmaimedega end kursis hoida - hullemaid ja imelikumaidki asju nähtud. Nojah, ega`s muud - kogu kupatus kompostihunnikusse, uus muld korvi ja varuks olnud lobeeliad asemele. Noh ja augud tegin selle kile sisse ikka ka :) Ehk nüüd sai parem.

Väljas on palav. Normaalsed inimesed peesitavad rannas või unelevad võrkkiiges, kuulates mesilaste suminat ja parmude põrinat. Mõni mitte nii väga normaalne kaevab maad...

Vanasti, kiviajal või millaski sinnakanti pandi inimestele hauda kaasa küll ehteid, küll tarbeesemeid. No näiteks võis seal teispoolsuses ka mõõka vaja minna. Mine sa tea. Nojah, aga mulle tundub, et mõnele pandaks kaasa labidas. Sest kus sa hull hukas - kes see siis ilma vajaliku tööriistata kuskile läheb...

• Kasvuhoone taga vana ja mahajäetud peenar korda tehtud. Ühtlasi sai korda ka talvel elektriposti vahetamise käigus tekitatud hmmm.... noh, segadus või nii. Andisn tollele uuele varju- (poolvarju-)peenrale ka uue kuju. Nüüd jääb see ala uusi asukaid ootama. Loodus tühja kohta ei salli - küllap peagi on seal midagi ilusat.
• Istutasin siniladva taimed terrassi äärde hommikul kaevatud peenrasse. Hmm... tassi nagu kass poegi ikka ühest kohast teise ja teisest kolmandasse.

• Valgustuskuur õunaaias. Sellest tuleb eraldi lugu.

Juunikuu viimane päev kasvuhoones

Kui hommikul kurgitaimede juures toimetasin, ei pannud ma mingit õiehakatist tähele. Võtsin tillitaimed valguse eest ära ja justkui tänutäheks on avanenud esimene õieke. Mullu samal ajal olid esimesed tomatid juba roosaka jumega. Aastad ei ole vennad. Kahjuks.

Esimesed paprikad. Ka selles osas oli eelmine suvi kiirem. Näis, kas tänavu kordub paprikatega sama jama, mis mullu.

Ma arvasin, et eelmisel aastal oli viinapuul palju kobaraid küljes. Tänavu on ta päris segaseks läinud!

Ja lõpuks minu "kurgitaim". Õigemini aiandushuvilise tihase päevalill. Tea, kas pean ta varsti katuseluugist väljs suunama?

Palav suvi jätkub

Täna on 2010. aasta I poolaasta viimane päev. Pool aastat seda 2010. -ndat aastat olnud. Juba! Nii palju? Küll aeg lendab ikka kiiresti!

• Hommikujaheduses kasvuhoone rohimine ( Mulda sain kobestada vaid kurkide ja paprikate alal. Tomatijuured kippusid kobestades välja tulema.)

Rohides tekkis üks mõte : Valla volikogu keskkonnakomisjon kuulutab välja konkursi "Kaunis kodu". Huvitav, kas sellesse komisjoni kuuluv inimene võib või ei või sellel konkursil osaleda. Kas tekib nn huvide ....(mis iganes peen väljend see on). Tahaks küll sellest konkursist osa võtta. Nii umbes paari aasta pärast. Juba praegu olen meie aiast vaimustuses :D

• Kasvuhoonest tillitaimed välja võetud . ( Kasvuhoonekurgid vajavad nüüd juba rohkem valgust ja ruumi.) Sain 4 võitopsi hakitud tilli (1 + 4 = 5 koos eilsega ) . Igaks kuuks läheb vaja üks karp. Seega septembrist maini läheb vaja 9 karpi. Puuduvad neli karpi tulevad peenramaalt.

Lisan siltide nimistusse ühe uue - Talvevarud 2010. Siis on hea end järje peal hoida, et mida ja kui palju juba tehtud on.

• Majaesised hostapeenrad rohitud.
• Hulgaliselt mulda Imepeenrasse veetud (tänud muttidele).
• Jõe kaldal "kivide kompositsioon" naatidest välja prepareeritud.
• Mehed trimmerdasid.
• Mehed paikasid tammi.
• Alustasin uue projektiga. Sellest kirjutan hiljem eraldi.
• Kartulivaod kõblatud. (Vot see oli nüüd küll viimane tilk selles tänases kannatuste karikas. Kannatuste karikas = palavus + sääsed + parmud

Mõned pildid kurekelladest:

Peenras:

Maja taga:Keldrivallis (!?):Hakkisin alpi astra juppideks ning istutasin nad Imepeenra ühte sektorisse. Vaatamata puhma lõhkumisele näitavad nad ikkagi oma ilusaid õisi :)Saialilled küüni seina ääres. Seal on väga palav paik, seepärast need suht sügisepoolsed lilled juba praegu õitsemas.No tere, tore! Kes siin siis elavad?

Palav suvepäev

Täna oli väga soe ilm. Peamiselt selge, vaid vahetevahel varjas päikeselõõska mõni valge rünkpilve tutsakas.

• varahommikul kasvuhoone kastmine
• esimene "proovikarp" hakitud tilli sügavkülma
• mutimullahunnikute pehme muld Imepeenra floksisektorisse
• küünile ring peale tehtud ja sealsed kitsukesed peenrad rohitud ja kastetud
• pikk peenar rohitud ja kastetud
• kännu lammutamisest tekkinud sodi põletatud (kaks tormituulega päeva olid pehkinud notid piisavalt ära kuivatanud)

Tegelikult oli tööjõudlus väike. Kõige kuumemal keskpäeval ei tahtnud kohe kuidagi õues olla.

Ümberringi on südasuve hääled ja lõhnad: ülejõe naaber niitis jõeäärset heinamaatükki - sealtpoolt tuli värske niidetud rohu lõhna; teisel pool teed niideti mesikat - mesikalõhna on isegi tubades; jõgi lõhnab mõnusalt; hallrästad praalivad ning ajavad omi rästaasju vahtravõras; metsmesilased sumisevad lupiinides; jasmiin lõhnab jne, jne.... on suvi.

Uus nädal, uued tegemised

Hommik on üsna jahe ja peenraid korrastada kannatab vaid päikese käes.
Küll on mõnus see suvine aeg - ei mingi sundust ega kalendris näpuga järje ajamist, et kas ehk mõni tähtaeg jälle kukkuma ei hakka. Megamõnus - teen, mida tahan ja millal tahan!

Just täna hommikul vaatasime üle tee laiuvat mesikapõldu ning uurisime, kui kaugel on mesika õitseaeg. Aga - siis äkki oli kohal traktor. Esiti imestasin, et kas sa näe - isegi meie külas niidetakse teeservades rohi maha! Kuid siis ilmus traktor välja sootuks valest suunast... Läksin seda asja kaema. Nojah - mesikas niidetakse täna maha! Ju on kuskil veel mõni laut, kus loomad sees, milleks muidu seda silo vaja läheks.

Nii! Nüüd on siis lõplikult suvepuhkus käes. Tegin ära paar viimast sissekannet WUCES kodulehele. Aruanne on juba ammu ära saadetud. Sellega on nüüd asi ühel pool.

Päeva edenedes on läinud nii palavaks, et ei saagi lauspäikese käes töötada. Aeg-ajalt tuleb tuppa varjuda. Ka terrassil mõnulemine ei tule hullult tuulise ilma tõttu kõne allagi - nii võib vaid päevavarju ära lõhkuda. Väljas on nii vali kohin (vahtrate lehed tuule käes), et kuuldav olemiseks tuleb rääkida väga kõva häälega.

Kasutasin hetke, mil pilv teravat päikesevalgust varjutas ning tegin paar pilti uutest õitsejatest meie aias.

Minu vaieldamatu lemmik: tõnnike.Naadipeenar on rohketes õites. Olen lõpuks ometi selle peenraga rahul - ei ühtki suvikut. Ainult suhteliselt kõrgekasvulised püsikud ning vaba mullapinda naatide kasvatamiseks on vähe-vähe järele jäänud.

Teine peenar, millega tänavu suvel tõsiselt rahul saan olla, on muidugi Imepeenar. Ka seal pole ühtki suvikut. Viimasena korrastatud sektorisse istutatud tõnnikesed küll veidi põevad, aga küll nad kosuvad.

Keskpäevases päikeselõõsas on küüni seina ääres avanud esimese õie saialill. Saialillepeenrast möödudes meenutan ikka Kristi sõnu, et saialille teematerjaliks kuivatades tuleb õiest eraldada kroonlehed. Ainult need on tee valmistamiseks sobilikud.

Eksperiment ja mis veel tehtud sai

Avamaakurgid on kangesti seda nägu, et kavatsevad sel suvel ikalduda. Ega`s midagi - tegin sellise tembu, et külvasin jaanipäeval maha uued kurgiseemned. Sordiks "Regina". Kui see sort vajab tolmlemiseks teise sordi abi, siis ehk selleks on ikalduvatest taimedest kasu. Eks see ole suve arenedes näha, kas ja kui palju see eksperiment end õigustas.

Jõe kaldal ulatub üks suht suur kivi maakera seest välja. Niitmisel tehakse tema ümber ring ning kõrged kõrred turritavad keset muru - ega see ilus ei ole. Lisaks on kivi kaetud mingi mättaga, milles pesitsevad punased sipelgad. Prepareerisin selle kivi mätta seest välja, pesin kivil "silmnäo" puhtaks ja selline ta siis nüüd on. Kasvuhoone on põhjalikult kastetud.

Ja ega muud eriti ei teinudki. Lebotamise päev see jaanipäev.

Jaanipäev

Tegelikult mulle ei meeldi jaanipäev. Pole kunagi meeldinud. Jaanieelne reklaamikampaania mind nii hullusti ei häiri, nagu seda teeb jõulureklaam (mis varsti peale jaani juba algabki). Asi on hoopis milleski muus. Ja selle muu ütles eile välja noorem poeg: "Nüüd on siis suvi läbi!" Kuigi südames arvan sama, püüdsin ikkagi väidet pareerida tõsiasjaga, et too suvi jõudis just eelmisel päeval alata, kus ta siis läbi on. Vanem poeg täiendas: "Miks ta siis läbi pole, kui paari päeva pärast algab allakäik."
Tegelikult ongi nende kahe lausega ära öeldud, miks ma jaanipäeva ei salli - iga päevaga hakkab päev lühemaks minema. Pisikese kukesammu võrra, kuid siiski. Ja enne, kui me arugi saame, on käes sügis. Seejärel talv... (Juba juuli keskel on vahtravõrades märgata punakasrohelisi laike. Juba nii vara!)

Aga nojah, tegelikult tahtsin rõõmustada tänavusuviste lobeeliate ilu üle. Kevadel panin seemned ilmselt suht õigel ajal idanema. Eriti just amplilobeeliad on päris hästi võrreldavad Hansaplantis müüdavate analoogidega. Ja hind missugune!
Lobeeliataimi sai nii palju, et jätkus ka trepi ette lillekastikestesse.

Istusime õhtul jõe kaldal lõkke ääres. Vaatasime oma aeda. Ilus on! (Meil on selle kohta tegelikult väljend: "Nii ilus, et nutt tuleb peale!") Eriti just siis, kui need tohutud maa-alad värskelt niidetud on. Ja need suured puud! Minu selle talu "ajaarvamise" vältel on nad ikka meeletult palju kasvanud! Kohtades, kuhu me alguses peenrad rajasime, poleks see enam mõeldav. Ja vaata, millise nurga alt tahes, majast paistab alati vaid mingi nurk või laik - kõik on rohelusse uppunud. I-lus on!

"Päriselt" puhkusel

Viimaste päevade kiire-kiire oli isegi nädalapäevade arvestuse sassi ajanud. Eile avastasin end mitmel korral imestamas, kuidas raadiost või telerist tulid argipäevasaated. Aga näe, oligi ju reede!

Õhtul oli suur vabanemise tunne. Kuigi ega hing päris rahu ei leia, muretsemist jätkub kogu suveks. Seda enam, et mõisapäeviti tuleb kooli vahet seerida. Igal juhul võtsin üle mitme päeva taas tikkimise töö kätte.
Ja nüüd on see töö valmis. Vajadus pühendas abinõu - mõned defektid oli vaja lihtsalt ära peita ja nüüd on vana ja mugav T-särk jälle kasutuskõlbulik. Säästunipp ju seegi :)

Ilmapoisid ja ilmatüdrukud lubasid suure suuga tänaseks vihmasadu. Vähemasti varahommik on päikeseline. Ja isegi suht soe. Tea, kas nüüd tuleb viimati suvi?

Hei, targad aiapidajad! Kas kollane lill pildil on ka mingi päevaliilia? Ma isegi ei mäleta, kus mulle see taimenutsakas pihku pisteti. Veel vähem tean, kes ta on.

Mõned pildid ka

Pole juba mitu päeva ühtki pilti teinud.
Ega´s midagi, jope selga ja väike tiir õuele. Selgus, et jõe ääres on kollased võhumõõgad õitsema hakanud. (Uut fotokat veel hästi ei tunne - zuumimise nuppu üles ei leia.)
Lõhnav kuslapuu õigustab oma nime eriti õhtusel ajal.

Üks tundmatu lill. Õitsemise ajal on ta väga ilus. Kui aga õitseaeg möödas, koltuvad lehed ning peagi on selle koha peal must maa. Küll ma olen mõelnud, kellega teda koos kasvama panna, et õitseksid erineval ajal, üksteist ei lämmataks ja musta maad peenras ei oleks. Mitte ei oska õiget kooslust välja nuputada.

Päike!

Lõpuks ometi üks päev, mil päike paistab pikemalt kui 20 minutit! Õhutemperatuur kell 11 kõigest 11 kraadi.

Bad luck! Auto ütles üles. Kuidas ma homme inglise keele eksamile jõuan? Remondimees üritab miskit aretada, aga ta ise ka ei usu, et miskit kiiremas korrast tehtud saab.
Sõidan tööle jalgrattaga?
........
Auto võeti sleppi ja minema ta viidi......
See aga tähendab, et homme tuleb jalgrattaga tööle vändata. 25km sinna ja 25 km tagasi...
Käisin treeningu mõttes jalgrattaga poes. Valutav põlv ütles selle toimingu peale hulgaliselt üsna sante sõnu... ja see oli vaid 2 x 4,5 km.
Aga eksamikomisjoni tuleb minna, miskit pole parata. Kui autost vahepeal elulooma ei saa, siis tuleb ka neljapäeval sama tee ette võtta. Õppenõukogu koosolek tahab protokollimist.
Ma ei taha selle variandi peale mitte mõeldagi...

Ühe säästunäputöö võtsin täna ette. Kui valmis saab, tuleb pilt ka.

Puhkuse teise nädala algus

Pärast eilset koerailma on lausa imelik aknast välja vaadates näha vihmavaba ja suhteliselt tasase tuulega ilma. Kas päeva edenedes tuleb tahtmine ka õue minna, seda veel ei tea...
........
Vanarahvas ei öelnud asjata: "Ära hõiska enne õhtut!" Ja nii ongi - ilmaaegu hõiskasin, et ei saja..... sajab. Ja kuidas veel!
Tegin ikkagi paar pilti ka. Oleks pidanud vist välku kasutama, aga noh, seekord siis sedamoodi.
Lupiinid naadipeenras. Äkki peaks sõna "naadipeenar" hakkama kasutama nimena ja kirjutama edaspidi suure algustähega? Me ju teistmoodi seda peenart ei nimetagi. Siis oleks meil kaks nimelist peenart: Imepeenar ja Naadipeenar.
Lipuvarda ringpeenar täies õieehtes.

..........

Tormikahjustuste likvideerimine. Potsu oli ka hakkamist täis,ainult et tema tassis oksi laiali, mitte ühte kohta kokku. Aga vähemasti oli lõbus!

Väikeste murulappide niitmine. Oh, küll on ilus see värskelt niidetud muru! Puuhoovi ääres kasvavate kaskede alt niitsin ka kõrged võililled maha. See koht tahab natuke kosumise aega, teistkordse niitmise järel on see ka ilus.

Ma pole aiale õigupoolest ringi peale jõudnud tehagi, kuid alles äsja rohitud peenardes on jälle mingid kahtlased taim-isendid lokkama asunud. Kõik aiapidajad muudkui jagavad erinevaid taimi ja taimekesi. Mei on aga kõige lopsakam taim üks pahalane - vesihein. Ma peaks katsetama näiteks lillepotis, milline taim oleks vesihein siis, kui keegi teda ei katkuks, siunaks ja kõikvõimalikul moel selle vaese umbrohu elu kibedaks ei üritaks muuta. Võib-olla oleks tegemist ühe ilusa padjandtaimega, mis värvuselt selline heleroheline ning lisaks ka imetillukeste valgete õitega :)

Peaaegu terve päev kahe masinaga niita ja kui palju valmis sai?.... Kõige rohkem silma alla jäävad osad. Niita on aga veel ja veel....

Sügisenäoline suvepäev

Täna on eilsega võrreldes veel viletsam ilm. Lausvihm, endiselt tugev tuul. Õnneks mitte nii tugev, et elektrit endaga hulkuma kutsuda suudaks.

Pärast üheteistkümne ja poole tunnist magamist ärgata äratuse peale - vot see on tase :S
Ma pean üles otsima, kust ma lugesin lugu Metsamoori tegemistest. Kahtlen, kas ikka mäletan õigesti, et kui eluvaimu on vaja turgutada, tuleks juua raudrohuteed. Ma olen raudrohuteed seni ikka köha puhul pruukinud. Kusjuures on aidanud.

Tuba soojaks köetud, ilma paranemine ära oodatud - nüüd üks kiire käik Imepeenra juurde. Nagu arvata võis, olid esimesed õied juba närbunud. teise varre küljes ikka üks enam-vähem korralik õis.

Puhkuse viies päev

Ärkasin üles kui zombi, no tegelikult pole veel ärganudki, aga Potsu leidis, et kui peremees juba toimetab, siis tuleb ilmtingimata mind ka üles ajada. Ja kell polegi nii vähe - tervelt seitse juba!

Aga siis, vaadates Feedjeti kaudu oma ajaveebi külastusi, jõudsin järeldusele, et mul on küll vist unitõbi kallal, miks muidu muudkui magaks. Nimelt olid viimased külastused olnud 00.40 ja 03.56! Kas inimesed üldse ei maga? Kuidas nad ometi jaksavad nii hilja/vara üleval olla?
Nüüd ma saan aru küll, miks ma vaatamata puhkusele ikka ei jõua ei puist, ei maist - ma magan liiga palju! Mõned on ikka masendavalt aktiivsed inimesed!

Sellise hämmastusega alustan tänast kodust tööpäeva. Ja olen täiesti kindel, et vaatamata püüdlusele olla kaaaaa natuke tublim, vajun ära ikkagi tavapäraselt varakult. Oh, jah!

Täna on üheksandikel matemaatika eksam. Nüüd tuleb tõsiselt pöialt hoida!
........
Ilm on täna pilvealune,temperatuur napp 13 kraadi. Vahetevahel pudeneb pilvest mõni imepisike vihmapiisk. Nii pisike, et vaatama-kuulatama, kas see ikka oli vihmapiisk. On selline "ei liha, ei kala" ilm.
Kummalisel moel on täna kuidagi harjumatult vähe pinisevaid sääsksõdalasi ja nii saingi tõsisemalt pihta hakata peenamaal umbrohu tõrjumisega.

Ei tea, kas ainult tundub või hakkabki lindude võimas ühendkoor vaiksemaks jääma... Ööbikut pole juba tükil ajal kuulnud, kuigi praegu ta peaks ju veel rõõmsasti laksutama. Kuldnokad on oma noortega pesakastist kaugele lennanud. Samas aga musträstal paistab laulmiseks jälle rohkem aega jätkuvat. Ju tal lapsed suured ja nüüd jälle aega ise lustida ning suvest rõõmu tunda. Ja lähedal põllul teeb rukkirääk valjuhäälselt "rääk- rääk".
.........
Aiamaal on peenrad rohitud. Töö lõpetamine oli küll juba kerges vihmasajus, aga pooleli ka ei tahtnud jätta. Pilt ideaalne veel pole, sest peenravahed jäid rehitsemata.

Praegu sajab ladinal.
Mul on tõsine mure seoses homse mõisapäevaga. Ega sellise sajuga õues päeva vastu ei pea ja paberid saavad ka märjaks. Eks hommikul vaatame, mis seis ilmaga on ja teeme vajadusel kiired ümberkorraldused.
.......
Mõisamäng algab alati natuke liiga vara, liiga ruttu. Kui veel lapsed koolis, ei siis ole aega järgmisele üritusele mõelda. Nii nüüdki: viimasel hetkel tegin valmis näo, mis käib meie kooli märgi "Naerata, oled Harmis" juurde. Siis järsku tuli meelde, et omale on ka pikaks päevaks tegevust vaja kaasa võtta - ega pidevalt registreerimislaua juures tunglemist ei ole. Nii visandasingi 10 tikkimismustrit nõelapatjade tarvis.
Nüüd peaks homseks kõik valmis olema. Oleks vaid ilma! Pöidlad pihku!

Puhkuse neljas päev

Hakkab vist jälle soojemaks minema, igal juhul öösel tuli aken lahti teha, et magada saaks. Nüüd, hommikul raadio ilmateade ütleski, et Tallinnas on varahommikul 14 kraadisooja.

Vaatasin saadet "Õhtusöök viiele", kus külalisi kostitas Katrin Karisma. Ta tegi ringkäigu oma kaunis kodukohas.
Nii tore oli vaadata lapsepõlve suvede juurde kuulunud kohti! Treppoja, suured männimetsad, Klooga - Ranna raudteejaam, rand ise. Kõik asjad on omavahel seoses. Aastate eest vähendati hullumoodi rongiliiklust liinil Tallinn - Klooga-Ranna, nüüd kurdetakse, et rand on tühi. Ometi oli aeg, mil see rand oli nii rahvast täis, et keset päeva randa tulles liivale siruli viskamise ruumi küll polnud. Soodsa tuule puhul oli vesi Klooga lahes supp-soe. Saates näidati ühte rannapaviljoni. Aga neid oli seal kunagi palju. Lisaks rannarestoran. Kõikide juures lookles pikk-pikk saba. Mängiti sulgpalli, võrkpalli, käidi jooksmas. Vetelpääste tegutses. Randa jälgiti tornist, poidest väljaspool tiirutas meeskond vetelpäästepaadil. See "minu aeg" jäi eelmise sajandi seitsmekümnendate teise, kaheksakümnendate esimesse poolde.
Nüüd on liivarand uskumatult rohtu kasvanud ja inimtühi. Ometi on/oli (ei tea, pole ammu seal käinud) metsaalune täis pikitud suvilaid. Kas need majad on praegu tühjad? Kas inimesed oleksid paremate olude korral tahtnud need suvilad aastaringselt elamiskõlblikeks kohendada? Ei tea. Kuhu on kõik inimesed kadunud? Elektrirong sõidab uuemal ajal kolme vaguniga, vanasti oli kuus vagunit ja kõik pilgeni täis nii hommikul kui ka õhtul. Kui kooliajal suuskade ja pungil koolikotiga ennast rongi tamburisse õnnestus suruda, siis mõni tädikene ikka leidus, kes "kooliõpilastest huligaanide" peale koledasti pahandas. Suuskade koolis hoidmise kommet siis polnud, sest suusad panime alla ka väljaspool kehalise kasvatuse tunni "sundust".
Aga tore siiski, et Kloogaranna - Treppoja kant päriselt välja pole surnud, et sinna isegi uusi maju on hakatud ehitama!

Looduskalendri kaamera Klaara ja Klausi pesas võib selleks kevadeks lõpetada. Ainasana elujõuliseks kasvanud kakupoju tukkus veel eile hommiku pesanurgas. Varem olen näinud teda ka pesasuul istumas, aga täna hommikul on pesa tühi. Kord juba pesast lahkunud kakupoeg pessa tagasi ei tule. Tuult tiibadesse, kakupoeg!

Tänased tööd:
Päeva esimene pool kulus ära kasvuhoones. Jälle rohisin! Kastsin hästi põhjalikult, väetasin.
Sidusin viinamarjavääte üles. Viinamari sätib ennast õitsema!
Tomatid 10. juuni seisuga: õitsevad, väiksed viljad on ka küljes. Lehekaenlast ajavad hullult kiiresti uusi võsusid - muudkui korrasta neid.Kasvuhoonekurk on selline igerik alles. Ette ei kasvatanud, pistsin seemned otse kasvumaja mulda.Kunagi kevadepoole olin väga üllatunud, et meie eelmise suve kurk on seemneid andnud. Nojah, eks need üllatust põhjustanud taimehakatised olid tol ajal sellise idulehestaadiumis tited. Istutasin nad teise kohta, sinna, kuhu kurgid plaanisin külvata. Üks taim tuli hiljem maa seest välja. Siis selgus tõsiasi, et see ei ole teps mitte kurgitaim, vaid hoopis päevalill! Kust sihvkad kasvuhoonesse said? Arvata võib, et see küsimus tuleb esitada tihastele. Kuidas nad aga talvel toidulaualt haaratud toidupalaga kasvuhoonesse said??? Kas tõesti lume raskuse all purunenud katuseosast? Sellisel juhul tekib küsimus, miks olid need sihvkad just seal, kus mullu kurgid kasvasid ja mitte kuskil mujal? Aiakoomika meite moodi...
Siin siis üks nendest "kurkidest". Nagu ma kuskil eespool mainisin, on meie aias seda betoonilaadset mulda äärmiselt raske rohida. Ainult vihmamärg muld on väheke pehmem.

Nojah, nüüd see muld on pehme. Kiikasin üsna pahuralt kahe porgandipeenra poole... Porgandeid polnud näha... Umbrohi oli üsna nähtav. Läksin siis külg ees ja vastumeelselt neid peenraid rohima. Aga .... küll on kärss kärnas, küll on maa külmunud... Noh, igal juhul pärast kahetsusväärselt lühikese jupi rohimist (umbes 2m) andsin loobumisvõidu ... sääskedele. Nad, saadanad, tahavad inimeselooma elusast peast nahka panna!

Puhkuse kolmas päev

Esimese asjana: tuli kaminasse - suvi missugune:)
Mõned pildid ka:
Naadipeenar oma praeguses lopsakuses: Naadipeenra iirised:Tänane töö. Pika peenra servast lõikan mätta välja. Et oleks parem kurjameid ohjata ning et muruniiduk pooli lillelehti ära ei hekseldaks.
Pikk peenar (48 sammu pikk) sai lõunaks korrastatud.

Puhkuse teine päev

Sajab. Tuul on ka üsna tugev.

Tuleb kaubareis. Vaja on päevavarju terrassile. Päevavarju puudumine ongi põhjus, miks ma ei saa õiget puhkusetunnet kätte - ma ei saa terrassil istuda ning näputööd teha. Ja päevavari on alati ka mõisapäeval kaasas olnud. Kudamoodu seda "arveraamatut" seal vihma käes täidetakse - ikka läheb katust pea kohale vaja. Meie mõisas on vastuvõtt väravas. Tean, et meie külalistele on see väga hea mulje jätnud. Eelmisel suvel, kui kolleegidega mööda mõisaid tuuritasime, saime enda jaoks hea tagasiside, et me oleme oma külaliste jaoks hea lahenduse leidnud.

Plaanisime sõita Raplasse. Viljandi maanteele jõudes selgus, et tee on kinni. Ümbersõitudega jantida ei tahtnud ja nii keerasime hoopis Kohila peale. Seal muidugi sõidu peaeesmärgiks olnud päevavarju müügil ei olnud. Küll aga astusin sisse lasteaeda lootuses juhatajat tema tänasel sünnipäeval õnnitleda. Kahjuks oli ta ära nõupidamisel. Vanad olijad tundsid mind. Kes kohe, kes natuke aega takseerides. Piinlik küll, aga ma ühte inimest küll ära ei tundnud. Ta ütles, et olime isegi ühes paraadnas elanud (?!?)

Ilkusime natuke aega meie kõigi "kõrge vanuse" teemal ja siis jätsin endised kolleegid lapsi lõunasöögiks ette valmistama.

Lõpuks saime päevavarju kätte. Laagri Maksimarketist. Tükil ajal on peas tiirutanud mõte, et välisukse juurde oleks midagi vaja. Mis see "midagi" olema peaks, seda ei osanud välja raalida. Aga kui mõte on, siis tuleb see teoks teha, eriti veel siis, kui teisel inimesel on ka üks peaaegu analoogne mõte. Nii ka seekord - kaks pead on ikka poole rohkem kui üks pea. Ja nüüd on meil selline ummamuudu ampliraagendus. Minu meelest väga lahe! Igatahes kellelgi teisel sellist ei ole.

Naadipeenar sai rohitud. Tegelikult küll läbi kaevatud. See ju ainumas moodus naadijuurte püüdmiseks. Istutasin paar puhmast sinna peenrasse juurde ka, kuigi pole enam miski istutamise aeg. Noh, olgu sellega, kuidas on, aga vähemasti ei kuulu sellesse peenrasse enam ühtegi suvikut. Mis oli ka taotluseks.