Aasta 2009 piltides: juuli - detsember

Pildid on kuude järjestuses ja iga järgnev pilt on eelmisest kuupäevaliselt hilisem.
JUULI
Esimesed maasikad.
Tomatid hakkavad varsti saaki andma.

Aga vahtras on juba punast tooni.

Uudsekartul on nüüd laual!

AUGUST

Viljapõllud kahisevad tuules.

Looduses valitsevad murtud värvitoonid.

Seeneaeg on käes!

SEPTEMBER

Hobune Hiiumaal, look näha siinmail.

Vahtrale meeldib punane pea aina rohkem. Esialgu salguti.

Linnud sätivad pikale reisile.

OKTOOBER

Sügise peegeldus veepinnal.

Esimesed tugevamad hallaööd on üle maa käinud.

Viimane kaunitar sügiseses pargis.

NOVEMBER

Varjud on nii pikad-pikad.

Esimene lumi.

DETSEMBER

Lumeta väga tugev külm on kaanetanud jõe.

Jõuluks ikkagi tuli lumi maha.

Selline ta siis oli, see aasta 2009.

Selle aasta viimane kolmapäev

Lõpuks ometi on lumesadu selline, nagu ta olema peab! Tõeliselt ilus on õues!

Hapukoorekreem

Tegin magustoiduks hapukoorekreemi.

Vaja läks:
2 pakki 10%-list hapukoort
suhkrut
ühe suure sidruni riivitud koor ja mahl
1 pakk Latplanta želatiini
ümmarguse võidemargariini tops külmutatud vaarikaid (Olgu Maimu tuhandest tänatud!!!)

Kreem magustoidupokaalidesse ja pooleks tunniks külmikusse. Mmmmmm..... küll oli mõnus vahepala!

Träpsu-triibulised sokid

Träpsuline lõng sai otsa. Viimane kerajupike sai kahe soki vahel sentimeetrilise täpsusega ära jagatud. Ülejäänud sokiosad tuli kududa kättejuhtuvast lõngast. Kummikute-kalosside sisse "käravad" küll.

Träpsulised sokid

Teine paar träpsulisi sokke on kudumisel. Träpsulõnga vist siiski ei ole piisavalt. Seega tuleb teine paar ikkagi veidi teistsugune.

Selle aasta viimane esmaspäev

Teed on äärmiselt raskelt läbitavad! Ei tea, kas lumekoristustehnikat vallal polegi? Talv ei jää kunagi tulemata. Eelarve ühes lahtris peaks lumekoristuskuludega ka arvestatud olema.
Kuskil on vist isegi selline klausel kirjas, et teed peavad olema avatud iga talu juurde, et vajaduse ilmnedes kiirabi või tuletõrje ligi pääseks. Praegu on liikumine punktist A punkti B igaühe eralõbu ja kaskadöörioskuste proovilepanek.
Potsu armastab õues möllata. Tuppa tulles on tema jalgade küljes suured lumepallid. Küll tal on palju tegemist, et neid palle pikkade karvade seest lahti harutada! Ja küll ta on siis naljakas!

Küll on mõnus olnud see pühade aeg! Ma pole juba viis päeva toidupoes käinud. Mis on üks ütlemata suur ime! Lihapirukate tarvis tehtud hakklihatäidist jäi pirukateost veidi üle. Panin selle sügavkülma ning täna oli väga hea sellest materjalist frikadelle teha! Ja kuidagi ei saa mainimata jätta, milline suur õnn oli see, et tänavu tillipeenral taimed lokkasid. Küll on hea värskelt lõhnavat tillipuru toitude sekka soputada! Kuskil sügavkülma nurgas peaks olema ka hakitud sibulapealseid, aga neid ma pole veel üles leidnud. Kahes suurest jõulukringlist ei saadudki üks-kaks-kolm jagu. Aga sellest polnud midagi - tükike mikrouuni ja välja võtad imepehme kringli - justkui äsja küpsetusplaadilt võetud!

Vaatan igal pööripäevale järgneval päeval õues valitsevat päevavalgust ja sisendan endale, et näe, juba on päev tsipake pikem. Kasvõi poole minuti jagu. Asi seegi! Kes ei hinda piskut, ei oska ka suurest lugu pidada - kõlab vist sedamoodi üks vanarahva tarkusetera.

Üks hea kild on ka kõrvu jäänud: Praegusel raskel ajal on gravitatsioonijõud kõigil suunurgad allapoole venitanud. Kange gravitatsioon siin planeedil Maa :)

Lumine

Nüüd on juba ka meil tõesti -tõesti lumi maas! Potsu oli päris hädas - iga tema samm oli tegelikult hüpe ühest lumeaugust sukeldumaks järgmisesse lumeauku. Minul olid kummikud lund täis. Sellegipoolest tegime väikese tiiru õue peal, et ajaloo tarvis talletada looduse seis antud ajahetkel.

Vaade vanale pargile.
Veel teinegi vaade vanale pargile.

Valges kasukas okaspuuvorm "lastepargis".

Selline on olukord "jäärindel", kui temperatuur vähegi -10-st kõrgemale tõuseb. Mitte ei püsi see jääkate meie jõe peal!

Kriimu-kräämu sõrmkindad

Täna kell 13.45 läks veidikeseks ajaks enam-vähem selgeks. Päike tuli pilvede tagant välja! Kohe oli selline tunne, et päev ongi juba pikemaks läinud. Nii hele ja rõõmus oli kõik ümberringi! Pea see taliharjapäevgi ei tule! Veel kaks kuud ja siis on juba õhus kevadet tunda!

Lihtsalt teadmiseks

Ajalehest Postimees. Foto autor: Henn Soodla

Tuleva, 2010. aasta puuks on valitud toomingas.
Portaal aiandus.ee vahendab, et ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kuke teatel valiti Eesti aasta puuks 2010 toomingas.

Aasta puu võib olla iga eesimaise puudeperekonna esindaja. Valitud puule pööratakse aasta jooksul teistest enam tähelepanu: ajakiri Eesti Loodus avaldab artikleid, viktoriine jne.

Aasta puud on valitud alates 1996. aastast ning idee autor on professor Viktor Masing. Praeguseks on peaaegu kõik kodumaised puuliigid juba aasta puu tiitlit kandnud.

Aasta puudeks on senini olnud:
kadakas (1996),
kuusk (1997),
tamm (1998),
kask (1999),
pihlakas (2000),
mänd (2001),
pärn (2002),
vaher (2003),
lepp (2004),
haab (2005),
paju (2006),
saar (2007),
jugapuu (2008),
sarapuu (2009).

Pühadejärgne pühapäev

Täna oli jälle üle mitme päeva äratus kell pool kuus. Pole midagi teha - keegi peab aga jälle mundri selga ajama ja tööle minema.
Küll oli varahommikul ilus lumesadu! Lehest loeme - siin ja seal hirmsad lumekuhjad; teed läbitamatud; Peterburi kohta öeldi, et see vana linn oleks peaaegu kollapsisse langenud suure lumeuputuse tõttu....
Meil - nojah, mingi õhuke kirme on tõesti maas. Tallinnaga polevat võrreldavgi. Isegi seal on lund märksa rohkem.
Nüüd siis varahommikul mõtlesin, et uuesti üles ärgates on ehk paks lumi maas. Mis ta nüüd paks on, aga kuna sadu oli tuulevaikuses, siis puud on tõesti ilusa lumeteki all. Varsti lähen teen õues paar pildiklõpsu ka.
Muidu on täna plaanis vardaid liigutada.

Teine jõulupüha

Täna hommikul istun kangekaelselt teleka ees ja ootan Rain Kelgu saadet "Sõida maale". Tahaks seda sel telehooajal ESIMEST korda ka vaadata. Alati on midagi muud teha olnud. Kahjuks.

Küpsetasin suure-suure vaagnatäie lihapirukaid. Noh, et jätkuks kohe mitmeks päevaks. Ei jätkunud.....

Kudusin veel teisegi paari pruune sokke.

Ilm esimesel jõulupühal

HMI veebilehel on "HOIATUS" lausa punasega kirjas! Eestimaa erinevais paigus möllavat suurem või väiksem purgaa. Meie kehitasime päeva ajal sellise jutu peale vaid õlgu...
Õhtul oli vaja üks väike sõit teha. Siis alles selgus, et meie elame kui vanajumala selja taga. Mujal oli selline tuisk, et kohati oli nähtavust vaid auto salongis. Väljaspool autot oli ühtlaselt valge lumemöll. Maja seinad naksuvad ka juba kurjakuulutavalt. Homme ilmselt ei ole pelgalt toas lebotamise päev. Tuleb kogu perega lumelabidatele tööd anda.
Hiljem....
Südaööks on purgaa ka meie õuele jõudnud!

Näputöö esimesel jõulupühal

Tänase teleka ees vedelemise päeva jooksul õnnestus valmis kududa üks sokipaar. Sellise töötempo juures võib küll nälga surra!

Esimene jõulupüha

Meie õueampel on ka kaunistatud! Ilusatest klaasjatest jääpurikatest on saanud omanäoline dekoratsioon.Päev läbi on looduskalendri metsakaameratel silma peal hoitud. Kaamera 2 on väga sea-rohkes piirkonnas. Kaamera 1 alal nägin täna vaid nelja siga. Foto on arvutiekraanilt maha pildistatud. Küll sel hetkel oli palju elajaid söödaplatsil! Arvan, et korraga oli sööma sattunud mitme karja loomad.

Jõululaupäeva pärastlõunal käisime Liiva kalmistul küünlaid süütamas. Siis tekkis mõte minna Kose kiriku asemel hoopis Juuru kirikusse. Mu abikaasa soovis kuulata endise kolleegi ja samas Magnuse klassijuhataja jutlust. Tauno on Tauno. Olgu ta siis koolis või kirikus. Vähemasti ei rääkinud ta sellise kirikuõpetajatele omase paatosega. Oli täiesti tavaline inimene.
Juuru kirikus ma polnud varem sees käinudki. See on ikka tunduvalt väiksem, võrreldes Kose kirikuga. Aga sama külm ja sama pungil täis kirikulisi.
Koju sõites läksime veel ka Tuhala kalmistult läbi. Koju jõudes olid kartulid keenud, praad soe. Poisid said oma ülesannetega kenasti hakkama.

Õhtul vaatasime telekast tavapärast "jõulufilmi" "Visa hing".

Jõulud. Minu jaoks on need pühad valguse pühad. Pühad, kus tähistame valguse võitu pimeduse üle. Päikese tagasi tulemise pühad.
Lapsed tulevad kooli alles 11. jaanuaril. Siis on päev juba õige mitu kukesammukset pikemaks veninud.
2. veebruar on minu jaoks juba aastaid olnud oluliseks tärminiks. Sel päeval on kell viis õhtul veel valge. Miks just see kuupäev? Lihtsalt sellepärast, et tol kuupäeval oli mu laste vana-vanaema sünnipäev. Istusime siis ikka pärast tööpäeva köögis laua taga ja sõime torti. Aknast jälgisime päikese loojumist. Ja panime kella viieks päeva pikkuse märgi maha.

Esimene püha. Sama mõttetu päev, nagu seda on 1. jaanuar. Süüa pole vaja teha, minna pole vaja kuskile. Ei poodi, ei tööle. Tahaks midagi kasulikku teha!!!!
Kütame kaminat ja oleskleme teleri ees. Huvitav, kas seekordne "Jõulutunnel" kogub rohkem annetusi, kui seda eelmisel aastal õnnestus teha? Ei usu! Igal aastal on eelmise aasta summa ületatud. Oletan, et seekord jääb tulemus palju kesisemaks. Ajad on rasked.

Kodused toimetused

Mõtlesin asja üle järele...
Oleks ju täiesti võimalik ennast säästa ning jõululauale kõik vajalik poest osta, aga.... Kord tegime nii, siis poisid ütlesid, et praad polnud hea ja ... ma ei mäletagi, mis veel viga oli.....

Nii ostsingi töölt tulles Oru poest lihakäntsaka ja tegin õhtul prae valmis. Rohke sinepi ja mädarõikaga.
Nüüd, hommikul panin 1l piimaga pärmitaigna kerkima. Tainas õnnestus seekord hästi, sh ka taigna sõtkumine. Tuli kenasti kausi küljest lahti.

Salatikartulid toon kööki. Jõuan need veel ka ära pesta ning potti panna. Keema esialgu ei pane. Lähen kohe Aruvalda bussile vastu. Siis arutame, kas läheme kohe otse poetretile või tahab mu mees enne veidi tööst puhata ja läheme hiljem.

Igal juhul tavapärasest jõulutordist ei pääse. Kas täna lihapirukaid ka küpsetan, seda veel ei tea. Unustasin hakkliha ostmata. Pirukatäidis tulnuks eile õhtul valmis teha.
Mingi kringli ikka teen.

Verivorsti ostan ka. Mis sest, et ainult ämm ja mina seda kahtlast kraami süüa julgeme.

Jõulud käes!

RAHULIKKU JÕULUAEGA NING HEAD VANA AASTA LÕPPU!

Pühade-eelne päev

Täna hommikul oli juba tõsiselt libe! Vähemasti vähese sõidetavusega kruusateedel. Esiklaasi kittis sõidu ajal mingit kleepuvat jääd täis. Nähtavus oli väga kaheldava väärtusega. Ühel hetkel nägin otse enda ees vastu sõitva auto tulesid. Järelikult ei olnud ma oma sõidurajal! Katsusin paremale pöörata, aga auto ei kuuletunud. Ilmselt sai teise auto juht aru, et ma olen hädas ja ta jäi seisma. Nii sain mina aega oma perutama hakanud metsalist taltsutada. Paremale pöörates oli kraav ohtlikult lähedal. Lõpuks vänderdasin auto otseks ja sain teisest mööda venida. See mu naha seekord päästis, et sõitsin kiirusega 40-45 km/h.

Koolis tegime klassid ja saali korda, jagasime laiali tunnistused ning läksime lõpuks jõululõunale.

Mitu päeva on läinud hommikul veerand seitsmest õhtul poole kümne-kümneni. Jõululauale pole üldse olnud aega mõelda. Mingit plaanigi pole tehtud!

Jõululumi meie mõisapargis

Saal ja lava on jõulupeoks valmis. Proov tehtud, kavalehed prinditud.
Ja juba hämardub...

Veel viimasel valgel hetkel tegin paar pilti.

Üks idee järgmiseks advendiajaks

Eelmisel nädalal oli töö juures laua peal üks "Käsitöö" number. Seal jäi silma üks vahva sokipuu. Tegemist oli ristpistes tikitud pildi mustriga, kus puu võra oli tikitud, puu küljes rippusid aga vahvad punased sokid.
Täna lappasin sama ajakirja Kose suures poes. Lehitsesin seda ja mõtlesin "Ostan ära!", minu teine mina oli aga järeleandmatu: "Ei osta siin midagi!". Selle teise mina sõna jäi seekord peale...
Koju sõites "töötlesin" mõttes seda mustrit omasoodu:

• Taustakangaks võiks olla kasvõi käsitööriie
• Puu teeksin aplikatsioonina
• Sokid võiks õmmelda punasest riidest (mul lihtsalt pole kudumiseks piisavalt palju punast lõnga)
• Kuidas seda sokipuud seinale kinnitada, see jäi välja mõtlemata (mu klassis on eriliselt nirud seinad). Ilmselt tuleb teha mingi puidust karkass või miskit selletaolist.
• Seda puud saaks kasutada läbi terve õppeaasta, mitte üksiti detsembrikuus.

Aga nojah, see mõte jääb esialgu pelgalt mõtteks. Kuni 1. märtsini. Siis on selge pilt, mis ja kuidas ja kas üldse...

Seniks aga - las see idee laagerdub!

Tuba on pühadeks korras, mis aga tähendab, et kõik lõngajupid, nõelad, riidetükid ja üleüldse kogu vajalik materjal on ..... jeerum, ma ei mäletagi, kuhu need kõik toppisin...

Nojah, aga teleka ees niisama ei istuta - vardad õnneks ei olnud veel kapi sügavusse peidetud. Nii saingi "Eesti otsib superstaari" finaali ajal hea jupi sokki kootud. Muideks - uus superstaar on Ott Lepland!

Ja mul on talvest JUBA villand! Tahaks, et oleks juba veebruari keskpaik ja saaksin paprika ning tomati seemned ära külvata.

Viimase advendipühapäeva toimetused

Eile oli kehv õhtu. Mehed olid kõik ära ja ma ei julgenud üksi olles eriti palju kütta. Ilmselt ikka liiast köetud ei olnud, sest isegi elutoas oli külm.
Tegeletud sai tikkimisega. Kuna menetluses olid mobiilikotid, siis oli ka natuke õmblemist - kotile oli ju ka voodrit vaja. Ahjaa! Tuba oli ikka külm küll - õmblusmasin oli põrandal ja õli nii paks, et masin ei tahtnud üldse jutule võtta. Õmmelda enne ei saanud, kui masin oli kamina ees üles soojendatud!

Tuba nii suur, et ühest kuusest on natuke nagu vähe. Toa teise poolde panin raagus oksa ja sellele ehted külge. Vahemaa kahe elemendi vahel on piisav, et nad teineteist dubleerima ei hakka. .... Vot natuke selline teistmoodi värk.

Nüüd on tuba jõuludeks kaunistatud. Mehed tundsid huvi, kui kaugel on jõulutunne.... Mitte mingit jõulutunnet ei ole lootagi enne, kui see metsik kappamine läbi saab. Seega on lootust ehk kolmapäeval. Siis kaks jõulupidude päeva läbi. Pikad jõulupühad ka ees ootamas. Õnneks seekord neli päeva järjest.

Nüüd on vaja hakata homse peo tehtud ja tegemata töid ritta ajama. Päkapikkude töötubade pärast ma ei pabista, see värk on täiesti valmis.

Vähemasti tunnistused on välja kirjutatud. Hää, et seegi töö õigeaegselt tehtud sai.

Mobiilikotid

Jää Tuhala jõel

On 19. detsember ja jõel on paks jääkaas peal. Läbi jää paistvate mullide sügavuse-kauguse põhjal võib seda jääd ikka kohe väga paksuks lugeda.

Mõned jääsiilid on kaldu, justkui jookseksid kagust loode suunas.
Enamasti näeb jää välja selline - läbipaistev, täis valgeid, suurema või väiksema diameetriga mullikesi.

Mõnes kohas on jää üleni kaetud kiiskava härmakihiga.

Kummalisel kombel on Heinassoo kraavis vee-/jäätase kõrgem kui jões.

Potsul oli väga palju uut ja huvitavat uudistada. Jõel oli enne teda kõndinud rebane, jänes, veel mingi väiksem tegelane, üle jõe olid läinud metskitsed. Kõik nad olid jätnud Potsule omad teated.

On üks väljend: "nagu lehm libedal jääl". Aga "nagu koer libedal jääl" pole ilmselt vähem naljakas. Lehma pole jääl näinud, aga Potsu oli küll veider, kui jooksis mulle vastu täiesti klaassiledal jääl, kus küünistel polnud kuskile haakuda. Ta, vaeseke, oli ikka tõsiselt hädas. Ja nägi ülimalt naljakas välja!

Vasakult voolab jää all rabaveetoiteline jõgi (peaaegu läbipaistmatult tumeda veega). Paremalt voolab allikatoitelise harukraavi vesi (läbipaistev ja suvi läbi kole külm) jõkke.

Laupäevased tegemised

Kell 5. 30 oli temperatuur meite kandis -21,6. Taevas oli täis tähesära - ilus! Aga kole külm!
Kell 9.00 aga -18.

Eile võtsin töö juurde kaasa viimati valminud nõelapadjad, et teha pildid ära päevavalguses. Kodus ju päevavalgust ei näe :(
Nagu ikka, astus just pildistamise ajal klassi üks mu kolleeg. "Oi, kas sa ise teed neid? On sul neid veel? Mida sa veel teed?" jne, jne.
Tänavu pidavat olema trendikas teha rahvuslikus stiilis jõulukingitusi...
Sain nädalavahetuseks mitu tellimust ja karmi käsu asjadele hind välja mõelda. Raske ja vastik ülesanne :( Kohe näha, et minust eraettevõtjat ei oleks :)))

Nõelapadjad

Reede, 18. detsember

Hommikul kell kuus on meie kandis temperatuur -23, 8 kraadi!!!!

Nonii! Paljud lastest külmapühal. Proovi teha ei saagi!

Mitte ei edene ehk loll pea on kere nuhtlus

Kui on VAJA midagi kindlasti teha, mõtteid koondada ning mingi materjal loogilises järjestuses kirja panna, vot siis on täielik must auk... ei ole ühtegi mõtet, saati siis veel loogilisi mõtteid.

Momendil istun juba tükimat aega laua taga ja põrnitsen Wordi lehte, millele olen suutnud vaid pealkirja trükkida. Aga tähtaeg tiksub.

Oleks siis miski hirmus keeruline kirjatükk! Asi kõigest klassi jõulupeo kavas. Aga.... ei kirjuta ju näidendeid, luuletusi ja laule lihtsalt ritta - vaja need asjad ka omavahel tervikuks kokku sõlmida.
Ja spikerdada pole kuskilt! Klassijuhataja failide kaust jäi vanast arvutist uude tõstmata ja nüüd häda käes - faile kätte ei saa! Vana arvuti on hingepõhjani solvunud ning ei võta mind enam üldse jutule :(

Aga tehtud see peab olema, sest homne poov on juba koos teadustamisega.

PS! Kuus väikest nõelapatja on tikitud ja kokku õmmeldud. Kui õhtul veel viitsimist juhtub olema, siis teen keerupaelad ka valmis.

Jõulurahu meite moodi

Nagu arvata oligi - ma võtan homme kaasa, ma teen homseks, mul pole millestki teha jne, jne...

Täna hakkas meil Juliaga esmaspäevase päeva visioon ilmet võtma.

Nüüd algab jõulukuu lõpuspurt:

• reedel ei saa koju enne, kui kontsert on lõppenud
• esmaspäeval ei saa koju enne, kui klassi jõulupidu on lõppenud
• teisipäeval ei saa koju enne, kui suur jõulupidu on lõppenud

Kiire! Kiire! Kiire!

Pakase vägiteod

Kuda see vanasõna pakasest ja jääsilla ehitamisest nüüd oligi, mitte ei löö ette, aga olgu selle vanasõnaga, kuidas on - jää on aus.
Mitu pakaselist ööd ja päeva on meie jõele "pahasti" mõjunud. Kui sellised ilmad edasi kestavad, siis nädalavahetusel lähme ja katsetame selle jää tugevuse ära. Sellise täiesti läbipaistva jääga on väga põnev jõe peal käia. Mäletan, et kui poisid olid sellised parajad jõnglased, siis käisime jää peal piilumas, kuidas lutsud elavad. Olime kõhuli jääl ja uudistasime veealust maailma. Põnev oli!