Külm, tuuline, sajune...

....ühesõnaga: ilm on niru. Aga tööd tuleb teha. See töö tegemine oludes, kus hommikul ärgates oled juba või ikka veel väsinud, kus siit on valus ja sealt on valus, kus villid on katki hõõrutud.... jah, see töö on mannetu - katsu siis veel mingit tööjõudlust saavutada :(

Aga meil on kõigele vaatamata natuke juba maad kaevatud. Pärast esimest kohvipausi üritame jätkata.

Kell 12, kui meil on juba pikk tööpäev selja taha jäetud, algab meie küla talgupäev. Vaja teede servad pudelitest puhtaks korjata. Oi, ma tahaks ükskord ära näha, kes see on, kelle lemmikmark on Gin Long Drink! Tema sodi tuleb meil korjata! Ja niimoodi aastast aastasse!

Keskpäevaks päike väljas, kuid temperatuur kümne kraadini ei küündi. Tuul on väga tugev.

Kaeva ja kaeva seda maad. Kui kaevatud maalapi ääres seista, siis pole väga vigagi - täitsa tubli tükk juba tehtud. Kui aga vaadata kogu kaevamist ootavat maad, siis tuleb ahastus peale. Poiss arvaski, et nüüd on ehk tubli kümnendik kaevatud.
Ja järgmise nädala sees minul ei ole sellist aega, et labidas kätte võtta!

Poisid lõhkusid puid. Lõhutud puud laotud.
Comeniuse - puu olemas.

Trükkisin väljamaiste külaliste tarvis rahaliste väljaminekute nimekirja. Arvud on kroonides suht jõhkrad, aga kui eurodeks ümber arvestasin, pole nii hull midagi.
Ja siis selgus kurb tõsiasi: mu mälu on suure sahmerdamise käigus kooli arvutisse jäänud. Õudne, kui sõltuv on see tänapäeva inimene arvutist!

1. mai tegemised

Ja käes ta ongi, see kauneimaks peetav kevadkuu!
Täna küll pilves, suht tuuline ja jahe, aga pole hullu - on ju alles õite varane hommikutund.

Mis siis juba tehtud on (hommikul kella 9-ks)?

Kasvuhoone on nii umbtäis istutatud, et sinna ei mahu enam mitte-mitte-mitte midagi juurde. Istutasin isegi nii, nagu seda teps mitte teha ei tohiks. Aga kui ikka juhtud olema selline aiapidaja, kes iga taimekribala tahab maha kükitada (ähk ikke läeb kasvama), siis nii ta läks.....

• paprika kasvuhoonesse istutatud


• Jelenalt saadud pipar kasvuhoones (mul neist suisa kahju, aga ruumipuudus, noh...)


• kasvuhoone kurgitaimed (nood isehakanud) ümber istutatud


• kasvuhoonekurk kasvuhoonesse külvatud

Lõpuks kogu pere kodus!

Edasised tööd:

• avamaakurk pottidesse külvatud - 38 väikest plastikpotti "kaunistavad" elutoa aknalauda


• suurele maasikamaale surmaotsus välja kuulutatud (vaidlustamisele ei kuulu)


• väikesele aiamaale rajatud 1 maasikataimede "kasvulava" 38 taimega (juhuks, kui tuleb uuesti tahtmine väga palju maasikaid kasvatada)


• "naadipeenar" korrastatud
• maasikamaa serv kõnnitee ääres läbi kaevatud
• puid saetud

Talgud... Meie, suured individualistid, töötame oma kodu heaks. Vaba päev on kulla alusel käes ja seda tuleb maksimaalselt kasutada (isegi külmale vihmale vaatamata).

Laupäevased tegemised

Ohvriks valitud katsetaim elas öö kasvuhoones edukalt üle. Ja kuna...
a) toas pole ruumi
b) järgmised kaks nädalat pole aega,
siis .... läksid tomatitaimed kasvuhoonesse. Kõigepealt põhjalik kastmine, siis istutamine. Taimedel on maruvõimas juurekava! Küllap nad hakkama saavad! Tomatitaimede vahelt leidsin veel ühe topsi pikeerimata suvelilledega. Oh, tänane päev on sisustatud!

Kella 12-ks on kasvuhoonesse istutatud, kastetud ja üles seotud 56 tomatitaime. Suure üllatusena leidsin kaks täiesti korralikku kasvuhoonekurgi taimekest. Ei mäleta küll täpselt, aga ju siis polnud eelmisel aastal tegemist F1 seemnetega.

Elutoa aknalauad on momendil tühjad, aga ega nad tühjaks ei jää. Kui unimütsid lõpuks jalad alla võtavad, siis tuleb paprikataimed ülakorruselt alla tuua. Ma pidevalt unustan nende kastmise ära, kui taimed silma all ei ole.
Paprika ja Jelenalt saadud piprataimed teevad kokku 43 taime. Need on sellised külmaõrnad. Istutan nad kasvuhoonesse millalgi mai lõpus. Ilmselt.

Kella kaheks on pikeeritud kolm suurt pikeerkasti lõvilõuataimedega. (Täidisõieline lõvilõug F1 üldse ei idanenud. Aga seemnepakk maksis üüratut hinda.)
Jookse nagu orav rattas, aga palju siis selle jooksmise peale ka tehtud saab? ..... Mingi mannetu hulk tegemist ootavatest töödest.
Igal juhul tööde nimekirja koostamisele olen käega löönud. Selle pika nimekirja lugemine tekitab vaid stressi.

Käisin pargis jalutamas, et üle vaadata noorte mändide seisund. Pargis nähtu asub siin.

Võtsin käsile väikese aiamaa kaevamise. Muld on kaevamiseks küps. Algul läks päris kenasti, aga varsti avastasin, et kipun labidavarre najal ringi vahtima - see on aga ammusest ajast teada kui väsimuse märk. Siis olin kaval - rehitsesin kaevatud maajupi tasaseks ja märkisin peenra maha. Nii kõik peenrad üksteise järel. Lõpuks mõtlesin, et nüüd aitab küll, aga selleks ajaks oli kaevamata maad narrilt vähe järele jäänud. Nii ei jäänudki muud üle kui labidas jälle mulda ja nii ta läks. Tehtud!

Päikeseline pühapäev

Hommikul 6.30 oli -4 kraadi. Maa kahutanud. Õhus paks udu. Lasa nii paks, et ulatus õue peale, isegi välistrepi ette!
Aga linnud teadsid juba selles karges ja uduses hommikus, et tuleb üks ütlemata ilus ilm - linnud laulsid, kriiskasid, kiljusid metsas ja põllul lausa ennastunustavalt!

Postimehe artiklit lugedes jäin hätta.... kus?, mis?
Kuhu ulatub Oru küla? Minu jaoks on Oru: vana koolimaja, uus koolimaja, lasteaed, kauplus, töökoda, autoremonditöökoda, Kelmiküla. Sotsika juures on bussipeatus Kata. Ei saa mina aru, kuhu külasse see magala siis õieti kuulub. Ja kus on see üleujutatud tee ja kus on see eratee? Ja eraõhk? Ja eravesi?

Kivikõrbe lõkkease tühjaks veetud (6 kärutäit tuhka).
Leidsin enda korjatud tageetese seemneid. Külvasin neid kasvuhoonesse.
Kasvuhoone külvid kastetud. Pump on jões, järelikult on suvine aeg alanud.
Tometitaimed väetiselahusega kastetud.
Poisid vedasid minema kruusahunniku, mis oli tekkinud, kui elektrimehed meile uue elektriposti paigaldasid.
Majaesine ei ole enam niiii puhas, nagu ta eile oli. Va tuul sasib ikka veel lehti ja pillutab neid omatahtsi laiali. Seetõttu algas uus ebavõrdne võitlus vahtralehtedega! Sügisel ma siia ei jõudnudki ja nüüd on siin kogu see lehekiht, mis puude otsast alla sadas.

Kell on pool viis. Lehed on riisutud joonel maja - ploomihekk. Õunaaeda ma vist ei jõua. Seal saavad lehed purustatud koos esimese muruniitmisega. Nagu see alati toiminud on.

Mustsõstrapõõsad on üle vaadatud ning lõigatud. Lõke põles ja kohe sai ka kõik sodi ära põletatud. Mina poleks küll osanud valida, mis oks alles jätta, mis ära lõigata. Aga nüüd on põõsaid kohe kena vaadata.

Tänase tööpäeva järel on kõik kohad kanged ja tuld täis. Pärast väikest pausi uuesti rehavart kätte võttes oleks tahtnud ulguda - nii valus oli!

Vaatamata kangetele kontidele ja valutavatele lihastele oli väga-väga-väga kasulik nädalavahetus!

Ahjaa! Lõpuks sai ka 15 piprataime (mitte paprika) pottidesse pikeeritud.

Laupäev õues

Lennukatastroof Venemaal. Õudne lugu!

Kell hakkab kohe neli saama ja mis ma siis ära olen jõudnud teha? Ei suurt miskit!

1. Pikk peenar puhastatud, muld kobestatud.
2. Tegelikult on päev kulunud muru riisumisele ja leheprahi ning kulu kärutamisele. Meetrites pole mõõtnud, aga mõõtsin pikkade sammudega. 53 x 62 sammu - vot selline maa-ala on nüüd korras. Seal hulgas on ka eelmisel nädalavahetusel riisutud murulapid. Neile oli tuul nädala jooksul uue sahmaka kuivanud vahtralehti peale saputanud.
3. Prahti jätkub lõkkesse varahommikust siiani.

Ohhoo! Meite vallal on veel natuke raha teedehoolduseks! Praegu kolistab meie tee peal üks hiiglaslik masin mitme sahaga. No ja oli ka viimane aeg, see tee oli ikka väga sandis seisus.

Panin mobiilil äratuse poole seitsme peale. Muidu oli oht, et unustan õues toimetades uudistesaate ära. Nüüd olen toas ja ootan seitsmeseid uudiseid.
Täna vist rohkem õue ei lähe. Vaim on õues rassimiseks valmis, aga ihho on na nõder... vot, mida teeb see pikk ja mõttetu talv! Praegu on selline tunne, et läheks ja teeks, aga vot jalad ei tule järele... Ehh, homme ka päev!

Reedeõhtused pildid

Ühed pildid on ka siin.
Nüüd siis lõpuks on ka meie aias märtsikellukesed õitsema hakanud. Lumikellukesed on end maja seina ääres alles vaevu-vaevu mullast välja sirutanud. On mõnus õhtu - töönädal on läbi saanud ja imelik küll, aga vaatamata algavale nädalavahetusele veel ei sajagi. Aga noh, küll ta jõuab veel! Ilm on üsna kuiv ja täna polnud lõkke põlema saamisega kuigi palju vaeva.

Käisin Rootsi Tee ääres vaatamas, kas ehk juba ka esimesed sinililled välja on tulnud. Leidsingi esimese taimekese, kes puutüve najal vastu lõunapäikest oli end kevadet nautima sirutanud.

Tükk aega mõtlesin ja kaalusin poolt ja vastuargumente, kas minna KRM üritusele või mitte. Ei raatsinud. Nii vähe on töö kõrvalt aega kodus olla ja nüüd, kevadel hindan iga minutit eriti kõrgelt.

Oh sa poiss!

Täna kaevasin kasvuhoones peenraid.

Külvasin kasvuhoonesse porgandi, tilli ning lehtsalati, jääsalati hübriidi seemned.

Vedasin kuurirõdu lillekastidesse uut mulda mutimullahunnikutest.

Lõikasin taimedelt mulluseid varsi maha. Tegin lõket.

Võtsin talvekasuka maha viinamarjalt. ja ülla-ülla, leidsin muuhulgas üles ka kasti miniroosidega. Homme vaatan, kas ja kui hästi nad talvitunud on.

Niisugust rahvamassi ei ole ma Nõiakaevul veel kohanud!
Esimese üllatuse osaliseks saime oma külateel, kui Kolu - Tammiku tee ääres seisid autod juba meie ristmikust Kolu pool. Osa masinaid olid pargitud ka meie kruusatee serva. Teisel pool ulatus masinate rivi Pärtlimäeni välja.
Keerasime oma tee pealt asfaldile, e Nõiakaev poole sõita. Siis tekkis mõte see autode hulk videosse võtta. Nüüd, õhtupoolikul on autode hulk veel palju suurem. Ja Ants ise on täitsa kadunud?!?! Ega ta jõuakski selle rahvamassi hulgas jutustada seda 100 l/s juttu!

Pühadelaupäev

Pilved kuuskede latvades. Vihm. Udu.
Vesi jões on veel kõrgemale tõusnud.
Pirita jõgi on üle kallaste tõusnud. Luhad on vee all. Paaris kohas on jõgi triiki - teetammiga juba samal joonel.
Tõmbasin rehaga mõned lumehanged muru peale laiali. Mis tänase päevaga edasi saab, seda ei oska veel välja mõelda.
Külvasin kaheksa topsi sisse lilleseemneid. Üks pakk oli täidisõieliste lõvilõugade seemneid (F1). Selgus, etseemneid oli pakis ei rohkem ega vähem kui 10 tükki. On ikka kidedad küll!
Külastasime Nõiakaevu. Kaks korda.
Pikeerisin lobeeliaid. Pistsin nad kuurirõdu räästasse riputatavatesse ripp-pottidesse.

Suitsuandur

Suitsuandur on ikka tõesti väga tundlik! Ja see piiksumine käib luust ja lihast läbi!

Oli pannkoogihommik. Ei saanud arugi, et nii väga hullusti oleks suitsu olnud. Uks köögi ja esiku vahel oli veidi avatud. Ju see küpsetamise suits siis ikkagi üles pääses. Igatahes viimase pannkoogi küpsetamise ajal piiksuma see riistapuu hakkas. Algul ei saanud arugi, et kust see hääl tuleb. Siis sain asjale pihta! Õnneks seekord ei pidanud ise lae alla ronima. See piiksumine ajas unimütsi maast lahti. Temal piisas ainult käe sirutamisest ja käes see oligi. Aga visa ta on, see andur! Veel poisi käes lõugas edasi. Poiss harutas selle asjanduse algosakesteks, siis jäi lõpuks vait.

Õues on ilm pilves. Öösel on ilmselt vihma sadanud - räästad tilguvad. Aga iga minutiga läheb õhk kollasemaks. Äkki päeva jooksul tuleb ikka päike ka välja.
Mul täna kasvuhoone tööplaanis. Jaheda ilmaga on seal natuke sant toimetada.
Eks päeva edenedes on näha.

Comeniusest:
Soomest tuleb neli õpetajat ja kaheksa õpilast. Neli poissi ja neli tüdrukut. Kahjuks Arto laste vanuseid ikkagi veel ei saatnud, aga arvan, et nad 5. või 6. klassi lapsed on. Vanemaid neil ju polegi. Portugalist tuleb kaks õpetajat ja neli tüdrukut. Kaks kolmeteistkümne ja kaks neljateistkümne aastased. Itaaliast tuleb kolm õpetajat. Lapsi seekord kaasa ei võeta. Kreekas on rasked ajad ja nad ei liigu üldse kuskile. Isegi mitte Euroopa rahade eest.

Lumine teisipäev

Oh, kes oli see sinisilmne tola, kes pikisilmi kevadet oodates lumevaiba kahanemist mõõtis? Nähh! Jälle sajab!
Aga lindudel on kinnisvaraturg elavnenud. Täna hommikul valminud ja kasvuhoone otsaseina metsviinapuude vahele paigutatud pesakast on arvatavate üürnike poolt juba ülegi vaadatud.
Eile jalutamast tulles haakis üks peni end meie sappa. Ja ära minna ei tahtnudki. Istus trepil ja kui ukse paotasime, kippus tuppagi. Potsu oli päris endast väljas! Sai juba mõnesse peresse helistatudki, et äkki neil mõni peni puudu. Päris mure hakkas juba tekkima - sellist koerakest ju ööseks õue jätta ei saa ning kui ta poleks koduteed ise üles leidnud, oleksime pidanud midagi ise ette võtma. Lõpuks ta ikkagi ära läks.

Hommikul läheb nii vara valgeks, et mitu tundi enne tööle minekut saab juba toas toimetatud. Täna alustasin seeliku tuunimisega. Esialgu küll ainult äärepitsi "põhja" heegeldamisega, aga pea see pärist-pitsi osa heegeldatud ei saa. Kui asi juba ilmet võtab, ilmub ka pilt.

Kevadet provotseerimas

Tänaseks oli jäänud terrassile see kõige paksem jääkiht. Oli see tekkinud tuulekoja katuse päästeaktsiooni käigus. Katuselt maha potsatanud lumi osutus aga nii tihedaks ja raskeks, et sinna see kuhi jäigi. Kuni muutus jääks.
Täna aga oli aeg küps, et ka sellest jääst lahti saada. Täna piisas kõigest paarist -kolmest toust, kui juba eralduski parajas möödus jääkamakas. Ja nii ikka edasi, kuni terrass puhas. Vot sellised jääkamakad on praegu terrassi ees! Pesin terrassi kenasti puhtaks ning vedisin aiamööbli kasvuhoonest välja. No ma tahan seda asja kaeda, kas tõesti ei õnnestu enne neljanda veerandi algust kordagi terrassil päikese käes mõnuledes kohvi juua! Eelmisel aastal tõin mööbli välja 8. mätsil. Ei ole aastad vennad! No kohe üldse mitte!

Orus käib vana koolimaja pargis puude otsas kõva kisa. Töötab künnivareste korterikomisjon.

Uue koolimaja ees on kole kõrged "lamavad politseinikud" välja sulanud. Varsti hakatakse jälle muruplatsi kaudu neist ringiga mööda sõitma.

Kevade tulemist jälgides

Kuigi täna on vaba päev ja pere kodus, siiski oleme toas. No mitte ei kipu õue! Lipumastis lehviva vimpli järgi vaadates puhub meite kandis üsna tugev ja sealjuures külm läänetuul. Nüüd, poole kuue ajal õhtul, tuli päike ka lõpuks välja. Oh, ta oleks võinud seda kohe hommikul teha!

Vaatamata suht sandile ilmale käisin ikka väikese tiiru õue peal (niipaljukest, kui lumi lubas).
Mõned pildid õuereidist:
Kiuslik, püdel ja kohati põhjatuna tunduv lumesupp teeb autoga sõitmise üsna vaevaliseks.
Oi, ja mis see siis on? Need ju rohulibled! Mis sellest, et selle koha peal, kust sai lumi ära roogitud! Ikkagi nüüd siin paljas maa ja rohi!!!
Eile tegime poisiga katusel peesitavale lumele ja jääle "puust ja punasena" selgeks, et tagumine aeg oleks katuselt maha libiseda. Aitab juba sellest räästaste tilkumisest! Öösel oli madalahäälse kohina järgi kuulda, et kuskilt on suur lahmakas lund maha vajumas. Hommikul kontrollides selgus, et kõige vasakpoolsema vintskapi välisnurk on puhas! Nüüd on lund veel vaid veranda katusel, aga selle sulamine võtab aega, kuna sinna paistab vaid õhtupäike. Maja taga idakaares võib ka lund olla, aga sinna vatama ma ei pääse, lumi on liiga kõrge.
Lõpuks ometi on katus oma õiget värvi!

Noh ja kuidas on lood puhkamise ja tööle mitte mõtlemisega? Hmm.... suusoojaks öelda hea küll....noh ja hea tükk neljanda klassi inglise keele materjale on juurde tehtud :)

Suurt midagi e toimu

Hapukurgihooaeg.
Mitte midagi ei toimu. Mitte midagi pole uut. Mitte midagi pole huvitavat.

Kui, siis niipaljukest uut ju on, et ka kõrvalised asfaltteed hakkavad lumest välja sulama. Päike paistab, räästad tilguvad, tihased laulavad uuematest trendidest sitsikleitide turul. Kogu talve ei näinud kodukandis ühtegi harakat. Nüüd lippab neid ringi igal pool.

Eile õhtul hakkas Potsu järsku ägedasti haukuma, tõusis kahele jalale püsti ning nõudis õue laskmist. Ma muidugi lasksin ta siis välja. Alles seejärel nägin, kelle peale koer kurjustas - üks jultunud rebane oli Potsu territooriumil! Otse lõkkeplatsi juures. Koer tormas piki lumeuurdeid jõe poole, mina hüüdsin teda tagasi (niipaljukest, kui häälest ära hääl võimaldas). Ma nii kartsin, et kui Potsu rumalast peast seda rebast ründab, võib vaenlane talle 1:0 teha. Õnneks tuli koer siiski toa juurde tagasi. Ju ta sai minu lärmi löömisest aru, et targem on taanduda.

Mul tekkis üks mõte. Ega asjata pole olemas koolitusi avaliku esinemise oskuse arendamiseks. Kehakeel on ikka väga arusaadav keel ja see keel reedab nii mõndagi. Ja ühes kontekstis reetis see väga suurt ebakindlust. Kahju kohe! Nii et - kui jalavarjud on viletsad, siis olgu vähemalt jutt hea.

Pidev ebakindlus, pinge ehk siis stress - küll kurnab, küll väsitab, küll muudab ükskõikseks! Puhkust tahaks!

Pole just parim aeg

Kevade tulemisest.
Esimene vasikas läheb ikka aia taha.
Esimene pääsuke ei too veel kevadet.
Ja õige ta on. Kolm ööpäevaringselt plusspoolele jäänud temperatuuriga päeva on läbi. Talv näitab jälle hambaid. Oma teovõimekuses kahtlema löönuna teeb ta seda õige vihaselt. Praegu lõõtsub akna taga vinge tuul, mis korstnad vilistama paneb. On see märk läänepoolseid Euroopa riike rappinud marutormi jäänustest, kes teab.

Olukorrast riigis.
Googeldasin natuke ning tegin endale selgeks mõned seni arusaamatuks jäänud majandusterminid: saneerimine ( Mulle tundub see küll rohkem Potjomkini küla ehitamise moodi tegevusena, aga küllap asjatundjad teavad paremini.), pankrot, eraisiku pankrot (Oh seda häda ja viletsust, kui menetlus iseenesest läheb juba kena kopika maksma. Kopika, mida pankrotistujal niigi pole).

Aiandusest.
Vaatasin oma ajaveebi eelmise varakevade sissekandeid. Hmm... tagumine aeg oleks vähemasti paprika ära külvata. Ning lobeeliad. Aga teed on libedad ja pelgalt mõtegi Kosele sõitmisest on väga vastukarva. Eks näis. Äkki on Kiilis ka kuskil seemneid müügil, vaja välja uurida.

Käsitööst.
Olematu. Totaalne kriis. Ühtegi ligilähedaseltki käsitöömaterjali meenutavat asja nägemisulatuses pole.

Energiast.
Pole nimetatut. Kui oleks aega, tahaks lausa katsetada, mitu tundi suudaks ühtejärge magada. Praegu tundub, et tubli ööpäeva magaks küll. Kuigi jah, nendel esimestel
soojadel päevadel oli "hull jälle rahutu", mitte ei püsinud toas, aga see soojus ja kevad on veel üsna kaugel ning õues pole suurt midagi teha. Seni püsib unekas.

Huvitavat ajalehest.
Ajalehest Postimees.ee
Haridustöötajate liidu ettepaneku kohaselt võiks noorempedagoogi töötasu alammäär tõusta 2011. aastal seniselt 9516 kroonilt 10 500 kroonini; pedagoogil 10 077 kroonilt 11 100 kroonini; vanempedagoogil 11 517 kroonilt 12 700 kroonini; ja pedagoog-metoodikul 13 908 kroonilt 15 300 kroonini.
Nojah, tore ettepanek küll, aga karta on, et selle kohta sobib öelda: "Las koerad hauguvad, karavan sõidab edasi". Oleks, peaks, tuleks - sõnad, millel ei ole kaalu.
Siinkohal mõned seosed:
töötasude kahanemine = uue, paremini tasustatava töökoha otsimine
koondamine = koondamistasude maksmine
pole töötajat = pole omavalitsusel rahavoogusid tulumaksu näol
Kellele see kasulik on?

Päikeseline sõbrapäev

Täna sai veidi lund kasvuhoonesse tassitud ja terrassi pealt lund roogitud. Järsku vilksatas ühes kohas terrassi kiviplaat! Lõpuks tegin natuke "kevadet"ja sain jupikese terrassist lumevabaks. See must laik lumehange taustal on meie Hugobert. Ise suur isakass, aga lumest välja ei paista! Vahva oli vaadata, kuidas Potsu traavis oma käikudes, lumepilv ümber keerlemas. Vahepeal oli vaja vaadata, kuhu jooksmisegaon jõutud. Selleks oli vaja seista kahel jalal ja kaela pikaks sirutades paistis koerakese pea üle lume... Käisime Potsuga külateel jalutamas. Ilma jalutusrihmata. Rõõmustasime, et koer kuuletub väga hästi ja nii julgesimegi tee peal patseerida.
Talvetardumus üle-tee põllul.

Tuul on vorminud kuuseheki lumemütse.

Pajuvõsas külmetasid üksikud valged utud.

Raamatu käsikiri toodi näha. Illustratsioonid on juba olemas. Formaati on ka juba sätitud. Nii tuleb veidi üle 200 lehekülje. Nüüd käib veel viimast korda filoloogi kriitilise pilgu alt läbi ja eks siis ole näha, kuidas asjad sujuma hakkavad.

Hommikune jalutuskäik

Kes tõbine, kes arvuti külge kleepunud - nii läksimegi Potsuga kahekesi jalutama. Hää autovaba on jalutada jõel - sinna me suundusimegi.
Esimene pilt on jõelt suunaga üles Kivikõrbele. Taamal hommikukuma. Päike on juba üsna kõrgel, sellele viitab hele laik puulatvade kohal.
Jalutasime ülesvoolu. Keegi on sirgele rajale väikese haagi sisse kalpsanud.

Ma pole varem söandanud mööda jääd nii kaugele jalutada. Mine tea seda jää tugevust! Täna läksime kohe julgelt kaugele Heinassoosse. Kummaline mõelda, et siin valge vaiba all on jõgi, millel suvel kanuuga sõitmas käime.

Hommikupäikese kuldne kuma lumel.

Tulime jõelt tagasi. Mõtlesin, et mis oleks, kui sumpaks väikest tammi vaatama. Pildil metsik õunapuu, mida on neljajalgsed harrastuskärnerid püganud.

Väike tamm (see krobelisem osa lume all).

Rootsi Teel on kadakas lumekoorma all kössi vajunud.

Kadakas pärast esmaabi andmist.

Mõni käib kalli raha eest jõusaalis. Mõni hull sumpab põlvini ulatuvas lumes. Tulemus on sama - mõnus surin jalgades ja boonusena sutsuke väsimust ka.

Laual on lepaoksad käbide ja urbadega.

Põrandavaasis sarapuuoksad kenade urbadega.


Vahepeal jõudis päike pilve tagant välja tulla, siis jälle peitu pugeda.

Nüüd akna all istudes tuleb taas silmi kissitada, sest ere päike muudab kõik nii valgeks.

Ja homme on jaanuari viimane päev. Saabki ümber aasta 2010 esimene kuu!

Küttepuudest

Talv on olnud harjumatult külm. Küttepuid teevad inimesed ikka paljude aastate keskmise järgi. Viimasel ajal on olnud palju kuulda/lugeda, et inimestel suur mure - talveks varutud küttepuud on kas otsas või ohtlikult otsakorral. Ja kuivade halgudega kipub puuhoovides kitsas käes olema... Mulle meeldib, kui on suured varud. Mulle meeldib veidike "ette elada".
Meie puukuur (mis mõnede arvates on rohkem seda nägu, nagu teise mehe maja) on ikka hästi suur. Eks selle suuruse määras omal ajal ära maha lammutatud laut-aida vundament. Ja nii ongi kuuri mahutavus nii enam-vähem 80 ruumi. Silmini täis on see kuur olnud vaid korra, kui maaparanduse käigus palju puid tuli maha võtta.

Sel sügisel oli puude kulu väga väike. Ilmad olid ju soojad. Eks nüüd siis on hea seda "ülejääki"kütta.
Tegelikult tahtsin siia kirja panna kiidulaulu suurtele pakkudele. Edaspidi me enam ei vannu ja siuna väga okslikke ja keerdus puunotte. Oleme tänu "kirvekõlbmatutele" nottidele palju normaalseid halge kokku hoidnud. Nii hea on olnud panna kaminahju see suur jurakas. Las ta siis põleb seal omasoodu ja jagab soojust nii elutuppa kui ka ülakorrusele.

Ainuke mure on selles, et neid suuri notte ei tohi laduda teiste puudega ühte riita. Ma tean küll, kus suur hulk notte praegu on, aga kätte neid mitte ei saa. Ilmselt tuleb suurte nottide kuhi tekitada kuuri põrandale siis, kui mõlema tiiva virnad on juba laotud.

Külma pühapäeva õhtu

Juhtusin vaatama seakaamerat hetkel, kui seal oli söömas kenake kitsekari. Nemad, vaesekesed, on praeguste talveolude juures koledasti hädas. Hea, et nad on leidnud tee sellele söödaplatsile!
Avastasin, et kasvuhoone katus on ühes kohas alla andnud - klaasitükid olid maas. Lumi katab praegu seda auku kasvuhoone katuses.
Soputasin jasmiinipõõsast - see on nii laiali vajunud selle suure lumekoorma all.
Ja küll on külm!
Ainus hea asi kogu selles jääajas on valgus. Alles see oli, kui rõõmustasin, et tule pidin põlema panema alles kell neli. Täna polnud pool viiski veel häda midagi!
Lugesin blogi, kus autor kirjutab, et nende kodus on multifilm "Jääaeg"ja mängufilm "Päev pärast homset" keelatud filmide nimekirjas. Et neid ei vaadata enam mitte kunagi :) No tõepoolest - milleks reaalsust filmidega veelgi võimendada.
Huvitav, kas Eestimaal leidub veel mõni lootusetu optimist, kes endiselt kilkab a la "Küll on tore lumi!", "Küll on vahvalt külm, õige talv on lõpuks kohal!" ??? Kaldun arvama, et nüüd on talvefännid juba üsna ehmunud ja kuss.

Kütan maja, soojendan autot, kütan maja, soojendan autot.... Kõige selle tralli juures läks kook ahjus kõrbema, köök oli maast laeni suitsu täis. Masendav.
Sundisin end ühe 5. klassi loodusõpetuse teema jaoks PowerPoint esitlust tegema. Niigi palju kasu sellest päevast.

Pilte koduaiast krõbedal talvehommikul

Köögi aknast õue vaadates peatus pilk küüni katusel. Mis seal siis nüüd on? Eile oli lumi katusel jäljetu. Täna öösel on keegi seal katusel patseerinud. Kes? Mink vaevalt. Pole kuulnud, et see loom kõrgustes armastab turnida. Äkki nugis? Tema ju puu otsas ronib... ... Ja küüni katusele on ilmselt hüpatud toominga okstelt.

Jõgi tukub jääkaane all. Aga elu käib. Jälgi on palju. Arvatavasti on mõned jäljeread maha joonistanud ka meie Hugobert, aga metsloomade jälgi on ka.

Et ilm on ikka tõesti külm, seda näitab ka järgmine pilt. Tammi all ei lähe jõgi naljalt jäässe. Aga jääs ta on!

Elektrimehed on meie aia ilusa lumekasuka totaalselt "ära retsinud". Mehed käisid küsimas, kas nad võivad vanad elektripostid meile jätte. Kütteks või nii... Et nad muidu peaksid need notid kuskile prügimäele viima. No milleks selline raiskamine? Niisugused purukuivad ja immutatud puud on vähemasti tulehakatuseks ülimalt head.

Küll on kole, et maasikamaa nii ära on tallatud! Ega see neile maasikatele küll midagi halba ei tee, aga ilus pilt on rikutud :)

Mööda tallatud lund pääsesin marjapõõsastele lähemale. Nii hullusti lume alla mattunud põõsaid ma pole meie aias varem küll näinud.

Maja lume ja külma meelevallas. Kas peab vastu? Peab.

See suvepuhkus... Kas võtta kogu puhkus välja? Või jätta osa päevi järgmisesse aastasse?

1. Puhkusetasu on vaja - pool maja ootab uut voodrit. Tegelikult oleks majale vaja ka teine kiht värvi peale tõmmata.

2. Sellel suvel lõpeb panga orjamine. Selle võrra edaspidi kergem.

3. Silmad-kõrvad tuleb lahti hoida, pidades silmas kuupäeva 01.01.2011. Kui muul ajal elus muutusi teha, siis on mingi tagasimaksmise jama. Samas - minu kohustused projekti koordinaatorina lõpevad alles järgmise õppeaastaga...

Seega - kui lubatakse, siis ikka kogu krempel korraga!

Tegin ajaloo talletamiseks pildi ka selle nurga all, kus näha, milline tööpõld sel suvel ees on ootamas.

Kui majale teist korrust ehitasime, siis oli üksvahe selline huvitav seis, et pool maja oli kõrge, pool veel madal. Kahjuks sellest perioodist pole pilte. Tol ajal oli veel filmirulliga fotokas. Ja poisid olid väikesed. Kellegi kriim käsi oli natuke aparaadi kallal nokitsenud ja film sai valgust... Nii polegi midagi, mida nüüd vaadata.

GOELRO plaani järjekordne etapp

Lenin: "Kommunism - see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine". ..... või midagi sinnakanti...

Täna oli korraline elektrikatkestus.
Meite auulis käib kibekiire GOELRO plaani uue etapi ülesannete täitmine - nelja traadi asemel tõmmatakse elektripostide vahele üks jäme kaabel ja arvatakse, et äh, käib küll.
Noh, vähemasti üks hea asi on selle operatsiooni juures küll - tormiga ei saa nüüd traadid kokku sulada. Visuaalselt pole see jurakas õhus just eriline vaatamisväärsus. Aga eks siin mängib aeg ka oma osa - küll varsti harjume ära ja enam ei riivagi silma.

Homme tuleb uuesti elektrita läbi ajada. Heinassoos on üks krunt (meite "helikopteri maandumisplats") - sinna vaja ka elekter kohale toimetada.

Oma auto saime lõpuks kätte!
Lapsed küsisid täna hommikul ka, miks ma nii hilja kooli jõuan. Nad on ikka harjunud, et kui buss tuleb, siis on nende klass juba lahti. No küllap homme on jälle asjad joone peal.

Kole külmaks kipub minema. Kui mitte enne, siis uue nädala alguses küll. Kas auto selle ennustatava 30 kraadise pakasega käima ka läheb, seda saame näha, kui häda käes on.