Politseireid

Hommikul oli Äksis politseireid. Kohal oli tervelt kolm ekipaaži ja neljas sõitis veel lisaks. Mõtlesin, et ega ma sellest kadalipust läbi ei pääse küll ja tuleb see puhumise nali läbi teha. Tegelikult oleks see puhumine vist päris lõbus! Mul juhiload üle kahekümne aasta, aga promillide olemasolu või puudumist on kontrollitud vaid üks kord.

Mees andis hommikul mulle kaasa lipiku voolumõõtja näitudega ja pidin selle paberi Äksis postkasti suskama. No eks ma siis keerasingi peaaegu et politseiauto kõrvale ja toimetasin omi asju. Igaks juhuks tõstsin ka läpakakoti esiistmele, et saaks vajaduse ilmnemisel dokumendid kiiresti kätte.
Hakkan sõitma. Vaatan, et kes ja kuhu mul siis uuesti seisma käsib jääda. Ole lahke, keegi ei tahtnud minu hommikukohvi kangust kontrollida!
Ju neil oli vähe imelik oma atribuutidega minu juurde kõndida, et võta nüüd kätte ja puhu. Samas narr ka kaks meetrit sõitnud autot taas peatada.

Nii ma siis pääsesingi. Habaja poolt tulnud kolleegid puhusid aga viimane kui üks! Naersid siis, et ju ma olen siis nii raske juhtum, et korravalvurid ei viitsi minuga jantida :)

Tahtsime suve - saime suve

Kuupäev: 31. mai.
Kellaaeg: 11. 10
Õhutemperatuur: +28 kraadi varjus
Tuul: pole ollagi

Kuda tunne on? Kohe - kohe saan vist päikesepiste. Aga seni jätkan maasikamaal!

Suvistepüha

No selge, miks ilm sellise kena ja suvise palge meie poole pööranud on! Täna on juba suvistepüha!
Mul pole küll kõige vähimatki aimu, mida suvistepühadel tähistatakse, aga juba lapsepõlvest saati on see püha minu jaoks oluline olnud. Oh ei, mitte selle religioosses tähenduses, vaid suve alguse tärminina. Kooli oli läbi ja kolm kuud ei mõelnudki selle peale.

Praegusel ajal on laste kooliaasta natuke pikemaks venitatud ja otsapidi juunikuusse lükatud.Mina käisin Tallinna 28. 8-klassilises koolis ja kool lõppes ka ikka 28. mail. See oli selline kindel sott.Kui oma õpilastele olen rääkinud, et käisin algklassides õhtupoolses vahetuses ja ka keskkooli ajal olin kodus kella kaheks ja et sõitsin kodu ja kooli vahet rongiga ja et käisin ka laupäeval koolis - siis on nad täiesti kindlad, et tegemist on minu väljamõeldisega. Nii palju siis ajaloost :)

Täna on Tammikus mingi kunstiüritus. Ma ei teagi õieti, mis asutus sinna vanasse mõisasse sisse sätitakse, aga rahvas on kohale kutsutud. Ma täpselt ei mäleta, mis toimuma hakkab, lähen ja kaen küla kodulehelt järele :)

Vot selline teade oli üles riputatud.
Mitte ei oska arvata, kas ma raatsin kena vaba päeva mingile ühisüritusele kulutada, aga samas uudishimu vist ikka ajab kohale.
Joonistamise oskusega on nii nagu ta just parasjagu on - ikka nii algklassidele vajalikul tasemel.
Näis, kuidas päev arenema hakkab.

Mõnus suvine laupäev kisub õhtusse

Täna jõudsin lõplikult veendumusele, et mutt ei ole ikka Issanda poolt ülestähendatud elajate nimekirjas. Ja mida me sellest järeldada saame? Aga seda, et järelikult on ta Saatanast. Just nimelt!
Sest ükski viisakas ja hästi kasvatatud elajaloom ei tuleks minu peenramaale ja ei tõnguks just piki sibulavagu. Vahepeal on ta saadanas ilmselt pea mullast välja pistnud kontrollimaks, kas suund (vagu) ikka õkva edasi läheb ning siis usinasti edasi tüürinud.
Mingu kuskile söödi peale ja lasku seal ringiratast nii et päkad tulised! Aga ei! Tema vaatab ikka, kus kergema vaevaga ja vähema energiakuluga lustida. Aga oodaku ta, igal oinal (loe: mutil) om oma mihklipäev.

Täna pärastlõunal piilusin kasvuhoone nurga tagant maasikamaad. Südametunnistus on natuke nagu must küll, aga siis nähes ainult võililli ja võililli .... ja ikka võililli, leidsin, et see ilmselt oli kunagi maasikamaa ja keerasin joonelt ümber.
Aga see va südametunnistus - see tahtis edasi urgitseda ja nii ma siis lõpuks olin jälle järjeg sellel õnnetul maasikamaal. Kui hästi hoolega kiigata, siis tegelikult nende võilillede vahel olid maasikaõied. palju maasikaõisi. Kohe väga palju. Ma korraldan selle asja nüüd nii, et saadan mehe maasikamaale "tapatalguid" korraldama. Midagi ei aita, seal tuleb julmalt tegutseda ja ära hoidmaks õitsevate maasikate haletsemist lasen mehel need peenravahed lahti lõigata.

Ise alustasin kasvuhoone taga hostade rea "tsiviliseerimisega". Eelmisel suvel (Tule taevas appi, mis selle eelmise suvega õieti lahti oli?) ei ole ma vist üldse seda peenraserva korrastanud. Muru (õigupoolest muru aseaine - igasugune roheline rohkem või vähem kõrreline) oli juba hostapõõsaste vahele laiutama läinud. Aga jagu sain!

Poisid jäid sõbrapoiste poole filme vaatama. Uusi filme pidi jätkuma hommikuni.
Meie tegime vahelduseks väikese jalgrattaringi. No ikka selleks, et vaadata, mis küla peal tehakse ja kaugel looduse areng jõudnud on.
Puud nüüd juba lehte läinud ja Aivari maja ei paista enam üldse tee peale ära. Ainult tara ja talusilt viitavad maja olemasolule metsa sees.

Nõmme teeristis on mingi kole lageraie lank. Kuuldavasti pidavat keegi sinna maja ehitama hakkama. Keset metsa? Kenast metsatukast on nagu orkaan üle käinud.
Pilte sai ka üksjagu tehtud. Kuna tegemist kevadiste õitsejatega, siis panin need üles looduse ajaveebi.

Ma ei ole eriti rahul meie kolme küla kodulehega. Miskipärast on minu mees see ainus, kes sinna kirjutab. Nüüd jalgrattamatkast juba kaks nädalat möödas, Arne võttis kätte ja kirjutas jälle ise sellest matkast kokkuvõtte. Millal see kodulehele jõuab ja millise rubriigi alla see võiks kuuluda, seda ei tea, sellise asja teeb ära kodulehe administraator.

Loen iga päev Monika poolt kirjutatavat külade kroonikat kolme küla ajaveebist. Hästi asjalik lugemismaterjal! Üldse on Kõue vallas külaelu väga edulisesti tööle läinud. Külade ja külaseltside kroonikaid-ajaveebe tekib juurde lausa päevadega. Väga lahe minu meelest! Maaelu ei ole välja surnud, vaid elab vägagi vahvat ja tegusat elu.

Istutamine jätkub

Üle mitme aasta kaevasin jälle küüni seina äärde peenra. See praegune peenrake jääb idakaarde ja on lõõskava päikese eest varjatud.
Istutasin sinna tsinniad. Väljas suur suvi - pump jõkke ja kastma! Kui maa märg, istutasin lõpuks peenrasse ka avamaakurgid. Kokku 30 taime.

Kasvuhoones kastmisvee püti kõrval ootavad oma järge (vaba momenti) mõned toalillede potid. Jagasin ühe taime mitme poti vahel ära. Tal vaesekesel oli ikka tõesti vähe ruumi - mugulad olid suisa üksteise otsa kasvanud. Nüüd mõneks ajaks jälle lahedam olemine. Tegelikult on see päris ilus taim, kui ta "heas toonuses" on.

Jätangi vist potid õue kastmisvee püti serva peale. Siis see lootus, et nad kuiva kätte ei jää.

Mesilastest: Poiss käis taru juures, tuli tagasi ja ütles, et tarust kostab mingit kolistamist. Mees naeris, et mesilased teevad suurpuhastust ja ju need on luuavarred, mis vastu taru seinu kolksuvad.

Hommikused tööd ja üllatused

Toimetan siin ja toimetan seal ja kuulen sellist imelikku "mürinat". Aru ei saa, et mis värk. Piilusin isegi ümber maja nurga, et kas keegi on jälle läbi heki põrutanud... Siis nägin, et tühjade mesitarude ümber tiirutab tohutu parv mesilasi. Sülem on meile tulnud! No eks nad tulid lõhna peale - meil surid kaks peret üsna talve hakul ära, nendest on talvesööta veel palju järel. Ju nad seda sööda lõhna siis tundsidki.
Hiilisin lähemale - mesilased sätivad ennast taru seina peale ja trügivad sisse lennuavast. Aga õnnetuseks see just see taru, millel katus selline poolpidune, isegi lennuava ette on kasvanud metsik kirsipõõsas. Mis siis hädaga teha - õnneks läks mees koos kolleegiga kodu lähedal asuvale objektile arheoloogilist järelvalvet tegema. Helistasin talle ja ütlesin, et kuulaku nüüd hästi tähelepanelikult. Ise läksin tarule nii lähedale kui julgesin ja suunasin mikrofoni mesilaste poole. Küsisin , et kas kuulsid midagi. Ei olevat aru saanud, mingi kohin või mis. Aga siis üks mesilane maandus minu käe peale ja sellele järgneva kriiskamise peale oli mu mehel kohe selge, mis "kohinaga" tegemist on...
Tuli siis koju ja sättis taru mesilaste jaoks enam-vähem elamiskõlbulikuks. Pärast õhtul on rohkem aega asjaga tegeleda. Ega ma nüüd ikka nii julge ka ei olnud. See pilt on ikka üsna tugevasti zuumitud :DSelline suur vabaduse ja mõnus puhkuse tunne on, et sain täna hommikul isegi suvetoa korda tehtud. (Jube, kuidas leekiv päike värvid ära sööb!)

Imeilusad lilled!

Need võrratud liiliad on minu algkooli lõpetanud neljandikelt. Küll on ikka suured õied!!!

Kas teil naabreid polegi?

Sellise naljaka küsimuse esitas mulle eile üks esmakordselt meil käinud inimene. (Oli teine nö saatjaks meie heale tuttavale).
Tuleb ta siis autost välja, vaatab ringi.... Siis ühel hetkel (ilmselt mõtles, kuidas oma mõtet sõnastada) küsiski, et kas meil naabreid polegi. Ma ei osanud sellise küsimuse peale algul midagi kosta. No viipasin siis igasse ilmakaarde: seal on esimesed naabrid umbes 1,5 km kaugusel, teised on näe selle metsatuka taga, siis ühed on näe seal hiiglasuure põllu taga, kõige lähim naaber - jalgpalliprominent - elab koguni nii lähedal, et sügisel ja talvel, kui jõe vastaskaldal kasvavad puud on raagus - siis näen vahel vilkumas tema maja õuetuld... ja koerte haukumist kostab ka vahetevahel :)

Selle peale oli varuks uus küsimus, et kuidas me niimoodi elada saame (???????)

Aga suurepäraselt saame!

Eilsest päevast

Oli nö arvutivaba õhtu ja jõudsin tegeleda ammu tegemist ootavate töödega. Selle peale arvas minu mees heaks öelda, et aeg-ajalt tulekski see läpaka toitejuhe ära peita - mõjuks tervislikult silmadele ja annaks palju-palju vaba aega. No me vaatame veel seda asja!

Meie pargis on maa üsna valgetäpiline: metsmaasikatel on väga rikkalikult õisi. Õnneks ei ole momendil karta ka öökülmasid!
Mehed käisid Pirita jõel kalal. Haugid väiksemast alustades: 890g, 1, 1 kg, 1,3 kg ja 3, 3 kg. Ma polnud varem sellist elukat näinudki!
Sohvi-kass piidles algul neid elukaid üsna umbusklikult. Alles siis, kui selgus, et ega nad ikka kallale ei tule küll - vot siis tundis huvi, mis mekk sellise suure kala uimel ka on...

Natuke tööd ka tänaseks õhtuks

Istutasin maha Jelena käest saadud kapsataimed ja ta oli lisaks ka mõned selleritaimed pakki pannud :)

Päikeselise ilmaga tahavad amplitaimed tihedat kastmist ja nad on selle eest tänulikud. Pisikesed taimekesed on tublisti kosunud ja õitsevad juba kenasti.
Päris tööpäeva (kodust tööpäeva) annab ikka oodata. Olen hommikul tegutseja ja pärast tööd koolis ei saa ma kuidagi hakkama enda tööle sundimisega. Täna tegin suure palavaga elutoa suure uks-akna (?) või aken-ukse (?) või lihtsalt suure akna mõlemad pooled lahti, kuulasin linnulaulu ja toimetasin natuke tubaseid töid teha. Aga tõepoolest ainult natuke......või kui täpne olla, siis ikka ülinatuke....

Vaateid kasvuhoonest

Tänavu tuleb siis esmakordselt meie viinamarjale normaalsel hulgal õiekobaraid. Varem on olnud ikka 1-2 kobarat. Nüüd poputan teist väga hoolega! Avamaakurkide seemned on kohati väga hästi idanenud, kohati on pesad päris tühjad. Eks see kurgimajandus ongi enamasti selline, et külvata tuleb päris tugeva varuga. Aga jaguma peaks taimekesi päris hästi.

Oi-oi, küll on palav! No ei saa ma endast jagu! Üks osa minust käsib minna maasikamaale, teine osa punnib vastu nii kuis jaksab! Paigutasin terrassil laua keskele päevavarju. Nüüd lähen teen omale tassi kohvi ning tunnen end hästi. Vot nii!

Ahjaa! Juba palju aastaid tagasi kadunud sordiaretajalt Uno Kivistikult ostetud õunapuu vindus ja vindus kõikse aeg. Tänavu varakevadel takseerisin teda küll ühest, küll teisest küljest ja mõttes pidasin plaani see mõttetu puu välja juurida... Ju ta siis luges mu mõtteid - igal juhul on tal esmakordselt õied küljes!

Pühapäevase tööpäevaga ühel pool

Arne tahtis muidugi veel parki niitma minna, aga siinkohas kasutasin mina oma vetoõigust. Homme vaja 24-ks tunniks tööle minna, puhata oleks ka vahepeal vaja.

Mis siis aktiva poolele kirjutada saame:
1) üle paljude aastate tegin jälle võilillemett. No minu meelest on see küll rohkem võilillesiirup, aga noh, eks selle defineerimisega on nagu ta just parasjagu juhtub olema. Sain tervelt 8 o,5 l purki.

2) Tegin endale selgeks, mil moel sel suvel maasikamaad ohjata - kui peenravahed on välja kaevatud, siis juurin võililled ja ohakad lihtsalt välja ja taimed jäävad nii nagu nad on _ ei raatsi toorelt toimetada - õienupud juba taimedel käljes.

3) Kõvasti sai niidetud + trimmerdatud.

4) Kasvuhoones tomatitel külgvõrseid näpistatud - no küll nüüd kasvavad jõudsasti. Ja esimest tomatihakatist nägin ka!

5) Mitu masinatäit pesu pestud. Vähemasti nöörile riputamise raske töö saan enda "jõupingutusteks" lugeda.

6) Muuhulgas ka üks kiire sõit Ülemiste keskusesse. No ei saanud siis eile Koselt naelu juurde osta, nüüd siis linnasõit. Ja vaata, et jää veel ilma ka. Lõpuks ikka leidsime sobivad naelad üles.

7) Looduse ajaveebi lisasin paar pilti õitsevatest õunapuudest, täiendasin suvelillede istutamise sissekannet.

8) Kõige olulisem töö: terrassinurgas on uus laudis löödud.

Vara üles, hilja voodi, nõnda...

....jõuame puhkepäevade jooksul midagi ära ka teha.
Tänane tööpäev algas hommikul kell kuus kohvi joomisega. Küpsetasin kuhja pannkooke ja siis juba seitsmest õue tegutsema!

Astrid on nüüd viimaseni maha istutatud.
Arne toksib voodrilaudu seina, Magnus ärkas "jubeda kolina" peale ka üles ja hakkas muru niitma. Ise röögib laulda. Seda pidi olema võimalik teha vaid murutraktori mürina saatel, vastasel juhul pidavat linnud lennult surnult maha sadama (linnuinfarkt pidavat neid tabama).
Kui Madis ka oidu võttis, asus tema trimmeriga igasuguseid seinaääri ja puude ümbrusi niitma. Niitmise rõõmu on ainult niitmise ajaks - võilill ei anna nii kergesti alla!

Niidetud Rootsi Tee on üks minu lemmikkohti.

Sõbrants tegi märkuse, et kuhu on jäänud sildid "e-keskkonnad", "e-õpe", nüüd ainult "aiandus" ja "aiandus"... Vastus: õppeaasta on samahästi kui läbi ja mõttes ainult puhkus ja suvi.

Tegelikult e-keskkondadest ei peaks veel üle ega ümber saama, sest 4.-5. juunil Tartus üks eTwinningu üritus. Ma veel mõtlen seda asja, registreerimisega on veel aega. Aga siiski arvan, et ma ei jõua sinna - noorem poeg leidis, et täisealiseks saamine on hirmus oluline sünnipäev ja mul tuleb siis ohjeldamatult suvesalatit teha, torti ja lihapirukat siis ka muidugi.

Kokkuvõte tänasest tööpäevast

Vihma sadas, riideid tuli vahetada kaks korda. Viimane vahetus sai vaid veidi uduvihma ning jõudis seljas ära kuivada.
Korrastasin lipuvarda peenart ja jagasin alumise astme suuremaid taimepadjandeid. Nüüd on ring ühtlaselt kaetud.
Ülemisel astmel on aed-liivatee eelmise aasta õisikuvarred sellised pruunid. ma nüüd ei teagi, kas peaks need ära lõikama või jätan nad sinnapaika.
Sissejuhatus maja väljanägemise parandamiseks on tehtud. Tuulekoja kaks seina on kaetud. Ukse välja vahetamine jääb kaugemasse tulevikku. Bellat ja tema paanilist äikesehirmu meenutavad sügavad kriimud ukse sees. Kui värvimiseks läheb, ju siis uks ka Pinotexiga üle saab võõbatud.

Poisid pidid täna muru niitma, aga vihma tõttu tuli neil tegeleda puude lõhkumisega.

Õunaaed sumiseb

Õunapuud hakkavad õitsema. Täies õieehtes on nad ehk juba järgmisel nädalal.

Kirsid õitsevad samuti.

Ploomipuud olid ka õisi täis, kuid pildi tegemisega jäin hiljaks.

Suvelillede istutamine (täiendatav)

23. mail istutasin välja ja 24. jätkasin selliste taimede istutamisega, nagu pildil näha. Muidugi olen ära lõiganud eestikeelse lillenime. Aga ladinakeelne nimi on Chrysanthemum paludosum. Nimi on vähev, taim ise tuleb selline madal ja tagasihoidlik :D

23. mail istutasin maha kolme erinevat värvi astritaimed. Aga ettevalmistustööd olid "jubedad" - juurisin välja ühe jumikalise. See oli taim, mis hakkas meeletult vohama, lämmatades ära nartsissid, mõned tulbid ja tõnnikese. Ilmselt tuleb selle juuritud taime võrsetega võidelda terve suve, sest mingid risoomijupikesed ikka maa sisse jäid. Enne astrite istutamist vedasin peenrale ka veidi komposti.
24. mai hommikul jätkus astritaimede istutamine. Nüüd need taimed kõik peenras!

23. mail istutasin terrassi ette sellised taimed. Nime ei tea, esimesed kaks taime sain kunagi Jelena käest. Ilmselt on tegemist mingi tagetese sordiga. Google andis nimeks 'Tangerine Gem' . Ju siis on nii. Taim on suhteliselt madal, ümara kujuga ja tihedalt-tihedalt täis pikitud pisikesi ühekordseid kollaseid õisi. Imeilus! Taimel on selline iseloomulik tugev (vänge) lõhn. Ma ei ole just eriti pirtsakas lõhnade suhtes, aga seda lille ma pigem ei tooks tuppa vaasi. Küll aga on ta kaunistanud lauda meie suvetoas (õuetoas). 22. mail istutasin küüni seina äärde lillherneid. Kasvukoht on päikeseline, kuid sellest johtuvalt ka pidevas veepuuduses. Lilleherned saavad toestuse küüni seina abil. Peenra esiservas on eelmisel suvel maha pudisenud seemnetest tärganud saialilletaimed.

Vihmane puhkepäev

Ma vahel kohe imestan seda Ilmataadi kannatlikkust - on ilm kuiv ja päikeseline - paha; on ilm vihmane - jälle paha. Ja ongi paha, sest meil vaba päev ja tööde nimekiri on pikk mis hirmus, aga teha ei saa.
Nojah, kui nüüd natuke vunki maha võtta ja lugeda rahulikult seda osa nimekirjast, mis puudutab tubaseid töid, siis ega töötus ei ohustaks küll, aga vot viriseda on ju ka vaja :D
Pealegi alustasime eile täiesti uue ja erakordse tööga: majale uute voodrilaudade löömisega.

Ahjaa! Niipaljukest sain õhtul tehtud, et istutasin vana küüni seina äärde lillhernetaimed maha.
Lähen piilun peenart terrassi ees, äkki istutaks sinna ka taimed ära. Kasvuhoones on külvikastis tärganud juba ka mitmed kurgitaimekesed. Külvasin need seemned nimme hilja, et saak tuleks augustis. Ei taha liiga vara kurke talbveks sisse tegema hakata - kipuvad soojas hoiuruumis pehmeks minema.

Tallinna Loomaaias

Ma ei mäleta, millal viimati loomaaias käisin. Väga palju on seal muutunud nende vahepealsete aastate jooksul.
Lisaks loomaaiale oleksime justkui botaanikaaias jalutanud. Ilus oli! Viimase pildi tegin loomaaia värava juures. Pildile jäi ka viiendike-kuuendike klassijuhataja. Siis sõitsime Kosele, kus andsime ühe õpilase üle teise bussi peale, millega õpilased sõitsid Pikavere kooli viie kooli võistlustele.

Algklassilastega jalgrattamatkal

Jalgtrattamatk oli tahvlile kirjutatult (25km + matk karstialal, lõuna + 25 km) palju hirmsam, kui see tegelikult välja kukkus. Lapsed olid väga vaprad ja iseendaga võivad õpetajad ka rahule jääda. Ja õige on ütlemine, et mis matk see on, kui vihma ei saa. Kuulsime ära ka esimese kõuekõmina ja Äksi jõudes olime üsna märjad. Aga üllatus-üllatus: koju jõudes tuli tõdeda, et Tuhalas pole piiskagi vihma tulnud. Ülejäänud pildid panen üles klassi kodulehele.

Tänasest

Üritame maasikamaa korrastamisega tegeleda. Väike lootusekiir juba kuskilt nagu paistab ka.
Töö juures tuli jutuks võilillemesi. Kellelgi retsepti polnud. Mul aga nii viieteistkümne aasta tagusest ajast üks retseptike täitsa olemas. Ma pole juba ammu viitsinud selle mee keetmisega jännata ja seda eelkõige sellepärast, et hea suur keedunõu on hingusele (prügimäele) läinud ja väikese potikesega pole mõtet jantima hakatagi. Retsept ise aga siin:

Paistab, et me saame omale varsti koerakese. Kadi tuli täna kooli ja kohe joonelt minu klassi küsimusega: "Õpetaja, kas te koera tahate?" Nende koeral oli neli kutsikat sündinud just Kadi sünnipäeva hommikul, kaks isast, kaks emast. Sama koeramamma kutsika sai Leelo paari aasta eest oma peresse, Jelenal on maal ämma juures ka koer samast perest. Mõnda aega kasvab-kosub kutsakene oma emme juures, siis tuleb mul puhkus ja on aega teda "kodustada". Ega päris ilma koerata ikka ei saa - korteris ehk saakski, aga oma majas ja oma aias võiks ta ikka olla küll.