Ennetustööd

Täna alustasime preventatiivse tööga. Eesmärgiks ära vedada kõige suuremad hanged maja ukse eest. Eile kaevatud renn oli just täpselt õiges mõõdus ja lumevedu sujus kenasti.
Mul õnnestus ka kasvuhoone otsauksed lahti saada ning viskasin hea hulga lund kasvuhoonesse. Tänaseks on randmed kui tuld täis - isegi trükkimine on valus. Eks näis, mis homme saab.

Kuidas lumeuputuses teid rajatud sai

Täna osadel meesperest vaba päev ja neil oli lõbu laialt - lumes sai "puhatud ja mängitud".

Kasvuhoone katus järjekordselt (mitmes kord juba) enam-vähemgi lumest vabaks lükatud.
Et ära hoida majapidamise uppumist sulavetesse, tuleb hakata tasapisi lund õue pealt ära vedama. Noh, teisaldada tuleb just need hanged, mis inimese kõrguseks on kasvanud. Et oleks, kuhu lund vedida, tuli rajada tee jõeni.

Kompostihunnikule oleks ka hädapäraselt tarvis ligi pääseda. See urg viibki soovitud suunas.

See tänavune ei ole normaalne Eestimaa talv!!!

24. veebruari hommik

Eile hilisõhtul ei tahtnud koer ja kass vabatahtlikult õue minna. Ütlesid, et otsigu ma mõni teine loll... Terrassil oli selline meeletu tuisumöll, mille sarnast terve veebruarikuu jooksul õue peal nähtud pole. No nii! Teed siis jälle umbes! Suure masendusega ei tahtnud ise ka õue kriisisolukorda vaatamagi minna.
Hommikul ei aidanud miski - tuleb ju töömehele suure tee peale vastu minna.
Selline on tänane varahommik kell 7. 10. Tuleb ilus päikeseline päev. Selle meie maakoorukese peal on ikka õite paks lumekiht - sellist pole ma varem näinudki. Lumi põllul sama paks kui lumevallid tee ääres.
Õhtul enne tuisku käis meie teel vähe kobedam traktor. Ja tulemus on ka kohe näha - traktoriga on tee sõidetavasse laiusesse nügitud. Ju siis on Hiiekadaka mägi ka puhtaks lükatud.

Eile, kui kojusõidust saadud šokk oli veidi taandunud, üritasin natuke sissesõidutee otsa lahti kaevata. Just nimelt kaevata, mitte lükata, sest tuisk on lume tihedaks ja raskeks vaalinud. Poole sissesõiduteest sain enam-vähem korda.

Täna hommikul lõpetasin pooleli jäänud ettevõtmise. Vähemasti külateele saan korralikult sõita. Tuisk, mis oli omale tantsuplatsi leidnud just meie õue peal, andis tänaseks päevaks rohkelt tegemist - parklaplats on jälle lund täis.

Vaatasin neid kõrgeid lumevalle, paksu lund põldudel ja aias ning natuke kõhe hakkas.... See ollus peaks ju kõigi looduseaduste järgi millalgi veeks saama? Mis siis saab? Lume kühveldame hangedesse, visates kasvõi üle pea, aga vett ju virna ei lao... Meie jõgi on pärast maaparanduse käigus tehtud õgvendusi-süvendamisi üsna sügavas sängis... Kui kõrgele see vesi tõuseb? Mis jääb järele meie tammist?

Mäletan aegu enne maaparandust, kus suurvee ajal oli saun justkui saare peal. Praeguse Kivikõrbe kohal oli selline madalam koht, mis nägi välja kui kunagine jõe varusäng või miskit sinnakanti. Poisid olid siis tited ja paterdasid lustiga madalas ja soojas vees, kus põhjas pehme rohukamar.

Rahvasuu teab pajatada, et vana Aljas olla suurvee ajal toa juures paati istunud ning lauda juurde aerutanud. Maja ju sama koha peal ja lauda asemel on praegu puukuur.... Kas paneme kanuu trepi juurde "ankrusse", et kuuri või auto juurde pääseda. Nojah, aga auto ei ole meil teps mitte amfiibauto :S

Oli sügis 2009. Pimedus, vihm, pori.... sügismasendus. Ootasime talve, et tuleks ometi lumi maha, muutuks kõik puhtaks ja valgemakski. Tuli talv (ise ju palusime, et tuleks). Tuli lumi. Tuli veel ja veel ja veel.... Siiani tuleb teist... palusime ju nii kangesti.... Nüüd palume, et see WFS sadamise järgi jätaks ja see ollus ometi ära sulaks.... Talvemasendus. Arvestades kõige eelnenuga, siis ma lausa kardan, kui ilmataat võtabki lõpuks vaevaks ka seekordne palve täita. Kuna ta seekord selline heldekäeline on ja piiri pidada ei oska, siis.... On ju ütlemine: "Pärast meid tulgu või veeuputus!". Tuleb teine vist juba meie ajal... Saame näha!

Nojah, aga Nõiakaev saab sel kevadel jälle oma vanas headuses ja uhkuses üle ajada! Ja kui ta nüüd ka tööle ei hakka, siis on seal maa all karstiurgetes midagi kohe kapitaalselt sassi läinud.

Urg

Tänase päeva viimase välitööna kaevasin raja (tegelikult küll kitsukese uru) lipumastini. Kolmapäeva hommikul tuleb lipp masti tõmmata ja siis pole enam aega kaevetöödega tegeleda.

Arvasin seni, et olen siin ilmas juba üht koma teist imelikku asja näinud, aga seekordne talv ja meeletu lumekogus on siiski sellised nähtused, mis üsna esmakordselt kogetavad on.

Kahjuks ei püsinud Potsu paigal ja temaga võrdlusmomenti sel lumemüüril ei ole. Igal juhul kahel jalal seismine Potsut ei aidanud - sellest urust ta välja ei paistnud ka püsti seistes.

Uru lumeseina kõrgus on 80 cm (mõõdetud tasase maa peal ilma tuisuvaalu abita).

Appi! Appi! Kas ei aitaks juba?

Pärast purgaad

1. Lume sisse on uuristatud jalgrajad auto platsini ja puukuurini. Lund tuli visata lausa üle pea - nii kõrged on vallid teeraja servas.
2. Kell 12.50 lõpetasime Magnusega oma õue parkla puhtaks rookimise. Lumi on kõva ja tihe. Enam ei saa siuh ja siuh lumelabidat vibutada.
Üks hull (loe: auto) sõitis Oru poolt Tuhalasse. Meie tee otsas jäi seisma, vaatas, et edasi teed lihtsalt ei ole ning keeras tagasi. Vot nii käivad asjad meite kandis.
Viktoriini küsimus: Kas lumesahk on südapäevaks teed puhtaks lükanud? Valikvastused: JAH; EI. Õige vastus: EIIIIIIII!
See on see valla ääremaa elu: jumal kõrgel, keiser kaugel, vaadake ise, kuidas oma eluga toime tulete.
3. Kõige pikem ja kõige hullem lõik ootab veel ees: kogu sissesõidutee suure vahtra alt kuni külateeni tuleb lahti lükata autole vajalikus laiuses. Ja keldri juures on tuisuvaal ikka kenasti kõrge ja tihe :((((

Nüüd on tee lahti aetud! Poisid aitasid ja niimoodi kolmekesi rassides lõpetasime kell 14.45.

PS! Traktor, millega volitatud isik külateid lahti peaks lükkama, on sootuks katki. Õnneks Oru suunal on tee kuidagimoodi läbitav. Ja loota sellele, et sahk talude juurde sissesõiduteed ka lahti lükkaks - no see on ikka väga lihtsameelne ja sinisilmne lootus.

Üks naljavend sõitis tee peal lumesaaniga. Kas ta ei näinud (kõik on ühtlaselt sinakasvalge), et risti üle tee on kõrged hanged - igatahes kummuli see saan lendas. Üks laps oli ka peal. See oli avariist koledasti ehmunud - keeldus pärast saani õigesse asendisse upitamist sellega edasi sõitmast. Üürgas päris tükk aega...

Hommik..... vaikus....

Aknast õue vaadates avaneb suisa imelik vaatepilt - ei tuiskagi!?!
On siin tegemist vaikusega enne (uut) tormi või on tõepoolest purgaa selleks korraks läbi, seda ei tea, aga saame teada päeva jooksul.

Õues ei ole veel käinud. Aga lähen kindlasti pilte tegema, sest arvestades eileõhtust purgaad, võib maastik hoopistükkis teistsugune välja näha. Need vaalud, mida ma aknast näen, ütlevad küll, et ühe tegelase otsus juba õhtul tööle sõita ei olnudki väga vale. Katsu sa hommikul poole kuue ajal kedagi appi saada lumme uppunud autot välja tõmbama!

Pilt on tehtud hommikul kell kaheksa. Tee peale sumpamisega oli juba tükk tegemist, aga lõpuks sinna jõusin. Külatee otse meie sissesõidu kohal on enam-vähem normis, aga see pilt on vaatega küla poole. Seda teed ei ole olemaski! Lumelabidas on tee vasaku perve hanges. Ülejäänud pilt on küll ühtlaselt ühte värvi, aga püüdsin ikkagi ajaloo jaoks selle olukorra talletada.

Soovitusi paprika seemnete külvamiseks ja taimede ettekasvatamiseks

Kopeerisin artikli Maalehest.

Taimede ettekasvatamiseks külvake seeme hiljemalt märtsi teisel poolel, sest paprikaistik vajab arenguks rohkem aega kui tomat.

- Kuna paprikataim talub pikeerimist halvasti (areng peatub 8–10 päevaks), on parem külvata turbatabletti või -potti, mille saab hiljem koos taimega suuremasse kasvupotti ümber tõsta.

- Ühte potti võib panna 3–4 seemet, hiljem näpistage kehvemad ära.

- Paprika idaneb aeglaselt, tärkamise kiirendamiseks võib seemet ööpäev soojas vees leotada.

- Parim idanemistemperatuur on 25° ringis.

- Tõusmed ilmuvad suhteliselt ebaühtlaselt. Tärkamise järel hoidke neid 4–5 päeva jahedamas (16–18°), et nad välja ei veniks. NB! Temperatuuril alla 13° paprikataimede areng seiskub!

- Edaspidi andke neile taas rohkem sooja: päeval 20–25°, öösel 4–5° vähem.

- Kui külvasite külvikasti ja peate taimi pikeerima, siis tehke seda 1–2 pärislehe faasis (15–20 päeva pärast tärkamist).

- Taimed vajavad kasvamisel palju valgust.

- Õige aeg istutada taimed kasvuhoonesse on siis, kui istikul on esimesed õied või isegi viljaalged. Liiga noorelt istutatud paprikal tekib kasvu- ja arengupidurdus.

Karmid ilmaolud

Raadio võib ju soovitada kodust mitte välja minna, aga kui on vaja bensiini tankida, toidumoona varuda ja üleüldse tööle minna.... Mismoodi siis peaks see võimalik olema kodust väljumata?
Nii oligi meie auto nina pööratud tee poole.... Natukese aja pärast läksin ukse peale vaatama - auto õe peal vahtra all pehmesse lumme ära vajunud.... eks siis kaevasime ja lükkasime.... kaevasime jälle ja lükkasime jälle. Järgmine hangejäämine oli sissesõidutee otsas - va postiauto tuli just külateed mööda ja meie auto ei saanud hooga teele sõita. Jälle kaevasime ja jälle lükkasime...
Kupatasin ühe poistest ka kaasa, et oleks, kes kaevata ja lükata aitaks...

Jään nüüd ootama, kuda sõit Kosele kulges...

Temperatuur kell 11. 15. - üllatus, üllatus.... - 19 kraadi + lõikav idatuul!!! Kole-kole-kole!

Veebruar - tuisukuu

Ah sa sinine sitikas! Küll on ikka lumemöll ümber maja!
Koju sõites olid teed juba väga raskelt läbitavad. Kodune sissesõidutee oli mitmekümnelt hektarilt kogutud tuisulume kõrgeid vaale täis. Õnneks õue peale ikka sain, kuigi sõitsin kui slaalomit - ikka jõnks vasakpoolsesse hange, siis kähku siuhti parempoolsesse hange. Nüüd, poolteist tundi hiljem tuli pähe mõte teha pilt selle uhke slaalomisõidu jälgedest... aga mida pole, see on tee!

Millal see talv ükskord küll lõpeb????

Kevadlilles aias ja metsas

Kevadlilled aias ja metsas on PhotoPeach

Päikeseline sõbrapäev

Täna sai veidi lund kasvuhoonesse tassitud ja terrassi pealt lund roogitud. Järsku vilksatas ühes kohas terrassi kiviplaat! Lõpuks tegin natuke "kevadet"ja sain jupikese terrassist lumevabaks. See must laik lumehange taustal on meie Hugobert. Ise suur isakass, aga lumest välja ei paista! Vahva oli vaadata, kuidas Potsu traavis oma käikudes, lumepilv ümber keerlemas. Vahepeal oli vaja vaadata, kuhu jooksmisegaon jõutud. Selleks oli vaja seista kahel jalal ja kaela pikaks sirutades paistis koerakese pea üle lume... Käisime Potsuga külateel jalutamas. Ilma jalutusrihmata. Rõõmustasime, et koer kuuletub väga hästi ja nii julgesimegi tee peal patseerida.
Talvetardumus üle-tee põllul.

Tuul on vorminud kuuseheki lumemütse.

Pajuvõsas külmetasid üksikud valged utud.

Raamatu käsikiri toodi näha. Illustratsioonid on juba olemas. Formaati on ka juba sätitud. Nii tuleb veidi üle 200 lehekülje. Nüüd käib veel viimast korda filoloogi kriitilise pilgu alt läbi ja eks siis ole näha, kuidas asjad sujuma hakkavad.

Õhkõrn kevade virvendus

Kuigi temperatuur on hommikul -8 kraadi (Hiiumaal olevat isegi -16 kraadi), võib tähelepanelik looduse vaatleja märgata juba esimesi vaevumärgatavaid kevade saabumise märke.
Tänahommikune härmatis ei ole üldse eelmise, jaanurikuise härmatise sarnane. Ta on hoopis õhem, ilm ka kuidagi sombusem.
Pirita jõel on vesi jää peal. Tuhala jõge pole täna hommikul veel vaadanud.
Tuhala-Aruvalla teel oli hulgaliselt metsvinte. NB! Ei olnud leevikesed, just vindid olid. Nägin nii isas- kui ka emaslinde. Paljud metsvindid talvituvad Eestis, kuid kahel eelisel talvekuul neid meie kandis näha ei olnud.


PS! Meie algklassiõpilaste kingitust Pajula kooli algklassidele saad vaadata siin.

Uus lumerekord

Aastate eest oli "tohutu paks lumi" 36 cm. See rekord püsis kaua!
Selle talve esimene lumerekord oli 42 cm. Pärast mõõtmist on lumi aja jooksul kokku vajunud ja tihenenud. Eilne mõõtmine andis uue rekordi: 53 cm!!! W F S!

Eile sai ka suur töö ette võetud. Lumelabidast ja mingist roikast sai tehtud "samkompunn" raagendus, millega kasvuhoone katuselt lumi maha lükati. Tegin lumekuhjadest pildi.

Küll tuiskab!

Aknast välja vaadates ei saa aru, kus lõpeb maa, kus algab taevas. Metsik tuisumöll on õues!
Kell kaheksa õhtul käisin õues vaatamas, kui hull seis siis õigupoolest on. ..... On ikka hull küll! Ja sahka tee peal näha pole! Ja tuiskab! Ja meesperet pole! Ja homme on tööpäev!
Väga sobiv on lugeda Thela postitust "Eestimaa talv" (tema aiablogis) iseloomustamaks praegust olukorda. Täiesti nõus väljendiga (ingliskeelsest originaalversioonist): White f....ng s..t!
Ja veebruar alles algas!

Küünlakuu esimene päev

Ilmateate järgi pidavat täna hommikul üle Eestimaa olema kuni - 10 kraadi. Meie kandis jälle lahkesti - 17 kraadi!

Arve käes ja valda saadetud. Otse bronnikeskkonnast saadetud laevapiletid ei avanenud minu arvutis. Homme saan kätte.

Homme tuleb majas väljamaalaste delegatsioon vastu võtta, rääkida minevikust ja olevikust. Karta on, et eesti keeles välja ei mängi :(
Vaatan, kas peale ajaloost rääkimise saan kasutada ka üht varem tehtud PowerPoint esitlust. See on selline keadine ja helge.

Väljas sajab ja tuiskab. Kuidas homme hommikul tee peale saan, see pole veel 100%-liselt kindel.
Küünlakuus külmad kanged! Küünlakuu - tuisukuu!

"Pakane väsitab ja võtab jõu" - väga õige tähelepanek

Maalehes artikkel: "Pakane väsitab ja võtab jõu". Olen sellega täiesti nõus!
Juba pikemat aega seisab diivani kõrval põrandal käsitöökorv. Ma pole seda kogu külma aja näpuotsagagi puudutanud. Mida siis peale lõputu kütmise tehtud sai? Magatud sai. Lihtsalt magatud. Olgu siis kasvõi köögis laua taga. No ei olnud jõudu, no ei olnud tahtmist midagi teha! Uimasus. Ükskõiksus, käega löömise meeleolu...

Täna ei ole nii hullult palju köetud, aga tavapärased kaks paari villaseid sokke on praegu liiast. Paljajalu on jälle kõikse mõnusam!

Pikka aega püsinud külm jahutas maja väljastpoolt nii palju, et seestpoolt kütmine jäi külmale alla.
Maalehe artikkel on selle poolest ju õige, et külmaga suureneb stress. Mure ülekütmise ohu pärast, mure veevärgi pärast, mure köögiviljahoidlate pärast, mure mesilaste pärast, mure auto pärast, mure külateede pärast jne, jne... No palju peab inimene taluma? Palju ta jõuab taluda?

Veel teinegi huvitav artikkel oli Maalehes. Asi selles, et PRIA tahtvat teada, palju mesinikel mesilasperesid on. Mesinikud nüüd mures. Kui nüüd loetakse mesilased kokku, siis väänatakse kohe ka mingi uus maks kaela.
Kogu selle murelikkuse juures jätkub mesinikel ka naljasoont.
Arutleti, et ega nüüd pole muud -mesilastele, nagu teistelegi põllumajanduslikele pudulojustele tuleb panna kõrvalipikud. Sellised kollased, nagu nad ikka käivad.... Teine arvas, et tea nüüd neid kõrvalipikuid, aga ju need mesilinnud ikka rõngastatakse. Lind on lind.
Mulle meeldiks see kõrvalipiku variant rohkem...

Hommikune jalutuskäik

Kes tõbine, kes arvuti külge kleepunud - nii läksimegi Potsuga kahekesi jalutama. Hää autovaba on jalutada jõel - sinna me suundusimegi.
Esimene pilt on jõelt suunaga üles Kivikõrbele. Taamal hommikukuma. Päike on juba üsna kõrgel, sellele viitab hele laik puulatvade kohal.
Jalutasime ülesvoolu. Keegi on sirgele rajale väikese haagi sisse kalpsanud.

Ma pole varem söandanud mööda jääd nii kaugele jalutada. Mine tea seda jää tugevust! Täna läksime kohe julgelt kaugele Heinassoosse. Kummaline mõelda, et siin valge vaiba all on jõgi, millel suvel kanuuga sõitmas käime.

Hommikupäikese kuldne kuma lumel.

Tulime jõelt tagasi. Mõtlesin, et mis oleks, kui sumpaks väikest tammi vaatama. Pildil metsik õunapuu, mida on neljajalgsed harrastuskärnerid püganud.

Väike tamm (see krobelisem osa lume all).

Rootsi Teel on kadakas lumekoorma all kössi vajunud.

Kadakas pärast esmaabi andmist.

Mõni käib kalli raha eest jõusaalis. Mõni hull sumpab põlvini ulatuvas lumes. Tulemus on sama - mõnus surin jalgades ja boonusena sutsuke väsimust ka.

Laual on lepaoksad käbide ja urbadega.

Põrandavaasis sarapuuoksad kenade urbadega.


Vahepeal jõudis päike pilve tagant välja tulla, siis jälle peitu pugeda.

Nüüd akna all istudes tuleb taas silmi kissitada, sest ere päike muudab kõik nii valgeks.

Ja homme on jaanuari viimane päev. Saabki ümber aasta 2010 esimene kuu!

Küttepuudest

Talv on olnud harjumatult külm. Küttepuid teevad inimesed ikka paljude aastate keskmise järgi. Viimasel ajal on olnud palju kuulda/lugeda, et inimestel suur mure - talveks varutud küttepuud on kas otsas või ohtlikult otsakorral. Ja kuivade halgudega kipub puuhoovides kitsas käes olema... Mulle meeldib, kui on suured varud. Mulle meeldib veidike "ette elada".
Meie puukuur (mis mõnede arvates on rohkem seda nägu, nagu teise mehe maja) on ikka hästi suur. Eks selle suuruse määras omal ajal ära maha lammutatud laut-aida vundament. Ja nii ongi kuuri mahutavus nii enam-vähem 80 ruumi. Silmini täis on see kuur olnud vaid korra, kui maaparanduse käigus palju puid tuli maha võtta.

Sel sügisel oli puude kulu väga väike. Ilmad olid ju soojad. Eks nüüd siis on hea seda "ülejääki"kütta.
Tegelikult tahtsin siia kirja panna kiidulaulu suurtele pakkudele. Edaspidi me enam ei vannu ja siuna väga okslikke ja keerdus puunotte. Oleme tänu "kirvekõlbmatutele" nottidele palju normaalseid halge kokku hoidnud. Nii hea on olnud panna kaminahju see suur jurakas. Las ta siis põleb seal omasoodu ja jagab soojust nii elutuppa kui ka ülakorrusele.

Ainuke mure on selles, et neid suuri notte ei tohi laduda teiste puudega ühte riita. Ma tean küll, kus suur hulk notte praegu on, aga kätte neid mitte ei saa. Ilmselt tuleb suurte nottide kuhi tekitada kuuri põrandale siis, kui mõlema tiiva virnad on juba laotud.

Prrr - kole!

Hommikul - 24 kraadi ja üsna tugev tuul. Tuiskab nii, et kohati on auto üleni mingis valges lumepilves. Aruvalla kandis elektrit pole. See tekitab paljudes kodudes lisaprobleeme. Pimedus ja raadio-teleri vaikimine on siin see kõige väiksem probleem.

Isegi raadios öeldi, et säärane ilm muudab autode käivitamise veelgi komplitseeritumaks, kui seda -30 kraadine pakane oleks.

Tänase ilmaga on oma nina toast välja pistmine tõesti suht jõhker ettevõtmine! Külm lõikab kui noaga läbi riiete!


Tuisuvaalud on tihedad ja seetõttu kõvad - justkui betoonist. Poe juures üks autojuht juba kurtis, et jäi oma autoga kodu sissesõiduteele kinni. Kätte ka ei saa... Need vähesed traktorid, mis üldjuhul liikumisvõimelised peaksid olema - need käima ei lähe. Liiga pikalt on olnud liiga käredaid külmakraade.
Kui kõiki neid suuremaid ja väiksemaid kahjustusi kokku lugema hakata, saaksime juba väikestviisi loodusõnnetuse kokku.

Kui isegi lapsed juba küsivad, et millal see talv ükskord lõppema hakkab - no siis peab see talv ikka olema liiale läinud küll.


Kütan. Ja ikka veel kütan. Soe ei ole. Muidugi on selles mõttes soe, et mingeid +0 - +9 kraadiseid näite majas ei ole, aga..... tualetis on veevärk endiselt külmunud. Vahepeal nagu juba toimis, nüüd jälle mitte... Ja tuba võiks ikka soojem olla küll. Lihtsalt ei julge rohkem puid koldesse panna - äkki kütame lõhki...
Meie perest on saanud talvetee fännid. Praegu ei taha mitte mõeldagi, et teeks võiks nimetada seda ollust, mis mingit kahtlaselt lõhnavat paberkotikest tassis loksutades tekib. Super hea tee saame hoopis vaarikavartest. Teekann on pidevalt tulel. Ja teed joovad nüüd juba ka poisid. Uskumatu!
Eriti mõnus on see tee veel siis, kui tassi on lisada ka sidruniviil ning suhkru asemel võime mett kasutada.


Saaremaal pidavat nüüd juba täiesti arvestatav talvetorm möllama. Uudised mainisid ka ohtu elektrikatkestuste tekkimise osas. Tuleks omal ka tikud ja küünal valmis panna. Lahinguks tuleb valmis olla.

Kaugel see kevad veel on? Tuleb ta märtsi alguses?.... Märtsi lõpus?..... eeee..... Aprillis?

Taas külm

Üks vähe pehmema olekuga päev sattus külmade ilmade vahele... see oli eile. Täna jälle traditsioonilised -20 kraadi ja särav päikesepaiste. Eile maha sadanud 0,5 cm õhkõrna lund on muutnud teed libedaks. Isegi meie hea teelpüsivusega auto hööritas paar korda edevalt...

Lugesin Reelika kirjutist randmesoojendajatest. Maru ilusad on küll, aga... ma ikkagi kooks natuke edasi ja teeks sõrmede jaoks ka omad pesad. Ma kohe ei või vaadata, kuidas sõrmed on paljad! Ehhee! Ei ole siin midagi pistmist vanusega 35 +! Noh, et verevarustus ei jõua korralikult sõrmeotsteni ja muu selline tark jutt. Sama häda oli ka vanuses 35 - 25. No kohe ei kannata need sõrmed külma!

Käisin klassijuhatajatunnis lastega õues. Otsisime ilusaid kohti, millest pilte teha. On ju varsti tulemas Comeniuse reis Soome. Seekord kuuendikega.