teisipäev, 4. jaanuar 2011

Selle aasta esimesed

... näputööd.
Veel kolm paari lambahalle lihtsaid sokke. Nüüd on halli lõnga veel ainult triipude jagu järgi jäänud.
Üks uus katsetus ka.

Ei ole päris rahul.
a) Vist ikka ei raatsi kulutada niigi nappi "õiget" villast lõnga selliste pallikeste kudumiseks. Tuleb leida mingi muu ja rohkem valge lõng.
b) Muster tahab natuke kohendamist. Et pall oleks rohkem proportsioonis (ümaram), tuleb keskosa silmuste arvu veidi suurendada (hetkel laius 14, kõgus 19 silmust)


Praegu on selline mõte, et sukavardad lähevad mõneks ajaks puhkusele. Vedru käis lihtsalt maha.

Tikkimine tõuseb jälle päevakorda.

esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Uue aasta algusest

Uus ja natuke nagu teisem aasta on juba kolm päeva kohal olnud.

Esimesed euro-muljed.... Uudishimu ajas juba 1. jaanuari hommikul internetipangas kontojääki vaatama. See oli kole! Sellise numbri nägemine oli ikka natuke ehmatav küll, mis sellest, et konventeerimise kurss oli teada. Ikkagi oli kontol toime pandud koletu röövimine :)

Poodi pole veel sisse astunud. Mis on ka hea. Tervelt kolm säästupäeva juba kasumis! Viimased kroonid ja krooni-sendid tuleb veel millekski materiaalseks muundada. Ilmselt suuname sel puhul tähelepanu tiibadega pugudele ning ostame Oru poest neile sihvkasid. Õnneks on ikka veel selliseid väikesi poode, kus kliendile kaalutakse kaupa just rahale vastav kogus.

Ilm...
Temperatuur kogu päeva enam- vähem -10 kraadi ümber. Sajab. Lund muidugi. Lakkamatult sajab. Tänane lumesadu oli selline, mille kohta sobiks öelda: imeilus. Aga vot ei ütle! Seda lund on juba talumatult palju. Kui nüüd ülejäänud talve jooksul rohkem lund ei sajaks, võiks selle talve ju veel välja kannatada, aga.... looda sa.
Meie kohal oli külatee ikka jube-jube. Kuskil allpool märkisin, et plaanisin selle laiust lumelabida varrega võrrelda. Ilmselt keegi helistas, kuhu vaja. Nüüd on tee nii korras, kuivõrd see selliste ilmastikuolude puhul võimalik on. See-eest Oru-Kolu vahel oli tee selline, mille kohta uudistesaadetes öeldakse "läbimatu". Ainult üks jäljerada. Kui teine auto vastu juhtus tulema, oli üksteisest möödumine paras täpsusmäng... Loodetavasti homseks on sinna mõni sahk saadetud.

Pildil selleks talveks kaks õisikuvart kasvatanud kuuking.

pühapäev, 2. jaanuar 2011

Aasta lind 2011 on suitsupääsuke

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.

Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata.

Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades. Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Artikkel ajalehest Maaleht

laupäev, 1. jaanuar 2011

1. jaanuar

Hommikul pilves.
Temperatuur -3 kraadi.
Kell 11 algas tihe lumesadu.

Kuningas on surnud! Elagu kuningas!

Eesti ajalugu muutus 1. jaanuaril 2011. Eesti ühines eurotsooniga.Hüvasti, 1992. aastast alates käibel olnud omariikluse sümbol - EESTI KROON!
Tere tulemast, Euroopa ühisraha, EURO!

UUS AASTA SAABUS!

Olgu see uus aasta ilusam kui eelmine, toogu ta hingerahu, tööd ja leiba, uusi ideesid, mida rõõmuga teostama asuda ning kindlasti õnne, õnne ja tervist kõigile!

reede, 31. detsember 2010

2010. aasta viimased sokid :)

Et "arvepidamine" ikka akuraat oleks, panen üles pildi 2010. aasta viimastest (näpu)töödest.
Need on nüüd need sokid, kus kummastki paarist üks eksemplar sai valmis ning siis selgus, et "tuu es läe mette" - lõngad olid suts ernevad. Nii saigi täiesti plaaniväliselt kaks ühe mustriga sokipaari.

neljapäev, 30. detsember 2010

Aasta 2010 piltides

Aasta 2010 hakkab lõppema. Järgnevalt väike kokkuvõte aastast piltides.

Jaanuar. Lund ei ole veel tapvalt palju, kuid kõik on veel ees....
Veebruar. Kuu ajaga on sadanud maha väga paks lumi. Ei mäletagi, millal viimati nii palju lund oli. Aastatetagune 36 cm lumepaksuse rekordina sai löödud pika puuga.
Märts. Kannatamatult kevadet oodates sai terrassile väike lumevaba lapike loodud. Hää seegi. Ja tuulevaikses nurgas oli mõnus päikest nautida.
Aprill. Lõpuks hakkab see meeletu lumekogus ära sulama. Maja ümbert sai teda ka kõvasti ära veetud. Murul on ohtralt lumiseene kahjustusi.
Mai. Lõpuks ometi mõni lilleõis! Vahepeal tundus, et seekord päris kevad ei tulegi.
Juuni. Rohumaad niidetud, aiatöö käib täie hooga. On suvi! Juunikuu küll erilise suvesoojaga ei hiilga, aga küll aeg annab arutust...
Küll on ilus see Eestimaa lühike suvi!
Juuli. Oh sa juttas, kus meil oli kuumust! ja kui on palav, siis on ka tugevad äikesetormid. Selliseid, silmaga nähtavaid frontide saabumisi õnnestus suve jooksul mitmel korral jälgida. Äike mulle meeldib! Muidugi, kui ta oskab sündsat distantsi hoida.
August. Aiasõprade kokkutulek Thela ilusas aias. Ja see aed on kiviviske kaugusel merest! Meri on ilus!
September. Sügis tuleb. ja tuleb kuidagi väga järsku.
Oktoober. Hallaööd olid varakult kohal. Pildil näha, et ka jõele võttis jääkaane peale.
November. Tuiskab. Lumi tuli ja .... jäigi maha. (pilt kadus millegipärast ära)
Detsember. Appi! Me upume lumme! Suurematele tsüklonitele on hakatud nimesid panema. Meid on kimbutamas käinud Monika ja Scarlett. Tujukad ja vähe nagu õelavõitu on need tuisudaamid :) Infrastruktuurid kipuvad üles ütlema ja seda isegi suurtes linnades, mis siis veel väikestest omavalitsustest rääkida. Lund on, raha eriti nagu pole. Kondiaur - vot see peab nüüd topeltvungiga töötama.

Lumeuputus vol...n + 1

Selline siis on seis talve 2010/2011 alguses ... Lumi, lumi..... lumi....

Parkla tuleb puhas hoida kogu aeg. Meie õuel pelgalt kitsukeste jalgradadega läbi ei aja.Tuuletunnel küüni otsaseina jätkumüüris.Vaade parkla keskel laiutavale lumekuhjale. Sellist moodustist pole meie õuel seni olnud. Isegi mitte mullusel lumerohkel talvel.Nu daa.... Selle kõrge lumekuhjatise asemel oli alles eile kenake rada kasvuhoone töötoa juurde. Lumi on pärit tuulekoja katuselt. Üks osake sellest lumest :)
Võrdlusmoment on alati huvitav. Selline siis seis 30.12.10. Selline aga 31.12.09. LINK

Vahepealsed tegemised

Nüüd on seda lumeollust ikka nii palju maha sadanud, et kasvuhoonelt on juba kolm korda lund maha aetud. Eile võtsime ette tuulekoja katuse ja need katuseosad, mis jäävad vintskappide vahele ning on hullult lund kogunud. Uskumatu, kui tihedaks võib lumi katusel vajuda! Ime siis, kui vanemad konstruktsioonid sellise raskuse all laiali vajuvad.
Eile õhtul poole kümne ajal oli aknast näha kahtlaselt aeglaselt liikuva masina tulesid. Sahk! Ja siis veel teine ka!
Olin just plaani pidanud, et täna valges võtan lumelabida kaasa, panen selle maha risti üle külatee ja teen sellest naljanumbrist pilti. No see teeosa Põrsakivi juures oli ikka ülikitsas! Ja millised vallid!
Aga mu plaan läks tänu sahkadele nihu. Käisin taskulambi valgel vaatamas, mida seal siis tehtud sai. Tee on uskumatult lai! Kaks autot mahuvad üksteisest mööda ilma peegleid nügimata!
Meie sissesõiduteed on ka veidi laiendatud. Keldrini. Vall on lükatud põllule. Selle töö käigus on aga saha servast pudisenud kenake vall risti üle meie tee. See tuleb pärstlõunal ära likvideerida, enne kui vall vajub ja enam lumelabidale ei allu. Muidu tavapäraseid tuisuvaale on eileõhtuse tuisu järel ka kohe jae ja hulgi. Keldri ukse ees on nii üüratu hang, sisse pääsemiseks tuleb väga kõva kaevetööd teha.

Kudusin ka.

Koemustriliste sokkidega juhtus nii, et vaatamata omast arust põhjalikule kõrvutamisele osutusid lõngakerad siiski veidi erinevateks. Kuna koon kahte sokki enam-vähem paralleelselt, tuleb nüüd veel kaks sama mustriga sokki kududa, et paarid kokku saada.

Kaks paari tavalisi lambahalle sokke sai ka valmis. Neid tuleb veel. Lõnga jätkub.

teisipäev, 28. detsember 2010

Koemustrilised sokid

Suuremad sokidVäiksemad sokid

esmaspäev, 27. detsember 2010

Veidi näputööd

Ega pühade ajal ainult lund ei visatud. Teleri ees istudes sai ka natuke toimetatud.

Üks väike kassKoemustrilised sokidLihtsad träpsukindad

pühapäev, 26. detsember 2010

Olukorrast lumerindel

Tuul on vaibunud.
Lumesadu on tihe-tihe.
Eile vedasime puukuurist suure hulga küttepuid tuulekotta, et kogu aeg ei peaks lumes sumpama. Hää oli, et selle töö ära tegime! Täna pole sellest sisselükatud jalgrajast enam jälgegi.
Praegu ei kavatse suuremat lumerookimist ette võtta. Las sajab! Ainult lindude toidumajani viskasin raja sisse.

Sahk käis.
Külatee on täpselt nii lai, nagu see ühe suht väikese traktori saha järel jääb. Miinus vallilt tagasi veerenud lumi.
Oh sa juttas, kus sissesõidutee otsas oli vall! Pelgalt lumelabida laiuse tunneli uuristamine oli juba üksiti üks paras jõu- ja ilunumber!
Aga lõpuks on meil tee puhas. Kahe lumelabidaga tükk aega tubli tööd, aga tehtud ta on. Natuke pehme see teepõhi küll on, aga ju kuidagi ikka välja pusime.

laupäev, 25. detsember 2010

Lumevangis

Lumetuisk Scarlett pole mitte "papist poiss" - möllab ja marutab, et vähe pole!
Autot varjualusest välja ei saa. Ukse saame lahti, seal hange pole (tumedam ala), aga tagurdada pole mujale, kui vaid joonelt tuisuvaalu. Ja sellel hangel on nii kõrgust kui laiust.
Otse loomulikult ei ole külateel mitte mingisugust liikumist. Ei autoga, ei jalgsi. Tee sahkamine on täiesti tundmatu teema.

reede, 24. detsember 2010

Jõuluõhtu tegemisi

Vaaritamine võttis nii palju aega, et enne jõulukirikusse minekut Liiva kalmistule me ei jõudnudki. Läheme sinna kindlasti veel vana aasta sees.

Juuru kirikusse jõudsime kella neljasele teenistusele. Juuru jõudmise ajaks oli pinnatuisule lisandunud juba ka päris tubli lumesadu.Tuhala kalmistul tuli tõsiselt lumes sumbata ja ka lumme kaevuda, et oleks koht, kuhu küünal asetada.
Selline, lumme mattunud vaikuses, on kalmistu uuem osa. Vana, kabeli ümbrusesse jääv osa on suurte puude all ning seal ei olnud orienteerumine nii keeruline.

Scarlett? O´Hara?

Hirmutavad siin rahvast kallil jõuluajal jälle ühe räige tsükloniga. Nimeks seekord Scarlett.
Ilmaennustus Tallinna kohta:
http://www.weather-forecast.com/locations/Tallinn/forecasts/latest

Lund ja tuisku pelgava inimesena ei julge sedasi jõulukirikussegi minna. Häda selle ilmaeluga!

neljapäev, 23. detsember 2010

Kohvikreem

Koostis:
100 g tumedat šokolaadi
1 dl kanget kohvi (või kohvimaitselist šokolaadi)
200 gr maitsestamata toorjuustu
1 dl suhkrut
2 dl rõõska koort (35%-list)

Valmista kohv, sulata vesivannil šokolaad, sega need omavahel kokku ja jäta jahtuma. Vahusta rõõsk koor suhkruga, lisa toorjuust ja mikserda mass ühtlaseks. Sega omavahel kohvi-šokolaadisegu ja vahukoore-toorjuustusegu. Tõsta 20 minutiks külmkappi. Tõsta pokaalidesse ja kaunista pealt lahustuva kohvi või shokolaadipuruga.

Usutavasti eriti meelepärane suuremat sorti kohvisõbrale.

kolmapäev, 22. detsember 2010

Väljavõte päevikust

Aug. 12 - Kolisime oma uude kodusse Põhjamaal. Siin on nii ilus.
Mäed on nii võimsad. Ei suuda ära oodata aega mil saan neid lumistena näha.
Okt. 14 - Põhjamaa - kõige ilusam koht kogu maailmas. Lehtedel võib näha kõikvõimalikke värvide kombinatsioone punaste ja oranžide varjunditega.
Läksin väiksele väljasõidule imeilusasse loodusesse linnast väljas ja nägin seal hirvi. Nad on nii elegantsed. Kindlasti on nad kõige imelisemad loomad kogu maailmas. See siin peab olema paradiis. Oeh kuidas ma seda paika armastan.
Nov. 11 - Algab hirvede jahihooaeg. Ma ei suuda ette kujutada, et keegi tahaks tappa selliseid meeldivaid loomi. Loodan, et varsti tuleb lund. Mulle hirmsalt meeldib siin.
Dets. 2 - Öösel sadas lund. Ärgates avastasin, et kõik on valge vaibaga kaetud. Kõik näeb välja nagu postkaardil. Läksime välja ja puhastasime trepi ning garaažitee. Mängisime lumesõda (mina võitsin). Kui lumesahk mööda sõitis, pidime garaažitee uuesti puhastama. Milline ilus koht. Ma armastan Põhjamaad!
Dets. 12 - Öösel sadas veel lund. Lumesahk ummistas jälle väljapääsu garaažist. Mulle meeldib siin.
Dets. 19 - Veel lund. Ei saanud garaažist välja, ei saanud tööle. Siin on ilus, aga see kühveldamine hakkab ära tüütama. Kuradi lumesahk!
Dets. 22 - Veel seda valget jama. Mul on villid kätel ja selg on ka haige. Mulle tundub, et lumesahk peidab end senikaua nurga taga, kuni ma oma kühveldasime lõpetan. Lollpea!
Dets. 25 - Merry Fucking Christmas! Veel külma lund. Kui ma peaksin selle värdja kunagi kätte saama, kes lumesahka juhib, siis ma vannun, et tapan ta. Ma ei saa aru miks nad ei võiks rohkem soola teedele panna, et seda kuradi jääd ära sulatada.
Dets. 27 - Veel valget s...a läinud öösel. Olen kolm päeva toas kükitanud, väljaarvatud lumekühveldamine garaažiteel peale lumesaha möödasõitu. Ei saa kuhugi minna, kuna auto jääb mägedes lumme kinni ja pealekauba on kuradi külm. Ilmatark ennustas, et veel kuni 30cm lund võib täna öösel sadada. Kas teate mitu labidatäit on 30cm lund?
Dets. 28 - See kuradi ilmatark eksis. Sadas hoopis terve meeter p...a. Selline kogus ei sula kindlasti enne suve. Lumesahk jäi lumme kinni ja see värdjas tuli minu juurde ja palus, et ega ma ei saaks talle labidat laenata? Seletasin siis talle, et olen juba kuus labidat murdnud, loopides minema kogu seda lund, mida ta mu majateele on lükanud. Ma peaaegu murdsin oma seitsmenda labida vastu tema lolli pead.
Jan. 4 - Lõpuks õnnestus majast välja saada. Läksin poodi toitu ostma ja üks kuradi hirv jooksis teele ette. Kahju autol umbes 10000.- Need kuradi värdjad tuleks maha lasta. Neid kuradeid on igal pool. Soovin, et kütid oleksid nad kõik novembris maha lasknud.
Mai 3 - Viisin auto linnas asuvasse töökotta. Lausa uskumatu kui ära roostetanud ta oli kogu sellest soolast, mis teedele laotati.
Mai 10 - Kolisin Lõunamaale. Ma ei saa aru, miks keegi täie mõistusega inimene peaks iialgi tahtma elada sellises jumala poolt hüljatud kohas nagu Põhjamaa.

Paradoksaalne, kas pole?

Talvine pööripäev

esmaspäev, 20. detsember 2010

Tuleb jaht või ei tule?

.... ehk teisisõnu: Tuleb siis Tallinnas ööl vastu 21. detsembrit -27 kraadi või ei tule? TV3 suure suuga lubas, et tuleb. Momendil, kell 21. 15 on mingi -11 kraadi.

Sel juhul, kui prognoositud pakasekraadid siiski tulevad, lubas meite loodusemees ilma ennustamise teemal edaspidi oma suu kinni hoida ja selle tänamatu "ameti" sootuks maha panna. Saame näha :)

Ei tulnud! Hommikul kell 6 on -12 kraadi!

Kollane kass


Selline see talvine aeg on - pimedas tööle, pimedas töölt koju. Pilti saan teha vaid välguga. See aga moonutab värve.

Kass on tegelikult veidi intensiivsemat tooni kollane. Lilleõied on kirkalt helekollased.

"Päkast" sabaotsani 29 cm.

pühapäev, 19. detsember 2010

Kollane kala ja kollane lind

Kollasest riidest lõikasin välja nelja suure kassi ja kahe väikese kassi lõiked. Riiet jäi natuke üle - küll kitsamaid, küll väheke laiemaid ribasid. Vastavalt ribade laiusele-pikkusele sai välja lõigatud üks kollane kala ja üks kollane lind.
Üks suur must kass jäi pildile jäädvustamata. Nii kiire oli. See kass läks väikese tüdruku jõulusussi sisse. Kingituseks jõulumemmelt.

teisipäev, 14. detsember 2010

Lillepottidest lumememm

Talvel jõude seisvaid lillepotte saame ka talvel "tööle" rakendada.Valmismeisterdatud memmele joonistatakse lõplikult pähe nägu, värvi andmiseks läheb kaela punane sall või värviline pael.
Rõõmsa olemisega lillepotilumememme on tore meisterdada, puuoksal rippudes püüab see pilku ja toidab linde.

Memme kehaks, peaks ja kaabuks sobivad kellukesekujulised savist lillepotid, läbimõõduga 10 cm. Need on raskemad ja ei lenda tuule käes. Käteks sobivad aga kerged väikesed plastpotid läbimõõduga 5 cm.

igepealt värvi veekindla värviga lillepotid – kaabu mustaks, ülejäänud valgeks ning lasta neil korralikult kuivada. Kuivanud potid tuleb omavahel kinnitada nööridega, jättes kaabust välja aasa hilisemaks kinnitamiseks. Tugevuse andmiseks ja kindlamaks kinnitamiseks võib potid fikseerida lisaks ka liimiga. Liimiga kinnitatakse ka lumemme silmad, nina ja nööbid. Need võib aga ka joonistada nt kasutades veekindlat markerit. Lumememme kuue alla kinnitatakse tugevamast traadist konks, kuhu hiljem läheb linnukestele mõeldud rasvapall.

Kaabust väljatuleva nööriga kinnitatakse memm hiljem kas puu külge, verandale või muude sobivasse kohta, kus lindudel oleks hea keha kinnitamas käia. Päris akna lähedale kinnitamisega tasuks olla ettevaatlik, iial ei tea, millal tugev tuul võib memme aknasse puhuda.

Sedasi võib vahva lumememme asemel fantaasiat rakendades teha ka muid tegelasi. Meisterdamist on eriti tore ette võtta koos lastega nt mõnel tuisusel päeval või kui lapsed on haiged ja õue minek seetõttu võimatu.

pühapäev, 12. detsember 2010

Mure võtab võimust

Kell 16.15: Lumerookimine on lõpetatud. Sissesõidutee on lahti kühveldatud kuni külateeni. (Kus aga siiani pole sahka liikunud).
Kopeerin siia artikli Postimehest, mis hoiatab üliraskete liiklusolude eest Tallinn - Tartu maanteel.LINK.
Äsja Tallinna-Tartu maanteelt naasnud Järva Teataja piltniku hinnangul on teeolud antud teel eriti keerulised.

Oma teekonnal sai fotograafile pildile pikas rivis aeglaselt liikuvad autokolonnid. Korraks autost väljununa sai selgeks ka asjaolu, et teepind on ülimalt libe ning ilma tuge otsimata pole kukkumist võimalik vältida.

Päästeamet andis teada, et rohke lumesaju tõttu on paljud inimesed endiselt lumevangis ning lumest lahti lükkamata teede tõttu on operatiivabi jõudmine nendeni oluliselt raskendatud. Kriitilisemad piirkonnad Eestis on Virumaa, Harjumaa, Kesk-Eesti ja Läänemaa. Üliraskete teeolude tõttu tuleks eelpool nimetatud piirkondades autosõitu vältida. (NOJAH! Ja kindlasti on otsetee lumevaaludest umbes! Homse tööle sõitmisega seoses hakkab mure, hirm, paanika pead tõstma. Poiss tänitab küll, et sellise lolli kohusetundega ei pidavat õnnestuma maailmarevolutsiooni käiku väärata, aga .... Ma vähemasti üritan :S..... MIS SAAB HOMME HOMMIKUL??????)

Samuti soovitab Päästeamet inimestel hoida aeg ajalt kontakti oma lumevangis olevate lähedaste ja tuttavatega olemaks kindel, kas nendega on kõik korras. Toidu ja joogivee varude lõppemisel tuleks abi küsida kohalikult omavalitsuselt. (Ha-ha-haa! Mõnel huumorisoon veel täitsa funkab!)

Seis on 1:1

Ehk teisisõnu: Kuigi sajab ja tuiskab endistviisi, oleme parkla ja pool sissesõiduteed juba puhtaks rookinud. Aga no sellist mäge, nagu praegu, pole keset parklat varem küll olnud. Lumevallid parkla servas.... Ja on alles detsembrikuu esimene pool. Kuhu see lumi siis veel veebruaris pannakse?
Keldri juures on kõige jubadam olukord ja sinna läheme kõige viimasena. Vastasel juhul on õhtuks täpselt sama seis, mis tööd alustades.

Ja külateel valitseb endistviisi vaikus. Ei-ei: tuisuvilinat on jae ja hulgi, aga mootorimürinat pole. Võib-olla ei tulegi. Oleme ju see 72-tunni tee.... Aga tööle ja kooli minekul see 72 tundi ju ei kehti. Või kehtib?

Ahjaa! Selles meeletus lumemöllus on sootuks ununenud, et on jõulukuu...
Kena kolmandat adventi!

Veel üks kass

Lumerookimiste vahel sai valmis üks selline kass.

Pühapäev, 12.12.10.

Eile õhtul sadas laia lund. Tulemus on näha pildil. Hea, et eile Kiili Talukaubast kaks lumelabidat juurde sai ostetud, nüüd saame kogu väega "peale lennata".Hetkel (kell 10 hommikul) sajab peenikest lund, tuult märkimisväärselt ei ole.

Teated Tallinnast:
Kell 8.30: Tuiskab, mis kole!
Kell 10.00: Tuiskab endiselt, lisaks on hakanud tihedat lund sadama. Nähtavust kõige rohkem 10 meetrit.

Oh! Kaugel see Tallinn meist on! Ei ole veel teada, mismoodi ilm meite kandis muutuda kavatseb. Ja homme tuleb jälle end tööle ajada!

Kell 11.45: Tulime tuppa. Andsime tuisule loobumisvõidu. Meeletu purgaa möllab väljas. Muidugi, see meie siseõu petab ju ära - siin on suht rahulik tuisk. Sissesõidutee otsas vahtra all seistes lõi aga tuisk hinge korrapealt plaksti kinni. Sumpasin üle põlve ulatuvatest vaaludest läbi, et vaadata, mis seis on külateel. Hmm! Ei ühtegi autojälge. Traktorist ja sahast ei maksa unistadagi. Lumevaalud on veel õnneks madalamad, kui teeäärsed lumevallid. Aga see lumi on autodele läbitamatu!

laupäev, 11. detsember 2010

Kahvatukollane kass

Olen selliseid kasse imetlenud juba mõnda aega. Täna võtsin paberi ja visandasin sellele lõike. Niisugune ta siis sai.
Tagantvaates ikka ka.

Uskumatu, aga see on meil, Eestis!


Lumetorm Monika "näputöö" Padaorus.
+ artikkel ajalehes Postimees. LINK.

Pildigalerii ajalehes Õhtuleht. LINK.

reede, 10. detsember 2010

Tujukalt kuraasikas Monika

Tegime neljapäeval näidendiproovi, kui mulle kodust helistati, et koju ei saa - teed on absoluutselt läbitamatud, elektrit pole, internetti pole, mobiililevi kohati veidi on, kohati ei ole..... Jäin ööseks koolimajja. Õhtuks taastus majas internetiühendus ja nii sain päris korralikult tööd teha. Aknast välja vaadates sain õuetule valgel jälgida pöörast tuisu- ja lumemöllu. Siis ütles välisvalgustus üles... Öösel aeg-ajalt vaatasin, milline seis õues valitseb. See oli jube!

Hommikul enne seitset üritasin õue minna, et välistreppe lumest puhastada. Oli tükk tegemist, et ust lahti saada! Meeletu hang oli ennast vastu välisust sättinud. Koos kütjaga üritasime seda meeletut lund veidi korrale kutsuda. Üritus oli juba eos läbikukkumisele määratud!

Mitmel korral meenutas tänane päev tuntud filmi "Päev pärast homset". Vahepeal ajas naerma, vahepeal tundus olukord vägagi nutune. Ei ole just meeldiv perspektiiv nädalavahetust
koolimajas veeta...

Pärastlõunaks sain ikka koju. Nähtavus oli nullilähedane ja ma pole veel kunagi näinud sellist olukorda, kus tee on lahti aetud vaid pooles laiuses ja auto aknast vaatasid sisse kõrged hanged. Need hanged ei olnud teepervel, vaid suisa keset teed!

Õudselt ekstreemne olukord! Seda võiks lausa nautida, kui oleksin koduperenaine, kel mingit otsest vajadust punktist A punkti B liikumiseks pole. Paraku pole see ilmastiihia töökohustustega seotud inimestele ei auto- ega tervisesõbralik.
Ja see on alles talve hakatus! Kohutav!

neljapäev, 9. detsember 2010

kolmapäev, 8. detsember 2010

Mõtteainet pakkuv tulpdiagramm

PISA testi tulemused on avalikustatud. Eesti õpilased on Euroopa arvestuses kolmandal kohal ja maailma arvestuses seitsmendal kohal.
Muuhulgas on ära toodud ka õpetajate palkade võrdlev tulpdiagramm. Pole midagi öelda! Oleme ka seal pingerea servas. Seekord saba lõpus.

teisipäev, 7. detsember 2010

Lumesadu, tuisk, tihe lumesadu...

.... Uhh! Alles teisipäeva õhtu ja mul selline tunne, et terve pikk nädal jälle selle WFS-ga vägikaigast veetud.

Muudkui sajab. Kohati juba tundub, et vot nüüd on sadu läbi, aga see tunne on petlik - ikkagi sajab. Pühapäeva öhtul hakkas majasein naksuma. Järelikult oli õues lõuna-edela tuul. Ning kui on tuul, siis .... et susi teda sööks - on ka tuisk. Pühapäeva õhtul ei julgenud ninagi õue pista - mis sellest masendavast vaatepildist ikka põrnitseda. Öösel kuulata aga õuest kostvat tuuleulgu ja mõtle ahastusega, et hommikul tuleb kuidagimoodi tööle saada...

Esmaspäeva hommikul tuli varakult sõitma hakata, et noorsand õigeks ajaks maantee äärde saada. Oma igapäevast otseteed pruukida ei söandanud ja nii sõitsin edasi mööda Tartu maanteed. Nii varasel hommikutunnil oli liiklus suht hõre ja tihe-tihedate tuisuvihurite keskel sõites polnud suuremat probleemi. Probleemid algasid maanteelt alla keerates. Igal juhul ähvardas asendusautona kasutatav pisike Micra sissesõiduteel lumme kinni jääda. Õnneks läks! Ja sel pisikesel on väga korralik salongisoojendus ja nii ei hakanudki koolimaja uste avamist oodates külm.
Tagasi koju sõitsin ka igaks kümneks juhuks ikka suurt magistraali mööda.

Esmaspäeva õhtul jätkus lumesadu...
Panin järgmise tööpäeva materjalid kokku nii, et saaksin hommikul võimalikult kerge kotiga arvatavat jalgsimatka alustada.

Teisipäeva hommik algas ülivara. Igaks juhuks. Noh, kui juhtub, et esimese tööna tuleb suuremat sorti lumerookimisega alustada. Hommikune lumeseire taskulambi valgel andis positiivse tulemuse - lumasadu on millaski lõppenud ning teed on läbitavad. Otsustasin "pisikese putukaga" tööle sõita. Ja oh üllatust - teed olid korralikult lahti lükatud nii koduvallas kui ka töö-vallas! Lase või lahket laadasõitu, kui vaid teataval põhjusel tekkinud foobiat ei oleks. Iga põõsas ja isegi pujutuustakas viirastub napaka sõralisena.

Pikk tööpäev. Klassiõhtu. Ja lõputu, tihe - tihe lumesadu!
Kojusõit oli paras sport... või ... kannatuste rada ... või mäng närvidel....
Igal juhul hommikustest ilusatest talveteedest polnud enam jälgegi. Õigem oleks öelda, et teedest üldisena polnud enam jälgegi. Katsetasin pooltuledega, katsetasin täistuledega. Viimased justkui võimendasid seda lumemöllu ning suurendasid vaid ahastuse ja lootusetuse tunnet. Ainus koht, kus veel veidikenegi vanu rattajälgi teel, oli Soibli kurv. Kuskil Kanavere - Kirivalla vahel oli üks auto koju keeranud. Hea oli üle kapotiserva neid jälgi silmas pidada! Siis aga needki jäljed haihtusid... lumme.... Algas jälle sõit a la "loodetavasti on tee siin"....
Koju jõudsin.
"Pisike putukas" varju alla sõidutatud, võisin teda vaid tunnustavalt patsutada, sest ära tegime!

Homme algab igapäevane loterii "Lumi vs liiklejad" jälle otsast peale!
Ja nii päevast päeva. Nädalast nädalasse. Kardetavasti kolm järgmist kuud... Kevad, tule ometiiiiii!